23.6.24

Võidupühal olgem kõik koos tänulikud vaba Eesti eest




23. juuni pärastlõunal leidis Viljandi lauluväljakul ja Vabaduse platsil taas kord aset maakaitsepäev. Huvilised said tutvuda Kaitseliidu, politsei ja päästeameti tehnika ja varustusega, mängida Naiskodukaitse korraldatud õpetlikku Bingot, kinnitada keha sõdurisupiga ja uurida Punase Risti tegevust. 

Pidulikul rivistusel tervitas Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lapp kaitseliitlasi, omavalitsuste juhte, koostööpartnereid ja Viljandimaa inimesi. "Sõltumata heitlikust ilmast ja veel heitlikumast julgeolekuolukorrast tähistame me täna meile väga olulist vabaduse püha, võidupüha," kõneles Lapp. "Mul on eriliselt hea meel teid tervitada just siin Vabaduse platsil, kus ka sümbolite õiglus on lõpuks jalule seatud, kommunistlik mälestus siit jäädavalt kadunud ja me saame seista uhkelt oma taastatud Vabadussõja ausamba jalamil." 

Malevapealik tänas kõiki kaitseliitlasi ning koostööpartnereid ja Viljandimaa ettevõtjaid panuse eest, mille nad on andnud Eesti riigikaitsesse. 

"Lehvigu uhkelt Eesti lipud tänasel võidupühal teie kodudes ja lõõmaku jaaniõhtul vägevad lõkked. Olgem kõik koos tänulikud vaba Eesti eest!" lisas Andres Lapp.

Rivistusel anti üle Kaitseliidu ja Sakala maleva ergutused. Tuletoojad Allar Mürk ja Ele Lehes tõid Narvast paraadilt Viljandimaale presidendi läkitatud võidutule, mis liikus edasi Viljandimaale jaanilõkkeid süütama.

Kaitseliidu Teeneteristi III klass

KALEV TAHKER

Kaitseliidu Teenetemedali I klass

AHTO ALAS

Kaitseliidu Teenetemedali II klass 

ÜLLE TREIMANN
MATI MÄESTU
MAIT TALVISTE

Kaitseliidu Teenetemedali III klass

GUNNAR TEAS
MARGIT SILLASTE
MADIS REBANE
JÜRI PLATONOV
KUUNO KREILIS
LIINA LEHES

Kaitseliidu ülema tänukiri eduka ja silmapaistvalt hea kohustuste täitmise eest ning seoses võidupüha tähistamisega

VILJAMI HOSKONEN
REEVO MAIDLA
DITMAR MARTINSON
MARJA KIRSS

Sakala maleva teenetemärgi III klass

AARNE MARKKO
KIRSTI MARKKO
URMAS FELDMANN
MARTTI PRAKS
OVE AINSALU
PIRET TAIM
RAUL ASTEL

Sakala maleva rinnamärk

MARTIN LAAN (ketiga)
PEEDU PÕLD
PAULI VIRTANEN
PETER HOLMQVIST
MAIU KIVILAAN
KAROLINA PUGAL
MERLY ROSENBERG

Hinnaline kink seoses võidupühaga ja aktiivse osalemise eest Kaitseliidu tegevuses

ENN SOOTS
KARIN ILUS
PERTTU HIETANEN
MARKO VANNINEN

Tänukiri seoses võidupühaga ning aktiivse osalemise eest Kaitseliidu tegevuses

KÄTLIN ULK
MAI-LY KURSON
SIRLE PETERSON
TIIU SOMMER
ROBIN LILLEVERE
JARMO MALMRE
ANTI MÄGI
AHTI MÄLGAND
URMET NAHKSEPP
MARINA RUDAK
SIMO PIETIKÄINEN
MIKKO TELANNE
JUHA VIMPARI
TERO KÄMPPI

Tänu aktiivse osaluse eest Kaitseliidu tegevuses

ELINA ARGILLANDER
CLAUS BUCHT
AKI HUTTUNEN
MATTI LAHTINEN
AARE LUIK
MEEME LUIK
PRIIT TÜRNER

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii



16.6.24

Punkti sai järjekordne Kaitseliidu sõdurioskuste kursus



Pühapäeval, 16. juunil lõpetas järjekordne sats õppureid sõdurioskuste kümnepäevase kursuse Kaitseliidus. Lõpukogunemisel Sakala malevas kiitis malevapealik kolonelleitnant Andres Lapp kursuse läbinuid, kes leidsid oma igapäevategemiste sees aega ja mahti õppida. "Teid saab nüüd vajadusel erinevate ülesannete täitmisel sõduritena rakendada. Eks sellele põhiõppele järgneb täiendav väljaõpe, aga esimene suur samm on tehtud," tõdes Lapp. "Ma hindan teie panust väga kõrgelt ja ma loodan, et osa teist näen juba sügisel õppusel!" 

Mall Vaikla
Lembitu üksikkompanii liige Mall Vaikla tunnistas, et enne sõdurioskuste baaskursust pelgas ta kõige rohkem just seda kümmet päeva, sest pole varem sel moel nii pikalt metsas olnud. "Ma ei uskunud, et ma sellega hakkama saan! Vahepeal mõtlesin küll, et issand jumal, ma tahan ära koju minna, aga ma sain hakkama!" 
Kursuselt ootas Vaikla kõige enam seda, et saaks Rahega laskmist harjutada. "Kõige rohkem õppisin ma seal suhtlema nendega, kes mu ümber olid. Algul olid kõik võõrad, aga lõpuks nagu perekond," rääkis Vaikla. Ta tunnistas, et tütarlapsena metsas olek oli nagu luksus: kaaslased kuulasid ja aitasid, kui hakkas raske.


Madis Agur

Sakala malevlane Madis Agur sõnas, et tema ei kartnud enne kümnepäevast metsasolekut küll mitte midagi ega ka valmistunud selleks kuidagi eriliselt. "Ma olen kaitseväes käinud ja tahtsin näha, mis tänapäeval toimub. Talle meeldivaks üllatuseks oli muutunud väga palju ja seda paremuse poole. "Kõigi vahel on pidev austus ja lugupidamine ning seda mõlemas suunas," nentis ta. 
Kogu kursus oli Aguri hinnangul väga kompaktseks pakitud, nii et logelemiseks ruumi ei olnud, mis iseenesest oligi väga hea. "Endalegi üllatuseks saavutasin A-kategooria lõhkaja kutse," ütles ta. "Nende Sakala omadega, kellega ma kümme päeva metsas olin, lähen luurele küll!" 

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii


Paistu kandis toimus kaks põnevat noortelaagrit


See suvevaheaeg algas Noorte Kotkaste Nutikate Rebaste rühmale ja Paistu kodutütardele tegusalt ja põnevalt: aset leidsid oskustelaager ja üleelamislaager, mille korraldasid Antonina Eek ja Anne Sepik



12. ja 13. juunil Paistu koolis olnud oskustelaagris õpiti 5. ja 6. järgu oskusi, peamiselt keskenduti orienteerumisele ja kaardi tundmisele. Noored said treenida sõlmede tegemist, õppida meditsiini, kaarti ja kompassi ning harjutada meeskonnatööd. Omandatud oskused panid noored proovile Sultsi ümbruses 3,5-kilomeetrisel matkamängul.





15. ja 16. juunil toimus Ahimäe karjääri ümbruses üleelamislaager, mis oli erikatsete "Üleelaja" ja "Matkaja" ettevalmistus. "Siin laagris mina vaatan pealt ja noored teevad kõik ise," tõdes juhendaja Antonina Eek. Ööbimiseks tuli leida sobiv plats ja sinna püstitasid noored endale onnid ning toitki tuli ise valmistada.



Esimesel päeval oli MTÜ Õpime Aitama juhendamisel põhjalik veeohutuse töötuba, kus sai harjutada vees paadi ümber keeramist ning päästeparveni ujumist ja sinna sisse ronimist. Noored said tutvuda erinevate päästevestidega ning varustusega, mis päästeparves leidub. Paljudele oli rõivaste ja jalanõudega ujuminegi uudne kogemus. Jahe järvevesi pani hambad plagisema, sestap tuli nobedasti riided kuivemaks väänata või kuivade vastu vahetada ning sooja saamiseks kükke ja jooksutiirusid teha.


Teisel laagripäeval ootasid ees kasulikud töötoad. Noored õppisid, kuidas puhatada vett kolmel erineval moel (keetmine, filtreerimine, keemia) ning mismoodi lõkke süütamiseks maa-ala ette valmistada ja tuld süüdata kasutades tulepulka, patareid ja keemiat.
Samuti said noored teada ajutiste varjete rajamise meetodid ning kuidas valida varje püstitamiseks sobivat asukohta.
Loodus pakub kehakinnituseks kraami, kuid tähtis on teada, missugused risoomid on söödavad (pilliroog/kõrkjas, hundinui, takjas), kuidas neid leida ja söömiseks ette valmistada. Poistel olid õnged kaasas, et katsetada kalameheõnne. Karjääriäärsed nõlvad pakkusid lahkelt metsmaasikaid. Samuti keedeti ravimtaimedest teed. Lisaks prooviti nuga ja kirvest teritada ning õpiti viit sõlme (meremehesõlm, paalisõlm, seasõrg, soodisõlm, topelt kalamehesõlm) tegema.
Noored said teada, kuidas komplekteerida isiklikku hädaolukorra komplekti ja meisterdada hädaolukorra märguandeid.

Mõlemad laagrid said teoks IHP toel.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas, Kaspar Teas

Galerii

13.6.24

Võidutule toovad Viljandimaale kaitseliitlane Allar Mürk ja naiskodukaitsja Ele Lehes

Allar Mürk, Ele Lehes

 Võidutule toovad Viljandimaale kaitseliitlane Allar Mürk ja naiskodukaitsja Ele Lehes

Võidupüha paraad leiab tänavu aset 23. juunil Narvas. Presidendilt toovad võidutule Viljandi maakonda kaitseliitlane Allar Mürk ja naiskodukaitsja Ele Lehes. 



 Ele Lehes on Naiskodukaitse Sakala ringkonna tegevliige alates 2008. aastast.

Ele Lehes on väga mitmekülgsete oskustega naiskodukaitsja. Ele Lehesel on ametikoht lahingüksuses ning osaleb aktiivselt Kaitseliidu õppustel, võistlustel ja väljaõpetel. Ele Lehes oli aastatel 2009–2012 Viljandi jaoskonna esinaine, 2012–2015 kuulus jaoskonna juhatusse. Ta on edukalt esindanud ringkonda Naiskodukaitse koormusmatkal, Utria Dessandil, Lääne maleva patrullvõistlusel “Valge Laev”, erinevatel laskevõistlustel, meditsiini- ja toitlustuseriala võistlustel. 

Ele Lehes on pälvinud 2008 Kaitseliidu ülema tänukirja, Sakala maleva pealiku tänukirja, Naiskodukaitse Sakala ringkonna tänukirja, Liiliaristi V klassi, Sakala maleva rinnamärgi, Kaitseliidu teenetemedali III klass, Kaitseliidu esilaskuri tiitli. 


Allar Mürk on Kaitseliidu liige alates 2010. aastast. 

Allar Mürk on Sakala maleva Lehola üksikrühma kaitseliitlane. Ta aitab ette valmistada ja läbi viia Lehola üksikrühma sõjalist väljaõpet ning osaleb laskeharjutustel ja võistlustel. Allar Mürk on väga aktiivne, kohusetundlik ja väsimatu Kaitseliidu tegemistesse panustaja.

Allar Mürk on pälvinud Kaitseliidu teenetemedali III klass, Naiskodukaitse keskjuhatuse tänukirja ja Naiskodukaitse Sakala ringkonna tänukirja, Sakala maleva pealiku tänukirja ning Kaitseliidu ülema tänukirja.

5.6.24

Noored mekkisid Välustes sõdurielu



Juunikuu esimesel nädalal kogunesid Viljandimaa noored Väluste lasketiiru alale riigikaitselaagrisse. Laagris osalesid õppurid Abja, Kitzbergi, Suure-Jaani ja Tarvastu gümnaasiumist ning Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist. Alates 2022. aastast toetab koole riigikaitseõpetuse välilaagrite läbiviimisel Kaitseliit.

Kolme päeva mahtus palju uut ja huvitavat, peamiselt praktilist tegevust. Noored said püstitada ööbimiseks jaotelgid, õppisid esmaabi andmist ja korrektselt rivis marssima uurisid kaarti ning tutvusid võitleja isikliku ja rühmavarustusega. Instruktoritena olid laagris ametis kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, riigikaitseõpetajad. 




Lisbeth-Lisette Liivaste, Pamela Margareth Piht

Kitzbergi gümnaasiumi õpilased Lisbeth-Lisette Liivaste ja Pamela Margareth Piht tõdesid, et nende varasemad teadmised riigikaitsest, Kaitseliidust ja kaitseväest olid põgusad, pisut aimu relvadest on saadud videomängust. 
"Riviõpe oli kõige huvitavam! Kui hakkasime koos marssima ja see ka välja tuli, oli uhke tunne küll. Riigikaitseõpetus on tegelikult huvitav," rääkis Pamela Margareth.
Lisbeth-Lisette ütles, et tema jaoks oli kõige huvitavam isikliku varustuse osa.




Eleonora Kaunissaare, Hannabel Riigor






Eleonora Kaunissaare ja Hannabel Riigor Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist rääkisid, et nemad on enne laagrit teooriaga kokku puutunud ning laagris on huvitav praktiline pool. Nemadki tõdesid, et põnevad teemad olid riviõpe ja isiklik varustus.










Oliver Mõttus, Kristo Hendrik





Abja gümnaasiumi sisekaitse õppesuuna õpilased Oliver Mõttus ja Kristo Hendrik jutustasid, et seni koolis on nad saanud teoreetilist õpet. Riigikaitselaager on noormeeste hinnangul oluline, sest see annab hea kogemuse ja eelaimduse kaitseväkke minekuks. Samuti leiab laagrist uusi sõpru. 










Riigikaitselaagrilised, õpetajad ja instruktorid (4. juuni 2024)




Fotod: Gunnar Teas




1.6.24

Ilmataat väntsutas Pruudeni rajal seiklevaid kodutütreid



1. juunil tähistas osa kodutütreid lastekaitsepäeva sootuks teisiti. Paistu kooli juurest startis võistlusmängule "Pruudeni jälgedes" tosin neljaliikmelist 10-14-aastastest neidudest koosnevat kodutütarde võistkonda. Seekord läks rajale ka kaks külalistiimi - üks Virumaalt ja teine Harjumaalt.



Paistu ümbruse metsade ja põldude vahele oli püstitatud 10 kontrollpunkti, kus tuli mängu panna oma nutikus ja kiirus. Ülesannete täitmisel oli oluline ka nende läbimise kiirus, sest kui lahendamisel tekkis punktides viik, siis parem aeg upitas paremale positsioonile.

Üheks ülesandeks oli kompassi kasutamine: iga võistleja sai sedeli ilmakaarega ja kompassi abil tuli see kindlaks määrata ning jääda seisma näoga õiges suunas ning omavahel nõu pidada ei tohtinud. 

Iga kodutütar peab teadma, kuidas korrektselt vormi kanda! Ühes punktis tuligi suurele kodutütre pildile õigesse kohta asetada sedelid, millel olid vormi detailid ning eriala- ja järgumärgid. 

Lisaks tuli läbida metsa ehitatud takistusrada, lasta ragulkaga märkmelehtede pihta ja tunda metsas puid. 

Üksikutest sõnadest tuli kokku panna 10 vanasõna, näiteks "Valel on lühikesed jalad" või "Käbi ei kuku kännust kaugele" jne. Seitsmest erikujulisest pusletükist pidi kambakesi moodustama ilusa korraliku ruudu. Tähelepanelikkus pandi proovile punktis, kus tuli meelde jätta kümne toiduainepurgi järjekord ning seejärel moodustada teistest purkidest samasugune rida.

Finiš oli samuti Paistu kooli juures ning viimases kontrollpunktis tuli osavalt tõukerattaga vurada ja lahendada liiklusreeglite test.


Täiesti kokku leppimata tekitas "vastutegevuse" ilm. Suvekuumalt alanud hommikusse tekkis paus, kui äikesekärgatuste saatel kallas vihm osalejad üle ning pildus sekka rahetki. Läbivettinud rõivad ja kõuehirm murdis mõne mängija vaimu ja röövis viimased jõuriismed ning sündisid ka katkestamisotsused. Teised seevastu leidsid sellest kõigest lusti, kui saabastest vee sorinal välja valasid ja seejärel lõkerdades lompi kargasid. Õnneks ei lasknud päike end kaua oodata ja retk võis jätkuda.










TULEMUSED

1. Paalalinna KT (Mirell Lisell Ott, Mia-Liis Paal, Kaisa Jaadla, Ketriin Animägi)

2. Viru (Arelle Reigo, Kätlin Kirsipuu, Mia Laanem, Mirelle Semjonov)

3. VPK Kodutütred (Eleanor Post, Grete Loorberg, Merily Pokk, Marta Liiva)

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas.

Galerii

Sakala maleva noorkotkad pidasid 94. aastapäeva pidu

 

Reedel, 31. mail korraldas Noorte Kotkaste Sakala malev Abja gümnaasiumis Noorte Kotkaste 94. aastapäeva puhul piduliku vastuvõtu.

Tähtpäeva puhul õnnitlesid Sakala maleva noorkotkaid Sakala maleva pealik Andres Lapp, Naiskodukaitse Sakala ringkonna esindaja Mari Mesipuu ning Kodutütarde Sakala ringkonna vanem Eda Kivisild ning Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm.

Pidulikul aastapäeval andsid noorkotka tõotuse 3õ noort ning üle anti tunnustused, järgud ja erialamärgid tublimatele noorkotkastele ning tänu Noorte Kotkaste tegevusse panustanutele.

Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor Ebe Õnne vahendas tänusõnad kauni sündmuse korraldajatele: “Sakala maleva noorkotkad soovivad südamest tänada teid, Antonina Eek, suure panuse eest Noorte Kotkaste 94. aastapäeva korraldamisel. Suur-suur tänu ja kummardus tema abilistele, õhtujuhtidele Karlile ja Markole, noorkotkastele Nutikate Rebaste, Kesklinna, Tarvastu Tõhvide, Ilveste rühmadest, kust olid esinejad, helitehnik ja abilised - teie pühendumus ja panus olid hindamatud ning aitasid muuta selle erilise päeva meeldejäävaks ja edukaks! Sama suur tänu taustajõududele Toomas Rebole ja Annika Leightonile. Teie kõigi töö ja pühendumus aitasid luua ürituse, mis jääb osalejatele kauaks meelde. Suur tänu teile selle eest, et andsite oma aja, oskused ja jõu, et Noorte Kotkaste 94. aastapäev saaks vääriliselt tähistatud!”

Noorte Kotkaste Sakala maleva pealiku suuline tänu

ANDREAS HEINSOO

HENRIK SANDER

HANS SANDER

ROMET JÜRJO

ARKOS TAIMRE

KEN-RAIDON PAABOS

TIMO DUDAREV

AVO SUVI

VELI PETTAI

RUUDI KÕIV

ROMET LIIR

TARMO TAMM

GUSTAV LIND

VALMO VISOR

MÄRT VISOR

SIMON LEISSON

KERMAN SPERLING

TREVOR RAUBA

GABRIEL ÕIGUS

LAURI ADAMSON

TREVOR MOZGOVOI

ROBERT LEHTSAAR

ALEKSANDER VLASSOV

CRISTJAN JUGALA

OLIVER SOSI

IKO ILLIMAR RIID

GREGOR REEDE

ATS ALAS

JANNAR TAGU

JARKO KAUKVERE

PÄTRIK IGNATENKO

RAIDO MÜÜR

KEVIN KLEIN

SANDER KÕLL

ARDI MÄGI

GRISTOFER LIIVISTE

ALEKSANDER KÕLL

ARGO ANT

ANDRES ANT

KERON GRÜNBERG

MAIRO UTT

OLIVER MÄTTAS

MARTIN ESAJAS

EGERT SANDER LAUR

RUBEN KAASIK

EDUARD EKKE ROSIN

KEVIN LUCAS PARIS

VIKTOR YEVCHYSHYN

MARKUS SANG

RIHARD KAPP

RENE RIIVES

SIIM VAHER

REMY OJASOO

ANTS OSKAR INGI

ROME SIIMU

CAREL PAU

TANEL TOOMSALU

RASMUS SASSIAID

KEVIN LIND

DOMINIC PELSKA

NIKITA JASNOV

SANDER SAAREM

KEVIN VIIKHOLM

RISTJAN TUUL

ALFRED LOID

Noorte Kotkaste Sakala maleva pealiku tänukiri

REIMO JÜRJO - tunnustus silmapaistva hea ja aktiivse tegevuse eest (malevapealiku tänukiri ja hinnaline kingitus)

SALLI JÄRVE

MARKUS VALK

KEVIN PÄRN

KARMO PÄRN 

CASPAR ERKO KABUL

ANDERO ALLIKAS

KIUR KOND

EMIL LINDVEST

LAURI PINSEL

Abilised: 

ANNIKA LEIGHTON

MARI SAARELA

HARRI MÄESALU

ERVIN LUHAÄÄR

PIRET TAIM

LAURI RAUBA

TOOMAS TAIMRE

TIINA OTT

ANTONINA EEK

MERIKE NÕUMEES

AIN MÄGI

TEA RAIDSALU

KATRIN SANDER

GASPAR VÄRV

Noorte peavanema Silver Tamme tänukiri

NIIKAS GASTON

AGRIS LINNASTE

VERNER AAS

ARON ALEKÕRS

KRISTJAN RUUDI ALLE

OTTO JOHANNES PÕRK

RAIMO TULP

SANDER TULP

PAUL LIND

KAAREL TUKK

LUKA NÖPS

STEVEN MÕTTUS

MARKO TULP

RALF VANAMETS

ILMAR ARIA

KARL KÕIV

MARTEN HUNT

MARTIN HUNT

EERIK LEPLA

TIMO LEPLA

RASMUS MARTIN RAIDSALU

TOOMAS REBO

MARE MAALMEISTER

LAINE LINDVEST

MEELIS HANIOTT

GERTU VIIASK

ALEKSANDR KARAKOZOV

EMIL LINDVEST

LAURI PINSEL

Noorte Kotkaste peavanema teenetekiri

JÜRI EEK

RAUL PINSEL

MERLE HÜVA

Noorte Kotkaste teeneteristi III klass
Anti üle 26. mail üle-eestilisel Noorte Kotkaste aastapäeval Valgas

RIHO REI

Meene aastaid Noorte Kotkaste tegevusse panustanud ja eluga edasi liikunutele

ALAR TAEL

MEELIS EELMAA

RIHO REI

OLEV LUIK

Noorte Kotkaste matkaja erikatse sooritanud

EMIL LINDVEST

ANDERO ALLIKAS

KIUR KOND

RAIMO VARIK

LAURI PINSEL

ROMET JÜRJO

MARKUS ANT

ARKOS TAIMRE

KARL KUKK

KEN-RAIDON PAABOS

TIMO DUDAREV

Noorte Kotkaste sportlase erikatse sooritanud

EMIL LINDVEST

Noorte Kotkaste luuraja erikatse sooritanud

ANDERO ALLIKAS

KIUS KOND

EMIL LINDVEST

GREGOR REEDE

Noorte Kotkaste üleelaja erikatse sooritanud

ANDERO ALLIKAS

EMIL LINDVEST

LAURI PINSEL

KIUR KOND

KARL SIIMANN

FRED KARAKOZOV

REMI ZIEDS

LAURI ADAMSON

RAUL PINSEL

REIMO JÜRJO

RAIDO LUIK

STEN MATTIAS TOPOLEV

EERIK LEPLA

NIIKAS GASTON

Noorte Kotkaste VI järgu pälvisid

EMIL MÄGI

KRISTOFER LENS

ROBIN MANGELSOO

ALEX PÜTSEPP

KRISTOFER VEETAMM

MARGUS ANT

KARL KUKK

VALMO VISOR

MÄRT VISOR

AVO SUVI

TARMO TAMM

KARL KÕIV 

GUSTAV KÕIV

GUSTAV LIND

RALF VANAMETS

MARKO TULP

ROMET LIIR

RUUDI KÕIV

MADIS ÕMBLUS

JOHANN-EERIK LEPP

STEN-KASPAR SOOBEL

KASPAR KÕVA

ALFRED LOID

Noorte Kotkaste V järgu pälvisid

ARKOS TAIMRE

TIMO DUDAREV

KRISTJAN-RUUDI ALLE

STEVEN MÕTTUS

ILMAR ARIA

RAIMO TULP

SANDER TULP

KAAREL TUKK

PAUL LIND

LUKA NÖPS

Noorte Kotkaste IV järgu pälvisid

KAAREL TUKK

OTTO JOHANNES PÕRK

ARON ALEKÕRS

VERNER AAS

NIIKAS GASTON

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

20.5.24

"Laidoneri rada" kutsus noored Suure-Jaani kanti

 


Tänavune noorte patrullvõistlus "Laidoneri rada" leidis aset 17.–18. maini Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani ümbruses. 

Reede õhtul sai Suure-Jaani noortekeskuse juurest stardi 25 neljaliikmelist tiimi, mille moodustasid kodutütred, noorkotkad ja oli ka segavõistkondi. Seekord asusid võistlustulle ka külalised Lätist – noormeeste seltskond Jaunsardze. Ees ootasid põnevad kontrollpunktid ja mitukümmend kilomeetrit matkamist.

Politsei korraldatud kontrollpunktis oli noorte ülesandeks käsipumba abil täis pumbata kaks jalgratta õhkrehvi ja tuvastada tsiviilkäibes keelatud esemeid. Palju peamurdmist pakkus ülesanne, kus tuli dešifreerida seaduste pealkirjades olevaid lühendeid. 


Osavus ja paindlikkus tuli proovile panna ämblikuvõrgu ülesandeid lahendades. Kõigepealt ei tohtinud astuda maas asuva ruudustiku nööridele, seejärel tuli koos varustusega läbi pugeda okste vahele põimitud ämblikuvõrgust. Et trenn ikka täie ette läheks, tuli iga puudutuse eest saadud karistuspunktid lunastada kätekõverdusi tehes.




Hoolimata kaunist suveilmast, pidi ühes punktis hoopis suuskadele astuma ja vahemaad läbima hakkama! Palju nalja tegi see, et kogu pundi peale oli üks paar suuski, üks osaleja pidi harjutust tegema selg ees ning takkapihta ka veel kooris laulma. 


Oma rammu ja tasakaalu sai demonstreerida punktis, kus tuli ületada jõgi ilma sisse sumatamata. Koostööoskused pani proovile ülesanne, kus tuli läbida takistusrada, nii et kanderaamil olevast veeanumast vedelik maha ei loksuks.

Oma teadmistega sai hiilata ülesannetes, kus tuli tunda Eesti poliitikuid (Läti noored pidid tundma oma riigi omi), kokku viia õige malev ja vapp ning mõistatada, kus asub milline Vabadussammas. 



Ilmataat oli seekord võistlejate vastu armuline ega kostitanud neid vihmavalingute ega ehmatanud öiste miinuskraadidega. Finišisse Kildu ratsakeskuse juurde jõudsid pühapäeva õhtupoolikul kõik startinud – mõni jaksas viimase otsa isegi joosta. 

ESIKOLMIKUD

Noored Kotkad ja segavõistkonnad

1.       Raju (Raplamaa)

Kermo Niinemäe
Uku Seiler
Kuldar Sunni
Derek Erm

2.       Tornaado (Tallinn)

Karmen Kutsar
Kristin Kasemets
Lennart Salla
Jan Erik Müür

3.       Metsapoisid (Harjumaa)

Rasmus Karro
Kerret Kikkas
Mattias Turgan
Samuel Gilin

Kodutütred

1.       Tartu Chickid (Tartu)

Kärt Pürn
Sara-Maia Liiv
Kristin Altsaar
Stella Lümat

2.       Jaagupi Karud (Pärnumaa)

Heidi Sai
Hanna-Mirell Sinivee
Mariliis Puusepp
Eerika Sarapuu

3.       Saue KT

Cristel Tahk
Agnes Ots
Signe Liis Busch
Annabel Maasikas


Fotod: Gunnar Teas, Kaspar Teas

Galerii kontrollpunktidest ja autasustamisest.

Meeleolukas galerii rajalt

10.5.24

Noored võistlesid Järvekülje auhinna nimel


Vanessa Pokk 



4. mail leidsid Sakala maleva lasketiirus aset Sakala maleva noorte meistrivõistlused Järvekülje auhinnale.







Kokku

Tüdrukud vanem vanuserühm

Vanessa Pokk 379,5
Mirel Missik 365,4
Katerina Herma 361,8

Poisid vanem vanuserühm

Aleksander Kalitventsev 379,2
Martti Vahemaa 372,9
Karl Loik 367,5

Tüdrukud noorem vanuserühm

Karolin Mäe 376,3
Henriette Pukk 350,2
Camilla Saskia Kabul 337,4

Poisid noorem vanuserühm

Kaspar Kerem 354,3
Ako Alas 346
Markkus Kaljula 343,4

Püstol

Tüdrukud vanem vanuserühm

Vanessa Pokk 177
Mirel Missik 164
Katerina Herma 163

Poisid vanem vanuserühm

Aleksander Kalitventsev 181
Martti Vahemaa 179
Karl Loik 172

Tüdrukud noorem vanuserühm

Karolin Mäe 173
Henriette Pukk 156
Camilla Saskia Kabul 142

Poisid noorem vanuserühm

Kaspar Kerem 156
Markkus Kaljula 154
Ako Alas 149

Püss

Tüdrukud vanem vanuserühm

Vanessa Pokk 202,5
Laura-Liisa Kolomets 201,7
Mirel Missik 201,4

Poisid vanem vanuserühm

Aleksander Kalitventsev 198,2
Karl Loik 195,5
Martti Vahemaa 193,9

Poisid noorem vanuserühm

Kaarel Tukk 201,1
Kaspar Kerem 198,3
Andreas Heinsoo 197,6

Tüdrukud noorem vanuserühm

Karolin Mäe 203,3
Romi-Ly Sülla 198,8
Camilla Saskia Kabul 195,4

Ümera KT 1
Romi-Ly Sülla, Anete Mozgovoi, Gerli Sülla
Rühmadevaheline arvestus

1. Ümera KT 1
Romi-Ly Sülla 
Anete Mozgovoi 
Gerli Sülla 

2. Kuujänesed KT 1 
Liisa Suviste 
Marleen Kalg
Elisabeth Kiisler

3. Abja
Timo Lepla
Iko Illimar Riid
Eerik Lepla


Galerii

30.4.24

Esimene laagrikogemus



Keset kevadist koolivaheaega toimus  Kalmetu ja Kesklinna rühmade noorkotkaste laager.

Mõlema rühma jaoks oli see esimene, kusjuures Kesklinna rühm on tegutsenud vaid poolteist kuud. Lisaks kahele poiste rühmale olid kohal ka Kalmetu kodutütred. 

Laager algas sõiduga Halliste loodusmajja, seda tehti DAF-i kastis, kõigil kiivrid ontlikult peas. 

Esmalt majutati end ära: tüdrukud esimesele korrusele, poisid teisele.

Loomulikult olid kohapeal organiseeritud mitmed töötoas: tule tegemine tulepulgaga ja lõkke tüübid,


esmaabi, kaardiõpe ja kompassi tundmine, salakirjad, riviõpe. Laagri lõpetas mõnekilomeetrine matk koos meeskonnatöö ülesannetega. 

Tagasi koju sõideti jälle DAF-iga, aga nii mõnelgi kippus kastis tukk peale tulema, selja taga oli ikkagi 24 tundi aktiivset tegevust.

Küsides poiste käest muljeid, meeldisid meile kõige enam salakirjade ja tuletegemise töötoad. Rühmajuhtidele olid suureks abiks Kalmetu rühma vanemad kodutütred ja noorkotkad, kes mitmed töötoad läbi viisid. Vastsed liikmed mõistsid, et kuna Kaitseliidu noorteorganisatsioonides õpetavad vanemad liikmeid nooremaid, on ka neil ühel päeval võimalus juhendajatena teiste ees seista.

Laagrit rahastas IHP24 projekt.

Järgmised laagrid on juba ootel, esmajärjekorras Sakala noorte kotkaste ja kodutütarde maakonnalaager augusti alguses.

Tekst: Esta Kivisild, Kesklinna noorkotkaste rühmavanem

 Galerii

26.4.24

Mulgimaa noored kogunesid kevadvaheajal lumisesse laagrisse


21.–23. aprillini toimus Mulgimaal kevadlaager, millest võtsid osa Karksi-Nuia, Abja-Paluoja ja Halliste kodutütred ja noorkotkad. Korraldajateks Ebe Õnne ja Enn Pinsel, lisaks aitas kaasa Toomas Rebo.

Laagis viidi läbi töötubasid, mis valmistavad noori ette järgukatseteks ning annavad teadmised metsas toimetulekuks. Osa võttis ligi 30 noort ja 4 juhendajat.


Noored pidid ise laagri püstitama ning seejärel toimusid mitme päeva vältel erinevad õpitoad: varjualuse ehitamine, esmaabi andmine, kaardiõpe, välitelefoni tundmaõppimine, taktikaline mäng, raadioside, ajalootund, maskeering, luure, käemärgid ning tule tegemine. Töötubasid aitasid teha ka vanemad noorkotkad. Lisaks käisid külalised Sisekaitseakadeemiast ning korraldasid noortele töötoa, kus räägiti Maksu- ja Tolliameti tööst ning tegemistest. 


Ilm oli sombune ja vihmane. Külma peletamiseks põles laagriplatsil lõke, mille ääres sai ennast soojendada ning kuivatada. Trotsides lund ja vihma tuli noortel sooritada üldfüüsiline test.

Laagri kõige noorema, 8-aastase Oliveri arvates olid kõik tegevused toredad. „Enim meeldis mulle telefoni töötuba ja toit oli nii maitsev,” kiitis ta. 15-aastane Loreena on laagritest juba nii palju osa võtnud, et ta ei osanud öelda, mitmes kord see tal on. „Kõige rohkem pakkus mulle huvi Maksu-ja Tolliameti töötuba,” ütles ta kindlalt. 

Viimasteks tegevusteks oli matk ning seejärel laagri kokku pakkimine. Lihtne see ei olnud, sest varustus tuli vedada läbi sopaseks muutunud metsaraja teele, kus ootas auto. Õnneks tuli appi kohalik, kes pakkus ATV-ga abi ning üheskoos sai töö tehtud. Ka peale mitut päeva metsas veetes, olid noored rõõmsad ning hakkamist täis. 

Laager toimus isamaalise hariduse programmi raames.

Tekst ja fotod: Reet Joosing

14.4.24

Jaak Kärneri nimeline laskevõistlus 2024



Jaak Kärneri nimeline laskevõistlus leidis 
Väluste lasketiirus aset 14. aprillil 2024.


End proovile panema oli tulnud rekordarv osalejaid - 20 võistkonda, teiste hulgas oli üks Läti Zemerzadse tiim ning kaasa lõid ka Ümera üksikkompanii soomlasest toetajaliikmed.





Käesoleval aastal viisid võistkondliku esikoha koju Alutaguse maleva laskurid:
Ivar TALLERMAN, Henry TAMMANN, Tambet LEINBOCK, Juss LEINBOCK (1122 silma).




Teine koht kuulus Tallinna maleva võistkonnale:
Ain MURU, Janis AARNE, Raul ERK, Elmet ORASSON (1099 silma).

Kolmanda koha pälvis Tartu maleva I võistkond:
Daimar ELP, Ülar LAANEOJA, Linda PÄRN, Liis KRUUSE (1064 silma).

Individuaalselt:
1. koht (285 silma) - Taivo EYLANDT
2. koht (284 silma) - Ivar TALLERMAN
3. koht (282 silma) - Tambet LEINBOCK


Võistkondlik paremusjärjestus
4.  VIRU MALEV (1063)
5. RAPLA MALEV (1042)
6.  LÄTI (1015)
7. PÄRNUMAA MALEV (1001)
8. PÄRNUMAA "VÄNDRA" (967)
9. SAKALA MALEV (954)
10. SAAREMAA MALEV (950)
11.  JÄRVA MALEV (938)
12. LÄÄNE MALEV (935)
13. JÕGEVA II (932)
14.  TARTU MALEV II (915)
15.  JÕGEVA I (914)
16. SOOME MPK (868)
17. NKK LÄÄNE RINGKOND II (866)
18. NKK LÄÄNE RINGKOND I (856)
19. VÕRUMAA MALEV (785)
20.  PÕLVA MALEV (562)



8.4.24

Õppenädalavahetus Välustes


Aprillikuu esimesel nädalavahetusel toimusid Väluste lasketiirus kaitseliitlaste väljaõppepäevad, kuhu olid teretulnud kõik üksused. 

Õppepäeva läbiviija Toomas Taimre sõnul oli osalejaid näiteks maakaitsest, Ümerast, lahingkompaniist ja võitlusgrupist. 

Põhiülesanne oli kontrollpunktiõpe, mida juhendasid instruktorid Soomest. Lisaülesandeks olid taktikalised laskeharjutused R 20-ga, mida pole varem üldse tehtud. Harjutus algas põhjaliku ohutustehnika andmisega, et välja selgitada osalejate oskused ja teadmised. Põhimõtteliselt enamik osalenutest olid relva korra käes hoidnud ja mõne lasu teinud. 

Taktikalised laskeharjutused olid põhiliselt liikumise pealt, et õpiks relvaga ohutult ringi käima. Taimre rääkis, et õppurid olid paaridesse jagatud, üks oli vahel nii-öelda täiendav ventiil. 

Taimre hinnangul on R20 tänapäevane, kergesti omandatav ja väga laskesõbralik relv. 


Harjutust alustati 25 meetri pealt, oli relvade sisselaskmine ja siis vaata-keera-lase-harjutused 25 ja 50 meetri joonel. Seejärel patrull-laskmine 50 joonelt ja lõpuks lihtsalt distantsi laskmine 200 ja 300 meetri pealt.

Soome-poolne instruktor Aarne Markko täpsustas, et naaberriigist osales õppenädalavahetusel kokku seitse maakaitsekoolituse instruktorit. Need on need instruktorid, kes viivad nii Eestis kui Soomes läbi koolitusi koostööna ja aasta väljaõppeplaani kohaselt.


Sel korral õpetati Markko sõnul sõiduki kontrollipunkti ülesehitamist ja autode läbiotsimist ning isikute kontrolli. Samuti oli kavas lahingesmaabi, luurepunkti ülesehitamine, luure tegemine ja vaatluspostid.


Aarne Markko rääkis, et kahe riigi koostöö on väga oluline ka seetõttu, et niimoodi omandavad mõlemad osapooled vastastikku teise riigi keelt ning lisaks inglise keelt. 



Fotod: Gunnar Teas

Galerii

31.3.24

Lapsed ja vanemad maitsesid laagrielu

 


Gertu Viiask

Märtsikuu viimasel nädalavahetusel ülestõusmispühade ajal korraldas Noorte Kotkaste Sakala malev Heimtali rühma pealiku Gertu Viiaski eestvedamisel Soomaal Ruunaraipel laagri, kuhu olid lisaks noorkotkastele oodatud ka mitteliikmed koos lapsevanematega. Kokku osales laagris 15 lapsevanemat ja 24 noort.
Tegus nädalavahetus sai alguse laupäeva hommikul Sakala malevast, kust laagrialale võttis suuna kaks DAF-i, lastiks peal laagrilised, kellest nii mõnelegi oli selline reisimine esmakordne.
Kohapeal jagati seltskond neljaks jaoks ja valiti jaopealikud. Seejärel kerkisid ühisel jõul ja nõul ööbimiseks telgid ning kehakinnitust sai igaüks endale ise valmistada kraamist, mis leidus kuivtoidupakis. Nii lapsed kui täiskasvanud said kokkamisel juhendajate abiga tutvust teha priimuse ja katelokiga. 
Antonia Eek jagab laagrilistele matkatarkusi.

Laupäeva sisustas Nutikate Rebaste rühma juhi Antonina Eeki korraldatud õpitoad, mida aitasid läbi viia Nutikate Rebaste rühma noorkotkad ja Jüri Eek. Antonina Eek õpetas, mida ja kuidas pakkida matkakotti ning kuidas varuda metsast materjali ja süüdata lõke. Kes olid metsast toonud kuivi männioksakesi ja meelitasid sädet vatitupsukesega, need said lõpuks leegikese lõõmama. 





Kas siit tuleb tugev sõlm või kassikangas?


Nutikate Rebaste poisid näitasid, kuidas siduda vastupidavaid sõlmi. Osalejail ikka jagus nööridega pusimist, et neist välja võluda seasõrg, kaheksa või kalamehesõlm! Jüri Eeki juhendamisel kerkisid lamapuidust uhked varjualused, mida ehitajad kaunistasid okste ja samblatuttidega. Mõni julgem võttis nõuks oma püstitatud onnis isegi ööbida.

Palju elevust pakkus mõistagi airsoft'i lahing, kui vastase lipule tuli keerulisel maastikul mäest üles-alla joostes, roomates ja hüpates järele minna. Õhetavad põsed ja vaimustushüüded rääkisid enda eest.

Et siiski oli pühadenädalavahetus, ei puudunud sellest ka munade värvimine. Mets pakkus mitmekesist valikut, et valge muna palged kirjuks saada. Valmis keesid munad köögitoimkonna Grete Varese ja Helja Ütsiku valvsa pilgu all. Pikk päev sai mõnusa punkti lõkkeõhtuga, mil lõkkel küpsesid tokisaiad, vorstikesed ja vahukommid ning huvilised said asjaosalistelt küsida Kaitseliidu organisatsioonide kohta.

Pühademunad veerema! 

Pühapäev tervitas laagrilisi päiksepaiste, sooja ilma ja pannkookidega. Laste üllatuseks oli öösel telkide vahel silganud lihavõttejänes, kes oli siia-sinna üllatusmune ja komme poetanud. Pärast hommikusööki võttis igaüks oma värvitud pühademuna, mille saatis võistlema. Mäenõlval liivas oli rada, millesse pandi muna veerema ning kõige kaugemale jõudnu omanik pälvis auhinna. Seejärel toimus munade koksimise lahing. 

Kui pühadetoimingud tehtud, ootasid ees taas õpitoad. Politseinik Mare Maalmeister koos abipolitseinikega tutvustasid oma varustust ja rääkisid politseitööst. Toomas Taimre valva silma all sai tutvuda relvadega ja ka märki lasta. Naiskodukaitse rakendust Ole valmis! tutvustas Tea Raidsalu. Viimaks sai täita tagasisidelehed ning tuli teha süda kõvaks ja lammutada oma uhked varjualused. 
Oli üks tegus ja asjalik nädalavahetus, mil emadel-isadel oli võimalik oma lastega olla tavapärastest toimetustest eemal, viibida looduses ning ehk ka üksteise kohta midagi uut teada saada.

Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas

Galerii

26.3.24

Eesti ja Läti noored sõlmisid laagris sõprussuhteid


23. ja 24. märtsil sagis Paistu põhikoolis ringi rahvusvaheline seltskond. Nimelt olid seal külas skautide rühm Lätist Kocenu koolist.


Eesti ja Läti ühislaagrit korraldasid noorkotkaste Nutikate Rebaste rühmapealik Antonina Eek ja Paistu kodutütarde rühmavanem Anne Sepik. Eeki selgitusel on Kocenu kool ammusest ajast Paistu kooli sõpruskool. Ükskord, kui Läti kooli õpetajad Paistus külas käisid, tuli jutuks, et Paistus tegutsevad nii noorkotkaste kui kodutütarde rühmad ning Kocenus on skaudid. Siis tekkiski idee noored kokku viia, vahetada kogemusi ning pakkuda neile õpetlikku ja lõbusat tegevust. 


Lätist tuli külla 12 inimest: 9 noorliiget, rühmapealik Viesturs Laimīte (pildil vasakul) ning rühmapealiku abid Samanta Ābola (pildil keskel) ja Rinalds Vanters. 

Laupäeval oli laagris kavas tutvumismängud, organisatsioonide ja vormide tutvustamine ning Eesti ja Läti noorte korraldatud mängud.

„Noored ise korraldasid ja viisid tegevusi läbi. Meie, noortejuhid, toetasime ja aitasime,” täpsustas Eek.


Viesturs Laimīte tõdes, et Läti noored olid külaskäigust väga elevil ning kõik said omavahel ruttu sõpradeks. „Minu jaoks oli väga huvitav kuulata, kuidas Eestis noorteorganisatsioonid töötavad ning millised võimalused siin on. Samuti üllatas see, kui palju Paistu kooli õpilasi nendes organisatsioonides kaasa lööb! Me kindlasti tahame Eesti rühmi ka endale külla kutsuda,” rääkis Laimīte. Ta ütles, et on ise samuti lapsena skaut olnud, nüüdseks tegutseb juba juhina ning skautide tegevustest võtab osa ka tema laps. „See on elukestev tegevus!” ütles ta lõbusalt. 

„Mulle väga meeldis see, kuidas Läti rühma juhid oma noortega tegelesid ja ka ise kõikides tegevustes kaasa lõid!” kiitis Antonina Eek. 

Pühapäeval said lätlased tutvuda Sakala malevaga ja teha ekskursiooni Viljandi linnas.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

19.3.24

Noorteinstruktorid tutvusid mentorlusprogrammiga




Märtsikuu kolmandal nädalavahetusel sai Sakala malevas avapaugu Kaitseliidu noorteorganisatsioonide mentorlusprogramm esimese koolitusega. Osalema oodatud olid noorteinstuktorid, kelle tööriistakohvrisse peaksid kuuluma mentorluse oskused. Et noorteinstruktoritel on ametiülesannetest tulevalt vajadus aidata noortejuhte nende töös, seega on nende teadlikkus väga oluline. 

Kursuse korraldaja, Kaitseliidu noorsootöö arendusjuht Anu Allekand (pildil) tõdes pärast õppenädalavahetust, et osalejad jäid rahule. Tagasisidest tuli välja, et kursust oli kerge jälgida, teooria ja praktika vaheldusid, väike grupp toetas sisukaid vestlusi ja avatud vestlus vaheldus grupiharjutustega. „Isegi viidati, et ehk võiks mõne aja pärast olla samas teemas edasijõudnute kursus ja mõttevahetus ning et seda saab kõikjal kasutada, see teadmine on universaalne,” vahendas Allekand.
Kursuse korraldaja andmetel on plaanis sarnane kursus teha ka sügisel, seda teemat tuleb edendada, see on tänapäeva juhtimise loogiline osa.
„Mulle meeldis, et see on hea näide toimivast koostööst. Antud juhul Naiskodukaitse instruktorid, kes on seda teemat arendanud oma struktuuriüksuses (see oli neil 10. kord) ja tulid seda lahkelt tegema noorteorganisatsiooni noortega tegelejatele. Võidavad kõik, sest organisatsiooni sisemine side tugevneb, igaüks saab leida omale sobiva lahenduse ning mentoriks pürgijad saavad omakorda oma teadmise baasil iga liikme osaluseks paremat õhkkonda luua. Organisatsiooni kultuur on samm-sammult paremuse poole teel!” rääkis Allekand.

Koolitaja oli Veronika Isberg, kes on Naiskodukaitses mentorluse koolitusi läbi viinud. „Koolituse tegemine oli põnev väljakutse ja arenguvõimalus teada saada, kuidas noorteorganisatsioonides asjad käivad ja kuidas mentorlus neile võiks sobida,” ütles Isberg.
Millised on hea mentori peamised omadused? Isbergi hinnangul oleksid need eelkõige avatus, kannatlikkus, otsekohesus, kuulamisoskus. „Mentor ei suru ennast peale, on selline vaikne teejuht,” mõtiskles ta.

Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor Ebe Õnne (pildil vasakul) otsustas kursusel osaleda, et saada täpsemalt teada, mida mentorlus tähendab ja kes mentor üleüldse on. 
„Kursuse algul sai seatud eesmärgid. Minu eesmärgiks oli saada meetodeid ja vahendeid, teadmisi mentorluse kohta, et kas, millal ja milleks üldse seda vaja on. Minu jaoks oli uus teadmine see, et kes vajab mentorit, on mentee. Jagati näpunäiteid enesejuhtimisest, kuulamistehnikatest, probleemide ja konfliktide käsitlusest. Töös noortega tundub mulle, et instruktor „mentordab” kogu aeg jooksvalt. Kuid ma leian, et noorte esimene mentor on noortejuht. Noortejuht on mentoriks ka teistele või alustavatele noortejuhtidele. Sakala malevas on need juhid täitsa olemas ja ma loodan, et suudan neid omavahel kokku viia!” rääkis Õnne. 

Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas