26.4.22

Lennubaasist Haapsallu

 


26. aprillil said Noorte Kotkaste
Sakala maleva ja Kodutütarde Sakala
ringkonna liikmed võimaluse tutvuda
Ämari lennubaasi ja Toetuse väejuhatuse
tegevustega. Päev sai alguse Lennubaasi
külastusega, kus tutvusime
Lennubaasi ülesannetega,
seejärel toimus ringkäik Ämari alal:
lennubaasi terminaliga tutvumine,
Pääste komando tegevustega tutvumine
ja Eesti lennuväe helikopterite uudistamine. Seejärel sõime Ämaris lõunat ning oligi aeg liikuda Toetuse väejuhatuse välilaagrisse,
kus tutvusime nende tegevustega : välilaager ja millest see koosneb, masinad ning logistikute ülesanded.
Kõik noored olid õhtul väsinud, kuid rahul päevaga.
Sakala maleva Noored Kotkad ja Sakala Ringkonna Kodutütred tänavad vastuvõtjaid.
Fotod: Gunnar Teas

Galerii

Tekst: noorkotkas Reimo Jürjo

13.4.22

4. Järvekülje auhind

 Laskevõistlus Järvekülje auhinnale 2022





















Marja Kirss 381.6


Võistkondlik arvestus:
Mikk Pinsel             Kas või
Aleksander Kalitventsev    Kas või 
Raul Pinsel             Kas või


Loretta Silm                    Trenni ei toimu
Johanna Õmblus             Trenni ei toimu
Alexandra Muts Trenni ei toimu

Sandra Nahksepp     Ümera 1
Ketely Ždanov         Ümera 1
Gerli Sülla                 Ümera  1

*Püstol
Tüdrukud noorem vanuse grupp
Karita-Vesta Lepa
Camilla Saskia Kabul
Anette Mozgovoi

Tüdrukud vanem vanuse grupp
Marja Kirss
Laura-Liisa Kolomets
Sandra Nahksepp

Poisid noorem vanuse grupp
Aksel Alas
Leif Reimand
Johannes  Luik


Poisid vanem vanuse grupp
Mikk Pinsel
Martti Vahemaa    
Joosep Animägi


*Püss
Tüdrukud noorem vanuse grupp
Kaisa-Liisa Lepa
Camilla Saskia Kabul
Anette Mozgovoi

Tüdrukud vanem vanuse grupp
Karita-Vesta Lepa
Katerina Herma
Mei-Bret Isotamm

Poisid noorem vanuse grupp
Leif Reimand
Johannes Luik
Remi Zieds

Poisid vanem vanuse grupp
Henri Asu
Karl Loik
Aleksander Kalitventsev

* Kokku
Tüdrukud noorem vanuse grupp
Kaisa-Liisa Lepa              333
Camilla Saskia Kabul       294
Anette Mozgovoi             284

Tüdrukud vanem vanuse grupp
Marja Kirss         381.6
Katerina Herma         370.2
Laura-Liisa Kolomets     370.2

Poisid noorem vanuse grupp
Aksel Alas         314.6
Leif Reimand          311.3
Johannes Luik         277.7

Poisid vanem vanuse grupp
Mikk Pinsel                 354.8
Aleksander Kalitventsev         351.3    
Karl Loik                  348.0

9.4.22

Terve miinipilduja sinu käes ...

 ...ehk Uus võimalus tulistada täpselt ja pika maa peale


Kas tahad näha, mis toimub sinu ümber kaugemal kui pool kilomeetrit?

Kas on huvi märgata vastast enne kui tema märkab sind?

Kas tundub mõistlik mõjutada vastast kaugemalt kui tema saab sind mõjutada?




Kaitseliidu Sakala maleva kompaniiveebel Toomas Taimre rääkis, et Sakala malevas on nüüd olemas vintpüssi M14 peale käiv tuttuus Athloni kümnekordne optikaseade, mis muudab senise tubli 200 meetri püssi kuni 800 meetri püssiks. Kusjuures relva enda originaalsihik jääb alles ja toimib varusihikuna. Optika on disainitud olema lihtne ja töökindel abivahend jalaväelasele. Mingit eriharidust selle kasutamiseks vaja ei ole .
Pikkadel distantsidel laskmise üks põhilisemaid probleeme on, et peab oma sihtmärgi tuvastama. Tavaline inimene võib ka 600 meetri peale palja silmaga näha, et kuskil seal võsas keegi nagu liiguks, aga ei suuda vahet teha, kas see on oma, vastane või tsiviilisik ja millega tegeletakse. Kui relval on selline abiline peal, suudad sihtmärgi tuvastada ja tegutseda olukorra kohaselt.
Kui seni suutis laskur relvaga opereerida heades valgustingimustes 200 meetri raadiuses, siis optikaseadme abil saab isegi keskpärane laskja tegutseda kolm korda pikematelt distantsidelt, oskajamad mehed koguni 800 meetrit ning lasta saab ka hämaras.

„Viimaste õppuste praktika näitab, et üks motiveeritud laskur põhjustab sellise asjaga vastasele sama palju kahju kui terve miinipilduja rühm,” võrdles Taimre.
„Kui sa oskad looduses liigelda ja sinu käsutuses on selline abivahend, siis sind tuvastada on äärmiselt raske. Vastased võivad ju oma soomuse sees vahvasti ringi liigelda, aga õhtul tahavad nemad ka välja pissile ja teed jooma tulla, aga nüüd nad seda enam teha ei saa!” lisas veebel.
See on täpsuspüssi optikaseade, sellepärast on ta poolautomaadi peal. Täpsuslaskuri töö lõpeb umbes 600-700 meetri peal ja sealt edasi algab snaipri teema. Täpsuslaskur käib jalaväeüksusega kaasas ja võtab enda ümbruses ala puhtaks umbes 500 meetri raadiuses. Kui ta töötab koos snaipriga, on ta snaipri lähikaitse julgestus ja abivaatleja.õ


Huvilised, kes tahavad oma M14 peale sellist pikksilma saada, pöördugu Sakala maleva kompaniiveebli Toomas Taimre poole. „Kui näitate ette, et te avatud ehk raudsihikutega 300 meetri distantsilt enam sihtmärgist mööda ei lase, siis panen teie M14-le sellised „silmad” peale – teie võimalus!” julgustas Taimre.
Kaitseliit andis Sakala malevale 60 M14 püssi ja neist 20-le võiks Taimre hinnangul optikaseadmed peale panna – nii palju on praegu huvilisi, kes sellega ka midagi peale hakkaksid. 

Kõnealune optikaseade maksab 1700 eurot, praegu on neid malevas olemas viis tükki, aga plaan on igal aastal üks viiene komplekt juurde hankida.
„Esimene viiene seeria on välja jagatud ja kuna ostude finantseerimine tuleb maleva omavahenditest, siis käib usin kestakorje juba järgmiste komplektide ostuks” ütles Taimre.


Sakala malev on tänavu jõudsalt kosunud

Pöördelised ajad maailmas ning kodanike soov ise oma riigi hüvanguks midagi ära teha on pannud paljud pöörama pilgu Kaitseliidu poole. Kohtumisõhtud on kogunud palju huvilisi ning ka avalduse esitajaid ja vastu võetuid on tavapärasest rohkem.

Kaitseliidu Sakala maleva personalispetsialisti Karin Ilusa andmeil on 2022. aasta esimese kolme kuuga Sakala maleva kaitseliitlaseks lisandunud 32 inimest. “Neist 27 on täiesti uued inimesed, üks oli mitu aastat tagasi noorkotkas, siis meile üle ei tulnud, aga nüüd liitus uuesti Kaitseliiduga. Harju, Tallinna, Rapla malevast meile üle tulnud neli kaitseliitlast. Olid jäänud Kaitseliidu tegevuses tagasihoidlikuks. Elavad juba mõnda aega Viljandi maakonnas ja sõda andis tõuke oma tegevust aktiveerida ja teha seda kodukoha malevas,” selgitas Ilus.

Ilus pole oma sõnul nendega pikalt arutanud, miks nad soovivad Kaitseliitu astuda. Pigem on rõhk sellel, mida ja kui palju nad soovivad teha. “Paljud on siiski öelnud, et sõda Ukrainas andis viimase tõuke. Nad on seda sammu juba varem kaalunud, aga on edasi lükanud. Kõik, kellel on ajateenistus läbimata, on valmis sõduri baaskursuse läbima, nad on valmis sõjaaja ametikohal olema ja sõjaväeliselt tegevusest osa võtma. Neist 31-st kaks soovivad olla toetajaliikmed, tervise tõttu ei saa olla tegevliikmed, aga tahavad siiski Kaitseliidu heaks panustada,” rääkis personalispetsialist.

Kuraditosin naist

Sakala maleva Naiskodukaitse numbrid luges kokku ringkonna instruktor Piret Taim. “2022. aasta algusest on meiega liitunud 13 liiget, kellest üks tuli üle Kaitseliidust ja kolm tulid Kodutütardest. Viljandi jaoskonda tuli juurde 5, Tarvastusse ja Karksisse 3 ning Suure-Jaani 2 liiget,” täpsustas Taim.

31. märtsi seisuga on üle Eesti Naiskodukaitses 3002 liiget, millega on taas üks suur eesmärk täidetud. Võrdluseks: 2021. aasta lõpu seisuga oli Naiskodukaitses 2720 liiget.

Paarkümmend noort lisaks

Kaitseliidu Sakala maleva Kodutütarde instruktori Tiina Oti sõnul on uusi liikmed aasta alguse seisuga 11 ja 4 avaldust on veel ootel.

Ott tõdes, et noorte aktiivsus on olnud Sakala ringkonnas aastaid keskmisel tasemel. “Hea meel on tõdeda, et huvi on tõusnud Naiskodukaitse baasväljaõpetel osalemise vastu.

Seoses Ukraina sõjaga oleme pidanud üle vaatama mõningal määral ka oma väljaõppe. Tähtsal kohal on üleelamisoskused ja välitingimustes üldine hakkama saamine: teadmised telgis elamisest, veefiltri tegemisest, priimuse kasutamisest, lõkke süütamisest, esmavajaliku varustuse komplekteerimisest ja hooldusest, hügieenist, lõkke tegemine, varjualuse ehitamine jne,” rääkis ta.

Kaitseliidu Sakala maleva Noorte Kotkaste instruktor Gertu Viiask sõnas, et avaldusi on esitatud 21. “31. märtsi seisuga on vastu võetud 12 noorkotkast ning 2 rühmapealikku, 1 rühmapealiku abi ja 1 toetajaliige.”



6.4.22

Püssid paukusid Jaak Kärneri mälestuseks

Pühapäeval, 3. aprillil leidis Väluste lasketiirus aset järjekordne Jaak Kärneri nimeline laskevõistlus.

 End proovile panema oli tulnud 19 võistkonda, kokku 80 osalejat. Teiste hulgas oli üks Läti Zemerzadse võistkond.

Kaasa lõid ka üksikrühm Ümera soomlasest toetajaliikmed.
Lääne malevast oli väljas neli võistkonda, Pärnust kolm ja Sakalast kaks. 

Tulemused:

Võistkondlik
1. Pärnumaa malev, Pärnu MK - 1066

(Toomas Juksaar, Aare Väliste, Meelis Sinijärv, Joe Lepp)

2. Tallinna malev - 1040
(Janis Aarne, Elmet Orsasson, Edik Koppelmann, Raul Erik)

3. Jõgeva malev I - 1029
(Ants Prii, Marek Multram, Priidik Sepp, Taivo Teder)

Individuaalne
Reijo Virolainen - 280
Priidik Sepp - 276
Siim Jeeberg - 275


Galerii

1.4.22

Tänavu kanname sinililli ka Ukraina veteranide toetuseks

 


Alates 2014. aastast korraldab Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing koostöös Naiskodukaitsega aprillis ehk veteranikuul “Anname au” kampaaniat. Kampaania kutsub üles kandma Sinilille rinnamärki kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste tunnustuseks.

Tänavu kevadel kogutakse raha nii Eesti kui ka Ukraina veteranide ja nende lähedaste ning tervishoiu valdkonna toetuseks. Sinilille sümboolika müügist saadav tulu aitab ITK Taastusravikliinikul soetada vajalik käerobot ning toetab Ukraina veteranide ravi ja rehabilitatsioonivõimalusi.

Kõikjal Eestis aitavad Sinilille toodete müügiga annetusi koguda Naiskodukaitse vabatahtlikud. Inimene annetab endale sobiva summa ning selles vääringus saab endale valida meelepärase kingituse. Sinilillesümboolikaga on mitmesuguseid asju väikestest märkidest ja helkuritest kuni maski ja poekotini, nendega saab lähemalt tutvuda SIIN 

Annetuste kogumise üks eestvedajatest on Naiskodukaitse Sakala ringkonna Viljandi jaoskonna esinaine Daniela Erit. Tema andmetel on esimesed annetuste kogumised plaanis teisipäeval, 5. ja laupäeval, 9. aprillil kella 8-12 Viljandi turul. 

“Me oleme annetusi koguma kaasanud ka kodutütreid ning kampaaniat tutvustavad ja annetusi koguvadki üks naiskodukaitsja ja kodutütar paaris. Kanname Naiskodukaitse pidulikku vormi,” rääkis Erit. 

Daniela Eriti sõnul on inimesed annetamisse üldiselt väga positiivselt suhtunud, vaid üksikud tõdevad, et nad ei taha sõjast ega muust sellisest kuuldagi. “Eriti suurt lähedust sellega tunnevad need, kellel on näiteks poeg kaitseväes ja nad annetavad rõõmuga,” tõi Erit näite.

Nagu mullugi on tänavu kavas viia annetuste kogumise karbid ja tooted linnavalitsusse ja vallavalitsustesse. Annetuste kogumisel on Naiskodukaitse teinud koostööd ka ettevõtetega, varem on kampa löönud näiteks Cleveron ja Galvi-Linda. 

“Eelmisel aastal aitasid ilusalongid väga tublisti annetusi koguda ja on plaanis ka sel aastal sinna meie tooteid viia,” lisas Erit. 

Ettevõtted, kes soovivad, et naiskodukaitsjad tuleksid nende juurde sinililletooteid pakkuma, võivad lahkesti ühendust võtta.

Sinilillemärke ja käepaelu saab annetuse eest osta ka Selveri kauplustes ja e-poes, COOPi kauplustes ja e-poes, Apotheka e-apteegis, R-kioskites, Apollo raamatupoodides ja  e-poes, Myfitness spordiklubides, Karupoeg Puhhi poodides ja e-poes, koostöös Smartpost Itellaga ka www.annameau.ee kodulehe e-poes.

Veterane on meie seas üle 3000, kes on osalenud erinevatel rahvusvahelistel sõjalistel ja rahutagamise operatsioonidel mitmel pool maailmas. Veteranide sümboliks on Sinilill, millega saab igaüks näidata, et väärtustame nende panust meie ühise julgeoleku heaks.

Iga Sinilille märk, mille on valmistanud SA Hea Hoog vahendusel vaimse ja psüühilise erivajadusega inimesed üle Eesti, on unikaalne käsitöö.

Rohkem infot veteranikuu kohta kampaania kodulehelt