Ettevõtjad tegid Sakala malevale väärt kingituse

Vestman Grupp ja Rotary Klubi panid seljad kokku ning kinkisid Kaitseliidu Sakala malevale viis drooni DJI Air 3 ja DJI Mini 4 PRO.

Sakala maleva kompaniiülem kapten Martin Linki sõnul on see esmakordne juhus Sakala maleva ajaloos, mil eraettevõtlus toetab sõjalise väljaõppe poolt. 

"See on ikka uhke värk ja me oleme kingiga väga rahul! Droonid on meie tulevik ning Kaitseliit tegeleb nende hankimisega. Vaja on süsteemset väljaõpet, kuidas droonid lendavad ning teisalt vaja arendada sõdurite maskeerimise oskusi, sest ka vaenlasel on droonid. On ülioluline, et saame hakata juba praegu harjutama," rääkis Link.

LandCrediti juhatuse liige ja Sakala maleva liige Matis Kivila on rahul, et osapooled kokku said ning Sakala malevale vajalik varustus sai hangitud. "Meil oli tahtmine aidata, nooremleitnant Tahk näitas üles initsiatiivi ning Rotary Klubi tuli appi - super koostöö!" 

Kivila julgustas malevat oma soovidega rohkem ettevõtjate poole pöörduma ning lootis, et leidub veel Viljandimaa ettevõtteid, kes on valmis malevat toetama.

Fotod: Gunnar Teas

Palju õnne, Eesti!

24. veebruari udusombuses hommikus algasid Eesti Vabariigi 106. aastapäeva pidustused Viljandis traditsiooniliselt kohtumaja ees. 

Kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad võtsid piduliku jalutuskäigu ootuses rivvi. Pärast Eesti hümni ühislaulmist luges Viljandi linnapea Madis Timpson ette iseseisvusmanifesti. Sakala meeskoori esituses kõlas kaunis ja hinge pugev "Meil aiaäärne tänavas". Sakala maleva kaplan Peeter Parts luges palve ja võeti hetk vaikseks palveks, et meenutada tänumeeles Eesti vabaduse eest võidelnuid ja hukkunuid.

Läbi kesklinna kulges kirju ja uhke aastapäeva rongkäik Vabaduse platsile. Vabadussõjas langenute mälestussambale asetasid pärja Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lepp ja Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaine Jane Särg, Viljandi linnapea Madis Timpson ja linnavolikogu esimees Helmen Kütt ning Viljandi politseijuht Margus Sass. 

Seejärel algas Viljandi lauluväljakul meeleolukas perepäev laadamelu, õpitubade ja kontserdiga. Päästeamet, politsei ja kaitseliitlased demonstreerisid oma masinaid ja varustust.

Sakala maleva pealiku kutsel sai malevas osa Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest, kus ta andis üle ka auastmed ja ergutused. Andres Lapp tänas kõiki kaitseliitlasi, kes on valmis panustama riigi kaitsesse ning õnnitles neid Eesti sünnipäeva puhul, sest seda võib võtta ka kui meie kõigi teist sünnipäeva. "Mulle meeldib see Eesti, kus me praegu elame!" tõdes malevapealik.

Sõjaväeline auaste 

Seersant 
JANE SÄRG

Nooremseersant 
ALAR JOHANSON

Kapral
MARKO AATONEN
ANDRE TEDER
KRISTO GERING
KADI VAHER
MEELIS VIISUT
MERLY ROSENBERG
EVELIN LAPPALAINEN
MARI MESIPUU
LEMBE LAHTMAA
MAIRE LILLEMETS
RIINA METSOJA
EBE ÕNNE

Reamees
RAINIS ALLSOO
SIIM JAANSOO
JANEK KABANEN
MARTIN KALA
KRISTJAN KÄRSIN
RASMUS LAAS
RAICO LEEVIT
AIN MÄGI
URMET NAHKSEPP
PEEDU PÕLD
KENNET SIHVER
MARILIIS TAAL
TAAGO TAMM
LIINA LEHES

Tänukiri eduka ja silmapaistva hea kohustuste täitmise eest ning seoses Eesti Vabariigi 106. aastapäeva tähistamisega
INGER STANKO
VOOTELE SAATMANN
SVEN RAUDSEPP
FRANK TIISLER
KERT RANDLA
ANDRE LOHK
MARKO AATONEN
SANDER ILVES
MARK NETŠAJEV
MEELIS RINK

Maleva rinnamärk
ALO-OLIVER ALAS
ALEKSANDR KARAKOZOV
ANDRUS KEERD
MEELIS LAURI
JAANIS MÄEVÄLJA

Tänukiri aktiivse osalemise eest sõjaväelises väljaõppes
RAINIS ALLSOO
RAIMO SAAR

Tänu pühendunud tegevuse eest Kaitseliidus
URMET LAURI
PRIIT EINLA
VALDUR JOOSEP
TOOMAS TAMBERG

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Pidulik jalutuskäik ning perepäev

Ergutuste üleandmine

EV106 jalutuskäik 24.02.2024 (youtube.com)

Sakala maleva ja Viljandimaa omavalitsuste liidu vastuvõtt

23. veebruaril leidis Viljandis Sakala keskuses aset Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimehe Alar Karu ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku kolonelleitnandi Andres Lapi Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud vastuvõtt ja kontsert.

Maakonna kõrgeima autasu, Viljandimaa vapimärgi pälvis teenekas poliitik ja Sakala maleva pealiku abi Helir-Valdor Seeder.

Vastuvõtul andis malevapealik Andres Lapp kaitseliitlastele üle auastmed ja ergutused.

Sõjaväeline auaste leitnant: 

HENRI PAAVO (reservis)

Kaitseliidu teenetemedali III klass: 

HANNO KIRSCHFELDT

MARGO KOODRES

ANDRIS SILD

RAIT MÄRTIN

RISTO TOOBAL

Sakala maleva pealiku, kolonelleitnant Andres Lapi kõne

Austatud Viljandimaa Vapimärgi kavaler, lugupeetud riigikogu liikmed, head külalised ja Viljandimaa inimesed. 106 aastat tagasi sündis tormilises julgeolekukeskkonnas Eesti Vabariik. Kaks aastat tagasi initsieeris Vene Föderatsioon massiivse, agressiivse ja ebaõiglase sõja Ukraina vastu ja taas on maailm tormilises ja keerulises julgeolekukeskkonnas.

Lubage ma jagan üht isiklikku kogemust, mis seob Eestit ja Ukrainat. Kaks aastat ja kümme päeva tagasi viibisin Ukrainas Zhitomiri oblastis Berdichevi linnas. Oli 14. veebruar, sõbrapäeva õhtu. Istusin koos sõbra Oleksandriga kohvikus. Sõjaväelastena teadsime, et Ukrainat ootavad ees väga keerulised päevad. Küsisin Aleksilt, mida ukrainlased sisimas tunnevad. Ta vastas: „Mitte ükski ukrainlane ei soovi sõda. Tähtis ei ole see, mida me tunneme, vaid see, kuidas me käitume. Kui vaja, ajame selja uhkelt sirgu ja pea püsti ning kaitseme oma kodu nii hästi kui oskame ja suudame. Ainult nii saame tulevikus iseendale ja oma lastele silma vaadata, teades, et tegime, mida vaja ja mis oli meie võimuses." 

Aleksit enam ei ole... Mu sõber hukkus sõja kolmandal päeval raketirünnakus, temast nagu tuhandest saatusekaaslasest sai Ukraina kangelane. Oleksandri selge mõte ja sihikindel tegutsemine olid imetlusväärsed ning innustavad mind tänaseni. Olgu julgeolekuolukord nii keeruline kui tahes, hoiame ikka pea püsti ja selja sirgena, teeme kõik, et säilitada oma riik, vabadus ja õigus ise otsustada.

Teie oma ala professionaalidena teete iga päev nii kogukonna kui kogu Viljandimaa heaks rohkem kui teilt oodatakse. Vahetult või kaudselt panustate te kõik riigi julgeoleku tagamisse. Olgu selleks lastele kvaliteetse hariduse pakkumine, kohaliku elu edendamine ja ettevõtluse arendamine, tervishoiuteenuste ja turvalisuse tagamine - see moodustab terviku, mis loob aluse ja võimaluse riigi sõjaliseks kaitseks, kui niisugune vajadus peaks tekkima.  

Soovin kõiki tänada panuse eest meie väikese, aga tubli Eesti arendamisel. Meie riik on meie nägu ja mulle niisugune Eesti meeldib väga. Tahan tänada kaitseliitlasi, kes oma igapäevaste toimetuste kõrvalt leiavad aega ja energiat, et panustada riigikaitsesse. Olgem täna - ja tegelikult iga päev - tänulikud vaba Eesti eest, võimaluse eest enda, laste ja riigi tulevikku kujundada. Ma soovin kõigile ilusat ja meeleolukat Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva. Elagu vaba Eesti! Eesti eest surmani! 

Galerii

Fotod: Taavi Bergmann, Gunnar Teas

Elagu kindral Laidoner! Elagu vaba Eesti!

Esmaspäeval, 12. veebruaril tähistati Viljandi vallas Viiratsi külje all ja Viljandis lauluväljaku nõlval ratsamonumendi juures kindral Johan Laidoneri 140. sünniaastapäeva. 

Lugupeetud kindralit meenutasid Viljandi vallajuhid Alar Karu ja Alvar Pähkel. Kõne pidas Viljandi muuseumi juhataja Jaak Pihlak ja palve lausus Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus. 

Sakala maleva pealik major Andres Lapp ja Jaak Pihlak sidusid kindral Laidoneri kujule kaela sinimustvalge salli.

Pidulikul rivistusel osalesid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.

Major Andres Lapp rõhutas oma sõnavõtus kindral Laidoneri suuri teeneid. "Ta oli 34-aastane, kui oli esimest korda Eesti sõjavägede ülemjuhataja, mis kõneleb sellest, et ta oli karismaatiline ja andekas liider. Juhina oli tema kõige suurem väärtus see, et ta suutis ühendada tollel hetkel olulised liidrid ühise eesmärgi nimel. Ta suutis nad rakendada ühtse vankri ette ja liigutada vaba Eesti suunas," rääkis Lapp. "Kindral Laidoner taipas, et võita suuremat ja tugevamat, peab väiksem olema kiirem ja osavam. Ta oli kahtlemata üks võtmeisik, kes aitas kujundada Vabadussõda Eestile võidukaks."

Major Lapp tunnustas üritusele kogunenud noori, et nad peavad Eesti ajaloo meelespidamist oluliseks ja rõhutas neile, et Johan Laidoner oli ka ühiskondlikult ja poliitiliselt aktiivne. "Oma elu jooksul jõudis ta kuuluda mitmetesse seltsidesse, olla kolme Riigikogu liige, olla kolm korda tänapäeva mõistes Kaitseväe juhataja ja võita sõja – ta tegi mitme inimese elutöö!"  

Galerii

Välustes tutvustati Kaitseliidu tegemisi

Laupäeval, 3. veebruaril toimus Sakala maleva Väluste lasketiirus Kaitseliidu tegevusi tutvustav õppepäev, mille eesmärk oli kaasata hiljuti Kaitseliiduga liitunud ning sõjaaja ametikohata kaitseliitlasi Sakala maleva tegevustesse. Samuti tutvustati õppepäeval kõigile huvilistele arengu- ja panustamise võimalusi Sakala malevas. Õppepäeval osalesid ka mõningad välismaalased, kellele pakkus suurt huvi Eesti Kaitseliit ja selles panustamise võimalused. 

Sakala maleva pealik major Andres Lapp andis kümmekonnale kokkutulnule ülevaate sellest, mis on Eesti kaitsevägi ja mis Kaitseliit, kus asub Sakala malev ning selle malevkonnad, üksikkompaniid ja rühmad. 

Vanemveebel Toomas Taimre tutvustas sõduri- ja üksusevarustust alates sisustatud patrullkotist kuni öövaatlusseadmeteni välja. 

Et õppepäev oli igati praktiline, tuli õppuritel omale lõunasöök ise valmistada. Juhendaja abil oli võimalik käsi valgeks saada piiritusega kateloki pruukimisel ning kaitseväe ühe korra toidupakis sisalduvast valmistada soe söök ja jook. 

Naiskodukaitsja ja Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor Ebe Õnne rääkis lähemalt üksikvõitleja esmaabist ning tema juhendamisel said osalejad proovida endale või kaaslasele žguti paigaldamist. 

Päeva lõpetuseks tutvustas Toomas Taimre jao relvastust ning juhendas laskeharjutust. Välitiirus sai 100 meetri pealt proovida automaati, kuulipildujat ja täpsuspüssi.

Järgmine õppepäev on plaanis korraldada märtsis.

2. veebruaril tähistati Tartu rahulepingu aastapäeva

2. veebruaril tähistati üle Eesti Tartu rahulepingu allkirjastamise 104. aastapäeva.

1920. aastal Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahuleping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja. Selle tulemusena määrati kindlaks Eesti idapiir, samuti avas Tartu rahu Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.

Viljandis kogunes Kaitseliidu Sakala maleva esindus koos Viljandi linna ja Viljandi gümnaasiumi esindusega Vabaduse platsil Vabadussamba jalamil, J. Laidoneri ratsamonumendi ja kapten A. Irve mälestuskivi juures ning Vabadussõjas langenute kalmistul, kuhu asetati mälestusküünlad ja lillepärjad. 

Sakala maleva pealik major Andres Lapp tänas kõiki kohaletulnuid, kes peavad ajaloo tundmist ja mäletamist oluliseks. Major Lapp tõdes, et sõjaväelasena austab ta nii kindral Johan Laidoneri kui kapten Anton Irve väga kõrgelt. "On imetlusväärne, kuidas kindral Laidoner oskas ühendada erinevaid isiksusi. Kapten Irv väärib austust ja mäletamist sellepoolest, et ta seisis oma meeste kõrval, võitles ja ka langes koos nendega," rääkis malevapealik.

Tartu rahulepingu aastapäeva tähistati pidulikult ka mujal Viljandi maakonnas.

Tekst: Tea Raidsalu

Galerii