31.5.23

Võidutule toovad tänavu kaitseliitlane Raivo Roosi ja naiskodukaitsja Mari Mesipuu

 



Tänavu valiti tuletoojateks igast maakonnast üks kaitseliitlane ja üks naiskodukaitsja, kes saavad 23. juunil võidupüha paraadil Viljandis presidendilt võidutule, et see viia oma kodukanti ja jagada jaanitule süütamiseks kõigile soovijatele.



Kaitseliidu Sakala maleva tuletoojad on Raivo Roosi ja Mari Mesipuu.

Raivo Roosi kuulub Kaitseliitu 2009. aastast. Raivo Roosi on väga mitmekülgne kaitseliitlane, osaledes nii sõjalises väljaõppes kui ka spordivõistlustel, paraadidel ja alati oma allüksuse üldkoosolekul. Roosi toetab ka noorte tegevust: 2022. ja 2023. aastal korraldas ta “Laidoneri raja” vastutegevust. Raivo Roosi on läbi aastate olnud stabiilselt aktiivne, näiteks eelmisel aastal osales ta 20 korda Kaitseliidu üritusel. 

2018. aasta õppusel SIIL täitis ta rühmaülema ülesandeid eeskujulikult, pälvides selle eest Kaitseliidu ülema meene. Lisaks on Raivo Roosi saanud korduvalt malevapealiku tänukirja ning 2. ja 3. klassi teenetemedali.  

Raivo Roosi on äärmiselt kohusetundlik ja rühmapealikuna ootab ka oma kaaslastelt täielikku pühendumist. Tänu õpetajaametile on tal oskused oma võitlejaid motiveerida ja ühise eesmärgi nimel pingutama panna. Teda kui juhti hinnatakse ja austatakse, tema arvamusega arvestatakse.   

Mari Mesipuu kuulub Naiskodukaitse Sakala ringkonna ridadesse 2017. aastast.

Mari Mesipuu on väga mitmekülgsete oskustega. Ta arendab end pidevalt ning tegutseb usinalt nii toitlustus-, formeerimis-, kui sidegrupi tegemistes. Ta on panustanud oma aega ja energiat nii Karksi jaoskonna kui ringkonna ettevõtmistesse ning esindanud Sakala ringkonda korduvalt üleriigilistel võistlustel (side- ja staabierialagrupi võistlus, koormusmatk, välikokavõistlus). 

Mari Mesipuu on väga tasakaalukas, kohusetundlik ja hea suhtleja. Ta julgeb võtta vastutust ning on alati orienteeritud lahenduste leidmisele. Kaaslased kirjeldavad teda kui liiget, kelle peale saab alati kindel olla ja kui kisubki raskeks, siis tema huumorimeel aitab tuju üleval hoida ja edasi pingutada. Mari Mesipuu puhul kehtib ütlus "Julge pealehakkamine on pool võitu". Julget pealehakkamist tal jagub, võidust puudujääva osa kompenseerib töökuse ja sihikindlusega.

Ta on liige, kes midagi poole vinnaga ei tee. Kui ta midagi ette võtab, siis annab endast kõik, et see saaks võimalikult hästi tehtud. Kui omal teadmised puuduvad, siis sellepärast midagi tegemata ei jää, ta julgeb seda tunnistada, kogenumaid kaasata, ise juurde uurida ja õppida. Kui ta on endale midagi temale omaselt põhjalikult selgeks teinud, on ta lahkesti valmis ka teistele oma teadmisi ja oskusi jagama. 

Mari Mesipuul on kindel ametikoht ka Kaitseliidu ettevalmistavas üksuses, tema panustatud tunnid Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegemistesse on märkimisväärsed: (2018. aastal 573 tundi, 2019. aastal 622,5 tundi, 2020. aastal 267 tundi, 2021. aastal 239 tundi, 2022. aastal 499 tundi, 2023. aastal 220 tundi). 

Mari Mesipuu valiti 2021. aastal Sakala ringkonna aasta naiskodukaitsjaks. Samuti on ta pälvinud kaks korda maleva pealiku tänukirja, kaks korda jaoskonna tänukirja, Kaitseliidu ülema tänukirja ja Sakala maleva rinnamärgi. 

30.5.23

Laskur Marja Kirss püstitas uue Eesti rekordi


26.–28. maini toimus Elvas laskevõistlus Baltic Cup 2023. Eestlaste võitu panustasid Sakala malevast Marja Kirss ja Silver Mäe. 

Silver Mäe saavutas 6. koha standardpüstolis (530 silma) ja 7. koha vabapüstolis (511 silma).

Marja Kirss (pildil keskmine) võitis ainsa laskurina kõik oma harjutused: spordipüstoli isikliku rekordiga 571 silma, õhupüstolis 555 silma ja standardpüstolis uue Eesti rekordiga 552 silma.

Selle võistlusega alustas Marja Kirss oma suvist hooaega. 31. mail sõidab ta Saksamaale juunioride maailmakarika etapile, juulis osaleb Koreas juunioride maailmameistrivõistlustel ja augustis Azerbaijanis täiskasvanute maailmameistrivõistlustel. 

Marja Kirss osaleb ka 11. juunil Männikul toimuvatel Kaitseliidu meistrivõistlustel. 

29.5.23

Noored Kotkad pidasid 93. aastapäeva pidu

 

Pühapäeval, 28. mail kogunesid Sakala maleva noorkotkad, noortejuhid, lapsevanemad ja teised asjaosalised Viljandimaal Paistu rahvamajas pidulikule kontserdile, et tähistada Noorte Kotkaste organisatsiooni 93. aastapäeva. 
Sünnipäevapeol tervitas kokkutulnuid Noorte Kotkaste Sakala maleva pealik Riho Rei, kes avaldas kiitust ja tänu tublidele noorliikmetele, tänas kõiki abilisi ja sõpru. 
Meeleolu lõid Paistu kooli rahvatantsijad. Pidulik aktus päädis uute liikmete pühaliku tõotuse andmisega.

Noorte Kotkaste 93. aastapäeva puhul pälvisid erinevaid tunnustusi organisatsiooni liikmed, noortejuhid, toetajad ja koostööpartnerid. 


TUNNUSTUSED
Eeskujuliku kotka märk
Reimo Jürjo
Jürgen Aas

Malevapealiku suuline tänu
Arjen Kaasla
Tarmo Reiman
Tristan Tafenau
Leonhard Pertelson
Kevin Pärn
Karmo Pärn
Markus Valk
Fred Karakozov
Frank Karakozov

Malevapealiku tänukiri
Eerik Lepla
Rasmus Martin Raidsalu
Martin Hunt
Marten Hunt
Emil Lindvest
Reinhard Raid
Reinaldo Raid
Magnus Järvis 
Lauri Pinsel
Sepo Poom
Tauri Meel
Holger Purga
Simon Rosen
Henrik Sander
Romet Jürjo
Karl Siimann
Tauri Toomemäe
Sten Mattias Topolev
Karl Kõiv
Aron Alekõrs
Kristjan Ruudi Alle
Ken-Kristjan Jõesoo
Samuel Lelov
Paul Lind
Steven Mõttus
Luka Nöps
Simo Tollimägi
Kaarel Tukk
Marko Tulp
Raimo Tulp
Sander Tulp
Ralf Vanamets
Verner Aas
Simo Tollimägi
Ilmar Aria
Taavi Tibu
Marko Tulp
Otto Johanner Põrk
Vaiko Juur
Vihur Põld
Rasmus Mirka
Madis Õmblus
Romi Zieds
Johann-Eerik Lepp
Raul Hendrik  Silde
Mare Maalmeister
Toomas Rebo
Alar Tael
Krista Lillemäe
Raivo Roosi
Jürgen Lukkanen
Tiit Mardisoo
Popsi köök
Viljandi Vaba Waldorfkool
Paistu rahvamaja
Paistu Kool

Peavanema tänukiri
Aleksander Kalitventsev
Mikk Pinsel
Kristo Zujev
Theodor Teiter
Sten Sarv
Karl Liivson
Theodor Teiter
Mihkel Mattias Süldre
Aimar Pullisaar
Paul Teiter
Otto Johanner Põrk
Andero Vilper
Kaarel Tukk
Remi Zieds
Aksel Alas
Jaarek Vaikmets
Kristen Kibe
Karl Feliks Sadam
Simo Sören Saar
Raido Luik
Aksel Alas
Jaarek Vaikmets
Jako Kink

Malevapealiku tänu + meene
Noortekogu liikmed: Reimo Jürjo, Raul Pinsel, Kermo Kaur, Kristo Zujev, Karoliina Kets (Põlva noortekogu esimees).
Enno Teiter
Meelis Eelmaa
Meelis Haniott
Oskar Lind
Salli Järve
Anne Sepik
Algis Martsoo
Jane Särg
Elerin Öövel
Agris Linnaste
Toomas Taimre 

13.5.23

Sõjaline kolmevõistlus 2023

 



13. mail toimus Välustes järjekordne sõjaline kolmevõistlus.





Paremusjärjestus:

Malevate esikolmik
1. Tartu malev
2. Valgamaa malev
3. Sakala malev

Individuaalsed esikolmikud

N18 
1. Kadri Roos
2. Karolina Pugal
3. Kerli Prants

N35
1. Helen Saal
2. Liisi Roos
3. Mari-Liis Kaljur

N45
1. Liis Kruuse
2. Viia Kaldam
3. Luise Puu

N55
1. Erge Viiklaid
2. Leili Särg
3. Ene Aigro

M18
1. Peeter Murumets
2. Mairo Mändla
3. Toomas Roos

M40
1. Indrek Roos
2. Jaanus Roos
3. Rando Anni

M50
1. Tarmo Mändla
2. Arvo Näkk
3. Ülar Lehiste

M60
1. Ülo Randaru
2. Kalle Kirs
3. Rein Vask

Ala parimad:

        Laskmine                
            Nimi            Malev            punktid
N        Liis Kruuse        Tartu                1040
M        Indrek Roos        Tartu                1015                                                
                        
        Granaat                
        Nimi                Malev                punktid
N        Jaanus Roos        Tartu                976
M        Kadri Roos         Tartu                868
                                                
        Jooks                
        Nimi                Malev                punktid
N        Karolina Pugal     Sakala                881
M        Priit Narusk        Võrumaa              958

Galerii



11.5.23

Noorkotkad ja kodutütred panid end "Laidoneri rajal" proovile


Maikuu esimesel nädalavahetusel sai teoks järjekordne võistlusmatk "Laidoneri rada". Sedakorda seiklesid noorkotkad ja kodutütred Mulgi vallas. 

Reedel, 5. mai õhtul kell 20 sai Abja gümnaasiumi juurest stardi 13 meeskonda. Lisaks läks rajale ka naiskodukaitsjatest koosnev nulltiim.

Ees ootas ligi 40-kilomeetrine retk ja kümme põnevat kontrollpunkti. Võitlejad said pidada paintball'i lahingut ja päästa hoonest kannatada saanut tuletõrjujat, pidid andma matkajatele esmaabi, olema osavad "miiniväljal" ning ära tundma loomade ja lindude hääli. Mõistagi "kiusas" retkelisi vastutegevus, kelle eest tuli üsna tihti metsa peitu silgata. 

Maikuuga mitte kokku käiv erakordselt külm öö väntsutas noori korralikult ning eri põhjustel vandusid mõned tiimid ka alla, kuid väärt kogemuse said nemadki. 

"Laidoneri raja" peakorraldaja Ebe Õnne selgitas, et seekord katsetati uuendusena laserveste ja ilma etteantud ajagraafikuga raja läbimist ning tema hinnangul see noortele sobis. "Kontrollpunktid olid väga ägedad ja õnnestusid hästi," ütles Õnne ja lisas, et ta sai korraldajana edaspidiseks väärtuslikke kogemusi. Üllatusena ootasid noori finišis Laidoneri Viljandi ratsamonumendist eeskuju saanud kostüümidega ratsanikud.

Oma muljeid jagab Sakala maleva võistkonna Tulnukad kapten Reimo Jürjo:
""Laidoneri rada 2023" oli väga üllatusterohke. Rada algas kohe füüsilise tegevusega, mis viis meid võistluse meeleollu – esimeseks punktiks oli jalgrattasõit erinevate ülesannetega. Meeldejäävamad punktid rajal olid taktikaline punkt, kus pidi päästma tuletõrjujat, meditsiinipunkt ja takistusrada. Matk viis meid väga ilusatesse metsadesse ning kohtadesse, kuhu suvel saab minna mustikaid korjama. Laidoneri raja selleaastane plaan oli väga uus ning teistmoodi, kuid vajab kindlasti arenemist."

TULEMUSED
Kodutütarde arvestuses
I koht Tartu KT NEG (Kristin Altsaar, Stella Liimat, Sara-Maria Liiv, Karolina Sepp)
II koht Põlva KT (Emmaliisa Kähr, Eliise Roosen, Karoliina Kets, Ronja Tork)
III koht Pärnu Jaagupi Karud (Eerika Sarapuu, Mariliis Puusepp, Hanna-Mirell Sinivee, Heidi Sai)

Noorte Kotkaste arvestuses
I koht Hiiumaa Delta6 (Kaur Pranno, Marten Tukk, Kiur Tudeberg, Kristo Kesküla)
II koht Sakala Tulnukad (Reimo Jürjo, Aleksander Kalitventsev, Romet Jürjo, Raul Pinsel)

Galerii

8.5.23

Nädalavahetusel toimus lisaõppekogunemine "Okas 2023"

    


 Reede, 5. mai hommikul kell 10 said Kaitseliidu Sakala maleva maakaitserühma liikmed telefonile SMSi. Sõnumi sisu oli lühike – saajal paluti esimesel võimalusel tulla maleva staapi lisaõppekogunemisele.
Esimene võitleja astus väravast sisse vähem kui pool tundi hiljem. 




Pärast esmaste toimingute, nagu dokumentide täitmine, varustuse komplekteerimine ja formeerimine,  koguneti õppeklassi, kus malevapealik major Silver Mäe tutvustas rühmaliikmetele õppekogunemise eesmärke, väikeüksuse varitsuste püstitamist ja läbiviimist, kontroll-läbilaskepunkti rajamist ja nendega kaasnevaid tegevusi. 

Pärast teooriat suundusid kaitseliitlased oma positsioonidele, kus tehti praktilisi harjutusi: kontrollpunkti rajamine, sõidukite ja isikute kontroll, miiniõpe, varitsus ja muud kaasnevad toimingud. 

Laupäeva pärastlõunal, kui parasjagu käis miiniõpe, saabus Kaitseliidu Sakala maleva maakaitse rühma õppealale Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. Kindralile anti ülevaade toimuvast ja edasistest plaanidest.

Õppekogunemine lõppes pühapäeval.

Galerii

30.4.23

Lapsed ja lapsevanemad veetsid nädalavahetuse laagris


Aprillikuu viimasel nädalavahetusel toimus juba kolmandat korda Väluste lasketiirus lastevanemate laager.

Laager on mõeldud lastevanematele, sest nii mõnigi kord oleme saanud pärast laagrit neilt kõne: "Mida te olete meie lapsukestega teinud?" Küsimus on põhjendatud, sest kummalisel moel on noored alati pärast noorteorganisatsioonide laagrit olnud rõõmsas tujus ja ülimalt väsinud.

Lastevanemate laager näitab lapsevanemale, mis on Noorte Kotkaste ja Kodutütarde eesmärk ning milline ja kui kvaliteetne on meie organisatsioonide väljaõpe.

Tänavuses laagris õpetati telkla püstitamist. Oma tegevust ja varustust tutvustasid Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Osalejad said oma taktikalised teadmised proovile panna airsoft'i lahingus, õpiti metsas ellu jääma ehk kuidas ehitada varjualust, kuidas ennast maskeerida ning kuidas endale ja teistele esmaabi anda.

Laagri tipphetkeks pean isiklikult seda, kui saime anda üksikisikuna ja ka organisatsioonina keskkonnale midagi tagasi. Selle laagri jooksul istutasime koos Kaitseliidu Sakala malevaga Väluste lasketiiru naabrusesse tulevikupuid. Laagriliste innuka töö põhjal võiks seda naljatamisi nimetada seda metsa ka noorte metsaks.

Laagri omapära leidub ka selles, et laagri õpitubasid juhendasid noored ise noortejuhtide juhendamisel. Selline õppevorm annab noortele kogemuse, kuidas korraldada õpituba ning milline on vastutus laagri korraldusprotsessis osaleda. Noorte kaasamine õpetamisse ja tegevustesse on esmatähtis just nende arengul ning annab kindlasti juurde julgust, et lõpuks ise omal käel läbi viia õpituba, koondust või isegi laagrit.

Laager on juba traditsioon ning meie väljaõppe kvaliteeti kinnitab asjaolu, et lapsevanemad, kes osalesid eelmise aasta laagris, tulid ka sel aastal kohale ning nautisid laagrit kogu südamest.

Tekst: Reimo Jürjo, rühmapealiku abi

Fotod: Gunnar Teas

Galerii 

29.4.23

Töökad käed panid Välustesse kasvama noore metsa

Laupäeval, 29. aprillil kogunes Sakala maleva rahvas Väluste lasketiiru kõrvale metsaistutustalgutele.

"Eelmisel aastal olime üraski tõrjeks sunnitud Väluste lasketiiru kõrvalt metsa maha võtma. Selle tulemusena on vaja maha võetud metsa asemele sel aastal istuda uued puud," rääkis major Silver Mäe Sakala maleva staabiülem maleva pealiku ülesannetes.

Lisaks Sakala maleva rahvale olid appi tulnud Naiskodukaitse Viru ringkonna instruktor koos kahe lapsega ning üks kaitseliitlane Rapla malevast koos oma sõbraga. Oma abikäed ulatasid ka endised Sakala maleva pealikud Rein Kikas ja Andrus Tiitus.

Et sel nädalavahetusel leidis Välustes aset Noorte Kotkaste ja Kodutütarde lapsevanemate laager, lõid metsaistutusel kaasa ka laagrilised. Nii mõnelegi neist oli väikeste kuusekeste kasvama panek esmane kogemus. "Me oleme ühiskonnana nii harjunud pidevalt tarbima, kuid ühel hetkel võiks midagi ka tagasi anda ning metsa istutamine on selleks hea võimalus," tõdes Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor Gertu Viiask. "Nii tore oli kuulata, kuidas isad ja pojad ning emad ja tütred koos tegutsesid!" lisas ta. 

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnas Teas

Galerii

Kodutütred korraldasid veteranikuul heategevusliku perepäeva

Laupäeval, 22 aprillil korraldasid Holstre ja Tarvastu kodutütred koostöös rühmajuhendajaga Mustlas heategevuslikku Sinilille perepäeva ja jooksu.

Ürituse idee sündis Tarvastu Taevavõtme rühma noortel laagris ja sealt edasi hakkas asi vaikselt arenema. Arenes sinnamaani, kus peakorraldaja, Rahel Tafenau, hakkas korraldusmeeskonda noori otsima, kellega koos see idee päriselt ka ellu viia. Kui noored olid leitud, polnud muud kui tööle asuda. Kuna tegu oli täielikult noorte omaalgatusega, siis kirjutasime ning esitasime projekti ka Viljandi valla noortevolikogu noorte omaalgatus projektikonkursile ja saime sealt toetust helinduse jaoks. 

Ürituse eesmärk oli heategevus ning läbi selle kogukonna ühendamine, kuna meie piirkonnas on kogupereüritusi väga vähe. Kaasa aitas ka fakt, et 2023. aasta on liikumisaasta, mis sobis ideaalselt meie korraldatud üritusega.


Päev kulges meeleolukalt ning osalejaid ootas ees 10 kilomeetri pikkune rada, mida võis läbida nii joostes kui ka kõndides. Heategevuslikul jooksul olid kõik võitjad, sest ka väike heategevus on võitu väärt. Perepäevalt võis leida airsoft'i kohaliku klubi telgi, kus tutvustati airsoft'i mängimiseks vajalikke relvi, kuidas mängitakse ja millega mängitakse. Naiskodukaitse telgis tutvustati kriisivarusid ning "Ole valmis!" äppi, mis on abiks igas olukorras. Kohal oli ka Kaitseliidu meditsiiniauto Unimog ja esimest korda oli väljas ka MB GD browning'uga , mida sai uurida nii seest kui ka väljast. Tegevusi pakkusid Sakala Kodutütarde ja Noorte Kotkaste noortekogu. Meie perepäeva külastas ka Lõvi Leo koos politseiga ning tema kohalolek tegi kõigi osalejate tuju rõõmsamaks. Tuju tõstis muusikaga DJ Aare.

Üritusel oli võimalus osta sinililletooteid, et toetada Eesti sõjaveterane ja nende peresid.


Jooksuraja läbinuid ootasid ees maitsev söök ja väike üllatus meie sponsori Tere! poolt. Raja läbinutele pakuti maitsvaid pannkooke ning Tere! kassikohukesi, mis olid heaks kehakinnituseks pärast pikka teekonda. Osalejate vahel loositi välja ka ägedaid auhindu, mille olid välja pannud meie sponsorid. 

Kõik osalejad olid väga rahul ning kiitsid üritust. Tähtis ei ole võit vaid osavõtt. Heategevusliku Sinilille perepäeva ja jooksuga kogusime veteranidele 200 eurot. See on väike panus meie poolt, heategu algab väikestest sammudest ja panustest.

Kohtume järgmisel aastal!

Tekst ja fotod Rahel Tafenau ja Vika Zieds


12.4.23

5. Järvekülje auhind




Juba 5. korda seadsid noorkotkad, kodutütred ning Viljandi spordikooli laskurid end tulejoonele, et võtta mõõtu Kaitseliidu Sakala maleva noorte laskevõistlusel Järvekülje karikale.





Tüdrukud, noorem vanuseklass

Püstol                                              Sise 10



1 Kaisa-Liisa Lepa 85 80 165             2
2 Anete Mozgovoi 79 72 151             2
3 Karolin Mäe         73 67 140             2

Püss                                                                  sise 10
1 Aleksandra Kena 101,9 100,4 202,3         4
2 Kaisa-Liisa Lepa 100,8 100,6 201,4         7
3 Karolin Mäe         100,1 100,7 200,8         3


Tüdrukud, vanem vanuseklass

Püstol                                                     Sise 10
1 Katerina Herma                 87 84 171
2 Vanessa Pokk                         85 84 169
3 Laura-Liisa Kolomets         81 79 160         1

Püss                                                                         Sise 10
1 Katerina Herma         102,3 101,1 203,4         8
2 Mirel Missik                 101,9 100,6 202,5         8
3 Laura-Liisa Kolomets 100,4 102,1 202,5         4


Poisid, noorem vanuseklass 

Püstol                                                      Sise 10

1 Aksel Alas                 78 87 165                 2
2 Fred Karakozov         74 79 153                 2
3 Karl-Feliks Sadam         61 60 121

Püss                                                             Sise 10
1 Aksel Alas         102,8 101,9 204,8 12
2 Fred Karakozov 99,1         101,3 200,4 4
3 Uku Karl Markus 98,9         99,8         198,7 5


Poisid, vanem vanuseklass

Püstol                                                     Sise 10
1 Aleksander Kalitventsev         87 95 182     1
2 Martti Vahemaa                     85 89 174         3
3 Karl Loik                         79 88 167         1

Püss                                                      Sise 10
1 Henri Asu 101,6 102,7 204,3 9
2 Reimo Jürjo 101         102,1 203,1 7
3 Mikk Pinsel 101,6 101,5 203,1 6


Tüdrukud, noorem vanuseklass püstol + püss kokku

                     Püstol    Sise 10    Püss        Sise 10         Kokku         Sise 10 Kokku
1 Kaisa-Liisa Lepa    85    80 165 2 100,8 100,6 201,4 7 366,4 9
2 Karolin Mäe            73    67 140 2 100,1 100,7 200,8 3 340,8 5
3 Anete Mozgovoi    79 72 151 2 96,9         91,8         188,7 2 339,7 4


Tüdrukud, vanem vanuseklass püstol + püss kokku

                                Püstol    Sise 10    Püss    Sise 10    Kokku                    Sise 10 Kokku
1 Katerina Herma         87 84 171 102,3 101,1 203,4 8 374,4 8
2 Vanessa Pokk                 85 84 169 101          100,3 201,3 7 370,3 7
3 Laura-Liisa Kolomets 81 79 160 1 100,4 102,1 202,5 4 362,5 5


Poisid, noorem vanuseklass püstol + püss kokku

         Püstol Sise 10 Püss Sise 10 Kokku             Sise 10 Kokku
1 Aksel Alas         78 87 165 2 102,8 101,9 204,8 12 369,8 14
2 Fred Karakozov 74 79 153 2 99,1         101,3 200,4 4 353,4 6
3 Remi Zieds         60 54 114 96,8         100,5 197,3 3 311,3 3

Poisid, vanem vanuseklass püstol + püss kokku

Püstol Sise 10 Püss Sise 10 Kokku             Sise 10 Kokku
1 Aleksander Kalitventsev     87 95 182 1 95,7         99,8     195,5 377,5 1
2 Karl Loik                             79 88 167 1 102,1 99,2    201,3 6 368,3 7
3 Martti Vahemaa                 85 89 174 3 91,5         96,6     191,7 365,7 3

Võistkond
1 Halliste                        1081,1
Mikk Pinsel                     355,1
Aleksander Kalitventsev     377,5
Raul Pinsel                     348,5

2 Ümera NK     1026,1
Aksel Alas         369,8
Karl-Feliks Sadam 302,9
Fred Karkozov 353,4

3     Ümera KT 1            995,0
Kaisa-Liisa Lepa         366,4
Paula Krull                 288,9
Anete Mozgovoi         339,7

4 Heimtali                    960,0
Tarmo Reiman         358,2
Reimo Jürjo                 353,1
Priit Sander Salumets 248,7

5 Kuujänesed 1      876,8
Liisa Suviste         314,6
Elisabeth Kiisler 286,4
Marleen Kalg         275,8

6 Paalalinn                 857,2
Mirell Lisett Ott         306,8
Marii-Kristiin Otsla 329,0
Ketriin Animägi         221,4 7    Kuujänesed 2         707,8
Aleksandra Kena         275,3
Luisa Soots                 219,7
Liisbett Murdla         212,8

8    Võhma         632.3
Laura-Liisa Kolomets 362,5
Liis Rander                 269,8


Galerii

2.4.23

Kodutütarde vabatahtlikud juhid pidasid Viljandis seminari


Laupäeval, 1. aprillil leidis Viljandis Pärimusmuusika aidas aset Kodutütarde vabatahtlike juhtide üle-eestiline õppepäev.

Õppepäeva eesmärk oli anda Kodutütarde vabatahtlikele juhtidele uusi mõtteid, kuidas ringkonnas tööd korraldada, vahetada kogemusi ning saada sisendeid Kodutütarde organisatsiooni paremaks toimimiseks.

Käsitlemist leidsid Kodutütarde erikatsete süsteem, noortekogude loomine ja noorte kaasamine, Kodutütarde juhti abistav materjal (sh koduleht), üle-eestiliste sündmuste formaat. Samuti vahetati mõtteid  Isamaalise Hariduse Programmi (IHP) rahastuse ja kokkuhoiu teemadel. 

Kodutütarde peavanem Ave Proosi sõnul said kõik osalenud juhid anda oma ettepanekuid olemasolevate vabariiklike sündmuste paremaks korraldamiseks ja käia välja ideid üle-eestilisteks uuteks formaatideks, mida võiks planeerida ja korraldada. 

Proos nentis, et teemadest tõusis esile ja küttis kirgi erikatsete süsteem. Arutleti, kuidas tagada see, et eri maakondades antaks erikatseid välja ühtsetel alustel, et noored ei tunneks ebavõrdsust. „Noored vajavad väga tunnustust ja tunnustuste andmist pole plaanis piirata. Erikatsete süsteem on väljaõppe osa ja see vajab rohkem reeglite seadmist,” rääkis peavanem. 

Harju ringkonna vanema abi Aivar Aas nentis erikatsete süsteemi puhul, et pole konkreetseid mõõdikuid ning osa hindab asju rangemalt ja teised mitte nii väga. „Kui näiteks noored saavad üle-eestilisel üritusel kokku ning üks fotograafi märgi kandja  ei oska kaasa rääkida teisega, kes kannab sama märki. Üks oskab telefoniga pilti teha, aga teine oskab pildistada peegelkaameraga ning pilti töödelda ja arhiveerida. Nõuded võiksid olla ikka üle Eesti ühtemoodi,” tõi ta näite. 

Tihti kurdetakse, et noortejuhte on puudu. „Kui küsida praegustelt noortejuhtidelt, miks nad on sellesse ametisse asunud, siis peamine soov on panustada riigikaitsesse just läbi noorte. Motivatsioon ja enda isiklik areng läbi noortega tegelemise ja läbi nende kogemuste, mida juhina siit organisatsioonist saab – see motiveerib ja hoiab juhte kõige rohkem,” arutles Ave Proos.

Galerii

31.3.23

Noorkotkad ja kodutütred pistsid näpud mulda


Märtsikuu viimasel nädalavahetusel võõrustas Uue-Kariste kandis asuv Metsakuru aiand Abja, Halliste, Kaheksajalgade ja Heimtali rühma noorkotkast ja kodutütart. IHP toel teoks saanud õppepäeva eesmärgiks saada juurde loodusteadmisi ja tundma lähemalt õppima taimekasvatusega seotud töid ja tarkusi.

Kuigi öösel möllanud torm viis elektri, ei jäänud õppepäev ära. Välikatlas hakkas õige seljanka podisema ning ligi 40 kahte rühma jagatud noort tegutsesid õpitubades. Esimene punt noori läks aiandi noorperemehe, Henri Helemäe – kes päris paljudele oli juba tuttav sügisesest laagrist ja enesekaitsetundidest – ettevõtmisel kasvuhoonesse taimedega tegelema. Teine sats osales samal ajal Enno Teiteri juhendatud kaardiõppetunnis ja seejärel katsetas saadud teadmisi väiksel matkal aiandi naabruses.


Kasvuhoones said noored kõigepealt teada, mismoodi taimekassettidesse panna turbamullasegu. Pisikesed augud tuli korralikult mulda täis panna ja näpuga kinni vajutada. „See on nii hea töö, seda võikski teha!” hüüatas üks poiss. „See on nagu fidget-mänguasi!” arutles teine, kui näpuga mullaportse aukudesse vajutas. Kui muld oli korralikult pandud, algas täppistöö: nimelt pidi igasse pesasse panema ühe peiulille seemne. Nohinal nokitsemist jagus tükiks ajaks. Seemnetele tuli õrn mullakiht peale ja seejärel pakiti kassetid kilesse, et säiliks soojus ja niiskus.

Järgmisena sai iga laps endale poti, mille täitis taas mullaga ja siis võis endale valida ühe petuuniataimekese. Henri Helemäe näitas kataloogist, mis värvi õisi on ühel või teisel lillel oodata. Kui taimeke oli hoolikalt ära istutatud, tuli kirjutada potile sildile oma nimi. Ja seda selleks, et umbes kuu pärast, nii emadepäeva paiku saaks iga laps oma taime endale. Praegu kasvavad ja kosuvad lillebeebid aiandis, kus neil on kõige paremad tingimused.

Samuti õppisid noored raadiosidet: kuidas raadiojaama kokku panna, sõnumit edastada ja vastu võtta. Nii mõnelegi oli keeruline pikk seletamine proovida lühikesse asjalikku sõnumisse mahutada. Pärast õppimist algas luuremäng. Noored jagati kuute rühma ning iga rühma pealik pidi raadio teel selgitama üht pilti, mille tiimiliikmed pidid paberile joonistama. Päris kiiresti saadi pihta, et paberile peaks jõudma Metsakuru aiandi logo. 


Õppepäeva korraldaja Ebe Õnne nentis, et päev läks igati korda. „Noorte tagasisidelehtedest hakkas kõige rohkem silma see, et noored avastasid, et taimede istutamine ja selline õppepäev oli lõbus. Samuti meeldis neile matkamine ja luuremäng raadiojaamadega,” rääkis Õnne.


Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Ebe Õnne

26.3.23

J. Kärneri laskevõistlus 2023

 



Jaak Kärneri nimeline laskevõistlus 
Väluste lasketiirus
26. märtsil 2023







Võistkondlik paremusjärjestus
1. Alutaguse malev - 1129
2. Pärnumaa malev - 1073
3. Jõgeva malev I võistkond - 1062

4. Viru malev - 1053
5. Rapla malev - 1045
6. Sakala malev I võistkond - 1041
7. Läti võistkond - 1040
8. NKK Tartu Ringkond - 1022
9. Tartu malev - 1020
10. Lääne malev - 990
11. Jõgeva malev II võistkond - 980
12. Sakala malev IV võistkond (Lehola) -  954
13. Sakala malev III võistkond (Ümera) - 880
14. Saaremaa malev - 873
15. Sakala malev II võistkond (Soome) - 729
16. NKK Lääne ringkond - 699

Fotod: Signe Kold

Galerii

22.3.23

Teise astme põletusega närvihaige ehk Kuidas ma esmaabi baasväljaõppel kannatanut mängisin


Märtsi kolmandal nädalavahetusel läbisid naiskodukaitsjad Sakala malevas esmaabi baasväljaõpet. Et äsja omandatud teadmisi kinnistada ja end proovile panna, kuidas hädalist aidata, etendasid vabatahtlikud kannatanuid. Olles ise teiste abil väärtuslikke teadmisi omandanud, otsustasin minagi oma näitlejaoskused proovile panna.

Esimene ülesanne viis meid saunaruumi, kus üks neiu oli leiliruumis leiliga liialdanud ja väänles krampides, teine sai kuumarabanduse ja oksendas, minul aga polnud viga midagi ja mulle jäi kehastada närvilise ja kõigesse sekkuva kaaslase roll. Et olen loomult rahulik ja kainelt järelemõtlev inimene, siis abiliste kallal õiendamine ja valjuhäälne hädaldamine oli üsna võõras ja harjumatu. Õige pea sai aga selgeks, et selline sekeldaja tõmbab paratamatult tähelepanu päriselt abi vajajatelt kõrvale.

Pärast olukorra vaatlemist esimesest ehmatusest üle saamist, üritasid ühed turgutada oksendajat (tuleks panna istuma ning teda jahutada), nuputasid teised, mida kuumas saunas põrandal lebajaga pihta hakata (oodata krambihoo möödumist, jälgida, et ta end ära ei löö ning esimesel võimalusel tuua kuumast ruumist välja). 

Häirekeskusesse (mängu)kõnet tehes selgus, et Viljandi ja Viljandimaaga on ju see häda, et siin on neid Sakalaid mitu: ajaleht, keskus, malev, ja siis veel Põhja-Sakala vald ka veel! „Helistan Sakala maleva keskusest! Ei, mitte Sakala Keskusest, Sakala malevast ikka!” Jällegi õppimiskoht, kuidas võimalikult täpselt sõnastada.

Teisalt ei saa aga alahinnata nii-öelda närvihaige ehmatanu aitamist ja tema lohutamist, seega oligi nii meeldiv, kui õppur Viivika kutsus mind teistelt jalust enda kõrvale istuma, võttis käest joogipudeli (äkki on hiljem vaja testida, mida ta on joonud!) ning rääkis ja lohutas. Teine õppur Sirli oli rahulik, ent kindlakäeline, hoidiski hüsteerikul käe alt kinni ega lasknud teda sekeldama ning selgitas ja rahustas. Tublid!


Teiseks ülesandeks läksin kõigepealt grimmi, kus instruktor Jane tegi mu käele suure punase laigu ja villid. Stsenaarium nägi ette, et sõbranna Mari oli teed tehes kogemata valanud mu käsivarrele kuuma vett, mispeale mina läigatasin kruusi sisu omakorda tema käele – temal esimese ja minul teise astme põletus. Mari sai aga kangesti pahaseks ning pistis sõimama, mina aga kannatasin kanget valu vaikselt oiates ja paljusõnaliselt vabandust paludes. 

Abistajad pidid otsustama, kas ja kumba vigastus jaheda vee alla susata või mida haavale peale panna – õnneks välistasid õppurid nii-öelda vanaemade tarkuse põletusele hapukoort või seepi peale määrida. „Tea, mida sa tegid!?! Mina pakun sulle teed ja sina siis niimoodi!” õiendas Mari. „Mis vabandust, mul on nii-ii valus!” hädaldas ta. Ja nii pididki aitajad purelejaid lahutama ja selle sees aru saama, mis on juhtunud ja kumba häda suurem, kas sellel, kel jaksu valjuhäälselt valu kurta või sellel, kes vaikselt seisab ja suurest valust kätt väristab ning minestama kipub. Abistajad tupsutasid minu villilist kätt niisutatud paberrätiga, mõni viis ka mind kraani alla, kuigi teine kannatanu õiendas, et tema vajab rohkem abi. „Mida sina hädaldad, sul pole viga midagi! Äkki tahad nüüd rahustavat piparmünditeed!” tänitas Mari edasi. 

Olukorda analüüsides saime teada, et jaheda voolava veega jahutust vajasid mõlemad põletushaavad, kiirabi pole kutsuda vaja, kuid villilise käega kannatanu tasuks ise haiglasse kontrolli viia. Mõistlik on istet pakkuda, jälgida ja inimesele vajadusel midagi sooja ümber panna. 

Niisugune läbimängimine ning koos õppurite ja instruktoritega olukordade läbi arutamine tuletas õpitut meelde ja sai ka mõne uue vajaliku teadmise. Väärtuslikult veedetud pühapäev! 

Tekst Tea Raidsalu

Fotod Mari Mesipuu


21.3.23

Noored kogunesid Sakala malevasse koostöölaagrisse

Noortekogude koostöölaager tõi märtsikuu kolmandal nädalavahetusel Kaitseliidu Sakala  malevasse kokku viie noortekogu esindajad. Kohal olid Sakala, Põlva, Võru, Jõgeva ja Hiiumaa noortekogud. 

Laager toimus noorte omaalgatuse toetuse raames ning eestvedajateks olid Sakala maleva noortekogu esimees ja Põlva maleva noortekogud. 

Reede pärastlõunal sai meeleolukas nädalavahetus alguse relvade ohutustehnika tunniga, mida viis läbi vanemveebel Toomas Taimre. Päevale pani punkti ühine kinokülastus, kui vaadati Eesti filmi "Taevatrepp". Osalejate ja instruktorite sõnul oli tegemist tõsiselt hea filmiga.

Sisutihe laupäev sai alguse kell 7.30 hommikuste toimingutega ning 8.45 startisid DAF-id Väluste suunas. Väljaõpe värskes õhus sisaldas rotatsiooni korras kolme erinevat õpituba.

Tiirus toimus laskeharjutus relvadega AK-4 ja M16/22LR (adapter), laskjate sõnutsi oli see väga adrenaliinirikas. Kaitseväe Akadeemia staabiveebel Andri Harkmann viis läbi tundi, mille teemaks oli juhtimine ja väärtused. Protsessi käigus oli noortel võimalus lahti mõtestada need teemad läbi näidendite ja esitluste. 

Sisekaitseakadeemia kadetid Simon Susi ja Timo Toman tutvustasid politseitööd ning rääkisid õppimisest Sisekaitseakadeemias. Praktiliseks harjutuseks oli airsoft'i relvadega tundmatusse ruumi sisenemine, kus satuti kontakti ,,relvastatud vastastega”, mille käigus õpiti relvadega ohutut liikumist ning ka vaenlase käikude ette nägemist. 

Laupäeva lõpetasid instruktor Aile Valsi seltskonnamängud, mille käigus arendati meeskonnatööoskusi, tutvuti üksteisega ning suurendati ka ühtekuuluvustunnet. Öösel segati laagriliste magusat und ühetunnise ööhäirega, mille käigus oli võimalik mängida näiteks limbot ja airsoft'i ning üle tuli kavaldada ka vastased, et saada enda valdusesse maagiline valguspulk. Ööhäire oli laagriliste arvates kõige ebameeldivam tegevus laagri jooksul.

Laagri viimane päev algas pannkoogihommikuga. Seejärel toimus maailmakohviku meetodil arutelu noortekogude jaoks oluliste teemade üle. Maailmakohvikuid oli kokku 7 ning nendeks olid noortekogude koostöö arendamine, ideed aastaks 2024, noortekogude ühine sümboolika, lihtsalt toredad ideed, Kaitseliidu malevate suhtumine noortekogudesse, noortekogude ülesanded maleva ja üle-eestilisel tasandil ning noortekogude missioon, visioon ja eesmärgid. Sisuka ja raske töö preemiaks olid naiskodukaitsjate küpsetatud maailma parimad kaneelisaiad. Seejärel toimus analüüs hommikusele grupitööle ja mõtestati lahti olulisemad punktid ning ideed. Meeldejääv nädalavahetus oli lõpule jõudnud.

Laagriliste sõnutsi oli tegemist igati asjaliku laagriga, kus oli võimalik kohtuda paljude uute inimestega ning pärast rasket koolinädalat oli laager väga kosutav. Vaieldamatuks lemmikuks osutusid Sisekaitseakadeemia taktikalise liikumise tund, relvadest laskmine ning Kaitseväe Akadeemia tegevused.

Peakorraldajad Reimo Jürjo ja Karoliina Kets tänavad korraldusmeeskonda, eriti projekti mentoreid Aile Valsi ja Gertu Viiaskit, kes oli alati abiks nõu ja jõuga, Kaitseväe Akadeemia ja Sisekaitseakadeemia esindajaid, Sakala maleva laskeinstruktorit, Naiskodukaitse Sakala ringkonna köögitoimkonda maitsva toidu eest ning muidugi ka osalejaid, kelleta poleks see laager üldse toimuda saanud!

Tekst: Karoliina Kets ja Ronja Tork

Galerii

MIS ON NOT?

Noorte algatuste toetamiseks on noorkotkaste ja kodutütarde organisatsioonides noorte omaalgatuslike projektide toetusmeetme NOT, mille eesmärk on toetada organisatsiooni arengule suunatud ja noorte endi algatatud ideede väljatöötamist ja elluviimist. 

NOT projekti kirjutamine ja elluviimine annab noortele olulised teadmised ja oskused: kuidas teha meeskonnatööd, aega planeerida ning samuti eelarve koostamise, jälgimise ja analüüsi oskusi.

Noortekogude laagri eesmärk oli tuua kokku malevate noortekogude liikmed, kes saavad laagri jooksul teadmisi riigikaitses ja meeskonnatöös. 

Laagri käigus toimuvad grupitööd selleks, et noortekogud saaksid teistega jagada oma kogemusi,

eesmärke ja ka järgmise aasta tööplaane.

Noorte osaluse suurendamine õppe planeerimisel ja korraldamisel tõstab noorliikmete initsiatiivi kaasates noori plaanide ja otsuste läbirääkimisel.

12.3.23

Noorkotkad õppisid ja õpetasid järgukatsete laagris


Koolivaheajal nädalal toimus Sakala malevas Noorte Kotkaste III ja II järgu laager. Järgukatsete laagrit korraldatakse Sakala maleva noorkotkastele teist aastat.

Rühmapealikel ja noortejuhtidel on III ja II järgu teemade käsitlemiseks erinev teadlikkus ja pädevus, seetõttu viisid järgukatsete laagri teoreetilisi tunde topograafias, riviõppes, sides ja relvade tundmise kohta läbi Sakala maleva instruktorid Sandra Erik, Agris Linnaste ja Toomas Taimre.

Teisel päeval olid noored Ruunaraipe RMK lõkkekohas ja selle lähiümbruses praktilisi tegevusi harjutamas ning kinnistamaks eelmisel päeva läbitud tunniteemasid.

Noored kogunesid järgukatsete laagrisse kolmapäeva hommikul kell 8.30. Laager avati õppeklassis ühise rivistusena. Siis oli vajaliku dokumentatsiooni täitmine, millele järgnes ohutusalane juhendamine, info laagri kodukorra kohta, jaoülemate määramine ning jagudesse jaotamine. Noored ööbisid Sakala maleva magalas.

Esimesel päeval toimusid teoreetilised loengud järguteemade läbimiseks. Õppepäeva lõpus said jaod ülesandeks korraldada mehitatud tegevuspunktidega maastikumäng 20 noorele.

Kui jagudel ülesanded täidetud ja tegevuspunktid paigas, liikusime kõik koos Viljandi Forum Cinemase kinno vaatama Eesti filmi "Suvitajad". Päeva lõpus liitusid järgukatsete laagriga Hiiumaal toimunud võistlusrännaku "Kotkatorm 2023" korraldaja ja osalejad, et Sakala malevas II ja III järgu katsed läbida.


Teine järgukatsete päev oli nii korraldajatele kui ka osalejatele põnev. Motoriseeritud rännak DAF-i kastis Ruunaraipe lõkkekohte. Seal korraldasid järgukatsete laagris osalejad matkamängu 6. ja 5. järgu kohta 17-le osalejale. Maastikumängu raja pikkus lõkkekoha ümbruses oli 5 kilomeetrit, punktid olid üles ehitatud teooriale tuginevate tegevuste kinnistamiseks, mida viisid läbi III järgu taotlejad ja jaoülemad. Matkamängu punktideks olid katelokil toidu tegemine, täpsus, side, takistusrada ja viktoriin.

Õhtul toimusid malevas meeskondlikud tegevused ja järguteemade kordamine.

Kolmanda päeva hommikul viis noortele läbi infotundi major Silver Mäe, kes tutvustas Eesti Kaitseväe ametitunnuseid ning tutvustas noortele Kaitseliidu tegevliikmena jätkamise võimalusi.

Enne järgukatseid kordasime veel kord III ja II järkude teemasid ja noored said küsida küsimusi, seejärel sooritasid noorkotkad eraldi III ja II järgukatsed.

Tagasiside laagrile oli positiivne!


II järk

Reimo Jürjo

Kaur Pranno


III järk

Karl-Markus Sadul

Erki Pranno

Rasmus Kuuse

Aksel Alas

Kristo Zujev

Sten Sarv



ARVAMUS
Reimo Jürjo,
noorkotkas
Järgulaager on igaühele omamoodi kogemus. Mina taotlesin II järku ning sellega kaasnes III järgu noortele ürituse planeerimine ja nemad viisid ise läbi. Meie ülesanne oli ühe päevaga kokku panna võistlusmatka juhendid, käsud ja nimekirjad. Selline ülesanne annab kogemuse, kuidas noortele ülesandeid jagada ja anda neile vastutust. Teiste käest kuuldes, õpiti uusi teadmisi side ja meeskonnatöö jaotamise kohtade pealt. Tegevus, mis kunagi laagrilistelt meelest ära ei lähe, on topograafiaõpe. Laager oli hästi korraldatud ja tänan meeskonda, kes seda läbi viis!


Tekst ja fotod: Sakala maleva Noorte Kotkaste instruktor Gertu Viiask


10.3.23

Sakala maleva noored õppisid talvises metsas toimetulekut


Kui talvetaat õnnistab lume ja korraliku talveilmaga, tuleb see ära kasutada. Veebruari viimasel nädalavahetusel toimus Sakala maleva noorkotkaste ja kodutütarde õppenädalavahetus, kus õpiti, kuidas talvistes oludes toime tulla.

Laupäeva hommikul koguneti malevasse, kus soojades ruumides tehti sissejuhatus ja ettevalmistused maastikule minekuks. Räägiti, mismoodi end talvistes oludes riidesse panna, vaadati koos üle, kas vajalik varustus on kotis, arutati, mis võiks kaasas olla niinimetatud ellujäämiskarbis ning saadi ka esimesed juhtnöörid, kuidas endale ööbimiseks sobilik lumeonn ehitada. See kõik oli teooria, aga ees ootas praktika. 

Pärast suuskade parajaks seadmist laoti varustus autole, ning ka noored ise sättisid end DAFi kasti ritta, et sõita Läti piiri lähedal asuva Ruhijärve äärde. Just sinna plaaniti ööseks oma laager püsti panna. Päris kohale autoga aga kodutütred ja noorkotkad ei saanudki. Seltskond jagunes kaheks, nooremad pandi maha mõned kilomeetrid laagrist eemal ja algas mööda metsateid jalgsirännak laagripaika. Väikse matkaga liitusid ka Läti Jaunsardze ühendusest noored , kellega olid suvel Lätis võistlemas käies tekkinud sõprussidemed. Suuremad ja kogenumad pidid aga ise maastikul orienteeruma ja suusatades laagrisse jõudma.


Tundus, et rõõm oli vastastikune, kui instruktoritele hakkasid üle järve paistma laagri suunas suusatavad noored ja neile omakorda kaugelt paistev lõkkesuits. Kuna talvel on valget aega vähe, tuleb seda targasti ära kasutada. Peale kosutavaid sooja tee lonkse asuti tegema ettevalmistusi ööbimiseks. Julgemad võtsid paari peale ette Birgit Sanga juhendamisel sellise lumeonni ehitamise, kuhu nad saaks kahekesi ka ööbima jääda, teised aga asusid püstitama köetavaid jaotelke. Kuigi lund oli palju, võttis onniks sobiva suurusega lumehunniku kokku kuhjamine päris mitu tundi aega ja rassimine tegi kõhud tühjaks. Seni kuni lumeonnid “tihenema” jäeti, tutvusid noored Kaitseliidu kuivtoidupakkidega ning õppisid priimuse ja katelokiga endale süüa tegema ning tuletati meelde matkatarkusi. Kõige rohkem elevust tekitas mitmel erineval moel tule süütamine. Oi seda rõõmu, kui säde tekkis ja süütematerjal põlema läks!


Kui kõhud olid täis ja uued teadmised tallele pandud, oli väljas juba pime ning viimane aeg oli hakata lumekuhjadesse koopaid uuristama ja asemeid kuuseokstega vooderdama. Kui onnid valmis said, polnud enam pikka pidu - märjad riided viidi laagriplatsile toodud autosauna kuivama, kuivad riided selga ning põnevusega ja ka väikse ärevusega hinges, ega öösel külm ei hakka, sätiti end magama. 





Vaikus saabus laagrisse päris ruttu. Hommikul oli hästi näha, kes kui palju vaeva oli eelmisel õhtul lumeonniga näinud. Need, kes soovisid onni kiiresti valmis saada, pidid une arvelt lõivu maksma: küll kippus selg vastu lumist seina niiskeks või küljealune külmaks minema, kuna okste kiht oli liiga õhuke ja onn mitmekesi magamiseks kitsavõitu. Nii võis mõne onni asukaid varastel hommikutundidel näha end lõkke ümber soojendamas või hoopis telki ümber kolimas. Lumi summutas heli nii hästi, et äratuse hõiked onniasukateni ei jõudnud. Need, kes olid teinud sobiva suurusega onni ja asemed korralikult kuuseokstega vooderdanud, põõnasid mõnuga nagu karud koopas, kuni lõpuks varbast sikutama mindi, et uus hommik ja uued tegevused ootavad.

Taaskord otsiti katelokid välja ja tehti endale hommikuks sooja sööki. Ees ootasid pühapäevased töötoad, kus omandati teadmisi talvisest kalapüügist, õpiti kasutama luisku, et nuga või kirves ikka terav oleks.  Korrati üle kihilise riietumise põhitõed, tuletati meelde, kuidas aidata alajahtunud inimest ning missugust lõkke tüüpi ühes või teises olukorras oleks hea kasutada. Eks iga lumise talve juurde kuuluvad ka vahvad kelgusõidud ja pikad liud. Nii ka meie laagris. Noored said proovida ATV taga köiest kinni hoides rivis kelgutamist. Julgemad sikutasid selga talvekalipso ja said jäises vees ennast karastada.


Metsalaagri lõpetuseks pakiti asjad taas autole, söödi kõhud sooja suppi täis, tänati korraldajaid ja osalejaid ning sõit tagasi malevasse võis alata. 

Laagri korraldaja Ebe Õnne: "Mina jäin väga rahule, üritus õnnestus suurepäraselt! Samuti koostöö lätlastega. Noorte tagasiside oli, et ellujäämise või üleelamise laager võiks saada Sakala maleva talviseks nišiks või just meile omapäraseks laagriks. Lisaks olid noored üllatunud, et ilma tunniplaanita kõik tegevused toimusid nagu imeväel ja jõudis nii palju. Mustla tüdrukud ütlesid aitäh elu ägedaima laagri eest. Laagris oli uskumatult hea tiim. Ma tahan tänada ja kiita meie noortejuhte, vägevad naised ja mehed, nendega läheks luurele iga kell."

Tekst: Elerin Öövel

Fotod: Enn Pinsel

8.3.23

Taevavõtme kodutütred tutvustasid kriisivarusid ja õpetasid kaevikuküünlaid tegema


3. märtsil käisid Tarvastu Taevavõtme kodutütred Tartu rakenduslikus kolledžis (VOKO) rääkimas “Ole valmis!” äpist ja kriisivarudest ning koos meisterdasime kaevikuküünlad.

Kodutütred startisid reede hommikul, et jagada oma teadmisi Tartu rakendusliku kolledži noortega “Ole valmis!” äpist ning kaevikuküünalde tegemisest. Võtsime kaasa väga palju asju, et noored saaksid päriselt kujutluse, kui palju ja mida täpsemalt sul peab kriisivarude hulgas kodus olemas olema. 




Enne, kui me kriisivarudest lähemalt rääkisime, jagasime noored gruppidesse ja lasime neil koostada interneti abil kriisivarude nimekirja ning pärast arutasime kõik asjad veel kord üle. Tekkis meeldiv arutelu, küsiti küsimusi ning usun, et noored said uute teadmiste võrra rikkamaks. 

Õpetasime noortele ka kaevikuküünalde tegemist, et ka nemad saaksid anda oma panuse Ukraina aitamiseks. Näitasime neile kogu protsessi väga põhjalikult. See algas purkide suuruse valimisest, papi lõikamisest ning lõppes küünlavaha sulatamise ja purki valamisega.

Koos meisterdasime 50 kaevikuküünalt ja iga purk sai ka ukrainakeelse hea soovi.



Tekst: Rahel Tafenau

Erakogu fotod


24.2.23

Sakala malev tähistas Eesti Vabariigi 105. aastapäeva


24. veebruaril kogunesid Sakala maleva liikmed Viljandi kesklinna pidulikule Eesti Vabariigi aastapäeva rivistusele. Pärast iseseisvusmanifesti ettelugemist Viljandi kohtumaja ees viis traditsiooniline rongkäik kindral J. Laidoneri ratsamonumendi juurde, millele asetati mälestuspärjad. Seejärel rivistus Sakala malev Tasuja puiesteel, kus major Silver Mäe Sakala maleva staabiülem maleva pealiku ülesannetes õnnitles kõiki pidupäeva puhul ning andis üle ergutused.

Silver Mäe rääkis, et eelmisel aastal mõõdeti Kaitseliidus liikmete aktiivsust, selle eesmärk oli, et malevad hakkaksid paremini ära märkima vabatahtlike tunde ja tegevusi, mida nad Kaitseliidus tegid. "Eelmise aasta kokkuvõttes tuli välja, et Sakala malev oli aktiivsuse kohapealt Eestis Tartu maleva järel teisel kohal. Arvesse läks Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmete panus. Sakala maleva naiskodukaitsjad olid Eestis kõige aktiivsemad ja panustasid kõige rohkem. Kaitseliitlased olid Eesti teised ja kokkuvõttes saimegi teise koha. Mõõtmine käis selliselt, et liideti kokku kõikide vabatahtlike panustatud tunnid ja jagati see maleva kaitseliitlaste ja naiskodukaitsjate tundidega. Tänan südamest kõiki, kes panustasid Kaitseliidu, Sakala maleva ja isiklikku arengusse!" selgitas Mäe.

Auastmed
Vanemseersant Mihkel Soolo
Seersant Andres Sakkov
Kapral Andi Kits
Kapral Meelis Haniott
Kapral Timo-Reimar Vigur
Kapral Steve Võsu
Kapral Rauno Tamm
Kapral Janek Lehtpuu
Kapral Andrus Keerd
Kapral Mario Mardim
Kapral Raili Pedak
Kapral Raimo Saar
Kapral Ergo Leilop
Kapral Martin Luhaäär
Kapral Erki Marksoo
Reamees Silver Puusepp
Reamees Karmen Toomsalu

Kaitseliidu ülema tänukiri
Urmas Saarik
Ervin Tamberg
Helir-Valdor Seeder

Sakala maleva rinnamärk
Kaupo Kokamägi
Aulis Laanejärv
Moonika Pärna

Malevapealiku tänukiri ja meene
Germo Saar

Malevapealiku tänukiri
Kert Karu
Andrus Keerd
Andres Räägel
Vaido Must

Malevapealiku tänu
Henri Argel
Erki Marksoo
Kennet Sihver

Galerii