Relvarahu 103

3. jaanuaril 1920 kuulutati välja vabadussõja relvarahu.

103 aastat hiljem asetati mälestuskivide ja -tahvlite juurde pärgi.

Fotod Viljandist, Kärstnast, Karksi-Nuiast.
Galerii

Kodutütred viisid eakatele pühaderõõmu

27. detsembril käis Kodutütarde Paalalinna rühm Viljandi Hoolekandekeskuse klientidel külas.

Rühma liikmel Mirell Lisett Otil tuli juba septembris idee, et tahaks minna hoolekandekeskusesse esinema. 

Kuna Mirell Liseti vanavanaema viibib ühes hoolekandekeskuses, siis teda seal külastades oleme näinud ja kuulnud, kuidas mõnel on seal üksik olla ja kelle lähedased ei saa väga tihti külastada, kui üldse. Ja sealt tuli Mirell Lisetil idee, et äkki saaksid kodutütred teha pühade ajal esinemisega neile natukene rohkem rõõmu ja tuua sära silmadesse.

Paalalinna rühma tüdrukud alustasid juba oktoobris jõulukaartide meisterdamistega. Kokku sai tehtud 70 kaarti, mille nad jagasid Viljandi Hoolekandekeskuse klientidele ja ka mõnele töötajale.

Novembrist saati käisid vähemalt korra nädalas proovid, kus õpiti laule ja luuletusi, mida esitada. Tüdrukud suutsid teha kava nii, et ka igaühe häält oleks eraldi kuulda.

Kui tüdrukud astusid hooldekandekeskusesse sisse, siis esimene asi, mida nii kliendid kui ka töötajad tähele panid ja kiitsid, olid kodutütarde vorm. Ühtselt vormis olla ja esineda oli ilus!

Mirell Lisett tegi eeskava, kus tutvustas, kes esinevad ja juhatas iga pala paari lausega sisse. Mirell Lisett laulis "Kodutütarde laulu" Maarjamaa salmid solistina ja refräänid laulsid kõik neiud koos. "Pesapuud" esitasid nad nii, et igaüks laulis ühe rea ja refräänina tunduvad kohad laulsid koos. Ka luuletused olid jagatud nii, et igaüks luges eraldi oma osa. 

Esinemine oli südamlik ja nii mõnigi pühkis silmi, kui kõlas "Maarjamaa" laul. See läks tüdrukutele eriti hinge, sest see näitas, kui palju hinnati nende pingutusi ja esinemist. Publik soovis uuesti kuulata "Haldjate soovilaulu", sest see on tõesti ilus laul.

Kuna kõik hoolekandekeskuse kliendid ei saanud kodutütarde esinemist saali kohapeale vaatama tulla, siis saatsid tegevusjuhendajad Mariliis ja Heli saatsid meid toast tuppa, et tüdrukud saaksid isiklikult kaardid ja pühadesoovid edasi anda.

Meie etendus meeldis kõigile, saime kingituseks kommikarbi ja loomulikult palju häid soove. Meid paluti uuesti esinema Eesti Vabariigi sünnipäeval.

Tekst ja fotod Liane Ott, Paalalinna rühma juht

Aasta 2022 piltides

 

Aasta 2022 on õige pea saamas ajalooks... Oma Maa toimetus jagab oma lugejatega meenutusi nendest tegusatest ja meeldejäävatest kuudest, nädalatest ja päevadest. 

GALERII

Häid mõtteid ja kordaminekuid uueks aastaks!  

Selgusid Viljandimaa meistrid õhkrelvadest laskmises

Novembri- ja detsembrikuu jooksul toimusid Sakala maleva sisetiirus Viljandimaa meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises.

Võistluste parima tulemuse lasi Silver Mäe (pildil), ta kogus õhupüstolis 375 punkti, mis vastab Eesti Laskurliidu esimesele järgunormile. Reimo Jürjo võitis noormeeste arvestuses õhupüstoli harjutuse ja õhupüssi harjutuse.

ESIKOLMIKUD

40 lasku, õhupüstol, tüdrukud

1. Vanessa Pokk (356)

2. Katerina Herma (351)

3. Tess Teor (340) 

40 lasku, õhupüstol, poisid

1. Reimo Jürjo (346)

2. Karl Loik (345)

3. Aleksander Kalitventsev (341)

40 lasku, õhupüss, tüdrukud

1. Ketely Ždanov (302,8)

2. Tess Teor (269)

3. Heleriin Laanemäe (262)

40 lasku, õhupüss, poisid

1. Reimo Jürjo (330,1)

2. Aleksander Kalitventsev (207)

3. Martti Vahemaa (160,2)

20 lasku, õhupüstol, poisid

1. Kristjan Kerem (164)

2. Leif Reimand (161)

3. Aksel Alas (153)

20 lasku, õhupüstol, tüdrukud

1. Kaisa-Liisa Lepa (163)

2. Karolin Mäe (143)

3. Camilla Saskia Kabul (131)

40 lasku, õhupüstol, mehed

1. Silver Mäe (375)

2. Andu Heinsoo (350)

3. Alvar Viilo (347)

40 lasku, õhupüstol, naised

1. Kairi Heinsoo (374)

2. Marit Pleiats (366)

3. Marja Kirss (363)

40 lasku, õhupüss, mehed

1. Aarne Markko (366,4)

2. Ivar Siidirätsep (328,1)

3. Andrus Keerd (275,1)

40 lasku, õhupüss, naised

1. Aili Mägi (355,7)

2. Marja Kirss (341,5)

3. Marit Pleiats (340,1)

Allikas: Kairi Heinsoo

Meenutades major Andres Saritsat

14. detsember on major Andres Saritsa sünniaastapäev. Et hoida Sakala maleva pealiku mälestust au sees, meenutavad teda tema kolleegid ja sõbrad. Samuti avaldame katkeid tema mõtlemapanevatest isamaalistest sõnavõttudest. 

"On öeldud päris tihti, et Sakala maleva puhul on tegemist perifeerias asuva väikemalevaga. Ma ei tea, mida see tähendab. Ma tean vaid seda, et Sakala malevas tegutsevad rahvuslikult meelestatud suure teotahtega mehed ja naised, kelles on piisav annus heas mõttes seda Mulgi jonnakust, et asjad käima lükata ja neid käimas hoida. Tõsi on, et me ei ole niinimetatud idarinde malev, kes esimese löögi enda peale võtab, aga tulenevalt meie unikaalsest geograafilisest asendist oleme meie just need, kes vastase edenemisele päitsed pähe panevad. Seega meie ülesanne on suur, vastutus on suur."

Andres Sarits Sakala maleva pealiku ametisse nimetamisel 1. augustil 2022. aastal

EERO REBO,  

Kaitseliidu peastaabi ülem

Teenisin Andresega koos 2. Jalaväebrigaadis ja Kaitseliidus, tõsi viimane ühine teenistus jäi traagiliselt lühikeseks. Brigaadis oli Andres operatiivohvitser ning kuna temal oli nii teadmisi kui ka oskusi ning kogemusi, sealhulgas Afganistanist, oli ta väga hinnatud ja usaldusväärne. Kuid arvan et, sellest enam luges tema väga kindel iseloom. Andres ei andnud tühje lubadusi ning et see nii oleks, võttis ta aega teha plaani ja asjad läbi mõelda, ei mingit rapsimist ja tühja võngutamist. Ja seejärel, kui mees ütles, siis mees tegi. Veel üks joon, mis oli selge: Andres seisis omade eest, mitte patroniseerivalt ja poosiks, vaid päriselt ja oli valmis paljukski, et õiglus saaks jalule seatud.

"Üks, mis kõige tähtsam: Eesti rahvas peab alles jääma, säilima ja edasi kestma. Seega võib öelda, et täna on hea olla kaitseliitlane, sest meie teame, mida sõja- ja kriisiolukorras teha. On palju neid inimesi, kellel see oskusteave ei ole veel sellel tasemel ja meie moraalne kohus on seda neile jagada. Julgustan teid kõiki looma Kaitseliidu rakukesi Viljandi maakonna piires eriti just nendes kohtades, kus Kaitseliidu kohalolek on kas puudulik või puudub üldse. Leidke üles rahvuslikult meelestatud suure teotahtega mehed ja naised ja julgustage neid tegudele - küll meie malevana õla alla paneme! Eesti rahva vabadus ja julgeolek on ainult Eesti rahva enda kätes, mitte kellegi teise kätes. Meie kui kaitseliitlaste, kui Sakala maleva püha kohus on sellesse eesmärki igakülgselt panustada."

Andres Sarits Sakala maleva pealiku ametisse nimetamisel 1. augustil 2022. aastal

JANE KOITLEPP, Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaine Major Andres Saritsal oli küll kõrge auaste, kuid alati oli tema kõrval olles võrdne tunne. Ta kuulas, ta oli alati reaalselt kohal ning tundis huvi, kuidas läheb, mida saaks veel paremini, et just meie, vabatahtlike, motivatsioon oleks kõrge. Ta siiralt hoolis, et organisatsiooni liikmed oleks üks meeskond. Ta oli alati kohal, ta oli üks meist. Tema sõnaseadmisoskus oli lihtsalt vapustav! Kuidas ta suutis endale teema selgeks teha väga lühikese ajaga ning südamest rääkida, nii et kõik kuulavad. Alatiseks jääb meelde tema naeratus ja soe olek - kohalolu. Ta kaasas ka oma lapsi väljaõppesse ning näitas neile, mida tähendab olla osa riigikaitsest. On au, et sain tutvuda sellise suure inimesega. Palju jäi tegemata ja nägemata, aga see lühikese aja jooksul antud panus on hindamatu. Tänan!

"Võib ju öelda, et kui häda jälle käes, küll siis meie rahvuslik identiteet justkui iseenesest õitsele puhkeb. Iseenesest aga ei juhtu inimese elus suurt midagi. Soovitu nimel tuleb pingutada järjepidevalt. Täpselt nagu sportlane ei tee oma esimest treeningut keset suurvõistlust, vaid pingutab heade tulemuste nimel palehigis igapäevaselt. Piltlikult öeldes tehti rahvusliku identiteedi arengu nimel tohutu treening ära eelmise vabariigi ajal. Nüüd on aga meie kohus sellega jätkata. Muidu võib juhtuda, et jääme järgmisel võistlusel viimaseks."

Andres Sarits taasiseseisvumispäeval, 20. augustil 2022. aastal Mõisakülas

AARNE MARKKO, Sakala maleva üksikrühma Ümera toetajaliige Soomest

Minul on Andres Saritsast ainult head ja toredad mälestused. Kui Andres Sarits kellegagi rääkis või kelleltki midagi küsis, siis ta rääkis just selle inimesega ja kuulas tähelepanelikult. Kui ta kõigest päris täpselt aru ei saanud, siis alati küsis üle ning mõtles räägitu üle järele. Tänavu oktoobris käisid Sakala maleva Ümera rühma mehed Soomes toetajaliikmetel külas. Kõigile jäi eredalt meelde see, et Andres Sarits võttis aega, et kõigiga rääkida, ta oli nende tegemistest huvitatud ning see meeldis meie meestele väga, jättis hea mulje. Külaskäigu ajal läksime koos metsa, seal oli õppus. Andres Saritsal oli ülesanne anda Sakala maleva rinnamärk toetajaliige Perttu Eljas Hietanenile. Perttu ei teadnud sellest midagi, see oli talle suur üllatus! Mulle meenub ka see, et kui käisin ükskord siin Sakala malevas õppusel, siis oli Andres Sarits koos oma poegadega lasketiirus laskmas. Tegime koos võistluse kellel paremini läheb. Pärast lubasin ta lastele, et tervitan nende poolt jõuluvana, kui koju tagasi lähen.

"Kui puudub ühtse rahvusliku identiteediga rahvas, siis pole kedagi, kes lahinguväljal võitleks, võidaks ning tähistaks võitu. Ilma selleta ei saa sündida riiki, sest kõlava häälega deklaratsioonide maha lugemisest ei piisa. Kuna riike ei kingita, vaid iga rahvas peab need oma vere hinnaga lunastama. Viimane ei saa aga jällegi toimuda ühtse rahvusliku identiteedi puudumise korral."

Andres Sarits taasiseseisvumispäeval, 20. augustil 2022. aastal Mõisakülas

Oma mälestusi jagavad ka Andres Saritsa kaasteelised Peeter Valk ja Jaanus Lensment Afganistani missiooni päevilt. Nad puutusid kokku aastal 2009-2010. Üksuseks oli jalaväekompanii Estcoy-9, kus Andres Sarits oli esimese jalaväerühma ülem, tollal oli ta auaste nooremleitnant. 

Estcoy-9 oli esimene kompanii, mis alaliselt hakkas paiknema Afganistanis Helmandi provintsis patrullbaasis Wahid. Andres Sarits ja tema esimene rühm veetis laias laastus pool missiooni Wahidist umbes 1,5 kilomeetrit eemal kontrollpunktis XP1. Umbes veebruaris 2010 andis Andres Sarits XP1-s vastutuse üle Afganistani armee (ANA) sõduritele ja esimene jalaväerühm kolis XP1-st patrullbaasi Wahid.

Hiljem käis Andres Sarits veel kord Afganistanis, siis oli tema ametikohaks jalaväekompanii Estcoy-14 ülema abi. Patrullbaasiks jätkuvalt Wahid. Ta oli liige esimeses üksuses, mis alaliselt Wahidis paiknes, ja ka viimase üksuse koosseisus, mis Wahidist lahkus.

PEETER VALK, 

Andrese sidemees Estcoy-9 ajal ehk Andrese lahingpaariline, kes oli tema kõrval kõikidel otsustavatel hetkedel, olgu need siis rasked või kerged.

Emale kummardus toreda mehe kasvatamise eest. Naisele kummardus, et andsid talle naise energiat ja võimu. Kaastunne teile kõigile Andrese vara lahkumise puhul!

Andres oli suure südamega lahingpaariline. Hoolimata sellest, et oli ülemus, jäi ta alati inimeseks, kes seisis oma meeste eest, tema sõdurid olid tal alati meelel ja mõttes. Lugupidavalt suhtus ta oma rühma sõduritesse, kes lõpuks tema käsud ja korraldused ellu viisid. Ta hoidis oma inimesi, teadis, tundis ja usaldas oma alluvaid. Ta oli alati valmis kaitsma kõiki mehi ning nägi alati lahendusi. Oma käske ja korraldusi ta planeeris kaalutletult, et saavutada eesmärgid, aga samas võimalikult palju oma mehi säästa. Plaanid tegi selged ja konkreetsed ning võttis ette tulnud olukordi rahulikult. Lahingutes jäi ta alati rahulikuks, mõjutades vastast kavaluse ja sõduri tarkusega.

Andres austas kohalikku kultuuri, külades, kus me tegutsesime tahtis ta alati luua head suhted kohalike liidritega. Ta jälgis huviga kõike, mis võiks talle, tema sõduritele ja kohalikele abiks olla - ta oli nagu kohalik politseipealik, muheda olekuga ja oskas kohalikega läbi rääkida, selleks on vaja rahulikkust ja kannatlikkust. Ta võitis kohalike usalduse ja tulemused räägivad enda eest. 

Wahidis teenistust alustades olime väikeses tugipunktis XP1. Kuus kuud hiljem oli meie kontrollitava maa-ala suurus 12 ruutkilomeetrit ja kohalikud inimesed hakkasid enne tühjalt seisnud kodudesse tagasi tulema, avati kohalik turg ja ka näiteks kool.

Tema jaoks ei olnud naljatamistel piiri, alati leidus mõni hea nali kuidas meestel meeleolu tõsta. 

Puhka rahus, sõber!

JAANUS LENSMENT, 

Andrese juhitud rühma rühmavanem

Et mitte korrata eelnevalt öeldut, räägin kaks lugu, mis ilmestavad väga hästi Andrest - meest, kellel oli süda õiges kohas.

Esimene lugu juhtus siis, kui meie rühma juurde määratud tõlk sai teada, et tema vend, kes oli samuti tõlk Briti üksuse juures, on surma saanud. Tõlk oli endast väljas, ta ei saanud oma perega kontakteeruda. Nuttis. Andres tegi midagi, mis sellel raskel hetkel tõlki natukenegi aitas: ta võttis oma SAT-telefoni ja lasi tal sellega oma perele helistada. Sellise loa andmine läks vastuollu kehtiva korraga, sest SAT-telefon oli asi, mida tõlk ei oleks tohtinud isegi katsuda, veel vähem sellega helistada.

Hiljem, kui see olukord oli ära menetletud ja Andrest selle teo eest noomiti, jäi ta ise rahulikuks. Tema südametunnistus oli puhas ja ta ütles, et ma teadsin, et ei tohi talle telefoni anda, aga tal sai vend surma ja ma otsustasin käituda inimesena. Kõik need inimesed, kes olid selle sündmusega kursis, olid Andrese otsusega selles olukorras just nii käituda, temaga ühel meelel. On aeg olla ülem ja on aeg olla inimene. Andres suutis olla inimene ja ülem ühel ja samal ajal.

Teine lugu puudutab seda, kuidas ta pööras tähelepanu kohalikele inimestele ja nende muredele. Patrullides selgus, et kuskil on üks sild, mis on juba pikemat aega katki ja see teeb inimestel igapäevatoimetused keerulisemaks. Andres võttis oma südameasjaks puuduv sild üles ehitada. Et aidata kohalikke ja sõdurina mõelda ka oma rühma liikmete peale, sest see sild oli väga kasulik ka meile. 

Silla ehitamine oli keeruline operatsioon, ehitusmaterjali ei olnud. Andres suutis kõik vajaliku leida kas kohalike käest või oma sõduri leidlikkust ära kasutades. Lõpuks sai sild valmis. Andres oli eelneva teenistuse jooksul tegelenud pioneeriasjandusega, seega oli vajalik tarkus ja teadmine pärit just tema peast. Tänu sellele sillale muutus kohalike elanike suhtumine meisse tunduvalt paremaks, mida ilmestasid kohalike inimeste tervitused ja lehvitamised. Jällegi oli see heaks näiteks sellest, kuidas Andres oli ülem ja inimene ühel ajal.

Just sellisena jään ma Andrest mäletama - inimesena, kellel oli süda õiges kohas. Sain sellest aru juba Afganistanis. Paar aastat hiljem kohtusime uuesti Afganistanis. Tema auaste ja ametikoht olid kõrgemad, kuid samasugune kahe jalaga maa peal rahulik ja hea südamega mees oli ta ikkagi.

Austan ja pean temast lugu kui ülemast ja ohvitserist, hindan teda kõrgelt kui inimest. Mul on hea meel, et mu elutee temaga ühel hetkel kõrvuti kulges. Puhka rahus, hea Andres!

 "Igasugune intrigeerimine mürgitab hinge ja lõhub meeskonda. Selleks, et meeskond saaks areneda ja koos olla, on teinekord võib-olla isiklikus plaanis vaja üks samm tagasi teha selleks, et meeskonnana mitu sammu edasi teha. Lähtugem sellest põhimõttest!"

Andres Sarits Sakala maleva pealiku ametisse nimetamisel 1. augustil 2022. aastal

Koostanud Tea Raidsalu ja Gunnar Teas.

Noored Kotkad tervitasid uusi liikmeid

Pühapäeval, 11. detsembril olid Sakala malevasse pidulikule aastalõpukoondusele oodatud Noorte Kotkaste Tamme, Parvepoiste ja Heimtali rühma liikmed. Osa noormehi andis andis noorkotka tõotuse ja paljud pälvisid aasta jooksul laagrites ja õppepäevadel omandatud teadmiste ja oskuste eest järgumärgi ehk nii-öelda noorkotka ametitunnuse.

Noortejuht Enn Pinsel tõdes oma sõnavõtus, et on suur rõõm tervitada organisatsiooni ridades uusi liikmeid. 

"Lapsed kasvavad väga ruttu ja mõnest eilsest põnnist on sirgunud juba noortejuht. Arglikult ukse vahelt piilujatest on saanud tublid tegijad," rääkis Pinsel. "Täna annate te tõotuse Eesti riigile. Te ei luba imeasju, vaid olla väärikad noored. Tere tulemast meie hulka!" lisas ta. 

Noorte Kotkaste tõotuse andsid
Karmo Pärn

Kevin Pärn

Riko Klais

Ants Rooallik

Vihur Põld

Erik Andreas Berzin

Caspar Erko Kabul

IV järgu märgi pälvis

Kristo Zujev

Sakala maleva Noorte Kotkaste instruktor Gertu Viiask avaldas Kristo Zujevile eraldi kiitust ja tänu selle eest, et noormees on aasta jooksul palju osalenud matkadel ning esindanud Sakala noorkotkaid võistlustel.

V järgu märgi pälvisid

Märt Kannel

Bruno Kreek

Oskar Link

Holger Purga

Simon Rosen

Priit Sander Salumets

Rasmus Martin Raidsalu

VI järgu märgi pälvisid

Ralf Vanamets

Luka Nöps

Vihur Põld

Erik Andreas Berzin

Karmo Pärn

Kevin Pärn

Markus Valk

Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas 

Galerii

Sakala laskurid olid karikavõistlustel edukad

Nädalavahetusel selgusid laskespordis selle aasta Eesti meistrid võistkonnaharjutustes, ja Eesti karikavõitjad.

Marja Kirss Sakala ringkonnast saavutas Eesti karikavõistlusel teise kohatulemusega 559 silma. Võitis Heili Lepp (KL Mälk) 560 silmaga ning kolmanda koha pälvis Veera Rumjantseva (Narva LSK) 558 silmaga.

Võistkonnaharjutuses said Viljandi naised pronksimatšile tulemusega 1642 silma. Kaks silma rohkem oleks andnud õiguse lasta kullamatšis. Medalimatšil selgitatakse võitja, kes saavutab esimesena 16 punkti. Lastakse ühe lasu kaupa, võistkonnaliikmete tulemused liidetakse ja suurema summa saanud võistkonnale antakse 2 punkti. Võrdsete tulemuste eest saab ühe punkti. Pronksimatš Haapsalu naiste vastu tõi 17/11 punkti. Meie naised võitsid 14 voorust 9. Võistkonda kuulusid Marja Kirss (559), Kairi Heinsoo (544) ja Andra Soopa (539).

Meeste võistkond kooseisus Silver Mäe (545), Aleksander Kalitventsev 519 ja Mario Mardim 502 said 7. koha.

Segameeskondade võistlusel läksid pronksimatšil kokku Viljandi I võistkond (Marja Kirss, Silver Mäe) ja Viljandi III võistkond (Kairi Heinsoo, Aleksander Kalitventsev). Võitis esimene võistkond punktidega 16/10.

Tekst Kairi Heinsoo

Sakala kodutütred ja noorkotkad käisid jõuluhõngulises talvelaagris

 

Reedel, 2. detsembri pärastlõunal kogunesid Sakala Kodutütred ja Noored Kotkad Paistu kooli, et alustada maakondliku talvelaagriga.

Laagri esimestel tundidel said noored üksteisega tuttavaks, toimusid tutvumis- ja meeskonnamängud rühmades, valiti gruppidele juhid ja nende eestvedamisel asuti tegutsema töötubades. Esimese õhtu töötubasid aitasid läbi viia Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid. Üliõpilaste juhendamisel said noored teadmisi keskkonnakaitsest, õpiti tundma metsloomi ja harjutati esmaabi andmist.

Paralleelselt töötubadega peeti võimlas meeleolukaid teatevõistlusi, mida korraldasid Paistu Kodutütred. Noored said teatevõistluste käigus tõukerattaga sõita, suure palliga hüpata, teki peal liugu lasta ja hularõngast läbi pugeda. Teatevõistlused oli lõbusad ja pakkusid osalejatele lusti ja põnevust.

Õhtu lõppes diskoga ja õues saime nautida üllatust, milleks oli kingituseks saadud ilutulestik. Tunne oli nagu vana-aastaõhtul ja nii mõnedki soovisid üksteisele head uut aastat.

Laagri teine päev algas töötubadega. Kõik osalejad said valida kuue töötoa hulgast kolm. Noortel oli võimalus jõuluehteid meisterdada, ruumilist pilti teha, jõuluteemalist tantsu õppida, puutööd teha ja talvelaagri videot monteerida ning õues QR-koodi mängu mängida.

Pärast töötubades osalemist saabus väga oodatud jõuluvana. Salmid loetud, jõulukringel söödud ja olidki läbi kaks põnevat laagripäeva.

Kohtumiseni järgmises laagris!

Tekst: Moonika Pärna

Fotod: Moonika Pärna, Gunnar Teas

Galerii

Sakala maleva pealiku ülesannetes on maleva staabiülem major Silver Mäe

 

Sakala maleva pealiku ülesannetes on tööle asunud Sakala maleva staabiülem major Silver Mäe.

Silver Mäe on sündinud Tallinnas, lapsepõlveaja kuni põhikooli lõpuni elas ta Järvamaal. Pärast gümnaasiumi lõppu 2006. aastal läks vabatahtlikult ajateenistusse Sidepataljoni.

Pärast ajateenistust töötas ta Sidepataljonis ühe aasta instruktorina. Aastatel 2008–2011 läbis Mäe Sõjakoolis põhikursuse ning siirdus siis tagasi Sidepataljoni rühmaülemaks. Lisaks on Mäe teeninud Logistikapataljonis S6 (side) ülemana ja 1. jalaväebrigaadi staabi-sidekompaniis kompanii ülema abina ja kompanii ülemana. 

Aastatel 2016–2018 läbis Mäe Kaitseväeakadeemias keskastmekursuse. 2019. aasta 1. jaanuarist töötab Sakala malevas väljaõppe- ja staabiülemana.

2020. aasta oktoobrist elab Silver Mäe Viljandimaal. Ta on abielus ja peres kasvab kaks vahvat tütart. Oma peamiste hobidena nimetab ta sportlaskmist, orienteerumist ja looduses käimist ja matkamist.

Sakala maleva pere pisemad lustisid jõulutrallil

Pühapäeval, 4. detsembril kogunes Sakala maleva rahvas koos lastega Sakala keskusesse, et osa saada etendusest, kus suured sõbrad Jaanus ja Johanna seiklevad läbi iga aastaaja ning tutvustavad Eesti tähtpäevi ja nendega seotud kombeid.

Osavalt ja mänguliselt oli loosse põimitud õpetussõnu, et üksnes telefonis ringi sobrades siiski kõiki maailma asju selgeks ei saa ning on hea, kui valitseb tasakaal moodsa nutimaailma võimaluste ja vana aja teadmiste vahel.

Lõbus lavalugu kaasas ka vaatajaid ja nii said lapsed mardisandilt "tervisevitsa" ning ragistasid päid mõistatuste lahendamisel. 

Viimaks kutsuti ka lapsed lavale, et ühiselt vägikaigast vedada ja ringmänge mängida. 

Pidu lõppes kommipakkide jagamisega. Näitlejad kehastusid jõuluvana asemikeks ning kontrollisid, kas salmid-laulud on juba selged. Osa kodutütreid ja noorkotkaid esinesid kambakesi koos oma rühmaga ja lunastasid oma kingid sel moel välja. Õnneks on veel piisavalt aega harjutada, enne kui päris taat kingikotiga ukse taha jõuab! 

Mõnusat jõuluootuse aega!

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas 

Galerii

Sakala maleva torupilliüksus lõi kaasa "Ukraina sõjahümni" valmimisel

UKRAINA SÕJAHÜMN (Lodjapuuke) / Ой, у лузі червона калина

Eesti muusikute ühistööna on valminud "Ukraina sõjahümn" ("Lodjapuuke"). 

Mõte see haarav ja ilus lugu tõlkida eesti keelde tuli 2022. aasta märtsikuus, kui olime juba mõnda aega elanud kaasa Ukraina rahva kangelaslikule võitlusele oma kodumaa vabaduse eest.

Lugu valmis ja läks ettekandele nii mõnelgi kevadisel toetuskontserdil. Juuli lõpus, Viljandi pärimusmuusika festivali ajal, mil parajasti olid Ukraina armeel väga rasked võitlused Severodonetski all, sai valmis lõplik visioon loost. Siis selgus, et väga paljud Eesti folkmuusikud tahtsid anda oma panuse Ukraina toetuseks.

Koostöös Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga saime stuudiosse kokku palju sõpru ja kolleege erinevatest eesti folk- ja pärimusmuusika ansamblitest. Kõige suuremal hulgal olid esindatud eesti lõõtspilli- ja karmoškamängijad. Kolme päeva jooksul õpiti lugu selgeks ning mängiti ja lauldi sisse põhipartiid.

Augustist novembrini lihviti lugu ning tänu Ando Kivibergi ja Tauno Uibo abikätele valmis ka videopilt.

Lugu oma olemuselt on võitluslik ja marsilik. Selleks, et marssimisel samm segi ei läheks, lisasime refrääni kordusesse ühe löögi, mis Ukraina versioonis puudub.

Loo lõpus kõlab Eesti rahvaviis Kaitseliidu Sakala Maleva torupilliüksuse esituses.

Ukraina sõjahümniga tahame näidata, et Eesti rahvas on mõtetes ja palvetes Ukraina rahvaga koos selles pühas võitluses oma kodupinna eest! Au Ukrainale! Au kangelastele!

Lugu sündis aastal 1914, Esimese maailmasõja päevil austamaks ja mälestamaks Ukraina leegionäre (Sichi laskurite), kes võitlesid Vene vägede vastu Austria-Ungari poolel. Ukrainas sai laul tuntuks Vene kodusõja ajal

(1917–1922), kui punaarmee lämmatas Ukraina esimese vabariigi. Sel raskel perioodil leidiski patriootiline laul tee Ukraina rahva südamesse. Hiljem on loole tehtud palju modifikatsioone. Kuna ka Eesti rahvas on läbi ajaloo palju kannatanud oma idanaabri vägivalla tõttu, siis see ongi meie rahvaid siduv ühine taust.

Sõjahümni taustalugu tutvustasid muusikud Margus Põldsepp ja Rasmus Kadaja.

Sakala ringkonna naiskodukaitsjad tähistasid juubelit

Pühapäeval, 27. novembril tähistas Naiskodukaitse Sakala ringkond Viljandimaal Õisu mõisas 95. aastapäeva. Seekordse peo korraldamise au lasus Karksi jaoskonnal. 

"Mu süda on rõõmu ja rahulolu täis nähes täna siin nii palju suurepäraseid naisi ja eriti teades, kui palju on neid naisi, kelle süda ja mõtted kuuluvad Naiskodukaitsele!" Nende mõtetega alustas oma sõnavõttu Sakala ringkonna esinaine Jane Koitlepp. Ta tõdes, et 2022. aasta on olnud ootamatuste ja enesesse vaatamise aasta ning just see on näidanud Eesti meeste ja naiste vajalikkust riigikaitses ja meie tugevust. "Meie oleme Eesti vabaduse säilimise põhjus. Ma tänan kõiki, kes on panustanud Ukraina heaks. Me ei tohi ära unustada, et Ukraina võitleb ka meie eest, meie vabaduse eest," rääkis esinaine. 

Ta täpsustas, et tänavu on Sakala ringkonnaga liitunud 38 uut naiskodukaitsjat. "Kui küsitakse, miks sa kuulud Naiskodukaitsesse, siis vastus on: siin õpitakse palju olulist, mida iga kodanik võiks osata ja teada. Ma ei väsi rõhutamast, kui oluline on igaühe panus Eesti riigi kaitsesse," sõnas Koitlepp. "Hoiame üksteist ja jätkame sama entusiastlikult!" 

Sakala maleva staabiülem malevapealiku ülesannetes Silver Mäe edastas oma tänusõnad kõigepealt toitlustajatele, tänu kellele on kõigil üritustel osalejatel alati kõhud imemaitsvaid roogasid täis. Siis pöördus ta nende poole, kes kuuluvad mingisse üksusesse, eraldi välja tuues lahingkompanii. "Lahingkompanii on tänavu hakkama saanud suure saavutusega: kui septembris oli reservõppekogunemine, siis oli kohaletulnute protsent 84! Ja seda seejuures, et lahingkompaniil ei olnud ülekatet," selgitas Mäe. "Ilma teie abita ei oleks üldse võimalik spordiüritusi korraldada, te olete abistajad ja ka võistlejad. Palju õnne ja aitäh teile! Mehed Kaitseliidus on teie üle uhked!" 

Kodutütarde ja Noorte Kotkaste instruktor Gertu Viiask tänas naiskodukaitsjaid nii toitlustamise kui ka väljaõpetel noortele jagatud õppetundide eest. "Ülisuur tänu, et te olete oma igapäevakohustuste ja perede kõrvalt leidnud aega panustada! Teile tuginedes saamegi olla kindlad, et mehed on söönud, lapsed on õpetatud ja teie endi teadmised alati kõrgel tasemel," sõnas Viiask.

Traditsiooniliselt andsid naiskodukaitsja tõotuse organisatsiooni uued liikmed. Lisaks peeti meeles ja tänati kõiki, kes aitasid kaasa sellele, et Mari Raamoti 150 aasta juubeli puhul oli võimalik avada tema sünnitalus mälestuspink.

Muusikalised vahepalad kõlasid Karksi-Nuia muusikakooli kammeransamblilt. Esimese advendipäeva puhul tuli külla jõuluvana, kes jagas naistele kingiks kenad küünlad.

Tunnustused

Sakala ringkonna aasta naiskodukaitsja 2022 - ERLE NÕGENE 

Liiliaristi V klassi teenetemedal - ESTA KIVISILD ja ELERIN ÖÖVEL  

Naiskodukaitse Sakala ringkonna juhatuse tänukiri - EVELIN LAANEMÄE, MARIT PLEIATS, AGRIS LINNASTE, TOOMAS TAIMRE ja ALLAR MÜRK

Tunnustus 20. tegevusaasta täitumise puhul organisatsioonis - MALLE LOHK, EGLE REINUP, TIINA OTT ja AILI MÄGI

Tunnustus 15 aktiivse tegutsemisaasta puhul - LEMBE LAHTMAA ja JANE KOITLEPP 

Tänu 19-aastase panuse eest revisjonikomisjoni töösse - ENE SÜGAV 

Aasta tulevikulootus - HELINA PRII 

Aasta tõusev täht - MALLE LOHK 

Käbe kulbikeerutaja - MAIU KIVILAAN 

Aasta meediaguru - TEA RAIDSALU

Aasta roheline ja aasta plaasterdaja - ELERIN ÖÖVEL 

Terav kotkasilm - MARJA KIRSS

Aasta ideedegeneraator - TIIU SOMMER

Aasta õppur - EBE ÕNNE 

Kõige kiirem baasväljaõpete läbija ehk aasta kiiruseületaja - MARJU METS

Aasta instruktor - JANE KOITLEPP 

Aasta tegija - KAI KANNISTU 

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas 

Galerii

Sakala malev tegi pidulikul koosviibimisel aastakokkuvõtteid

Laupäeval, 26. novembril kogunes Sakala maleva rahvas Viljandisse Paruni Trahterisse tänuüritusele.  

Sakala maleva staabiülem malevapealiku ülesannetes major Silver Mäe tänas oma sõnavõtus kaitseliitlasi, noorkotkaid, kodutütreid ja naiskodukaitsjaid, kes on aasta jooksul panustanud Sakala maleva heaks, käinud võistlustel ja täiendanud end õppustel. Heitlikule aastale tagasi vaadates on aga suur rõõm tõdeda, et Kaitseliitu astuda soovijate hulk on nii suur. 

Ühiselt võttis maleva rahvas hetke, et tänumeeles meenutada varalahkunud major Andres Saritsat. 

Silver Mäe andis vastuvõtul üle ergutused ning kuulutas välja 2022. aasta kaitseliitlase, noorkotka, kodutütre ja noortejuhi. Samuti anti üle need ergutused, mis polnud seni omanikeni jõudnud. 

Sakala maleva teenetemärgi III klass - GUNNAR TEAS ja ENN SOOTS

Sakala maleva pealiku tänukiri - KIRSTI MARKKO 

Sakala maleva 2022. aasta kaitseliitlane 2022 - AARNE MARKKO 

Sakala maleva 2022. aasta kodutütar 2022 - REENA REIDLA 

Sakala maleva 2022. aasta Kodutütarde noortejuht 2022 - ANNE SEPIK 

Sakala maleva 2022. aasta noorkotkas - JÜRGEN AAS 

Sakala maleva 2022. aasta Noorte Kotkaste noortejuht 2022 - ENNO TEITER 

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas 

Vaata Galerii siit ja Fotoseina pilte siit