28.12.23

Sakala maleva pealik Andres Lapp töötab selle nimel, et iga kaitseliitlane teaks oma rolli


Kaitseliidu Sakala maleva pealikuks sai tänavu augustis major Andres Lapp. Oma sõnul on pealik teenistuses oldud nelja kuu jooksul sisse elanud ja tunneb end hästi. 

On olnud üsna kiire aeg, esimesed kaks kuud võttis põhienergia suurõppus Ussisõnad. „Ülejäänud aja olen tegelenud nii-öelda väljaspoole mitte paistva tegevusega. Olen püüdnud korrastada kaitseliitlaste arusaamist malevast ja sellest, millised allüksused meil on, millised ülesanded meil on rahu- ja sõjaajal ning mis allüksused vastutavad millise osa eest Viljandimaal,” rääkis Lapp.

Üks kõrgpunktidest, mis pealikule neljast esimesest töökuust meelde jääb, on kahtlemata Ussisõnad. „Mind väga positiivselt üllatas nende Viljandimaa inimeste motivatsioon ja teotahe riigi kaitsesse panustada. Teisalt üllatas mind see, kuidas Sakala malev selle õppuse väga sujuvalt ja efektiivselt ära korraldas!”

On teisigi toredaid ja meeldejäävaid hetki, möönis Lapp. „Alates sellest toredast tseremooniast, kui ma lipu vastu võtsin – seda päeva ma ei unusta kindlasti mitte kunagi! Oleme toredalt tähistanud maleva ja Kaitseliidu aastapäeva. Olen saanud olla  Naiskodukaitse ja noorte üritustel.” 

Uuelt aastalt loodab Andres Lapp seda, et tuleks täpsem arusaam, kuhu Kaitseliit liigub, arvestades, et organisatsioonil on uus ülem. „Ma loodan, et tuleb selgus selles osas, mis kuju maakaitse võtab ja mis roll talle jääb. Kuidas maakaitse mahub diviisi lahinguruumi ja diviisi ümber, milliseid toetusvajadusi diviisil maakaitsele on – see kõik täpsustab seda, milline on meie sõjaaja roll ja kuidas me peaksime selleks valmistuma, et seda ülesannet võimalikult hästi täita, et olla riigikaitses arvestatav partner,” rääkis ta. 

Maleva tasandil loodab pealik, et see nii-öelda korrastamistöö, mida ta seni on koos allüksuste ülematega teinud, hakkab heas mõttes edasi arenema. „Korrastamine toob mõne aja möödudes kaitseliitlasele selguse, mis on tema roll, mida temalt oodatakse, kuhu ta kuulub ja kes on tema ülemus. Üldises plaanis parem tunnetus allüksuse tasemel: millega tegeleb ja mille eest vastutab see allüksus, kuhu keegi kaitseliitlane kuulub. See on see selgus, mida ma ootan. Kui see õnnestub, siis ma arvan, et kaitseliitlase enda roll tuleb paremini välja, ta saab ennast paremini ette valmistada ja ta saab paremini panustada. Kavatsen seda arusaama ja vastutust suunata allüksustesse kohustuse taju tekitamise läbi,” selgitas Lapp ja täpsustas, et see kõik pole praegu hirmus segane, aga on mingid märgid, et kõik pole päris üheselt mõistetav.

Kõige madalamalt hakkab see Lapi sõnul pihta sellest, mis on kaitseliitlase kriisi- ja sõjaaja roll ja mis on tema ametikoht – olgu see siis rohelises või valges struktuuris, ja kuni sinnamaani välja, mida malev täpsemalt teeb.

Uue aasta väljaõppe plaanidest rääkides tõi malevapealik välja selle, et sügisel oktoobrikuus tuleb õppus Sibul, mis oma ülesehituselt ja formaadilt on üsna sarnane Ussisõnadega. Sellel osaleb ka maleva sõjaaja koosseis peaasjalikult õppivate üksustega. Sinna õppusele kutsutakse Lapi sõnul ka teatud hulga ussisõdurite rühmasid ning proovitakse maleva kui tervikuga koostööd. „Et õppus hästi õnnestuks, on sinna juurde viivad etapid. Kevadel kaks korda ja enne õppust veel ühe korra, kus juhtkond võetakse kokku. Alustame õppuse planeerimisest, siis taktikaharjutuse läbimängimine kaardiharjutuse ja sõjamänguna ja jõuame siis päris taktikaharjutuseni oktoobrikuus,” tutvustas ta plaane. 

Enne Sibulat tuleb Naiskodukaitsel ja Päästeametil päris suur evakuatsiooniõppus, mille eesmärk on läbi harjutada Lõuna maakaitseringkonnast tsiviilelanikkonna evakuatsioon. „Evakueerime inimesi Põlva-, Võru-, Valga- ja võib-olla ka Tartumaa aladelt Viljandimaale. Siin on ka Kaitseliidul oma roll mängida,” ütles Lapp.

Malevapealiku kinnitusel jätkub tavapärane üksuste väljaõpe (laskeharjutused, taktikaharjutused). 

Major Lapp tõdes, et ta tahaks parandada uute liikmete väljaõppesse kaasamist. „Ma pole veel otsustanud, kas ma teen seda läbi uue korrastatud struktuuri ja annan ülesande näiteks ühele üksikkompaniile või malevkonnale teha oma uutele liikmetele õppepäev, kus tutvustatakse maleva relvastust, tehakse taktika meeldetuletust või esmast taktikaõpet inimestele, kes ei ole ajateenistuses käinud. Või teha malevas tervikuna uutele liikmetele õppepäev, kus ka malevakonnad saavad ennast tutvustada. Mulle meeldib sellest mõelda kui 12 tunni SBK-st, aga see oleks tutvustav, mitte sooritav.” 

Lapp tunnetab, et seda oleks vaja, sest inimesed liituvad, aga ei saa enne tegutseda, kui alles sõduri baaskursusel või mõnel õppusel. Mõnel võib selleni jõudmiseks kuluda aasta ja see on pealiku arvates liiga pikk aeg.

Uusi liikmeid pealiku rõõmuks aga tuleb. Tema andmetel on novembri-detsembri saak 8 inimest, mis on väikese maleva kohta täiesti hea tulemus. „Kaitseväe poolt on sõjaaja ametikohtade arv ette antud ja fikseeritud ning selle muutmine peab olema väga hästi motiveeritud ja põhjendatud. Aga Kaitseliidu ülema üks tegevussuundadest on see, et sõltumata fikseeritud rohelisest struktuurist, pole Kaitseliidu poolel piirangut ees – iga kaitseliitlane peab leidma endale rolli kriisi- ja sõjaajal ning toetusstruktuuri võrgustikku sihtüksuse näol võib peaaegu lõpmatult arendada,” arutles Lapp.

Instruktoreid malevapealiku hinnangul jagub ja ta on seda meelt, et potentsiaal tuleb endi hulgast üles leida ja rakendada. „Siin ma kordan Ussisõnadel kogetud positiivset imestust, kuidas me oma instruktoritega selle asja ära tegime! Aga me peame vaatama, et me oma instruktoreid ära ei kurna. Kui neist puudu tuleb, siis loodetavasti saame Kaitseväest abi.”

Maleva staabi koosseisu osas Lapi kinnitusel suuri muudatusi ei ole ette näha. Valgamaa maleva pealikuks suundunud major Silver Mäest tühjaks jäänud staabiülema koht jääb Lapi sõnul praegu täitmata. „Mul on sinna välja vaadatud ja läbi räägitud üks kandidaat. Loodame, et ta tuleb sügisest meile appi. Nii palju võin öelda, et tegemist ei ole Sakala maleva jaoks võõra mehega, ta on meie maleva liige, aga tegevteenistuses praegu lihtsalt mujal.”

Malevapealik tõdes sedagi, et kaitseliitlastele omaseks saanud traditsioonilised peod ja tähistamised jäävad mõistagi alles, näiteks juba 3. jaanuaril hoitakse au sees Vabadussõjas võidelnute mälestust. „Eripära aga on see, et vastutuse tähtpäevade eest annan allüksuste ülematele, Viljandimaa on nende vahel ära jagatud. Tahaksin näha, et allüksuste ülemad kas ise või siis organiseerivad oma esinduse kaasates noori ja naiskodukaitsjaid nende tähtpäevade väärikale tähistamisele,” selgitas Lapp. 

Major Andres Lapp soovis kõigile kaitseliitlastele, naiskodukaitsjatele ning noortele tegusat ja Kaitseliidu rohket uut aastat.

Kuula vestlust malevapealikuga siit. 


13.12.23

Silver Mäe asub Valgamaa maleva pealiku ametisse


Kolmapäeval, 13. detsembril leidis Kaitseliidu Valgamaa maleva hoovil aset pidulik tseremoonia. Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi andis üle Valgamaa maleva lipu Sakala maleva endisele staabiülemale ja pikalt maleva pealiku ülesannetes tegutsenud major Silver Mäele. 

2017. aastast oli Valgamaa maleva pealik major Kaido Lusik (fotol parempoolne).

 Foto: Gunnar Teas 

11.12.23

Aeg tagasi vaadata, aeg uusi samme seada



Vabatahtlikult riigikaitsesse panustavad inimesed teavad, et tihti toimuvad olulised sündmused ja kokkusaamised just nädalavahetusel. Ei olnud erandiks ka selja taha jäänud laupäev, kui Sisekaitseakadeemias kogunesid teabepäevale Kaitseliidu vabatahtlikud pealikud. Nende all mõeldi eelkõige malevkondade pealikke, keda toetasid malevapealikud ning Naiskodukaitse vabatahtlikud juhid. Sisukas ja vajalik silmast silma kohtumine aasta kokkusõlmimiseks kõigile.

Päeva alustas ja lõpetas ametist lahkuv Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi (pildil), kes toonitas mitmel korral, et sellisel moel kohtub ta vabatahtlikega viimast korda. Lähtuvalt sellest vaatas Ühtegi põhjalikult tagasi oma neljale ametiaastale, mida varjutasid nii koroonakriis kui Venemaa suuremahuline sissetung Ukrainasse, kuid mille kõrval tuli ka organisatsiooni pidevalt edasi arendada. 

“Kaitseliit jääb meie vaenlasele arusaamatuks, isegi müstiliseks,” oli üks põnevamaid tsitaate ülema sõnavõtust. 

Põhjalikult vaadati tagasi suurõppusele Ussisõnad, pöörati tähelepanu Kaitseliidu noorliikmete kaasamisele ning mitmel puhul räägiti vajadusest naiskodukaitsjate potentsiaali suuremal määral kasutada. 

Tekst: Tiiu Sommer

Foto: Gunnar Teas 

 

Heimtali rühma read täienesid uute noorkotkaste võrra


"Tuli soojendab. Tuli valgustab. Valitsegu valgus ja soojus meie keskel!" - nende traditsiooniliste küünlasüütamise sõnadega avati pühapäeval, 15. detsembril Paistu rahvamajas Heimtali rühma pidulik koondus.

Seekord andsid vande viis uut noorliiget, korrates tõotuse sõnu rühmajuhi abi Reimo Jürjo järel. Siis said noored endale kaela sinised rätid, andsid allkirja ning kuuluvadki uhkusega Noorte Kotkaste ridadesse. 

Uued liikmed on: Akros Taimre, Ken-Raidon Paabos, Emil Mägi, Timo Dudarev ja Jannor Tagu.

Koondusel omistati noortele ka uued järgud.

6. järgu pälvisid: Akros Taimre, Hans Sander ja Bruno Kreek.

5. järgu said: Priit Sander Salumets ja Henrik Sander. 


Seekordse koonduse muutis pidulikuks ja meeldejäävaks see, et 1. järgu sai rühmajuhi abi Reimo Jürjo.

Loe täpsemalt SIIT

Tekst ja fotod: Tea Raidsalu

7.12.23

Reimo Jürjo pälvis Noorte Kotkaste kõrgeima järgu


Noorte Kotkaste Sakala maleva Heimtali rühma noorkotkas Reimo Jürjo pälvis Noorte Kotkaste I järgu, olles sellega neljas noorkotkas kogu organisatsioonis , kes on selle märkimisväärse tasemeni jõudnud!

Reimo on Sakala maleva noorkotkas olnud alates 2015. Reimo pühendumus ja juhtimisoskused on olnud silmapaistvad. Ta on näidanud üles erakordset oskust ja tugevust väljaõppe korraldamisel, aidates kaasa noorte kaasamisele organisatsioonis.

Reimo I järgu lõputöö teemaks oligi Sakala maleva noorkotkal just noorte kaasamine juhtimisse Kaitseliidu noorteorganisatsioonides. Töös toob ta välja välja, kuidas on Kaitseliidu noorteorganisatsioonid viimaste aastate jooksul tõstnud enda panust noorte kaasamisel juhtimisse ning otsustusprotsessi. Töös käib ta üle ka noortekogude vajadused ning eesmärgid, noortekogude koostöö arenduse ning noorte hääle kaasamisvõimalused.

Reimo on rühmapealiku abi SANK esimees, Sakala maleva esindaja üle Eesti. 

Reimo on eeskujulik noorkotkas, kes korraldab Sakala maleva noortekogu esimehena noorte aktiivgrupi tegevust ja leiab võimalust kaasa rääkida üle-eestiliselt ka teistes malevates noorliikmete kaasamise, väljaõppe ja arenguvõimaluste teemal. Reimo on näidanud erikatsete omandamise ja teadliku noorena, kuhu ta tahab jõuda - Eesti eest alati valmis! Reimo on olnud eeskujuks kõigile organisatsiooni noortele, näidates, mida on võimalik saavutada pühendumise, kire ja meeskonnatööga. 

Reimole on omistatud järgmised erialamärgid: seadusetundja, kodumaatundja, matkaja, laagri korraldaja, luuraja, arvutikasutaja, pioneer, ajakirjanik, kalamees. Samuti on ta edukas noorte omaalgatuslike projektide kirjutaja, on korraldamisel võtnud vastutavaid rolle nii maleva kui ka üle-eestilisel tasandil. 

Hiljuti pälvis Reimo kaitseminister Hanno Pevkurilt kaitseministeeriumi hõberinnamärgi olulise panuse eest Noorte Kotkaste Sakala maleva noortekogu töö edendamisel.

Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor Ebe Õnne iseloomustus: "Reimo on võtnud oma südameasjaks noortekogu juhtimise ja arendamise. Koos noortekogu liikmetega aktiivselt külastab maakonna koole ja tutvustab Noorte Kotkaste tegemisi ja ettevõtmisi. Sama head tööd teeb Reimo ka NOT projektide kirjutamisega. Ta on rahulik ning oskab oma teadmisi edasi anda ka uutele liikmetele. 2022. aastal oli Reimo tugev kandidaat aasta noorkotka konkursil. Rühmapealikul on Reimost alati suur abi, sest teda saab usaldada talle antud ülesannetes. Mida lubab – seda ka teeb, sellist pühendumust kohtab harva."

4.12.23

Noorkotkad ja kodutütred nautisid pidulikku ja mängulist talvelaagrit


Detsembrikuu esimesel nädalavahetusel kogunesid Sakala ringkonna kodutütred ja Sakala maleva noorkotkad Abja gümnaasiumisse talvelaagrisse, mille peakorraldajateks olid Liane Ott ja Alar Tael.

Reede õhtul olid laagri avamisel üllatuskülalisteks Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ja Sakala maleva pealik major Andres Lapp.
"Siin on koos väga lahe seltskond, te saate targemaks ja niimoodi te muututegi ülioluliseks osaks meie riigist. Teie jaoks me seda Eestit ehitame ja hoiame!" sõnas Pevkur. Kaitseminister tutvustas noortele kolme olulist mõtet Eesti kaitsmisel: kaitsetahe, kaitsevõime ja kaitsekoostöö, ning tõdes, et nii noormeestel kui ka neidudel pärast ajateenistust kaitseväelase karjääri valimine annab võimaluse süsteemis kasvada ja areneda terve elu. "Kui elu pakub võimalusi, võtke need vastu, need, kes on ühiskonnas aktiivsed, jõuavad elus kaugele," lisas ta.
Noored esitasid Hanno Pevkurile päris palju küsimusi ning selgus, et erinevate ministriametite hulgast on kaitseministriks olemine olnud talle kõige meelepärasem ja huvitavam. 
Kaitseväelase ameti plusspooli kiitis ka Andres Lapp ja lisas, et tänu oma elukutsele on ta saanud erinevates kõrgkoolides õppida ja väga palju reisida. "Kuigi praegu on olukord maailmas keeruline, võin lohutuseks öelda, et meil on praegu õnneks hästi, me oleme tugevad ja meil on head sõbrad," nentis ta. 

Pärast avamist algasid tutvumismängud ja laagrilised jagati meeskondadesse. Õhtu tipnes improteatri katsetustega Madis Järve eestvedamisel. "Improteatris ei pea pähe õppima pikki tekste, käigu pealt mõtleme välja olukorrad ja tegelased ning niimoodi saab kas või hetkeks kõik muu unustada," tutvustas Järve ning kutsus noored mängima. Julgetest proovijatest tekkis suisa järjekord! 

Laupäeva täitsid erinevad õpitoad. Abja gümnaasiumi näiteringi õpetaja Triinu Menningu ja noortejuht Olev Luige juhendamisel said algajad selgeks esimesed tantsusammud ja oskajad õpitut meelde tuletada. See kõik ikka selleks, et õhtusel ballil hätta ei jääks! Noorte julguse ja nutikuse panid Merike Nõumees ja Raul Pinsel proovile põgenemistoas, kus tuli leida võti, mis avab õige ukse. Eda Kivisilla taaskasutusteemaline loeng "Miks ei peaks ostma 5-eurost T-särki?" tekitas küsimusi ning pakkus mõtlemis- ja arutlusainet veel tükiks ajaks. Et jõuluaeg pole enam mägede taga, sai meisterdustoas Ly Sova, Anne Sepiku ja Antonina Eeki näpunäidete järgi teha endale papitükist, lõngast ning paeltest ja pärlitest toreda ehte. Olulistel ja tundlikel teemadel tuli juttu Ly Sova korraldatud vaimse tervise töötoas. 

Päeva jooksul tuli võtta kokku julgus ning valida endale õhtuks peokaaslane ja temalt viisakalt nõusoleku saamine. Pärastlõunane aeg kulus meeskondadel esmalt selleks, et välja mõelda oma etteaste ja seda hoolega harjutada, sest pühapäeval oli oodata jõulutaati. Ja teine ülesanne: sättida end õhtuseks balliks korda - soeng, riietus, aksessuaarid, meelde tuletada tantsusammud... Elevust ja sekeldamist oli kuhjaga!

Kui ballikülalised olid õhtujuhi Kai Kannistu väljakuulutamise saatel kaunilt ehitud peosaali kogunenud ja esimesed taktid avavalsist kõlanud, täitus tantsupõrand imeilusate peolistega. Tants ja trall ei lakanud hetkekski! Noortejuhid vaatasid peolisi väga hoolikalt, sest valida tulid auväärsed tiitlid: balli kuningas ja kuninganna ning prints ja printsess. Selleks võeti arvesse noorte käitumist, väljanägemist, tantsimist - et üldmulje oleks kena. 

Balli printsess - Kerttu Leppikus
Balli prints - Rasmus Martin Raidsalu
Balli kuninganna - Marta Liiva
Balli kuningas - Sebastian Tafenau

Pühapäev, tänavuse aasta esimene advendipäev, oli ka laagrilistele ootusärev, sest oodata oli jõuluvana. Koridorides harjutati hoolega oma tantse ja laule ning sätiti korda koolimaja, mis oli terve nädalavahetuse noori võõrustanud. Viimaks antigi luba saali koguneda ning õpitu jõulutaadile ette kanda. Kui noored olid oma kommipakid välja lunastanud, oli järg noortejuhtide käes. Jõuluvana andis korralduse, et omavahel kokku leppida ei tohi ning igaüks hakkab laulma omal viisil ja kõvasti ükskõik millist jõululaulu, et kokku saaks "Kõvasti ja valesti jõululaul". Algus oli küll paras suri-muri, aga viimaks saavutasid noortejuhid kooskõla ning teenisid oma "Põdramaja" esitusega noortelt suure aplausi ja jõulutaadilt kommi. 

Peakorraldajad Liane ja Alar kiitsid kõiki noori aktiivse osalemise ja toreda talveballi eest ning tänasid kõiki kaaskorraldajaid meeldejääva nädalavahetuse eest.

Kohtumiseni uutes ägedates laagrites!

Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas
 

Galerii

28.11.23

Sakala ringkonna naiskodukaitsjad pidasid aastapäevapidu


Esmaspäeval, 27. novembril pidas Sakala ringkond Viljandis Paruni Trahteris 96. aastapäevapidu.

Ringkonna esinaine Jane Särg tõi oma aastapäevakõnes välja, et kui 2023. aasta alguses oli meid 174, siis nüüd juba 186. "See näitab pühendumust ühise eesmärgi nimel. Siinkohal on oluline roll ja koormus kindlasti nii juhtidel kui ka igal liikmel, et tunneksime end kasvavas organisatsioonis ühtsena. Selleks olgem proaktiivsed, innustagem teisi panustagem ka ise vastavalt võimalusele," rääkis Särg.

Meie selle aasta eesmärk oli võidupüha paraadil osalemine ja selle korralduse toetamine. "Kokku panustas paraadi korraldamisse 57 vaprat Sakala ringkonna naiskodukaitsjat erinevatel viisidel. Meie pühendumus ja töö on kajastunud kõikjal. Alustades ettevalmistustega juba päev varem - "Terevisiooni" otse-eetrist kell 5 hommikul kuni peaproovini kell 19 õhtul," meenutas esinaine. 

Esinaise sõnul oli Kaitseliidu üksuste liikmete aasta sündmuseks Ussisõnade õppus, kus naiskodukaitsjad said näidata suurepäraselt omandatud oskusi ja emotsionaalset tugevust. "Olime formeerimas, põllupeal, staabis, esmaabi tagamas, toitlustamas. Suur tänu igale naisele, kes leidis võimaluse olla osa meie maakaitse võimekuse näitamisest!"

Tulevikust rääkides tõi Särg näiteks, et järgmine aasta toob kaasa suure evakuatsiooniõppuse, kuhu on oodata üle tuhande osaleja. "See on suur eesmärk, kuid me teame, et koos suudame kõik ületada," sõnas ta.

"Soovin teid kõiki südamest tänada. Teie pühendumus, julgus ja ühtsustunne on teinud meist tugeva ja kokkuhoidva meeskonna. Olgem uhked selle üle, mida oleme koos saavutanud, ja vaatame tulevikku suure ootuse ja optimismiga. Aitäh teile, vaprad naised, meie Sakala ringkonna uhkus! Palju õnne meile!" 

Aastapäevapeol pälvisid tunnustuse oma tegevusega silma paistnud naiskodukaitsjad.

Sakala ringkonna aasta naiskodukaitsja 2023 - MIRJAM TRALLMANN

Liiliaristi V klass

KAI KANNISTU
KAIRI HEINSOO

Naiskodukaitse keskjuhatuse tänukiri

ALLAR MÜRK
AGRIS LINNASTE

Ringkonna juhatuse tänukiri

MARI MESIPUU
RIIN LAENESTE
ANNIKA VÄLJA
MARILIIS TAMMEVÄLI
GERTU VIIASK 
SIGRID HÄKKINEN TANK
SIRLE PETERSON
MAI-LY KURSON
TIIU SOMMER

Tänukiri ja meene 20 aasta aktiivse tegevuse täitumise puhul organisatsioonis

EVELIN LAPPALAINEN 
VIKA ZIEDS

Tänukiri ja meene 15 aasta aktiivse tegevuse täitumise puhul organisatsioonis

ELE LEHES
PIRET TAIM

Aasta tulevikulootus 2023 - KAILE EIERT

Käbe kulbikeerutaja 2023 - EVE JAANUS

Aasta meediaguru 2023 - TEA RAIDSALU

Aasta roheline 2023 - INGA VUTT

Terav kotkasilm 2023 - MARJA KIRSS

Aasta plaasterdaja 2023 - EBE ÕNNE

Aasta vedur 2023 - TAIRI LAPPALAINEN

Aasta üllataja 2023 - ANNE ANTON

Aasta taustajõud 2023 - GUNNAR TEAS

27.11.23

Sakala ringkonna aasta naiskodukaitsja 2023 on Mirjam Trallmann


Naiskodukaitse Sakala ringkonna 96. aastapäeval selgus aasta naiskodukaitsja 2023 tiitli saaja - MIRJAM TRALLMANN! 

Mirjam Trallmann kuulub Naiskodukaitsesse 2014. aastast. Ta juhtis tarmukalt kuus aastat Lõuna-Viljandi jaoskonda ning nüüd on Tarvastu jaoskonna aseesinaine, ta õpetab esmaabi ja sõdurioskusi ning on Sakala ringkonna evakuatsioonirühma meditsiinimeeskonna pealik.

Mirjamit on tunnustatud jaoskonna, ringkonna, keskjuhatuse, malevapealiku ja Kaitseliidu ülema tänukirjaga. Talle on omistatud Sakala maleva rinnamärk ja Naiskodukaitse Liiliaristi V klass. Ta on pälvinud 2015. aastal Sakala ringkonna aasta tulevikulootuse ja 2021. aastal aasta plaasterdaja tiitli.

"Mirjam on positiivne suhtleja ning hea meeskonnatöötaja. Temalt võib saada alati häid ideid probleemide lahendamiseks. Mirjam on kindlasti tõestanud oma kasulikkust ning vajalikkust organisatsioonis, ta on kohusetundlik ja tasakaalukas juht, kes ei karda ei vastutust ega väljakutseid," kiidab Sakala ringkonna esinaine Jane Särg.

Esinaise hinnangul on Mirjam ehe näide sellest, kuidas Naiskodukaitses leiab naine end. Naiskodukaitsjaks saades kartis ta verd, kuid pärast esmaabi baasväljaõpet ning erinevaid kursusi tegutseb Mirjam meditsiinivaldkonnas: ta on asunud ülikoolis meditsiini õppima ning panustab ringkonnas igal võimalusel teistele esmaabi õpetamisele ja ka esmaabi tagamisele. 

"Mirjam on oma senise sihikindla tegevusega  tõestanud, et  Kaitseliidu ning Naiskodukaitse tegevus on talle olulised ning sealjuures peab ka oluliseks enda arendamist, et anda suurem panus organisatsiooni," lisab Särg.

Tarvastu jaoskonna esinaise Vika Ziedsi sõnul liitus Mirjam Tarvastu jaoskonnaga, et anda jaoskonnale uus hingamine. Sellel aastal on Tarvastu jaoskonnaga liitunud juba 8 liiget.

"Alati särasilmne ja lõbus Mirjam on valmis iga kell selga tõmbama kas laigulise, evakuatsioonirühma või Naiskodukaitse piduliku vormi, et esindada ringkonda või malevat erinevatel üritustel: koormusmatkadel, õppustel või instruktorina oma teadmisi jagamas," räägib Zieds. 

Juhatuse töös iseloomustavad jaoskonna esinaise hinnangul Mirjamit järjepidevus ja korrektsus. "Mirjam on see hing, kes hoiab kätt pulsil, et asjad saaksid õigeaegselt tehtud. Tarvastu jaoskonna liikmetega imetleme Mirjamit, kes oma kahe lapse kõrvalt panustab olulisel määral Naiskodukaitse tegemistesse. Sellel aastal on ta juba panustanud 219 tundi. Oleme uhked, et meie ridades on selline vapper naine!" rõõmustab Zieds.       

24.11.23

Kaevikuliini rajamine Välustesse

Novembri alul oli lahingukompaniil õppepäev. Harjutuse teemadeks oli jaokaeviku rajamine ning jao kaitse päeval. Lisaks harjutati motoriseeritud rännakut ja varitsusse sattumist. Eesmärk on rajada Välustele 600 m tiiru jao positsioonid, et kasutada seda jao laskeharjutustes nii päeval kui öösel. Samuti saab seal harjutada kaevikuliini puhastamist vastasest (paukmoonaga). Rajada jõuti 50% planeeritavatest jooksukraavidest ja laskepesadest. Hiljem on vaja ka positsioonidele killuvarjed ehitada.












Galerii

14.11.23

Sakala maleva aasta noorkotkas 2023 on Raul Pinsel ja noortejuht Birgit Sang


Noorte Kotkaste Sakala maleva 2023. aasta noorkotkas on Halliste rühma liige RAUL PINSEL. Ta kuulub organisatsiooni alates 2015. aasta sügisest. Aastate jooksul on noormees omandanud heal tasemel noorkotkale vajalikud teadmised ja oskused (II järk ja suur hulk erialakatseid). 

Teadmiste ja oskuste taset on Raul tõestanud kõrgete kohtadega võistlustel ja matkamängudel nii individuaalselt kui võistkondade koosseisus (viimane neist II koht matkamängul "Laidoneri rada 2023" võistkonna koosseisus). Raul on mitmekordne Järvekülje rändkarika võitja Noorte Kotkaste Halliste rühma laskurite meeskonnas, edukas laskur Viljandi Spordikoolis ja Kaitseliidu võistlustel. 

Lisaks laskespordile tegeleb Raul motokrossiga, sellel hooajal saavutas Eesti Noorte Karikasarja Pärnu etapil III koha.

Raul on tegus Sakala maleva noortekogu liige. Noortekogu koosseisus on ta osalenud ürituste läbiviimisel nii Sakala malevas kui koostöös teiste malevate noortekogudega (PõSa, Hiiumaa militaarlaager).

Raul oskab noorkotkana jagada omandatut noorematele kaaslastele. Teda võib kohata laagrites õpitubade ettevalmistaja ja läbiviija rollis juba mitu aastat.

Raul on meeskonnamängija, kes sageli loobub oma väljateenitud kohast kellegi teise kasuks, kui see käik tugevdab võistkonda (Mini-Erna 2023, kus Sakala võistkond saavutas III koha). Igaühel on oma tugevused ja nõrkused, kuid paljudel puudub julgus selle tunnistamiseks. Raulil on see julgus olemas!

Rauli on tunnustatud mitmete tänukirjadega, meenetega, hoolsuspaela ja eeskujuliku noorkotka rinnamärgiga.

Raul on Viljandi Riigigümnaasiumi abiturient.

Noorte Kotkaste Sakala maleva 2023. aasta noorte kotkaste noortejuht on Ümera rühma rühmapealiku abi BIRGIT SANG.

Birgit on sihikindel, põhjalik, kohusetundlik ja täis teotahet. Alates 2015. aastast on Birgit kasvatanud oma osalustunde mitte ainult rühma, vaid kogu Sakala maleva Noorte Kotkaste, Kodutütarde ja Kaitseliidu arvestuses. Algselt liitus rühmaga nooruke ja iseloomult sõjakas neiu, keda jagus siia-sinna nii jutus kui ka tegudes, ta vajas kohati sekkumist ja suunamist, kuid nüüdseks on Birgiti märgatav areng jõudnud selleni, et ta annab laagrites ja koondustel edasi oma teadmisi. Ta planeerib, organiseerib ja viib läbi õpitubasid, koondusi, laagreid, ellujäämiskursusi lähtuvalt Noorte Kotkaste ja Kodutütarde järkudest. Koordinaatide ja orienteerumise, NATO kuuldekoodide ja teiste järguteadmiste õpetamine ei ole Birgitile mingi probleem!

Birgitist on saanud tasakaalukas, viisakas, peene huumorisoonega, empaatiline ja suure pingetaluvusega noortejuht. Ta esindab malevat ja rühma nii malevkondlikel kui vabariiklikel võistlustel olles  noortele saatja, esindaja ja mentor. Birgit on Ümera rühma vääriskivi, julgeb olla tema ise ja on alati abivalmis. Birgit on tahtejõuline, sportlik ja vastupidav. Noorte Kotkaste organisatsioon on Birgitile väga hingelähedane, ta tutvustab ja soovitab seda noortele igal võimalusel üritustel tegevuspunktides osaledes.

Birgit - tõeline eeskuju noortele ja noortejuhtidele ning väärikas täiendus Noortele Kotkastele!

Sakala ringkonna aasta kodutütar 2023 on Heleriin Laanemäe ja noortejuht Ly Sova


Sakala ringkonna 2023. aasta kodutütar on Ümera rühma noorliige HELERIIN LAANEMÄE.  

Heleriin Laanemäe kuulub Kodutütarde organisatsiooni alates 14.12.2017. Heleriin on aktiivne noor, kes panustab organisatsiooni tegemistesse aastast aastasse üle 400 tunni (2022. aastal oli 428 tundi, 2023. aasta oktoobri seisuga juba 437 tundi).

Käesoleval aastal on ta pannud ennast proovile patrullvõistlusel Laidoneri rada, Valge Välk, võistlusmatkal Vändra Sprint ning Sakala maleva noorte laskevõistlusel. Ta on võtnud osa taktikalaagrist, suvelaagrist SPEKTER, NOT ning Kodutütarde tegevust tutvustavast laagrist.

Lisaks on ta 2023. aastal panustanud "Anname au!" kampaania läbiviimisel ja Naiskodukaitse juuniküüditamise mälestusüritusel "Me ei unusta Sind!", teinud tegevuspunkti nooremate võistlusel Kärstna lahingumäng ja viinud tegevusi läbi hansapäevade lastealal ning osalenud rivikarbis võidupüha paraadil. Ta on noorte arvamuse esindaja ja elluviija Kaitseliidu Sakala maleva noortekogus.

Heleriin on läbinud Naiskodukaitse baasväljaõppe viiest moodulist neli (ohutushoid, organisatsiooniõpetus, välitoitlustus, esmaabi) ning lisaks on tal läbitud ka toiduhügieeni kursus.

Heleriin on rõõmsameelne, positiivse ellusuhtumisega, abivalmis ja osavõtlik ega oota heateolt vastuteenet. Ta on oma suure südame, aktiivsuse ja hea eeskujuga suutnud väga palju ära teha ning väga paljusid inimesi mõjutada. Temalt on õppida nii noortel kui täiskasvanutel.

Heleriinule on omistatud III järk (16.10.2021), IV järk (28.11.2020), V järk (11.05.2019), VI järk (14.12.2017).

Erialamärkidest on ta pälvinud: perenaine (21.06.2022), matkaja (21.06.2022), esmaabi andja (21.06.2022), loomatark (17.06.2021).

Talle kohaldatud ergutused: hoolsuspael (13.06.2023), peavanema tänukiri (21.06.2022), maleva pealiku tänukiri (15.02.2021).

Kodutütarde Sakala ringkonna 2023. aasta noortejuht on Tamme rühma rühmavanem LY SOVA. 

Ta on olnud rühmavanem alates 23.10.2015. 

Ly on elurõõmus rühmavanem, kes teeb oma tööd pühendunult, inspireerides noori, kaasates lapsevanemaid ning väärtustades noori kaasavat õpet.

Ettevõtliku inimesena on ta panustanud järjepidevalt oma aega Kodutütarde tegemistesse ning ilmestanud neid uute ideede ja mõtetega. Tema rühma koondused ja üritused on alati põhjalikult ette valmistatud ja läbi viidud. 

Ta tunneb suurt uhkust iga lapse individuaalsete edusammude üle otsides aktiivselt lahendusi ja viise, kuidas noori  kõige paremini rühmas toetada. Tegusa noortejuhina on ta alati abis maakondlikel üritustel, viib läbi vajadusel õppetunde järgukatsete laagrites või tegevuspunkte matkamängudel ja võistlustel. Märkimist väärib tema iga-aastane heategevusprojekt – piparkookide küpsetamine hoolekandeasutustele. 

Ly teeb oma tööd suure armastuse ja hoolega, mis aitab noortel püstitatud eesmärgid saavutada. Ly on organisatsiooni väärtuste kandja, kelle igapäevane tegevus ja pühendumine on eeskujuks nii noortele kui ka kolleegidele. Ta on sõbralik, positiivse ellusuhtumisega, terava huumorimeelega, samas konkreetne ja lahendustele orienteeritud. 

Aktiivse liikmena kuulub Ly ka ringkonna juhatuse koosseisu.

Sellel aastal tegi ta põhjalikku tööd, et suurendada oma rühma koosseisu ning tõsta noorliikmete aktiivsust (taotles iga kvartal Isamaalise hariduse programmist toetus rühmategevuseks, viis koolis läbi organisatsiooni tutvustavaid üritusi).

Sakala maleva aasta kaitseliitlane 2023 on Ervin Tamberg


Ervin Tamberg kuulub Kaitseliidu Sakala malevasse alates 2000. aasta oktoobrikuust. 

Nooremleitnant Ervin Tamberg on Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik olnud alates 2012. aasta 21. märtsist. Tema panus malevkonna pealikuna on tähelepanuväärne. Tal on oskus motiveerida ning innustada malevkonna kaitseliitlasi osalema maleva korraldatavatel õppustel, malevkonna korraldavatel tänuüritustel, koostööüritustel kohaliku omavalitsuse ja kohaliku rahvaga (Tartu rahu aastapäev, vabariigi aastapäev, võidupüha jm).

Karksi malevkonna juhatus on esile tõstnud Ervin Tambergi pühendumust ja organiseerimisvõimet malevkonna juhatuse ja teiste koosolekute läbiviimisel. Tamberg osaleb ka ise aktiivselt sõjalises väljaõppes. Ta on ka kauaaegne Sakala maleva juhatuse liige.

Kuna Ervin Tamberg on olnud Mulgi valla asevallavanem ja pikka aega Mõisaküla linnapea, siis tema panus Kaitseliitu omavalitsuse esindajana on märkimisväärne. Mõned näited: Karksi malevkond on saanud oma kodu, kus kaitseliitlased saavad korraldada rühmaõpet ja koosolekuid; gümnaasiumi riigikaitset õppivate õpilastele tundide läbiviimine; osalemine malevkonna lipu ja käiseembleemi väljakujundamisel jne.

Hoolimata enam kui kolme aastakümne möödumisest Eesti iseseisvuse ja Kaitseliidu taastamisest on Kaitseliidu ridades endiselt vähe omavalitsuse juhte esindatud, Ervin Tamberg tegusa kaitseliitlasena ja ohvitserina hea eeskuju endast noorematele vallajuhtidele. See pole lihtne ülesanne, teovõimelise malevkonna alalhoidmine on piirkonna valitsevaid olusid arvestades tõsine vägitükk ja on andnud suure panuse Karksi malevkonna püsima jäämisesse. Karksi malevkonna traditsioonide edasi kandmisesse. Karksi malevkond on ühtne pere, kuhu soovitakse tulla malevkonnas kehtivate väärtuste pärast.


13.11.23

Sakala malev tähistas 106. aastapäeva ning tunnustas tegijaid


Reedel, 10. novembril tähistas Sakala malev Viljandis Paruni trahteris oma 106. aastapäeva. 

Sakala maleva pealik major Andres Lapp tõdes oma sõnavõtus, et tema napp ametis oldud aeg on olnud väga tegus ja õppimisrohke. Major Lapp tõi esile edukalt möödunud suurõppuse "Ussisõnad", mis lisas Eesti kaitsesse 270 sõjaaja ametikohta omavat reservisti. Ühtlasi pani pealik kaitseliitlastele südamele, et nemadki lähiajal oma sõjaaja ametikoha ära valiksid. 

Maleva pealik tänas kõiki kaitseliitlasi, kes panustavad oma perede ja tegemiste kõrvalt aega ja energiat Kaitseliidu tegemistesse. 

Andres Lapp andis üle kingituse - raamitud Sakala maleva lipu Silver Mäele, kes on täitnud Sakala maleva pealiku kohuseid ning õige pea siirdub Valga maleva etteotsa.

ERGUTUSED

Sakala maleva vapikilp:

Aasta kaitseliitlane 2023
Ervin TAMBERG 

Aasta kodutütar 2023
HELERIIN LAANEMÄE 

Aasta kodutütarde noortejuht 2023 
LY SOVA 

Aasta noorkotkas 2023
RAUL PINSEL 

Aasta noorte kotkaste noortejuht 2023
BIRGIT SANG 

Kaitseliidu teenetemedali II klass:

TOOMAS VÄRVA

Kaitseliidu ülema tänukiri:
MAIU KIVILAAN
INGA VUTT
RENE VRIDOLIN
JAN KRANER 

Sakala maleva teenetemärgi III klass:
EGLE REINUP
ARVO PEDE
HARRI MÄESALU

Sakala maleva rinnamärk:
AULIS LAANEJÄRV 
IGOR ESAJAS

Maleva pealiku tänukiri ja meene
SIRLE PETERSON
KRISTIINA SUSI
TARMO JOOST

Maleva pealiku tänukiri 
SVEN RAUDSEPP
MARGIT KIRSS
VIKA ZIEDS
ALAR PAJUSALU
REIGO LILLEMÄE
LEHO LEPALO
RAIT MÄRTIN
MEELIS RINK
MARI-LIIS SILD
ANDRIS SILD
RISTO TOOBAL     
ANDRE TEDER
LAURI TOPOLEV                                 

                            

Ergutused

Fotosein

PiduPidu

25.9.23

Nädal Viljandimaal Ussisõnade rütmis

Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu ajaloo suurim reservväelaste väljaõpetamisele keskenduv õppekogunemine Ussisõnad toimub 28. augustist 8. oktoobrini lõuna maakaitseringkonnas, Kaitseliidu Sakala maleva vastutusalas oli see 15.–24. septembrini. Kuue nädala jooksul oodati üle Eesti õppusele ligi 10 000 reservväelast, kes määrati 2022. aasta jooksul maakaitseüksuste koosseisu. Õppus jaotus ülemate väljaõppeks, põhikoosseisu väljaõppeks ja koostegevusharjutusteks. Õppus kulmineerus väljaõpetatud üksuste koostegevusharjutusega Viljandis, Mõisakülas ning Pärsti ja Leie asulas.

15. septembri hommikul saabus Sakala malevasse 40 reservväelast, kes said individuaalvarustuse ja väljaõppe, et astuda rühmajuhtidena tegutsema 18.septembril õppusele tulevate kaasvõitlejate ees.


Reservväelastest juhtivkoosseisuga kohtus Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi, kes rääkis
õppusel eesseisvast ja tutvustas maakaitseväe toimimist. "Maakaitsevägi, kuhu te nüüd kuulute, ei ole tavaline vägi. Teid on siia välja valitud ja teie olete kodukandikesksed – teie sõjaaja ülesanne ongi siinsamas, Viljandimaal sõdida. Siin õppusel te tuletate meelde ajateenistuses ja kordusõppustel õpitut ning saate ka uusi kogemusi," sõnas kindralmajor. Ühtlasi rõhutas kindral, et rühmaülemad looksid tugeva meeskonna ja oleksid võitlejate suhtes hoolivad ja hoolitsevad. Ühtegi toonitas, et malev on valmis õla alla panema, kui rühmad soovivad ka edaspidi väljaõpet.

Nädalavahetus möödus õppimise tähe all. Laupäeva veetsid ülemad Väluste lasketiirus, kus harjutati tulepositsioonide valikut ning toimus laskeväljaõpe. Lisaks tuletati meelde tunnimehe kohustusi ja püstitati telkmantlist varjualuseid. Pühapäeval korraldas Politsei- ja Piirivalveamet reservväelastele Sakala maleva staabi ja tagala territooriumil korrakaitse ja kontroll-läbilaskepunkti väljaõpet.


Esmaspäeval, 18. septembril algas õppuse järgmine etapp, mille käigus formeeriti üksuste reakoosseis, värskendati võitlejate sõjalisi baasteadmisi ja liiguti oma väljaõppealadele. Sakala maleva pealiku major Andres Lappi sõnul möödus formeerimine igati positiivselt. Ees ootas terve nädal sõjaliste baasteadmiste värskendamist ning jao- ja rühmataseme tegevuste harjutamist.

Teisipäeval, algas reservväelaste hommik motoriseeritud rännakuga väljaõppealadele, kus viidi läbi intensiivne värskendusõpe järgmistel teemadel: relva- ja laskeõpe, taktikaõpe, lahingmeditsiin, pioneeriõpe.

Kesknädalal said ussisõdalased harjutada tegevusi kontroll-läbilaskepunktis. Kontroll-läbilaskepunkti eesmärk on kontrollida liiklusvoolus olevaid sõidukeid ja inimesi. Harjutuse käigus said maakaitseväelased kätt harjutada nii masinate peatamisel kui ka "kahtlaste" isikute kontrollimisel.

Neljapäeval anti viimane lihv koostegevusharjutuseks, mis leidis Laatre, Penuja, Lilli, Pikasilla ja Vaibla külas aset 22.-23. septembrini. Harjutati kriisi- ja sõjaaegsete ülesannete täitmist, ühtlasi lahendati mängulisi intsidente ja kontrolliti liiklust koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga.

22. septembril rõõmustas maakaitseväelasi oma külastusega kindralmajor Riho Ühtegi. Võitlejad said vahetult kindraliga vestelda ja jagada oma seniseid kogemusi ja emotsioone seoses õppusega. Meeste sõnul oli motivatsioon kõrge, aga kui kindral isiklikult tervitama tuleb, andis see lisajõudu.

Ussisõnade pidulik lõpurivistus toimus pühapäeval, 24. septembril Viljandis Vabaduse platsil. Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi tervitas neid 270 meest, kellest on saanud riigikaitse oluline osa. Ta tõdes, et jalavägi on kõige tähtsam väeliik – see otsustab enamasti lahingu tulemuse. Ühtegi meenutas kindral Reeki mõtet, et patriootlik riik võib endale lubada head jalaväge ning nüüdsed ussisõdurid on seda näidanud. “Teie tahe õppida on mind innustanud. Viljandi ja Mulgimaa on hästi kaitstud, tänan teid!” ütles Ühtegi. Lisaks tänas ta kaitseliitlasi, peresid ja tööandjaid, kes toetasid reservväelasi, et õppus õnnestuks.


Sakala maleva pealik Andres Lapp kiitis õppusel osalenuid ja tõdes, et riigikaitse on oluliselt paranenud. “Ussisõdur on kohalik, osa kogukonnast. Ta on tavaline Eesti mees, kes igapäevaselt on õpetaja või insener, aga valmis riigi heaks panustama. Mul on au olla osa teie meeskonnast ja kinnitan, et Sakala maleva uks on teile alati avatud. Teen suure kummarduse teie peredele ja tööandjatele! Mina tänan, Eestimaa tänab!”

Oma ergutused andsid võitlejatele üle Kaitseväe ülem, Kaitseliidu ülem, Sakala maleva pealik. Viljandi linna nimel võttis tänukirja vastu linnapea Madis Timpson, kes möönis, et Ukraina sõda on meile tõestanud, et vabadus ei ole iseenesestmõistetav. “Tänu teile on Eesti parem kui enne!” kiitis Timpson ning luges ette päeva meeleoluga sobivad Paul-Eerik Rummo luuleread “Me hoiame nõnda ühte…”

Kindralmajor Riho Ühtegi andis tunnustuse ja kingituse Sakala maleva nooreminstruktorile Imre Koldile, kellel täitus 50. eluaasta ja kes ühtlasi on olnud 25 aastat kaitseliitlane.

ERGUTUSED

Kaitseväe juhataja meenemünt

nooremleitnant JAN KRANER

veebel VILJAR SEDRIK

nooremveebel MARGO KOORDES

kapral ALAR PAJUSALU

nooremleitnant MARTIN LAAN

nooremleitnant MARTTI PRAKS

Kaitseliidu ülema hinnaline kingitus

lipnik TARMO LAUR

lipnik JAANIS ROOTS

Kaitseliidu ülema münt

nooremseersant TOIVO LEPIK

nooremseersant KRISTJAN KASAK

Kaitseliidu ülema tänukiri

lipnik LAURI SUSI

reamees KARDO KIIS

reamees GERMO ARRO

seersant ALARI LEIMAN

seersant DANIEL LÕHMUS

vanemveebel ANDRUS VENNE

nooremseersant RAUNO ODEM

Sakala maleva pealiku meene

nooremseersant KERT ANIJÄRV

kapral BENJAMIN TAAT

reamees JAANUS TERA

nooremseersant TAUNO RÄÄSTAS

reamees SILVER TENNO

nooremseersant MADIS SUKK

reamees RENE BRIKIS

nooremseersant MARKO MIHALIŠIN

nooremseersant MARTIN MÄNNAMAA

reamees TAAVI SÕLG

Sakala maleva tänukiri koostööpartneritele

VILJANDI VALD

VILJANDI LINN

MULGI VALD 

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI LÕUNA PREFEKTUURI VILJANDI POLITSEIJAOSKOND

Galerii - pildid.mil.ee

24.9.23

Vabatahtlikud noortejuhid õpivad Viljandimaal


Septembrikuu eelviimasel nädalavahetusel toimus Viljandimaal  Kaitseliidu vabatahtliku noortejuhi kursuse esimene etapp.

Kursuslastena osalevad 20 noortejuhti üle Eesti: Harjust, Järvast, Raplast, Saaremaalt,  Sakalast, Tartust, Pärnust, Põlvast, Tallinnast ja Virust.

Esimesel etapil antakse kursuslastele edasi teadmised ja oskused Eesti noorsootöö kontseptsioonist ning lastekaitseseadusest, kaitseväe ülesehitusest, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsiooni õigusaktidest, tööplaanide, eelarvete ja aruannete koostamisest, noorkotkaste ja kodutütarde töökoonduse ja piduliku koonduse läbiviimisest. Kursuselt ei puudu ka meeskondliku töö osa.

Kursuse teine etapp toimub oktoobris Kaitseliidu Sakala malevas, seal keskendutakse laagrite  ja matkamängude ettevalmistamisele ja läbiviimisele ning turvalisuse tagamisele üritustel.


Kui valdavas osas viivad kursuse läbi Kaitseliidu vabatahtlikud, siis esimesel nädalavahetusel andsid instruktoritena oma panuse ka Viljandi valla noortekeskuse juhataja Liis Särg, Kaitseliidu veebel Andri Harkmann ja isamaalise programmi programmijuht Kätlin Poopuu.

Kui oled mõelnud noortega tegelemise peale, siis vabatahtlike noorejuhtide kursus on sellega alustamiseks ideaalne koht. Järgmine kursus tuleb juba 2024. aasta kevadel!

5.9.23

Õppus Ussisõnad jõuab Viljandimaale septembri keskpaigas


Reservõppekogunemine Ussisõnad toimub Viljandimaal 15.-24. septembrini. Lõuna maakaitseringkonnas oodatakse õppusele ligikaudu 3000 reservväelast, neist 300 osalevad Viljandimaal.

Sakala maleva pealik major Andres Lapi selgitusel on Ussisõnad jada sündmusi, mis kulmineeruvad reservväelaste õppekogunemisega, mida viiakse läbi üle Eesti. Eripärane on õppus seetõttu, et selle läbiviimise eest vastutab Kaitseliit.

"Operatsiooniga Ussisõnad suurendame me sõjaaja kaitseväge 10 000 inimese võrra. Sisuliselt on see üks suuremaid kvantitatiivseid arenguhüppeid kaitseväe ajaloos, mis toimub pooleteise aasta jooksul. See on kahtlemata suur väljakutse kaitseväele ja Kaitseliidule, kuid julgeolekuolukord meie ümber ei anna meile õigust teha neid asju aeglasemalt või väiksemas mahus," ütles kaitseväe juhataja kindral Martin Herem.

"Õppuse korraldamise põhjusi kaugelt otsima ei pea. Pärast Vene Föderatsiooni täiemahulise agressiooni algust analüüsis Eesti riigikaitse juhtkond võimalusi, kuidas riigikaitset tugevdada ning üheks meetmeks jäi lauale maakaitse võime suurendamine ja tugevdamine. Kaitseväe juhataja tegi ettepaneku suurendada maakaitse võimet 10 000 üldreservis oleva võitleja võrra," rääkis Andres Lapp.

Ussisõnade ettevalmistus on major Lapi sõnul kestnud poolteist aastat. Töö algas üldreservi hulgast isikkoosseisu valimise ja määramisega ning seda tehti selliselt, et inimesed saaksid teenistusse määratud piirkondadesse, kust  on nad pärit või kus nad elavad. Sellele järgnes varustushangete ettevalmistamine ja administreerimine.

“Mis puudutab Lõuna maakaitseringkonda, siis meie teeme seda õppust veidi  teistmoodi kui teised, nimelt on õppus kahe etapiline,” täpsustas Lapp. Esimene etapp toimus 12. ja 13. augustil kõigis Lõuna maakaitseringkonna vastutusalades ning sinna olid kutsutud jao- ja rühmaülemad ning rühmavanemad, kellele selgitati nende rolli sõjaväeliste juhtidena. Samuti täpsustati kokkutulnute personaliandmeid, et võimalusel viia kokku teenistusülesannete täitmine nende elukutsega. Lisaks said osalejad meeldetuletavalt sõduri põhioskuste väljaõpet.

Andres Lapi andmetel kutsutakse Lõuna maakaitseringkonnas reservõppekogunemisele suurusjärgus 3000 reservväelast. “Viljandimaa ja Sakala malev saavad sellest väiksema portsu – meile on tulemas 300 reservväelast, mis omakorda on 9 maakaitse rühma.”

Kutse saavad ja on juba saanud üldreservis olijad, kes on ajateenistuse läbinud viis või rohkem aastat tagasi. “Ülesanded kriisi ajal laiemalt on jõustruktuuride ja ametkondade toetamine. Mis puudutab maakaitse sõjaaja ülesandeid, siis need on eelkõige vaatlus, objektide julgestamine, teeliikluse kontroll (maa-ala sulgemine või liikluses kontrollpunktide rajamine), info kogumine ja andmete edastamine.  Lisaks peavad maakaitseüksused olema võimelised teostama oma vastutusalades varitsusi ja vajaduse korral liituvad maakaitse võitlejad Kaitseliidu koosseisuga,” rääkis major.

Ussisõnad kestavad Viljandimaal 15.-24. septembrini. Esimesel kolmel päeval kogunevad reservväelastest juhid teadmisi täiendama ja ettevalmistusi tegema. Peaasjalikult tegutsetakse siis Sakala maleva staabi territooriumil ja ümbruses ning Välustes tehakse taktikalised drillid ja laskeharjutused.

18. septembril liitub õppusega reakoosseis, mis on arvuliselt oluliselt suurem. Õppus kogu koosseisuga on Viljandimaal planeeritud kolmes asukohas. 

Esimene on seotud Sakala maleva staabi ja Pärsti alaga. “Siin vahel võib olla hommikul ja õhtul tavapärasest rohkem liikumist. Enam on ka müra, sest kasutatakse vahendeid lahingsituatsioonide imiteerimiseks, aga seda teeme maastikul, mitte kellegi koduhoovis,” selgitas major.

Teine ala on Leie asulas ja selle lähedastel RMK kinnistutel. Kolmas on Mõisaküla ümbrus.

Lapp kinnitas, et õppusel hoitakse mõõdukat joont ja peetakse kinni öörahu reeglitest ning kindlasti teavitatakse kohalikku elanikkonda täpsemalt kuupäevadest ja piirkondadest. “Malev soovib tänada tööandjaid mõistva ja toetava suhtumise eest. Igal maakaitse sõduril ja ülemal on hea tulla õppusele kui tööandja on osalemist toetav ja soodustav. Eks see ole ju lõpuks ka tööandjate ja ettevõtjate huvi, et me kõik koos suudame tagada Eestis maksimaalse julgeoleku, turvatunde ja läbi selle ka toimiva majanduskeskkonna tulevikuks.”

Reservõppel osalemiseks saadab kutse Kaitseressursside Amet, mis korraldab ühtlasi osalemisest vabastamist. “Kui kellelgi on tervislikud või mingid muud ettenägematud asjaolud, mille tõttu ta ei saa osaleda, tuleb kindlasti Kaitseressursside Ametiga ühendust võtta, et dokumendid saaksid korda,” rääkis Lapp. “Me kindlasti ei taha, et teadmatusest, ajapuudusest või asjaajamatusest satuvad inimesed olukorda, kus nad peavad hiljem osalema mingisugustes menetlustes ja andma täiendavaid selgitusi,” tõdes ta ning lisas, et Sakala malev ja Lõuna maakaitseringkond saavad anda vajadusel nõu ja olla moraalseks toeks.

Malevapealik rõhutas, et kui reservväelasel tekivad viimasel hetkel õppusel osalemist takistavad põhjused, siis ta annaks sellest viivitamatult teada nii Kaitseressursside Ametile kui ka Sakala malevale. “Ootame reservväelastelt rohket osavõttu. Tulge hea tujuga – see on hea võimalus oma igapäevaste tööde kõrvalt riigikaitsesse panustada!” ütles Andres Lapp. 

3.9.23

Rühmadevaheline laskevõistlus 2023

Pühapäeval, 3. septembril leidis Väluste lasketiirus aset järjekordne rühmadevaheline laskevõistlus. 







Võistkondlik järjestus

1. koht - Linnuse ÜK 6. rühm (1095 punkti)
2. koht - Lehola ÜR (1068 punkti)
3. koht - Karksi mvk Lilli rühm (906 punkti)
4. koht - Karksi mvk Teringi rühm (892 punkti)
5. koht - NKK Sakala ringkond (836 punkti)
6. koht - Ümera ÜR (2) (800 punkti)
7. koht - Ümera ÜR (1) (771 punkti)

Individuaalne arvestus

Püstol Glock P80 (25 m)
1. koht - Allar Mürk (246 silma)
2. koht - Olev Kookla (210 silma)
3. koht - Marit Pleiats (208 silma)

Püstolkuulipilduja m/45B KPIST (50 m)
1. koht - Sander Ilves (220 silma)
2. koht - Eero Takk (219 silma)
3. koht - Ahto Mäesalu (216 silma)

Automaat AK-4/H&K G3/M-14 (100 m)
1. koht - Guido Riitsalu (266 silma)
2. koht - Toomas Taimre (242 silma)
3. koht - Jukka Markonsaari (236 silma)

Automaat AK-4/H&K G3/M-14 (200 m)
1. koht - Alar Johanson (224 silma)
2. koht - Sören Silm (202 silma)
3. koht - Riho Rei (184 silma)

Automaat AK-4/H&K G3/M-14 (300 m)
1. koht - Ele Lehes (204 silma)
2. koht - Aarne Markko (186 silma)
3. koht - Raivo Roosi (184 silma)

Fotod: Signe Kold, Gunnar Teas
Galerii

21.8.23

Sakala malev tähistas iseseisvumise taastamise aastapäeva koos Viljandi vallaga

 

Pühapäeval, 20. augustil leidis Holstre-Pollis aset Viljandi valla külade päev, kus toimus ka Kaitseliidu Sakala maleva rivistus ja ergutuste üle andmine.
Sakala maleva pealik major Andres Lapp tervitas osalejaid ning tõdes, et Eestil on seni läinud väga hästi. "Me oleme uhked oma vabaduse, oma riigi ja iseenda üle. Oleme uhked oma sõprade ja liitlaste üle. Meil on luksus kuuluda maailma kõige tugevamasse kaitseorganisatsiooni - NATO-sse, meil on head majandussuhted ja oleme osa Euroopa Liidust," rääkis Lapp. 
Major juhtis tähelepanu selle, et kõik, mis meile tundub loomulik ja iseenesestmõistetav, on olnud paljude riigiametnike, poliitikute ja Eesti inimeste raske ja järjepidava töö vili. "Julgeolek on kallis ja habras. Ühelt poolt riigikaitse ongi kulukas, aga vajab ka inimressurssi. Kui me iseennast ei kaitse ja kui me ei ole ise valmis selleks tegevuseks, siis ei kaitse meid ka keegi teine," nentis Lapp ning tänas kõiki kaitseliitlasi, kes oma igapäevaste tegevuste kõrvalt on leidnud aega ja energiat, et panustada riigikaitsesse.
Kaitseliitlased tutvustasid oma tehnikat ja varustust ning külalised said keha kinnitada naiskodukaitsjate pakutud sõdurisupiga.
Elagu Eesti! 

Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas

Galerii

6.8.23

Sakala maleva ja Kesk-Soome piirkonna koostööleping jõudis juubelini


Tänavu täitub Kaitseliidu Sakala maleva ja Kesk-Soome reservväelaste piirkonna vahel koostöölepingu sõlmimisest 20 aastat. Ametlikult täitub küll ümmargune aastanumber detsembris, kuid asjaosalised otsustasid tähtpäeva pidada augusti esimesel nädalavahetusel, mil on kavas traditsiooniline maleva õppus ja rühma õppepäev. Pidulik tseremoonia oli reedel, 4. augustil Viljandis Vabaduse platsil hiljuti avatud Vabadussõjas langenute mälestussamba juures ning hiljem malevas, kus anti üle tunnustused. 

Sakala maleva pealik major Andres Lapp tõdes, et just sel päeval Viljandis viibimine on pidulik kolmel põhjusel. Esmalt asukoha tõttu, sest taastatud Vabadussõja mälestussammas on au ja uhkus Viljandile; õige pea tähistame taasiseseisvumispäeva ning oluline on meeles pidada 20 aasta täitumist koostööst soomlastega. Lapp tõi välja selle, et tänavusügisesel suurõppusel "Ussisõnad" osaleb koguni kümme instruktorit Soome poolelt. 

Üksikrühma Ümera liige ja Sakala maleva pealiku abi Helir-Valdor Seeder tänas kõiki panuse eest 20-aastases koostöös ning juhtis tähelepanu sellele, et tänu tihedale koostööle tuntakse teineteist paremini ja see on oluline arvestades julgeoleku olukorda üldisemalt. Ta meenutas, et ka Vabadussõjas tulid vabatahtlikud soomlased eestlastele appi ning Vabadussõja mälestussammas on aukummardus ka neile. 

Nii Sakala maleva esindajad kui ka külalised Soomest asetasid samba jalamile pärjad ning kõlasid sümboolsed aupaugud. 

Üksikrühma Ümera liige Enn Soots ja toetajaliige Aarne Markko andsid Sakala maleva pealikule üle ühiselt valminud kingituse, miniatuurse (1:10 mõõtkavas) signaalkahuri. Selle puidust osa valmistas samuti toetajaliige Juhani Rautiainen. Tema tehtud jooniste järgi tehti Eestis raudtoru. 

TUNNUSTUSED

Sakala maleva III klassi teenetemärk

Antero Seppälä

Jukka Palm

Hinnaline kingitus 

Markus Anaja

Jukka Markonsaari

Sakala maleva tänukiri

Marko Vanninen

Harri Liimatainen

Jouko Hyppönen 

Tapio Paappanen

Rein Kikas

Enn Soots

Kesk-Soome reservväelaste piirkonna tunnustusplaadid

Sakala malev

Rein Kikas

Soome Reservväelaste Liidu teenetemedalid

Silver Mäe

Kaspar Saul

Marek Susi

Ahto Alas

Leo Tuuha


Piduliku rivistuse galerii

Tunnustuste üleandmine malevas

Fotod: Jaan Männik, Gunnar Teas
Tekst: Tea Raidsalu

5.8.23

Liitlasväed harjutasid Viljandi lennuväljal õhurünnakut

Reedel, 4. augusti pärastlõunal lendasid kaitseväe Taara linnakus baseeruvad Ameerika Ühendriikide piloodid helikopteritega Chinook (CH-47) ja Black Hawk (UH-60) Viljandi ja Võru linna vahelisel alal. Liitlassõdurid tegid sealhulgas maandumise Viljandi lennuväljal, et harjutada õhurünnakut. Missioon on oluline selleks, et säilitada valmisolekut ning teha koostööd. Kohapeal toetasid õppust Sakala maleva kaitseliitlased.

Fotode galerii

4.8.23

Sakala Spekter pakkus kasulikke teadmisi ja kuhjaga lusti


Suvi, sõbrad, seiklus - see on Spekter! 

Viljandimaal Mulgi vallas Nuutsaku puhkekeskuses leidis 31. juulist kuni 3. augustini aset tänavune suurlaager Spekter kodutütardele, noorkotkastele ja mitteliikmetele - viimaste hulgas oli 21 noort Ukrainast. Laagri peakorraldajad olid noortejuhid Vika Zieds ja Antonina Eek.

Laagri pidulikul avamisel kerkis vardasse Spektri logoga lipp ning tervitussõnad laagrilistele ütlesid Noorte Kotkaste Sakala maleva pealik Riho Rei ja Kodutütarde Sakala ringkonnavanem Eda Kivisild. "Vaatasin ilmateadet ja loodan, et te siiski ei saa palju vihma ning saate end tunda rõõmsa ja õnnelikuna! Lustige, sest on suvi ja see aeg ongi nautimiseks!" rääkis Kivisild. "Mul on suur rõõm, et meie maakonnas on nii palju noorkotkaid ja kodutütreid. Soovin teile palju huvitavaid ja õpetlikke tegevusi! Tänan kõiki korraldajaid ja abilisi!" lisas Rei. 

Kodutütardest, noorkotkastest ja mitteliikmetest moodustati kümme rühma. Ukraina lapsed olid eraldi rühmas, nende juht, tõlk ja abiline oli laagri peakorraldaja Antonina Eek. Iga rühm sai omale juhi, kes tutvustas noortele ohutustehnikat ja laagri reegleid, noored said omavahel tuttavaks ja tegid kokkuleppeid. Rühmajuhtidena lõid kaasa ka kolm Viljandi kultuuriakadeemia tudengit, kes kogusid laagris oma praktikatunde.

Et kogu laager oli viikingiteemaline, olid rühmade esimesed ülesanded endale välja mõelda teemakohane nimi, kujundada lipp ja välja mõelda etteaste, mida esitada kolmandal päeval viikingiõhtul. 

Noortekogu juht Reimo Jürjo jagas igale rühmale teema, millest tuli kokku panna oma õpituba ehk siis õpetamine ja õppimine noortelt noortele. Noortekogu mõistagi aitas planeerimisel ning hankis vajaliku varustuse. 

Esimese päeva õhtu möödus üliaktiivselt, kui noored said mängida lipu varastamise mängu. 

Teine laagripäev

Kell 8 kaikus üle kogu ala rütmikas laul: "Miks magad sa nii kaua, ei tõuse ülesse, ei kuule kukelaulu, ei lähe pissile? Miks magad sa nii kaua, ei tõuse ülesse, ei kuule kukelaulu, ei hüppa pükstesse?" 

Telkidest ja kämpingutest voorisid välja padjanägudega laagrilised ning pärast traditsioonilist "Punase suksu" tantsu olid viimasedki uneriismed kadunud ja päev võis alata.

Pärast kosutavat hommikusööki ootas laagrilisi kümme põnevat õpituba. 

Elektrilevi esindajad rääkisid noortele, et elekter on korraga nii kasulik sõber kui ka vaenlane, kes võib muutuda ohtlikuks, ja õpetasid, kuidas ohuolukorras käituda. Õisu mõisa sepikoja sepp tutvustas oma tööd ning laagrilised said ise proovida, kuidas rauast vardast nael välja kopsida. Keskkonnaameti spetsialist lasi spektrilistel viktoriini abil nuputada, kuidas toimida, kui kohtud metsloomaga. Tamrexi töötajad rääkisid tuleohutusest ja õpetasid kasutama nii tuletekki kui ka tulekustutit. Kuigi tuli oli paljudele pelutav, ületasid noored hirmu vapralt ning proovisid mõlemal moel leeke summutama.

Politseinikud rääkisid veebimaailma ohtudest ja jagasid näpunäiteid, kuidas neid ära tunda ja tekkinud probleeme lahendada. Samuti tutvustasid nad politseitööd laiemalt. Demineerijal kaasas olnud kahjutuks tehtud ja õppematerjaliks muudetud lõhkekehad tekitasid palju elevust ning samuti sai selgeks, mida teha sel juhul, kui oled leidnud tundmatu eseme. Suukooli tunnis lasid laagrilised kätel käia ja nühkisid oma hambad puhtaks ning puhtust sai kontrollida mustikakarva tabletiga: kel suu jäi hambapesu ja tableti katki närimise järel väga siniseks, siis see oli märk lohakast pesust. Järve ääres oli veeohutuse õpituba, kus sai proovida päästerõnga viskamist ja selga panna päästevesti. Mõni vapram oli valmis ka koos riiete ja vestiga vette sulpsama, et vesti tõhusust kontrollida. Sealsamas oli ka ujumispaus, kuigi ilm oli jahedavõitu. Päeva jooksul sai iga laagriline siiditrüki õpitoas endale trükkida Spektri logoga T-särgi.

Pärast õhtusööki ootas ees tõeline laagrimöll! Noored said endale bingokaardi ja täitmist ootasid erinevad ülesanded. Nad said karata batuutidel ja mürgeldada sumokostüümides, teha näomaalingu, süüa jäätist ja suhkruvatti, puhuda täis õhupalle, visata täpsust, mängida memoriini. Pärast melu maitses ööuni eriti hästi!

Kolmas laagripäev

Kolmandal päeval olid kavas Noortekogu eestveetavad õpitoad, mida viisid läbi noored ise. Kavas oli takistusrada, sõlmede tegemine, riviõpe, aaretejaht, riviõpe ja FUN õpituba (lõbusate ja omapäraste reeglitega pallimäng). Lisaks said noored tutvuda kriisivarudega ja Ole valmis äpiga ning punuda endale ellujäämiskäepaela. 

Laagris käis külas tegevuste ja oludega tutvumas Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm, kes tänas ja andis üle kingi ametist lahkunud Noorte Kotkaste instruktorile Gertu Viiaskile.

Lõuna paiku saabus külla Kaitseliidu ülemveebel Andri Harkmann, kes kõhklemata lõi koos noortega tegevustes kaasa: läbis takistusraja, marssis riviõppel ja punus käepaela. Ta leidis noortega kiiresti ühise keele ja vastas kõigile tekkinud küsimustele, näiteks tahtsid laagrilised teada, kas ülemveebel on olnud noorkotkas (ei ole), mitu last tal on (5) ja mis on tema lemmiktoit (lasanje). "Siin on super asukoht! Mind üllatas see, kuidas noored minuga suhtlesid. Mind üllatas ka laagri organisatoorne pool. Väga hea on anonüümne tagasisidevorm ja mulle väga meeldis kriisi töötuba," rääkis Harkmann. 

Pärast õhtusööki oli aeg valmistuda viikingiõhtuks. Noored panid selga kostüümid, said näole viikingimärkidega näomaalingud, tüdrukud pähe uhked punupatsid ning soovijad meisterdasid mõõgad.

Ja siis ootaski ees esinemine. Noored esitasid meeskondade kaupa oma tantse, luuletusi, laule ja etendusi. Suure aplausi ja kordusesinemise soovi kutsus esile Ukraina sõjahümn ukrainlaste esitluses ning kes oskas, laulis kaasa. Viimaks sai hääletada oma lemmiku kostüümi poolt ja õhtu lõppes diskoga.

Neljas laagripäev  

Hommikul kõditas laagriliste ninasid mõnus pannkoogilõhn. Viimane laagripäev sai magusa stardi! 

Noori tuli tervitama augusti esimesel päeval Sakala maleva pealikuna ametisse astunud major Andres Lapp. Ta soovitas lastel kindlasti veel mõnuga puhata ja suve nautida, sest koolivaheaega jagub veel. Major Lapp andis laagris üle ka maleva rinnamärgi Antonia Eekile. 

Enne kojusõitu tuli kokku pakkida oma kraam, korrastada laagriplats ja veel natuke mängida. 

Laagri lõpurivistusel tänasid peakorraldajad kõiki osalejaid, abilisi ja koostööpartnereid. Ühiselt sai veedetud neli ägedat laagripäeva! 

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas 

Galerii

FunTime Galerii

1.8.23

Kaitseliidu Sakala maleva pealikuna astus ametisse Andres Lapp

1. augustil astus Sakala maleva pealikuna ametisse major Andres Lapp.

Oma sõnavõtus meenutas Andres Lapp eelmist pealikku major Andres Saritsat, kelle sõnul ei ole Sakala malev perifeeriasse kuuluv väikemalev ning et siin tegutsevad rahvuslikult meelestatud suure teotahtega mehed ja naised, kelles on asjade käimalükkamiseks piisav annus heas mõttes Mulgi jonnakust. 

"Kui lisame sellele Mulgi jonnakusele kaitseliitlastele omase leidlikkuse, pealehakkamise ja motivatsiooni, siis on raske ette kujutada väljakutset, millisele Kaitseliit ja kaitseliitlased ei suudaks vastu seista," tõdes Andres Lapp.

"Kavatsen Sakala maleva pealikuna oma staabi ja teie kõikide toetusel tagada meile vajalikud tingimused harjutamiseks, et oleksime vajadusel võimekad partnerid võimalikes kriisides teistele Viljandimaa riigiasutustele ning kohalikele omavalitsustele. Ning et oleksime vajadusel valmis ja võimelised Viljandimaad ja viljandimaalasi kaitsma. Meil peab olema tegevusplaan, millesse me ise usume. Enesekindel ja sihipärane harjutamine viib meid tulemuseni, kus Viljandimaal on igal ruutkilomeetril kaitseliitlasest omanik, ta teab sellel ruutkilomeetril oma ülesannet ja on selle täitmist harjutanud," rääkis vastne pealik.

Seni Sakala maleva pealiku ülesandeid täitnud staabiülem Silver Mäe tänas staapi toetava ja hea koostöö eest ning tunnustas kõiki andmast oma panuse, et kõik suured ettevõtmised, tänavune võidupüha paraad sealhulgas, said väga hästi tehtud. Lisaks kiitis ta muheledes kaitseliitlasi sellegi eest, et nood teda vahepeal nii-öelda maa peale tõid ja aitasid mõista, mismoodi asjad Kaitseliidus käivad või ei käi.

Kindralmajor Riho Ühtegi nentis, et viimasel ajal on tal tulnud Sakalas väga palju käia ning mõnikord pole need käigud olnud rõõmsad. Ta meenutas tänulikult major Andres Saritsat ja lisas, et nüüd on tema mälestuseks Viljandis nimeline pink. Samuti tänas ja kiitis ta major Mäed tehtud töö eest, sest ülesandeid ja tööd on olnud palju.

Andres Lapi kohta ütles kindral Ühtegi, et Sakala maleva uus pealik on rahulik ja tasakaalukas mees. Kindral Ühtegi lisas, et tunneb major Lappi hästi, sest nad on koos töötanud erioperatsioonide väejuhatuses.

Maleva pealiku vahetuse tseremoonial osalesid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred. Üles astus Sakala maleva sõjatorupilli jagu.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

17.7.23

Sakala kodutütred tähistasid aastapäeva

Laupäeval, 15. juulil leidis Viljandi Jakobsoni koolis aset Kodutütarde Sakala ringkonna pidulik aastapäeva pidu. 

Sakala ringkonna vanem Eda Kivisild tsiteeris oma sõnavõtus räppar Chalice'i menukat lugu "Minu inimesed" ja nentis, et kodutütred tõepoolest ongi läbinisti minu inimesed. 

Sakala maleva pealik Silver Mäe avaldas kodutütardele tunnustust võidupüha paraadil tubli ja esiletõstmist väärt osalemise eest ning kiitis neidude sirget rivi ja rütmikaid samme. 

Naiskodukaitse Sakala ringkonna aseesinaine Tiiu Sommer õnnitles kodutütreid tähtpäeva puhul ning tundis heameelt, et kodutütarde ridadest sirgub uhke järelkasv naiskodukaitsjatele.

Aastapäevapeol andsid oma esimese kodutütreks astumise vande 30 tüdrukut. Samuti pälvisid tublimad kodutütred ergutused ja erialamärgid.

 TUNNUSTUSED

Kodutütarde Sakala ringkonna juhatuse tänukiri

KETRIIN ANIMÄGI 

MARTA LIIVA 

MERILY POKK 

MAARJA MEIKAR 

HEILI REENA ÕSSO 

KERLIIN KAUR 

CAMILLA SASKIA KABUL 

MERILY LUIK 

HEIDY VORONIN 

ANETE KIIN 

DAISY METSAROOS 

LIISA SCHNEIDER 

LAURA SCHNEIDER

LIISA SUVISTE 

ELIS LOREEN NÄLK 

GRETE-LIIS MARDISTE

LISETT-MARII MARDISTE 

LIIS VARES

KADI RIMMEL

Kodutütarde Sakala ringkonna juhatuse tänukiri toetajaliikmetele ja koostööpartneritele

MARGE MARDISTE

ABJA GÜMNAASIUM

Kodutütarde Sakala ringkonna juhatuse tänukiri tulemusrikka töö eest kodutütardega

Halliste rühma rühmavanem EBE ÕNNE

Kodutütarde peavanema tänukiri 

RAHEL TAFENAU 

GERLI TAFENAU 

VICTORIA VIIDIK 

DELISA LOTTE TOKMAN

LII-SANDRA RUZITŠ

ANGELA-JULIA RUZITŠ 

ELISABETH KIISLER 

KARMEN ROHT 

ANNI OJA 

JOHANNA MARIA TOPOLEV 

RIHANNA MEIKAR 

ANETE-LY PÕDER 

HEILI MEHU 

REELIKA JAKIMOV

BRITTA PÕRK 

Kodutütarde peavanema tänukiri Naiskodukaitse Sakala ringkonna tegevliikmele

ESTA KIVISILD

Kodutütarde hoolsuspael Kodutütarde Sakala ringkonna aktiivsetele noorliikmetele, kes omavad vähemalt IV järku

GERLI SÜLLA

ALEXSANDRA MUTS

HELERIIN LAANEMÄE

MARLEEN KALG

ALEKSANDRA KENA 

ERIALAMÄRGID

Sportlase erialamärk

KÄDI-LII VÄLI

Laskuri erialamärk

CAMILLA SASKIA KABUL

GERLI SÜLLA 

MIRELL LISETT OTT 

ALEKSANDRA KENA 

LIISA SUVISTE 

Matkaja erialamärk

GERLI SÜLLA

BRITTA PÕRK

Laulja erialamärk

RAHEL TAFENAU 

MIRELL LISETT OTT

Perenaise erialamärk

KETRIIN ANIMÄGI 

KEITI ELUR 

KAISA JAADLA 

MARTA LIIVA

GRETE LOORBERG

MAARJA MEIKAR 

ELEANOR POST

MIA-LIIS PAAL 

MERILY POKK 

Esmaabi andja erialamärk

ANNI OJA 

JOHANNA MARIA TOPOLEV 

MIRELL LISETT OTT 

Nobenäpu erialamärk

KARMEN ROHT 

KAISA JAADLA 

MAARJA MEIKAR 

MIA MÄLL

KÄDI-LII VÄLI

Aktivist/organisaatori erialamärk

ANNI OJA 

JOHANNA MARIA TOPOLEV


Galerii

6.7.23

Laskurid tulid koju kopsaka medalisaagiga

30. juunist 2. juulini toimusid Elvas Tartumaa tervisespordikeskuses laskmise Eesti meistrivõistlused juunioride ja täiskasvanute arvestuses.

Kahekordseks Eesti juunioride meistriks tuli Marja Kirss standardpüstoli harjutuses ja 30+30 spordipüstoli harjutuses, kusjuures 30+30 lasku spordipüstolis finaalis lasi Marja Kirss uue Eesti rekordi!

Lisaks individuaalsetele medalitele saavutas Marja Kirss võistkonnaga kaks hõbemedalit. Viljandi Laskurklubi võistkonda kuulusid peale Marja Kirsi veel Marit Pleiats ja Kairi Heinsoo (kõik kuuluvad Naiskodukaitsesse). 

Standardpüstoli harjutuses saavutasid  Viljandi neiud kolmikvõidu: Marja Kirss (Naiskodukaitse) I koht, Katerina Herma (Kodutütred) II koht ja Laura-Liisa Kolomets (Kodutütred) III koht.

Mehed tõid  30+30 täiskaliibrilise püstoli harjutuses pronksmedali. Võistkonnas olid Silver Mäe, Allar Mürk ja Anton Heinsoo.


Tulemused: https://laskurliit.ee/tulemused-2023/

27.6.23

Kaks paraadi. Nii erinevad ja nii sarnased


MAREK TIITS,
kaitseliitlane

22. juuni, Valga keskväljak, 1999. Tohutult, täiesti tapvalt palav. Olen siia loksunud Unimogi kastis koos poolesaja võitluskaaslasega Tartu üksik-jalaväepataljonist. Pea ja tagumik on nii segi raputatud, et kohati ei saa aru, kumb on kumb. Nüüd aga seisan siin juba teist tundi, higi mööda keha alla voolamas ning kohmakas kiiver silmile vajumas. Pigistan käe tugevamini ümber Galili kaba. Tulemas on pikk, pikk öö. Olen 19-aastane noor ajateenija ning mind on ootamas mu elu esimene paraad.

* * * 

Vähestest 24 aasta tagant alles jäänud ajateenistuses talletatud mälupiltidest on 1999. aasta võidupüha paraad Valgas üks neist, mis jääb minuga surmatunnini. Ja rohkem kui iial varem vahepealsete aastate jooksul kerkisid need mälupildid mu silme ette viimase paari kuu jooksul, mil Sakala malevast anti teada, et 23. juunil tuleb taas võidupüha paraadiks mundrisse ja rivvi astuda, sedakorda koduses Viljandis, ja et oldagu riviproovideks kohal sel ja sel kuupäeval.

* * *

“Liinurid, joonele!”

“Paraad, valvel!”

“Tervist, härra kindral!”

“Ei säbele!”

“Kohenduda!”

“Taktsa… Jätta! Tartu jaoülem, millega sa tegeled? Oled sa pime või, kurat?”

Tunnid Valgas venivad nagu härja ila ja päike kõrvetab üha halastamatumalt. Mingil hetkel hakkavad taevasse kogunema suured pilvekänkrad ning nende all tekib ajuti tuulepuhanguid, mis annavad natukenegi leevendust.

Kuradima higi jookseb silmadesse. Juukseid ju pole.

Peaproov Valgas kestab.

* * * 

Kompaniiveeblil on Sakala maleva hoovil garaažide taga väga lõbus. Rivis on umbes 40 meest, erinevas vanuses, pikkuses, kehakaalus ja kõige erinevamates fassongides: pikad ja lühikesed habemed, kiilaspead ja volüümikad juuksepahmakad.

“Kuulge, te oskate seista ju täitsa viisakalt, aga miks te paigalmarsiga laiali jooksete?” naerab veebel. “Vaadake seda rivi, noh! Ja tõsta ometi jalga ka natuke, aga ära trambi seda paigalmarsil vastu maad nagu segane. Noh, läksime. Rühmaülem, anna minna.”

“Vasssaaaak! Vasssaaak” Üüüks, kaaaks, kooolm! Valvelsammu! Marss! Paremale! Vaat!”

Kurat, midagi nagu tuleks välja. Jõuan selle mõtte vaevu lõpuni mõelda, kui eesmine mees komistab lahtisel kruusal ja enam-vähem toiminud rivist saab pooleteise sekundiga vänderdav uss. Kostab vandumist ja irvitamist.

Esimene riviproov Sakala malevas kestab.

* * * 

Valgas on hämardunud, aga mitte sellepärast, et öö saabuks – jaaniaeg ju ikkagi! – vaid äikesepilved on õhtuse Valga endasse mässinud. Esimest prahmakat ei pea kaua ootama ning peagi on keskväljak mattunud kottpimedusse ning rühmaülemate häält pole üle rajuvihma mürina kohati kuuldagi.

“Paraad, valvel! Liinurid, joonele!”

“Minge persse oma liinuritega,” kirun end hambad ristis tuhandendat korda valvelseisangusse võttes. Selg on kivistunud, tallad löövad tuld, põlved tudisevad. Ja kõik on märg. Frentši krae vahelt koliseb valge vesi selga mööda otse püksi.

“Homme on rauad roostes,” pomiseb kaaslane mu kõrval.

“Homme oleme me kõik roostes,” pomisen vastu. “Tartu üksik-roostepataljon. Tere sulle kah, härra president.”

* * * 

Teisel riviproovil malevas olime juba asjalikumad. Miskit meenus, miskit kinnistus. Paar tundi trampimist, paremalevaate, takt- ja valvelsammusid, tervisthärrapresidente ja tervisthärrakindraleid ning nii kompaniiülem kui -veebel jäid rahule. Kes käis veel salvetaskuid vahetamas, kel kohendati rakmeid. Me olime valmis, jäänud oli veel vaid peaproov.

Võidupüha eelse päeva õhtuks kogunesime malevasse ning kaitseväeline molutamine võis alata. Ülemad lendasid ringi ja ajasid asju, moodustati karpe, neis tõsteti mehi ümber, väljastati relvad ja käivitati autod. Süüa anti, juua anti ning mingil hetkel viskasin lao ette asfaldile pikali ja tõmbasin mütsi silmile.

Ajateenistuses omandatud oskus suvalisel hetkel, suvalises kohas ja suvalises olukorras kahe minutiga magama jääda ei ole kuskile kadunud. Kunagi ei tea, millal jälle silmasõba saab.

* * * 

Peaprooviks Tallinna tänaval üles rivistununa ning eespool valendavale Vabaduse platsile vaadates adusin, et kõik on nii sama nagu ta oli 24 aasta eest, ent samas on kõik nii teistmoodi.

Sama riik. Sama õhk. Sama päike. Isegi sama palavus nagu toona. Aga kui 19-aastasena olin ma seal rivis pooleldi vastu tahtmist ning vandusin oma üleni valutava kerega kõiki ja kõike, siis täna adusin erilise selgusega, et ma TAHAN siin olla.

Ma PEAN siin olema.

* * * 

23. juuni, Valga. Võidupüha paraad. Olen terve möödunud öö või … Kurat, selle, mis sellest ööst järele jäi, üritanud meeleheitlikult mingis koolivõimlas matil kügeledes oma ligemärga vormi kuivatada. See ei ole mul kõige paremini õnnestunud, ei ole teistelgi. Seisame keskpäevale läheneva päikese käes ning aurame kollektiivselt.

Kusagil hakkab orkester mürtsuma, paraadi peakorraldaja mikrofoni paisatud röögatused jõuavad minuni otsekui läbi udu, ent on piisavad selleks, et mu kolmandikrežiimil tiksuv magamata aju sundida masinlikult tegema, mis kästud.

“Paa-ramp-pampa-ramp paamp-raa-raa, pamparamparampapampamp-paaaaaaa-rahhhh!”

Ja äkki seisab ta seal, täpselt minu ees. Meetri kaugusel. Lennart Meri. Näost vähkpunane, selgelt väsinud ja kuumast ilmast vaevatud. Nagu me kõik.

“Tervist, Tartu kaitsjad,” ütleb Lennart väga vaikselt.

Minust käib läbi tuline jutt.

“TERVIST! HÄRRA! PRESIDENT!” paiskub minust ja mu kaaslastest värelevasse õhku.

Äkitselt hakkab kuidagi kerge.

Äkitselt on kõik hästi.

* * * 

Viljandi imekaunil Vabaduse platsil on sama päeva hommikul avatud uhiuus, taastatud vabadussõja mälestussammas. Ma seisan täpselt selle ees. Neil hetkedel, kui veebel käib veepudeleid jagamas, saan seda põgusalt silmitseda. Minuga koos on platsil enam kui tuhat inimest. Rivijooned on nagu noaga lõigatud ja joonlauaga tõmmatud.

“Kuradi ilusasti tuli välja see sammas,” mõtlen endamisi. “Ei rikutudki ära. Täitsa nagu vanasti. Hea, et ei hakatud mingi modernse juraga jantima.”

“Tervist, härra kindral!”

Kuule … Tallad pole täna üldse nii valusad kui eile peaproovil! Selg kah ei tuika! Mis värk see nüüd siis on?

“Paa-ramp-pampa-ramp paamp-raa-raa, pamparamparampapampamp-paaaaaaa-rahhhh!”

“Tere, Sakala malev!”

President Karise hääl on sama vaikne nagu Lennarti oma tookord.

“Tervist, härra president!” haugun kogu oma kopsu- ja kõrijõuga.

Uhke. No kuradi uhke, noh!

* * * 

Unimogi kasti ronides, et Tartusse tagasi sõita, ei oska ma muud teha kui naeratada. Kogu see möödunud ööpäeva jant on otsekui meelest pühitud. Hea, kerge on olla.

Pataljonis on jaanituli ja mängud. Linnaluba ma jaaniajaks ei saa. Eks see ole vanemate ajateenijate privileeg. Aga homme on külastuspäev ja rõõmu teeb seegi.

* * * 

Tähtsate külaliste tribüüni eest valvelsammul mööda tagudes ei oska ma oma kivise riviilme all teha muud kui naeratada. Näe, linnapea ja. Herem ja. Peaminister ka kohal ja. Uhke!

Mööda Tallinna ja Tartu tänavat marsisammu mürtsutades vaatan silmanurgast, kuidas rõõmsad inimesed – neid on tuhandeid, hullumaja! – lehvitavad. Vastu ma neile ei lehvita, aga kuulen, kuidas nad hõikavad õnnitlusi. Mehed ja naised, lapsed ja vanad, lipud käes, plaksutavad. Palju tuttavaid nägusid, palju võõraid.

Õhus on puhas, siiras rõõm.

* * *

Kodus on jaanituli. Istun terrassil, vaatan metsa poole ja rüüpan kes teab mitmendat jahedat õlut.

“Viljandi paraad oli vist kõige ägedam neist, kus ma olen kohal käinud,” oli Tallinnast spetsiaalselt võidupüha peoks kohale sõitnud sõber mulle pärast paraadi saadetud sõnumis kirjutanud. “Kuradi ilus on teil siin. Kõige ilusam! Ja paraad oli vinge. Tublid!”

* * * 

Viljandi sai hästi hakkama. Nagu Viljandi alati saab.

Paraadi peaproovi galerii