30. mai 2022

Kodutütred panid end matkamängul proovile

 





Pühapäeval, 29. mail leidis Lilli loodusmaja ümbruses aset järjekordne kodutütarde matkamäng „Pruudeni jälgedes”, kus napsas endale esikoha Paistu kodutütarde tiim. Teise tulemuse saavutasid Kuujänesed ning kolmanda Rukkilillede ja Paistu ühismeeskond.

Kodutütarde Sakala ringkonnavanem Eda Kivisild selgitas, et võistlusmatk „Pruudeni jälgedes” on loodud just keskastme kodutütardele (vanus 10–14 aastat), sest Kärstna lahingu mälestusmäng on mõeldud 7–10-aastastele ning Laidoneri rada juba suurematele. „Siin on igal võimalus võita ja eduelamus saada,” tõdes Kivisild. 

Seekordse mängu start ja finiš olid Lilli loodusmaja hoovis. 14 võistkonda ootas ees 13-kilomeetrine rada, kus sai end proovile panna 16 tegevuspunktis mitmesugustes ülesannetes. 

Enne rajale pääsemist pidid tüdrukud kohtunikule ette näitama oma varustusepauna, kas seal on vile, vutlaris nuga, keep, täidetud veepudel, tikud ja kompass. Samuti vaadati üle, kas on olemas peakate ja matkajalatsid. Tiimid said pihku rajakaardid ning pääsesid teele iga 10 minuti järel. Matkamängu läbimisel aega ei võetud, tähtis oli kontrollpunktides üheskoos ülesannete lahendamine.

Tüdrukud pidid aja peale läbima võssa püstitatud takistusraja, ronides läbi nöörisilmustest ning okste vahelt, seejuures jälgima, et kamp ikka koos püsiks ning üksteist ergutama. Peamurdmist pakkus morsekoodi edastamine ja vastuvõtmine, et kokku saada parool „põhjakotkas”.

Esmaabi kontrollpunktis tuli aidata kannatanut, kel ninast verd lahmas ja turgutada üles minestanu. Kohtunik Vika Zieds rõõmustas, et ka kõige pisemad tüdrukud olid tublid ja teadlikud ning andsid täiesti asjakohast esmaabi.

Suurepärast meeskonnatööoskust nõudis ülesanne, kus pidi neljakesi tõstma köite vahele kinnitatud konksuga paku abil torniks kolm erinevat pakku. Kohtunik Ketely Ždanov rõhutas siin kõigile osalejatele, et väga-väga oluline on juhendit hoolikalt lugeda ja selle põhjal tegutseda. Kuigi mänguplatsil oli kaks pakku numbriga 1, tuli torn ehitada nii, et üksteise peal on 3, 2 ja 1-ga tähistatud pakud – siinkohal läksid nii mõnedki alt.

Palju avastamist oli auväärse kaitseliitlase Jaak Põldma kodutalus. Seal sai nuputada, kellele millised sarved, nahad ja pabulad kuuluvad ning ära tunda vanaaegseid taluesemeid. Ehkki mõne eseme täpse nimetuse juures jäid osa tüdrukuid jänni, siis oskasid nad kenasti selgitada, mida ühe või teise asjaga teha sai. „Sellega võtad niimoodi vilja kätte ja lõikad ära!” (sirp) „Sellega sai leiba või pitsat ahju panna!” (leivalabidas)

Matkamängu lõpetasid kõik alustanud 14 võistkonda, raja läbimiseks kulus umbes kuus tundi. Punktikohtunikud tõid eelmise aastaga võrreldes välja selle, et meeskonnatöö oli parem.

Eda Kivisild vahendas, et rajalt tulles kurtis nii mõnigi väsimust, aga pärast söömist tekkis uus tahe tegutseda ning siis vaadati lambaid ja kitsi, punuti pärga. Kõige raskem ülesanne tundus Kivisilla sõnul olevat mõistatamine, kuidas kits, hunt ja kapsas teisele poole jõge saada. Nööri katkipõletamine valmistas ka mõnele peavalu. Kui korraldajad lõpurivistusel küsisid, mis meeldis, siis tuli palju erinevaid vastuseid: laskmine, sõlmed, vana aja asjad, loomade tundmine, esmaabi andmine jne. 

„Peaasi, et tüdrukud rahule jäid. Ilmaga vedas ka hullupööra! Ja tüdrukud olid väga asjalikud. Just selliste võistluste käigus õpitakse meeskonnatööd ja mõistma, millega rühmakoondustel tegeleda,” võttis Eda Kivisild tegusa päeva kokku.


ESIKOLMIK

1. Paistu KT (Britta Põrk, Kädi-Lii Väli, Mirell Lisett Ott, Meribel Hanna Pidim)

2. Kuujänesed (Aleksandra Kena, Marleen Kalg, Liisa Suviste, Elisabeth Kiisler)

3. Rukkililled + Paistu (Janeli Sults, Kaisa Viru, Merily Luik, Anete Kiin)

Allikas: Sakala maleva kodutütarde instruktor Tiina Ott


KES OLI SALME PRUUDEN?

  •  Matkamäng „Pruudeni jälgedes” sai oma nime Salme Pruudeni järgi.
  •  Salme Pruuden sündis 12. mail 1896. aastal Viljandimaal Päri vallas.
  •  Salme Pruuden pani 1932. aastal aluse Eesti Kodutütarde organisatsioonile ning alates 9. septembrist 1933 oli ta Kodutütarde esimene peavanem. Tema teene on Kodutütarde organisatsioonilise struktuuri väljatöötamine, selle tegevuse suundade seadmine, kokkutulekute organiseerimine jne.
  •  Viljandis Köleri puiesteel on Salme Pruudeni pronksist portreebüst, mille autor on skulptor Aime Kuulbusch.

Allikas: Vikipeedia

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

Sakala maleva liikmed pälvisid Noorte Kotkaste aastapäevapeol tunnustust



Pühapäeval, 29. mail tähistasid Noored Kotkad Harjumaal Viimsis Eesti Sõjamuuseumis organisatsiooni 92. aastapäeva. Pidulikul üritusel anti üle teeneteristid ja tunnustused panuse eest organisatsiooni tegevusse, on kirjas organisatsiooni edastatud pressiteates.

Pühapäevasel pidulikul vastuvõtul tunnustati organisatsiooni tegevusse vabatahtlikult panustavaid liikmeid autasude ja teenetemärkidega. Ühtekokku anti Viimsis välja 58 tunnustust. Üle anti 4 teeneteristi, 5 teenetemärki, 11 teenetekirja, 5 eeskujuliku kotka märki, 2 aitaja märki ja mitmed tänukirjad.

Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm tõi välja, et organisatsiooni noorliikmeks soovijate hulk on suur ning noortele pakutav tegevus on ajakohane. “Noorliikmete hääl ja sõna on organisatsiooni jaoks olulise tähtsusega, me peame üha enam kuulama, märkama ja vastama noorte mõtetele ja nende alusel oma tegevusi kohendama ja suunda korrigeerima, sealjuures oma sihti kaotamata” sõnas Tamm.

Pidulikule koosviibimisele olid kutsutud noorkotkad, vabatahtlikud noortejuhid, noorteinstruktorid ning Noorte Kotkaste toetajad ja sõbrad üle Eesti. Samuti osalesid kutsutud külalistena Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ja Kodutütarde peavanem Ave Proos.

Teenetemärk antakse noortejuhile või noorteinstruktorile, kelle tööd on eelnevalt tunnustatud Teenetekirjaga ja kes on vähemalt kolm aastat järjepidevalt tegutsenud ning saavutanud töös silmapaistvaid tulemusi.

Selle said Sakala malevast MERIKE NÕUMEES ja ENN PINSEL.

Teenetekiri antakse noorkotkale, noortejuhile, kes on vähemalt ühe aasta tegutsenud juhina või abijuhina ning saavutanud töös silmapaistvaid tulemusi. Tunnustuse pälvis GERTU VIIASK.

Aitaja märk antakse toetajaliikmele või koostööpartnerile, kes on Noorte Kotkaste organisatsioonile vähemalt kahe aasta jooksul osutanud abi Noorte Kotkaste väljaõppe ettevalmistamisel ja korraldamisel ning keda on eelnevalt tunnustatud peavanema tänukirjaga. Aitaja märgi sai MERLE HÜVA.

Foto: Silver Raidla

27. mai 2022

Väluste lasketiir läbis „Siili” ajal värskenduskuuri.

 



Suurõppuse „Siil” raames rassisid pioneeripataljoni mehed Viljandimaal Välustes Kaitseliidu Sakala maleva lasketiirus ehitus- ja parandustöödel. 




Kaitseliidu Sakala maleva pealiku major Andrus Tiituse andmetel oli Välustes vastavalt kokkuleppele vaja rajada lõhkamisplats ja asendada vana betoontruup nüüdisaegsega.
„Pioneerid tõstsid lasketiiru valli kõrgemaks, et lasketiiru paremal pool saaks lasta erinevate relvadega, snaipripüssid jms.
Vana tiiru laskepaika pandi juurde pinnast, eesmärgiga rajada sinna jao kaitsepositsioonid.
Ala tõsteti kõrgemaks, et kaevikutesse ei tuleks vesi ja positsioon jääks maapinnast kõrgemale. Tagada tuleb see, et tagumine vall püüaks kõik kuulid kinni ja me ei peaks tagumist valli veel täiendavalt kõrgemaks tõstma,” selgitas Tiitus.

Pioneerikool ülem major Marten Suur rääkis, 
et töös oli paarkümmend pioneeripataljoni rasketehnikamasinat, näiteks buldooserid, frontaallaadurid, laadurekskavaatorid, ekskavaatorid, kallurid.
Pioneeripataljoni meestel oli suurepärane võimalus saada vajalikku väljaõpet rasketehnikaga 
töötamisel ning seeläbi muutus paremaks ka Sakala maleva harjutusväljak, 
kus nüüd saab ära teha kõik sõjaaja harjutuste lahinglaskmised, mida üks maakaitse jagu sõjaajal tegema peaks. 






26. mai 2022

“Anname au” kampaania läks tänavu hästi korda



2022. aasta “Anname au” kampaania on jõudnud edukalt lõpule. Kaaskorraldaja Naiskodukaitse peab tänavust kampaaniat eriti õnnestunuks - panus sellesse oli tähelepanuväärselt suur, sest kokku koguti kampaania toetuseks üle 61 000 euro, millest 2090 eurot aitasid koguda Sakala ringkonna naised.

MTÜ Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing annetab koos Naiskodukaitsega läbiviidud sinilillekampaaniaga kogutud 103 000 eurot Eesti ja Ukraina veteranide heaks ning Ida-Tallinna Keskhaigla taastusraviosakonnale käeroboti soetamiseks.

Rõõmustav on see, et tänavune kampaania sai üle kahe aasta taas toimuda täies mahus.

Annetuste kogumise üks eestvedajatest oli Naiskodukaitse Sakala ringkonna Viljandi jaoskonna esinaine Daniela Erit. “See oli meil aastate parim tulemus!” rõõmustas ta.

“Käisime Viljandi linnavalitsuse ja vallavalitsuse istungil kampaaniat tutvustamas ning toetusi kogumas. Rõõm oli tõdeda, et mõlema omavalitsuse juhid olid kampaaniaga kursis ning toetasid heal meelel,” rääkis Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaine Jane Koitlepp. “Inimesed olid hästi informeeritud, aupaklikud ja vastutulelikud, panustasid rõõmuga. Pöörduti ka otse meie poole sooviga saada erinevaid tooteid, et koguda toetusi oma ettevõttes või mõnel üritusel,” lisas ta. 

Kindlasti mõjutas tänavust kampaaniat Ukraina sõda, mistõttu olid inimesed mõistvamad ja lahkemad. “Tänavu ei olnud torisejaid! Mõni inimene ütles, et ei taha raha tagasi. Mõni jällegi ütles, et annetavad niisama, ei soovigi asja,” rääkis Erit. “Tänapäeva veterani mõiste sai selgemaks,” tõdes Koitlepp.

Uued tooted, näiteks kahte sorti helkurid ja rõngassall, läksid Eriti sõnul väga hästi kaubaks. Inimesed on teadlikud ja oskasid annetusi koguvatelt naiskodukaitsjatelt küsida just neid tooteid, mida tavapoodides pakkumisel pole. 

Koos Karksi jaoskonna esinaise Kai Kannistuga veab Daniela Erit Viljandimaa raamatukogudes raamatukogude aasta raames “Ole valmis!” äpi ja kriisivarude tutvustamise tuuri ning sealgi olid “Anname au” tooted pakkumisel. “Raamatukogudes läks meil hästi, eriti Karksis - seal pidi asju juurdegi tooma!” rääkis Kannistu. 

Nagu varasematel aastatel, tegid ka tänavu annetuste kogumisel Naiskodukaitsega koostööd erinevad Viljandimaa ettevõtted ja asutused. Näiteks olid sinililletooted saadaval Viljandi vallavalitsuses, linnaraamatukogus, politseijaoskonnas. Hea koostöö on Viljandi ilusalongidega Saara-Leenu Ilutuba, Ilustuudio, K-J Ilustuudio ja Blue Chrystal. 

Naiskodukaitse tänab kõiki kampaaniasse panustajaid ja toetajaid!

Tekst: Tea Raidsalu

Foto: Oma panuse "Anname au" kampaaniasse andis ka Viljandi linnavalitsus. 

Maarja Evert, Viljandi linnavalitsuse avalike suhete spetsialist


16. mai 2022

Võidutule toovad Viljandimaale kodutütar Gerli Tafenau ja noortejuht Ülle Treimann

 



Kodutütarde organisatsioon tähistab tänavu oma 90. aastapäeva ning seetõttu on selle  liikmetel auväärne ülesanne viia võidupühal president Alar Karise Saaremaalt teele läkitatud võidutuli kodumaakondadesse. Viljandimaale toovad tule Sakala maleva kodutütar Gerli Tafenau ja noortejuht Ülle Treimann.



Ülle Treimann kuulub Kaitseliidu ridadesse 2013. aastast. Kaitseliitu astumine oli talle ammune unistus. „Kui 10 aastat tagasi Viljandisse kolisin, olid mõned tuttavad ees, kes Sakala maleva kaitseliitlased. Kohe tekkis mõte täita oma unistus ja astuda Kaitseliitu formeerimisrühma,” jutustab naine ja kinnitab, et oma otsust ei kahetse üldse.

Treimann on olnud Ümera Kodutütarde rühmavanem 2015. aasta suvest alates. „Kui sai mõned aastat Kaitseliidus oldud, tekkis huvi noorteorganisatsiooni vastu, millega nemad tegelevad. Mu Kaitseliidu rühmaülem kapral Raul Astel tegeles sel hetkel noorkotkaste ja kodutütarde rühmaga. Sedasi sain omale kodutütarde Ümera rühmavanemaks,” meenutab ta.


Treimann elab iga kodutütre käekäigule kogu hingest kaasa ning mäletab oma rühma noori ka aastaid hiljem. Ta on loonud turvalise keskkonna, kus iga noor saab olla iseseisev ja vastavalt oma huvidele julgelt tegutseda. Treimann on entusiastlik, suurte kogemustega, aktiivne ja kohusetundlik rühmavanem. Tema jaoks pole probleemi korraldada noortele kaasahaaravaid üritusi, olgu selleks välilaager, ekskursioon, õppekäik või siis lihtsalt rühma koondus.

„Mulle meeldib, et saan noortele oma teadmisi edasi anda ja koos uusi juurde õppida. Pärast ürituse lõppu näen noorte nägusid ja siis saan teada, et teen õiget asja. Kui olen noortega koos, siis unustan argipäeva mured ära!” lausub ta.

Lisaks noorte üritustele on Treimann läbinud Naiskodukaitse viiest baasväljaõppest neli.

Tema pühendunud töö ja panus pole jäänud märkamata ning Treimann on pälvinud palju tunnustust. 2021. aastal omistati talle Kodutütarde tunnusrist; 2020. aastal pälvis Kaitseliidu Sakala maleva pealiku tänukirja; 2019. aastal sai Kaitseliidu teenetemedali (III klass), 2018. aastal Kaitseliidu Sakala maleva teenetemärgi ja Kodutütarde peavanema tänukirja ning 2016. aastal Kodutütarde Sakala ringkonna juhatuse tänukirja.

See, et ta on valitud tänavuaastaseks tuletoojaks, on Treimannile suur au. „Oh, see ehmatus oli ikka väga suur, ei tahtnud kohe uskuda! Polnud kunagi mõelnud selle peale, et võiksin tuletoojaks valituks saada. Olen isa poolt natukene saarlane, nii et on eriti uhke tuua võidutuld Saaremaalt Viljandisse! Tänan kogu südamest Sakala maleva Kodutütarde ringkonda!”


Viljandi gümnaasiumi XI klassi õpilane Gerli Tafenau kuulub Kodutütarde ridadesse alates 2020. aastast. „Ma astusin Kodutütardesse alles hiljuti, kuid huvi oli mul juba väiksemast east. Mulle meeldib see, et kõik on väga toetavad ja valmis abistama, kui on vajadus. Lisaks on tore käia üritustel ja kohtuda uute noortega, kes on minuga sarnaste huvidega,” räägib ta.

Tafenaule on 2021. aasta 14. novembril omistatud Kodutütarde III järk ning loomatarga ja perenaise erialamärk, peagi täieneb tema käis uute erialamärkidega. Ta on mitmekülgne kodutütar, kes lööb kaasa nii pidulikel üritustel kui metsalaagrites. Rühmategevustes juhendab ta endast nooremaid ning toetab rühmavanemat tema ülesannetes.


Ta on mängleva kerglusega läbinud Naiskodukaitse ohutushoiu, esmaabi, välitoitlustuse ja organisatsiooniõpetuse baasväljaõppe ning toiduhügieeni koolituse. Ta on võtnud endale eesmärgiks sel aastal läbida kõik Naiskodukaitse baasväljaõpped. Tafenau armastab ennast proovile panna kõikvõimalikel võistlustel ja retkedel oma meeskonnaga Sakala Mustad Kassid: 2020. aastal käis Laidoneri rajal, 2021. aastal lõi kaasa Vändra Sprindil, Laidoneri rajal ja Athenal, tänavu osales Valgel Välgul ja Vändra Sprindil.

Tafenau on üks noortest, kes aitas korraldada Kodutütarde 90.aastapäeva joonistusvõistlust maakonnas, kujundas Tarvastu Taevavõtme rühma infovoldiku ja meened. „Mulle meeldib vabal ajal käia looduses kõndimas ja samas meeldib ka joonistamine ja maalimine. Olen viinud need kaks kokku ja käinud looduses erinevaid taimi joonistamas,” räägib ta oma hobidest.

Ta on võtnud südameasjaks sotsiaalmeedias (kooli ja vallaleht) rühma tegevuse kajastamise. Lisaks kuulub ta Sakala maleva kodutütarde ja noorkotkaste noortekogusse.

Tafenau kohta võib öelda, et ta tüdruk kui orkester. Mängib igat pilli, mida vaja ja kõik tuleb väga hästi välja. Ta on hea näide sellest, kuidas lühikese ajaga saab üks noor nii palju saavutada. Tema kontosse on kogunenud muljet avaldav hulk osalustunde: 2020. aastal 154, mullu 309 ning tänavu on juba kirjas 199.

„Kui ma sain teada, et olen tuletooja, siis olin väga õnnelik just seetõttu, et sain üldse nii suure au endale. See näitab mulle, et tehes asju, mis mulle meeldivad, on ka võimalik saada suuri tulemusi!” on neiu õnnelik.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

14. mai 2022

Sõjaline kolmevõistus 2022

 

Kolmikvõistluse tulemused:

M18+
1 Mairo Mändla        Saaremaa     2625
2 Jaanus Roos            Tartu     2451
3 Kris Gregor Edo    Jõgeva     2347

N18+
1 Kadri Roos         Tartu         2576
2 Liisi Roos         Tartu         2096
3 Karolina Pugal     Sakala     1914

M40+
1 Indrek Roos    Tartu    2778
2 Rain Muru    Tallinna    2641
3 Rain Jano    Saaremaa    2606

N35+
1 Helen Saal    Tartu    2602
2 Aili Popp    Valgamaa    2486
3 Piret Treier    Tartu    1945

M50+
1 Tarmo Mändla   Saaremaa    2659
2 Aigar Konsap    Tartu        2571
3 Joe Lepp            Pärnumaa    2493

N45+
1 Liis Kruuse        Tartu    2087
2 Erge Viiklaid     Tartu     2031
3 Tiia Riis            Järva     1962

M60+
1 Kalle Kirs                        Tartu    2396
2 Heldur-Valdek Seeder     Tallinna    2395
3 Ülo Randaru                    Tartu    2130

N55+
1 Leili Särg        Sakala    1982
2 Tiia Kiis            Tartu    1681

        Parim mees         Tulemus Punktid Parim naine Tulemus Punktid
Granaadivise Kalle Kirs         154         936         Kadri Roos         160         960
Laskmine Rain Muru         164         970          Aili Popp         177     1035
Jooks         Tarmo Mändla 10.56 994          Karolina Pugal 13.16 854

        Parim malev     Punktid
1 Tartu             49601
2 Sakala             25656
3 Saaremaa     14788

Fotod: Gunnar Teas




1. mai 2022

Noorkotkad müdistasid nädalavahetusel metsas koos vanematega








Laupäeva, 30. aprilli hommikul kell 9 veeres läbi Viljandi kesklinna pikk autoderivi, muu hulgas kolm DAF-i, millest kahe lastiks põnevil seltskond. Suund võeti Välustesse, kus löödi kaheks tegusaks päevaks püsti Sakala maleva noorkotkaste lapsevanemate laager.

Lastevanemate laagrisse olid oodatud osalema 7–14-aastased noored koos lapsevanemaga. Kaitseliidu noorteorganisatsiooni väljaõppetegevusi viisid läbi salgapealikud ja noorliikmed noortejuhtide vastutusel ja juhendamisel. Lastevanemate laagris saabki ema või isa suurepärase pildi, millega tema noorkotkastest võsuke(sed) tegelevad ja mida õpivad.

Noored õpetavad noori

Lastevanemate laagri tegevuskava väljatöötamisel on lähtutud Kaitseliidu noorteorganisatsiooni väljaõppejuhendist ja Noorte Kotkaste järgukatsete nõuetest. Väljaõpe põhineb elamuslikul õppel ehk õppimine läbi tegevuste, sidudes elamusi varasemate kogemustega. Noorte osalusel ja kaasamisel väljaõppetegevuste korraldamisel on oluline rõhk noortejuhtidel. Noortejuhid innustavad noori, et noorliikmed saaksid olla organisatsiooni töös aktiivsed, võimaldades noortele praktilisi ja elulisi oskusi ning sõnaõigust kaasa rääkida rühma tegevustes ja väljaõppe kujundamises.

Kohapeal kerkisid põõsaste vahele rohelised telgid nagu võluväel ning laagrilised said ümbrust uudistada. Jaoülemad jagasid seltskonna neljaks jaoks ning pärast lõunasööki võis tegudele asuda ja õpitubadesse teadmisi-oskusi ammutama minna. Iga punt käis kordamööda kõik õpitoad läbi. Laupäeval oli kavas topograafia, esmaabi, matkatarkused ja varjualuse ehitamine. Kõik juhendajad panid osalejatele südamele, et kõik kuuldu tasub hoolikalt kõrva taha panna, sest päev lõpeb matkamänguga, mille kontrollpunktides tuleb lahendada just nimelt neil teemadel ülesandeid.

Päeval õpitu pandi õhtul proovile

Pärast õhtusööki oligi viimaks aeg siirduda umbes neljakilomeetrisele metsaringile. Siinkirjutaja sättis end teele koos kolmanda jaoga. Esimeses kontrollpunktis oli meeskonna ülesanne võimalikult kiiresti püstitada telkmantlist varjualune ning kui kohtunikud on töö üle kontrollinud, see ka maha võtta. Kohtunik Enn Pinsel toonitas, et töötada tuleb ühtse tiimina, mitte keegi ei hoia niisama nööriotsa peos, kõik panustavad. Seejuures vanemad olgu toetav, mitte teostav jõud. Neli minutit tihedat rabistamist ning valmis see saigi! 

Läbi võseriku järgmist punkti otsides võis suureks rõõmuks kogeda suuremate noorkotkaste igati seltsimehelikku käitumist, kui nad manitsesid mahajääjaid järele ootama ning väiksemaid hoolitsevalt läbi ja üle okste aitasid ning julgustasid neid ütlema, kui on vaja puhkepausi.

Teises kontrollpunktis ootas kuhi asju, millest tuli komplekteerida kergmatkakott ühele inimesele. Asjaliku ja üksmeelse tiimitöö tulemusel jõudsid kotti nuga, müts, veepudel, toidukraam, tikud, vihmakeep ja meditsiinivahendid. Kohtunikel jagus kiidusõnu, et kolmas jagu oli esimene võistkond, kes pakkimisel arvestas sellega, et raskem nodi allapoole ja kergem peale. „Mis see veel on? Kes prahti kotti pani?” küsis kohtunik Remi Zieds üllatunult kasetohukänkrat kotist välja sikutades. Naerupahvaku saatel tunnistasid võistlejad, et kuna see oli asjade hulgas (hiljem selgus, et oli sinna kogemata sattunud) ja on igati vajalik kraam ja nii see kotti pakitigi.

Kolmandas mängupunktis ootas tahvlile kinnitatud nuputamisülesanne, kus tuli koodsõnadest välja lugeda lause. Näiteks novemberõnneindiaalfadelta taga peitis end sõna „nõiad” – igati paslik volbriõhtusse.

Neljandaks tuli kehastuda abiandjateks ning leida alalt kolm kannatanut: ühel oli legendi järgi suur lõikehaav jalas, teisel oli rästik hambad käsivarde löönud ning kolmas vaevles kuumarabanduse ja krampide käes. Jagus nii ähmis peataolekut kui ka asjalikku abi hädalistele. Kui „kannatanud” olid aitajatele head ja vead ette lugenud, lahkus kamp väärtusliku kogemuse võrra rikkamana.

Teel laagriplatsi poole üllatas ja ehmatas metsast kõlav kärgatus ning rühm pani väsinud jalgadest hoolimata padinal üle kraavi võssa, sest oli hoiatatud vastutegevuse eest. Vahejuhtumist elevil jagu lahendas kiiresti ka viimase punkti ülesande, kus kaardile tuli märkida ilmakaared ja kaks kontrollpunkti. Valmis! Nüüd võis hakata lõkketule paistel volbriõhtut nautima. Vorstid lükati vardasse ja vahetati päevamuljeid. 

Kui jaoülemad olid oma telkides paika saanud öövalve järjekorra ning juhtnöörid kätte jaganud, kuidas ahju kütta ning valvamise tiir sõbrale üle anda, poetigi põhku. Hommikul ärkas nii mõnigi elukogemuse võrra rikkamana, et kui uni saab valvajast võimust ja tuli kustub, poeb külm üpris ruttu kontide vahele...

Adrenaliinilaks laagrile punktiks

Karge pühapäevahommik metsas algas laagrilistele lindude koorilaulu saatel. Pärast kosutavat hommikuputru siirduti taas õpitubadesse. Üks jagu õppis ja harjutas rivis sammumist ja pöördeid, teine kuulas naiskodukaitsjate Kai Kannistu ja Daniela Eriti õpetussõnu kriisiks valmistumise ja „Ole valmis!” äpi kohta ning kolmas ja neljas jagu koondusid Antonina Eeki juurde köiekunsti ja sõlmede tegemist õppima.

Pärast lõunasööki tuli hakata tasapisi laagriplatsi korrastama ja telke kokku pakkima. Laagripäevadele pani uhke punkti airsoft’i lahing metsatukas. Rohelistes ja mustades maskides võitlejad ragistasid võsas, ümbrus kaikus tärinast ja hõigetest.

Kui varustus oli autodesse pakitud, rivistus tehtud, tänusõnad lausutud, veeres väsinud, aga õnnelik kamp Viljandi poole... Kohtumiseni järgmisel korral!

Rahul ja rõõmsad laagrilised

Piret Sadam oli koos oma Ümera rühma noorkotkaga lapsevanemate laagris teist korda. Eelmisel korral olid nad laagris keset palavat suve ning siis oli kogemus sootuks teine, aga oma sõnul jäi Sadam mõlemal korral rahule, sest tegevused olid huvitavad ja telgis magamine elamus omaette.

Aivar Berzin oli laagris esimest korda koos oma 7-aastase poja ja tolle sõbraga. Avaldused noorkotkaste ridadesse astumiseks on tehtud ja poisid ootavad vastuvõtmist. „See on ju puhas seiklus! Loodus, telgis magamine, mängud, airsoft, maastikuretk... Endalgi on huvitav, sest siin on eluliselt vajalikud õpetused, näiteks matkakoti pakkimine,” rääkis Berzin. Ta nentis, et mõne tegevuse juures lapsed kurtsid igavust, aga õnneks mitte palju. „Ma ise mõtlesin, et äkki rivistus ei meeldi neile, aga üllatavalt hästi tegid kaasa.” 

Kirjutas Tea Raidsalu

Fotod Gunnar Teas 

Galerii