Ühine panus tõi Karksi malevkonda uue võimekuse

 

Nüüdisaegses riigikaitses ei sõltu edu ainult inimestest, vaid ka sellest, millised töövahendid nende käsutuses on. Karksi malevkonnale tähistas 2026. aasta kevad olulist arengut, kasutusele võeti kaks uut drooni, mis annavad senisest paremad võimalused olukorra hindamiseks ja ülesannete täitmiseks.

Mõte droonide soetamisest sündis õppuse käigus, kus malevkonna liikmed nägid oma silmaga, kui palju võib üks mehitamata õhusõiduk muuta üksuse tegutsemist. Sellest kogemusest kasvas välja soov luua ka Karksi malevkonnale oma droonivõimekus.

Eesmärgi saavutamiseks otsiti toetajaid ning tänu ettevõtete, eraisikute, Sakala maleva ja malevkonna liikmete ühisele panusele koguti vajalikud vahendid kahe DJI Matrice 4T drooni ning nende kasutamiseks vajaliku varustuse soetamiseks. Enne seadmete kasutuselevõttu läbisid malevkonna liikmed ka asjakohase kursuse, et uusi vahendeid oskuslikult ja ohutult kasutada.

Esimese tõsisema proovikivi said droonid suurõppusel Kevadtorm, kus nende abil koguti olulist teavet ja toetati oma tegevust. Õppus kinnitas, et investeering oli vajalik, sest  seadmetega tuvastati ”vaenlane” kiirelt ning seatud eesmärk sai täidetud.

Projekti valmimise puhul koguneti Lilli lasketiiru, kuhu olid kutsutud nii toetajad kui ka malevkonna liikmed. Demopäeval sai näha droone töös, kuulda nende kasutusvõimalustest ning soovi korral ka ise lennutamist proovida.

Karksi malevkonna kogemus näitab, et riigikaitse tugevdamine ei sünni üksnes suurte riiklike investeeringute abil. Ka kohaliku kogukonna ettevõtlikkus, vabatahtlike algatus ja toetajate valmisolek kaasa aidata võivad luua täiesti uue võimekuse, millel on praktiline väärtus nii õppustel kui ka tulevikus Näiteks droonide demopäeva hommikul selgus, et korraldajatel on puudu kaks lauda. Helistasime Lilli külamajja ning juba mõne minuti pärast öeldi, et lauad on olemas ja võib neile kohe järele minna. Ka selline abi on väga väärtuslik.

Avaldame siirast tänu kõigile, kes aitasid selle projekti ellu viia. Tänu teie toetusele sai malevkond kasutusele uue võimekuse, mis aitab kaasa väljaõppele ja valmisoleku parandamisele.

Eraldi täname: Heini Kunimägi Rivo Teppo Kert Varik Buchen Industrial Service Baltikum Flexoil OÜ AS Nuia PMT Estonian Plywood Soledor OÜ Saksa Automaatika OÜ Kaitseliidu Sakala malev Karksi malevkond

Täname ka kõiki teisi, kes oma aja, teadmiste, oskuste või praktilise abiga selle ettevõtmise õnnestumisele kaasa aitasid. Iga panus oli oluline ning aitas ühiselt seatud eesmärgi ellu viia.

Tekst: Reet Joosing

Karksi malevkond tähistas võidupüha traditsioonilise mälestusringkäiguga

Sakala maleva Karksi malevkond tähistas 23. juunil traditsiooniliselt võidupüha, austades Eesti vabaduse eest võidelnuid ning hoides au sees rahvuslikke mälestustraditsioone.

Pidupäev algas varahommikul mälestusringkäiguga läbi Mulgi valla. Kaitseliitlased külastasid Õisut, Hallistet, Karksit, Karksi-Nuiat, Abja-Palojat ja Mõisaküla, peatudes mälestusmärkide ja mälestustahvlite juures. Igas peatuspaigas asetati küünal ja pärg, et avaldada austust neile, kes on andnud oma panuse Eesti vabaduse eest võitlemisel.

Õisus on saanud tavaks, et mälestushetkest võtavad osa ka kohalikud elanikud. Traditsiooni juurde kuulub ka see, et Eve Kuningas esitab oma kirjutatud luuletuse.

Päeva pidulik aktus toimus Karksi-Nuias, kus tunnustati silmapaistvamaid liikmeid nende pühendumuse ja panuse eest riigikaitsesse.

Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg lausus: „Võidutuli sümboliseerib meie rahva järjepidevust, tugevust ja lootust. Kandkem seda tuld oma südames ning andkem edasi järgmistele põlvkondadele.”

Traditsiooniline mälestusringkäik, kohalike elanike osalemine ning ühine võidupüha tähistamine kinnitavad, et mälestus neist, kes seisid Eesti vabaduse eest, elab edasi. Samuti elab edasi tahe hoida ja kaitsta oma kodumaad ning anda need väärtused edasi järgmistele põlvkondadele.

Päikesekiirest saanud
lõbus naerukurd,
täna naudi võidutuld –
vabadus on hindamatu kuld.

Eesti muld, see annab killukese
igaühe südamesse,
pääsukese sinitaeva laotusesse
ja usu neisse,
kes kord siit on läinud,
need vabadust on näinud.

Ära lasku meeleheitesse,
vaid peida pea
küünis kuivand heintesse.

Ka siis,
kui vihmapiisast saanud pisar,
sini-must ja valge
pidulikkust juurde lisab.

See, mis oli,
tuleviku tarbeks meeles püsib.

Kohe küsib poisipõnn või plika:
kas meie tulevik
on helge ikka?

Kasva suureks,
küll siis teada saad.
Võidutahet enda hinges loo,
küll see tulevik siis rõõmu toob.

Kaitse ema, isa
ja oma kaunist kodumaad.

See on hetk, mis meelde tuleb –
vanaisa hetkeks silmad suleb,
vanaema kindlal meelel
juurde astub,
naeratades vestlusesse laskub.

Meie töö on tehtud,
meie vaev on nähtud.
Nüüd on noorus see,
kes meie tuleviku rõõmsaks teeb.

Kui lapselaps kord leiab
kaitseväkke tee,
kodutütred, gaidid,
seinal libisemas
ajajooksul kokku pandud slaidid.

Kes on see pisike põnn?

SEE oled sina,
Eesti rahva rõõm ja õnn,
vabaduse kandja,
ei iial vabaduse äraandja.

Luuletuse autor: Eve Kuningas

Artikli ja foto autor: Reet Joosing

Jaak Põldma 80

Reedel, 2. jaanuaril sõitis Sakala maleva esindus Karksi kanti Sõrmuse tallu külla Jaak Põldmale. Külaskäigu põhjus oli uhke ja pidulik, nimelt tähistas Sakala maleva auliige Jaak Põldma 80 aasta juubelit.

Sel puhul andis Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg talle üle Sakala maleva vapikilbi ja Karksi malevkonna tänukirja teenete eest kodumaa kaitsmisel. 

"Jaagul on hindamatud teened Kaitseliidu ees! Ta on üks Karksi malevkonna taasasutajatest. Aktiivne kaitseliitlane, pikalt on vedanud Lilli rühma. Ta on suur autoriteet, kelle järgi mehed joonduvad – õige mees õigel kohal!" rääkis Tamberg.

Omalt poolt ütlesid õnnesoovid ja tänusõnad edasi Karksi malevkonna liikmed Harri Mäesalu ja Jaanis Roots. "Ma olen veel üsna värske liige, aga sa oled mind palju innustanud oma oleku ja soojusega. Mul võrukana on meeletu äratundmisrõõm ja kodune tunne. Mul on hea meel, et sul on nüüd ees nii uhke number ning soovin edu ja kordaminekuid!" sõnas Roots.

Karksi malevkonna suvine kohtumine Arvo-Käre talus

23. augustil kogunesid Karksi malevkonna liikmed koos peredega Valgamaale Arvo-Käre tallu, et veeta
ühiselt üks sisukas päev.

Päev algas tutvumisega talu ja piirkonna sõjalise ajalooga. Malevlased said oma silmaga näha II
maailmasõja aegseid kaevikuid ja punkrit. Autentne maastik, kaevikud ja ajaloolised esemed viisid
osalejad mõttes tagasi 1944. aasta lahingupaikadesse.

Lisaks pakuti tegevusi igale vanusele. Proovile sai panna oma osavust nii vibu- kui ka püssilaskmises,
laste lemmikuks kujunes aga kaevikutes seiklemine. Suurima elamuse pakkus ekstreemne sõit
militaarmaastikusõidukiga Kraz, mis suutis läbida ka kõige raskemaid teid ja olusid. Päeva lõpus said
julgemad nautida veel ka sõitu jõe peal.
Karksi malevkonna suvepäev oli täis rõõmu, uusi teadmisi ja elamusi nii suurtele kui väikestele.

Galerii

Tekst ja fotod:
Reet Joosing,
Karksi malevkond

Abja gümnaasiumi kolimine – kaitseliitlaste ja kogukonna ühine pingutus

Juuni lõpus kogunes Abja gümnaasiumi juurde ligi 70 inimest, et aidata
koolimaja tühjaks kolida. Talgupäeva eesmärk oli viia ajutisse õppehoonesse
– Mõisaküla endisesse koolimajja – kõik suuremad esemed, et vana koolimaja
saaks minna kauaoodatud renoveerimisse. Kõik planeeritud tööd said tehtud.

Tegemist ei olnud lihtsalt kolimisega – see oli kogukonna ühisaktsioon, kus
lõid kaasa lapsevanemad, õpetajad, vilistlased, õpilased ning väga olulist
osa täitis ka Kaitseliit. Tööle tuldi eri rollides: kes kooli töötajana,
kes lapsevanemana, kes vilistlase ja kes kaitseliitlansena. Üks osaleja
muigas, et ei teagi, millisesse nimekirja end kirja panna, sest kõik
sobivad.

Kaitseliidu panus oli talgupäeval märkimisväärne. Kohal olid liikmed nii
Karksi malevkonnast kui Ümera üksikkompaniist, samuti osalesid
Naiskodukaitse ja Kodutütarde esindajad. Kaitseliit tõi kohale neli suurt
sõidukit, millega sai transporditud kogu suurem ja raskem kooliinventar,
mida tavalise bussiga poleks olnud võimalik liigutada.

Kaitseliidu Sakala maleva Ümera üksikkompanii pealiku ning üksiti Abja
gümnaasiumi haldusjuhi ja riigikaitse õpetaja Toomas Rebo sõnul oli
talgupäev ühtaegu rahaliselt otstarbekas ja kogukondlikult liitev –
võimalus mitte ainult kooli abistada, vaid tugevdada sidet, mis ühendab
piirkonna inimesi selle kooliga. “Paljude jaoks oli see rohkem kui lihtsalt
koolimaja – seal on käinud nende vanemad, nad ise või nüüdseks juba nende
lapsed. See on paikkonna tuiksoon, mille ümber elu koondub,” lausus Rebo.


Kaitseliidu osalus sellistes ettevõtmistes ei ole juhuslik. See on loomulik
osa organisatsiooni laiapindsest riigikaitsest, kus kaitseliitlased
seisavad mitte ainult valmis relvaga kriisiolukorras, vaid panustavad
aktiivselt oma kogukonna toetamisse ka rahuajal – seal, kus on abi vaja.
Kolimistalgud olid ehe näide sellest, kuidas Kaitseliit on kohal ja
tegutseb ühiskonna liikmena, mitte üksnes selle kaitsjana.

Abja gümnaasiumil ja Sakala maleval on ka varasemast ajast tihe
koostöösuhe. Kool on olnud osaline mitmes Kaitseliidu ettevõtmises: Lõuna
Silla õppusel, ussisõdalaste majutuses Sibulal, samuti on korraldatud
erinevaid noorkotkaste ja kodutütarde laagreid ning võistlusi. Need seosed
ei ole formaalsed, vaid elavad – paljud õpetajad ja koolitöötajad on ise
seotud Kaitseliiduga ning vastupidi.

Talgupäev kinnitas taas, et üheskoos on võimalik palju korda saata. Kui
kooli tulevikku panustavad need, kellel on sellega side, olgu see
hariduslik, perekondlik või isamaaline, siis ei jää ükski suur töö
tegemata. Kaitseliidu panus Abja kooli kolimisse on ehe näide sellest,
kuidas riigikaitse ja kogukond põimuvad – praktiliselt, loomulikult ja
tulemuslikult.

Tekst Üllar Priks
Fotod: Keijo Koort

Karksi malevkond pidas aastakoosolekut

Laupäeval, 15. veebruaril kogunesid Karksi-Nuia kultuurikeskusesse Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna kaitseliitlased pidamaks organisatsiooni kodukorras ettenähtud aastakoosolekut. 

Üheskoos tehti kokkuvõtteid möödunud aasta tegemistest, hinnati allüksuse hetkeseisu ja viidi läbi vajalike ametimeeste valimine. Samuti kuulati Sakala maleva pealiku, kolonelleitnant Andres Lapi sõnavõttu maleva ülesannetest ja ees ootavatest tähtsamatest tegemistest alanud aastal ning tunnustati suurimaid panustajaid. 

Oma tegemistest meie piirkonnas andsid ülevaate Naiskodukaitse Sakala ringkonna esindaja pr Mari Mesipuu ja noorteorganisatsioonide esindaja, Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor pr Ebe Õnne.

Möödunud aasta tegemiste eest tunnustas malevkonna juhatus rändauhinna ja rinnamärgiga energilist Jaanis Rootsi ning malevkonna tänukiri omistati Harri Mäesalule, Leeve Leplale ja Jaak Põldmale.

Enn Pinsel,
Karksi malevkonna teavituspealik

Sakala maleva aasta kaitseliitlane 2023 on Ervin Tamberg

Ervin Tamberg kuulub Kaitseliidu Sakala malevasse alates 2000. aasta oktoobrikuust. 

Nooremleitnant Ervin Tamberg on Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik olnud alates 2012. aasta 21. märtsist. Tema panus malevkonna pealikuna on tähelepanuväärne. Tal on oskus motiveerida ning innustada malevkonna kaitseliitlasi osalema maleva korraldatavatel õppustel, malevkonna korraldavatel tänuüritustel, koostööüritustel kohaliku omavalitsuse ja kohaliku rahvaga (Tartu rahu aastapäev, vabariigi aastapäev, võidupüha jm).

Karksi malevkonna juhatus on esile tõstnud Ervin Tambergi pühendumust ja organiseerimisvõimet malevkonna juhatuse ja teiste koosolekute läbiviimisel. Tamberg osaleb ka ise aktiivselt sõjalises väljaõppes. Ta on ka kauaaegne Sakala maleva juhatuse liige.

Kuna Ervin Tamberg on olnud Mulgi valla asevallavanem ja pikka aega Mõisaküla linnapea, siis tema panus Kaitseliitu omavalitsuse esindajana on märkimisväärne. Mõned näited: Karksi malevkond on saanud oma kodu, kus kaitseliitlased saavad korraldada rühmaõpet ja koosolekuid; gümnaasiumi riigikaitset õppivate õpilastele tundide läbiviimine; osalemine malevkonna lipu ja käiseembleemi väljakujundamisel jne.

Hoolimata enam kui kolme aastakümne möödumisest Eesti iseseisvuse ja Kaitseliidu taastamisest on Kaitseliidu ridades endiselt vähe omavalitsuse juhte esindatud, Ervin Tamberg tegusa kaitseliitlasena ja ohvitserina hea eeskuju endast noorematele vallajuhtidele. See pole lihtne ülesanne, teovõimelise malevkonna alalhoidmine on piirkonna valitsevaid olusid arvestades tõsine vägitükk ja on andnud suure panuse Karksi malevkonna püsima jäämisesse. Karksi malevkonna traditsioonide edasi kandmisesse. Karksi malevkond on ühtne pere, kuhu soovitakse tulla malevkonnas kehtivate väärtuste pärast.

Rühmadevaheline laskevõistlus 2023

Pühapäeval, 3. septembril leidis Väluste lasketiirus aset järjekordne rühmadevaheline laskevõistlus. 

Võistkondlik järjestus

1. koht - Linnuse ÜK 6. rühm (1095 punkti)

2. koht - Lehola ÜR (1068 punkti)

3. koht - Karksi mvk Lilli rühm (906 punkti)

4. koht - Karksi mvk Teringi rühm (892 punkti)

5. koht - NKK Sakala ringkond (836 punkti)

6. koht - Ümera ÜR (2) (800 punkti)

7. koht - Ümera ÜR (1) (771 punkti)

Individuaalne arvestus

Püstol Glock P80 (25 m)

1. koht - Allar Mürk (246 silma)

2. koht - Olev Kookla (210 silma)

3. koht - Marit Pleiats (208 silma)

Püstolkuulipilduja m/45B KPIST (50 m)

1. koht - Sander Ilves (220 silma)

2. koht - Eero Takk (219 silma)

3. koht - Ahto Mäesalu (216 silma)

Automaat AK-4/H&K G3/M-14 (100 m)

1. koht - Guido Riitsalu (266 silma)

2. koht - Toomas Taimre (242 silma)

3. koht - Jukka Markonsaari (236 silma)

Automaat AK-4/H&K G3/M-14 (200 m)

1. koht - Alar Johanson (224 silma)

2. koht - Sören Silm (202 silma)

3. koht - Riho Rei (184 silma)

Automaat AK-4/H&K G3/M-14 (300 m)

1. koht - Ele Lehes (204 silma)

2. koht - Aarne Markko (186 silma)

3. koht - Raivo Roosi (184 silma)

Fotod: Signe Kold, Gunnar Teas
Galerii

Formeerijad käisid üle pika aja metsas

12. ja 13. novembril toimus Karksi malevkonna 1. kompanii Ida ja Lääne rühma õppus. Üle pika aja said võitlejad jälle metsa. Mitte et seal oleks ülearu tihti käidud, nende võitlejate SA ülesanne ei eelda väga üksikvõitleja metsaoskusi. 

Laupäeval kogunesid võitlejad malevasse ning tutvusid struktuuri ja tulevikuplaanidega. Seejärel said võitlejad teada, millises püramiidis ja milliselt kohalt haarata oma relv häire korral, lisaks õppisid nad ohutustehnikat, sidet ning topograafiat. Jaoülematele anti edasi lahingkäsk ning oligi aeg liikuda maastikule. 

Väluste lasketiiru jõudes võeti kohe ringkaitse ning pandi paika telkide asukoht ja patrulli trajektoor. Kui need olid paigas, sai lõpuks üles panna telgid ja alustada laagrirutiiniga. Ei läinud kaua aega mööda, kui tuli juba esimene kontakt vastasega. Kiirelt moodustati ringkaitse ning vastast hoiti tagasi. Õhtul jagati välja ka paukmoon ning hommikuni jätkus laagrirutiin: patrull, ringkaitse ja toimus ka häireid. Mängiti läbi erinevaid situatsioone: tsiviilisiku sattumine õppuse alale, patrulli kadumine ning meditsiinilised situatsioonid. 

Hommikul oli äratus loomulikult uue häirega. Kui see lõppes, söödi hommikust, pandi laager kokku ning liiguti lasketiiru. Lasketiirus toimus ohutustehnika kordamine ning relvade normaaljooksule laskmised. Õppus lõppes malevasse sõiduga, varustuse tagastamise ja relvade hooldamisega.

Tagasiside õppusele oli igati positiivne ning kõik olid nõus väitega, et metsalaagreid võiks toimuda tihedamalt. Ekslikult sattus ka üks Lahingkompanii võitleja meie õppusele, ta kinnitas, et õpikohti on, aga planeering oli igati asjakohane ja vajalikud oskused käidi üle. 

Kompanii ülema Raul Asteli sõnutsi peaks iga kaitseliitlane olema valmis hakkama saama kriisiolukorras ja kindlasti lihvime neid oskusi ka edaspidi. Kompanii ülem kiitis rühmaülemaid Jarmo Malmret ja Madis Rebast, kes tegevused paberile panid ja maastikul need ka ellu viisid. "Tänan kindlasti ka meedia eest vastutavat Joosep Animäge ning jaopealikke Maarjo Röslerit ja Hannes Tammetsit. Jaopealikud said lahingkäsu lahti muugitud ja rutiin laagris muutus iga tunniga paremaks. Tänan ka kõiki, kes üldse olid valmis kohale tulema. Järgnevatel tegevustel kohtume ja loodan suuremale osalusel tulevikus," lisas Astel.

Tekst ja pildid: Joosep Animägi, Karksi malevkonna 1. kompanii liige