8. november 2020

Kõikide laste isadepäev Viljandis.

 


8. novembril toimus Viljandis kogupereüritus Kõikide laste isadepäev.





Üritusel oli võimalus tutvuda jõustruktuuride tehnika ja relvastusega.
Kaitseväest oli esindatud nii maa-, mere- kui õhuvägi.
Kohal oli õhuväe helikopter. Lisaks olid esindatud naiskodukaitsjad, noored kotkad, kodutütred, maanteeamet, politsei- ja piirivalveamet ning päästeamet.
Ürituse alale oli toodud kaitseliidu tellimusel Eesti sajandaks sünnipäevaks ehitatud ajalooline soomusauto "Estonia".


Video

Galerii
Fotod: Gunnar Teas, Eneli Sepp

4. november 2020

President malevas

Kolmapäeval külastas Kaitseliidu Sakala malevat 
Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. 







Riigipea oli maakonnas kolmepäevalisel visiidil ning otsustas üle vaadata ka siinse 
julgeoleku alustala.
Kaljulaidi oli teiste hulgas vastu võtmas Kaitseliidu ülem brigaadikindral
Riho Ühtegi ning Sakala maleva pealik Andrus Tiitus. Peale pidulikke
sõnavõtte said kaitseliitlased kõrgelt külaliselt küsimusi küsida ning
edasi suunduti juba värsket staabihoonet uudistama. 
President Kaljulaid külastas lasketiiru, jõusaali, varustuse ladu, kui kasarmut.
ning avaldas heameelt, et sedavõrd oluline institutsioon on 
endale asjakohased tingimused saanud. 
Peale meeleolukat ning vahetut jutuajamist suundus riigipea edasi Ugala
teatrisse, et seal teatrikülastajatele kaitsemaske jagada.

Fotod.

2. november 2020

Kes ütles, et elu peab kerge olema?

Eda Kivisild



No kui hästi järele mõelda, siis pole seda vist keegi öelnud. Eks needki noorkotkad ja kodutütred, kes 30. oktoobri õhtuks olid Laidoneri rajale minemiseks Vanaõuele kogunenud, teadsid vähemalt mõtetes, et järgnevad tunnid kerged olema ei saa. Ees ootas linnulennult 43 kilomeetri pikkune rada. 

Enne teeleminekut näitasid võistlejad kohtunikele ette kohustusliku varustuse. Seetõttu võiski iga kümne minuti tagant kuulda: "Tikud, sokid, patarerid, toit, nuga." 
Ja siis kadusid võistlejad öhe. Teises punktis ootasid neid naiskodukaitsjad, kes olid metsa teinud raja nimega "soo ületamine". Ülesanne seisnes selles, et rada tuli läbida lähtudes tähistest kolme prussi ja nelja rehvi abil. Maapinda puudutada ei tohtinud. Lisaks olid puude küljes tähed, millest moodustus kolmelauseline sõna. Naiskodukaitse puhul ei saanudki olla see midagi muud kui "Äpp Ole valmis!"

Kolmandas punktis oli taas vaja proovile panna meeskonnatöö oskused. Ühel võistlejal seoti silmad kinni ning talle anti kätte pall. Teiste juhendamise saatel pidi ta palli viima raja lõppu ämbrisse. Rada koosnes erinevatest ruutudest ja nendel liikumist juhendasid kaaslased nööri abil, mis oli seotud puu külge. Lubatud oli vaid häälitsemine ja elementaarne sõnavara sellises situatsioonis nagu"Vasemale, paremale, edasi, tagasi" olid keelatud. Vastu hommikut ootas neljas punkt, kus oli tarvis kasutada kummipaati selleks mitte ette nähtud otstarbel. Võistkonna liikmed panid oma varustuse kummipaati, tõstsid kogu kupatuse üles sirgetele kätele ja hoidsid seda üleval kuus minutit. Pärast seda, kui käed olid piisavalt väsinud, läksid võistlejad nooleviskealale ja viskasid märklauda nooli. Iga märki tabanud nool andis punkti.

Viiendas punktis lasti õhupüssist märki, kuuenda punkti pani aga püsti Elamuspank. Seekord oli välja toodud pulkadest kokku pandud õhuline kuubik, mille igast küljest tuli vähemalt ühel korral läbi ronida. Kokku tuli geomeetrilist kujundit läbida kaheksa korda ja iga meeskonna liige pidi seda tegema vähemalt kahel korral. Keerulisemaks tegi selle ülesande see, et pulki ei tohtinud puudutada ning üks külg oli selline, mida sai läbida ainult hüppe või kaaslaste abil kõrgustesse tõustes.

Seitsmenda punkti tarvis oli metsa äärde püstitatud neli soojaks köetud jaotelki. See oli kohustuslik puhkamise aeg.
"See oli väga õige otsus, et rajal oli puhkamise punkt," ütles Ümera rühma juht Olev Luik, kes Laidoneri rajal tegeles ka meditsiinilise abi andmisega. "Noorte jõudlus ja positiivsus tõusis pärast seda punkti märgatavalt. Samuti oli hea mõte see, et lisaks veele oli igas punktis olemas ka soe tee ja värske kuum puljong. Seegi aitas organismil taastuda."

Raja kaheksas punkt testis taas meeskonnaoskusi. Kaks võistkonna liiget tassisid kolmandat kanderaamil tähistatud rajal, mis kulges valdavalt mööda künkaid. Neljas juhendas ja näitas valgust. Piirdeks olevate lintide puudutamine tõi kaasa miinuspunktid. Üheksas punkt pani enne viimastele kilomeetritele minemist proovile kodeeritud teksti lahendamise oskuse.

Kui tekst lahendatud, saadeti võistkonnad mitmekilomeetrisele lõpujooksule tagasi alguspunkti Vanaõuele Ent sealgi ei saanud veel lõplikult hinge tõmmata, vaid vaja oli ehitada parv, sellega mõned meetrid tiiki ületada ja nii kohe päris lõppu jõuda. Abivahenditeks oli üks euroalus, kanistrid, koormarihmad, nöörid, koormakate ja teip. Eduka parveehituse võti oli loogilises mõtlemises ja füüsika tundmises. Natuke märjaks võis saada, aga vette kukkumine andis võistkonnale miinuspunkte.

Pühapäeva hommikul oli aeg parimaid austada ja tublisid kiita. Noorte Kotkaste Sakala maleva pealik Riho Rei sõnas, et võistlusel osalenud noored on suure asjaga hakkama saanud.
"Kui meil räägitakse, et noored istuvad põhiliselt arvutis,siis siin on ehe näide, et see pole üldsegi nii. Te olete olnud väga tublid ja selles võistluses kaotajaid ei olnud."

Punktide lugemine andis tulemuseks, et Noorte Kotkaste arvestuses võitis Laidoneri raja meeskond Jussikesed kooseisus Tõnn Alas (kapten), Mairold Luik, Reigo Hunt ja Kermo Orumets. Teise koha saavutas külalisvõistkond Harjumaalt Lägala koosseisus Tommi Laanejõe (kapten), Karut Luur, Kregor Latt ja Hardi Oras, ning kolmanda koha võitles välja samuti külalisvõistkond Harjumaalt MRK2 ehk Saue noorkotkad koosseisus Kermo Rea (kapten), Mario Lomann, Rein Jõgisman ja Raul Jõgisman.
Kodutütarde arvestuses võitsid Smurfiinad koosseisus Maarja Õmblus (kapten), Claudia Alksnis, Loretta Silm ja Hedly Küper. Teise koha viisid koju Paistu kodutütred koosseisus Kärttu Põrk (kapten), Marja Kirss, Elin Anijärv ja Kaisa-Liisa Väli, ning kolmanda koha saavutas võistkond Potentsiaalsed Katkestajad koosseisus Ketely Ždanov (kapten), Getter Lill ja Heleriin Laanemäe.

Rajameister Risto Zieds ütles, et rada ei olnud kerge ja need, kes selle läbivad, on kõvad tegijad: olla öösel metsas, põgeneda vastutegevuse eest, käia läbi kümneid kilomeetreid - see pole naljaasi.
"Natuke oskusi juurde õppida ja nad võiks minna ka Sõduriproovile," märkis ta.
Sõduriproov on Sakala maleva patrullvõistlus lahingpaaridele, mis paraku küll kaks viimast aastat on ära jäänud.

Võistkonna Jussikese liikmed olid aga pärast võistlustki reipad ja ei osanud sedagi välja tuua, mis oli nende jaoks võistlusel kõige raskem. Küll aga teadsid nad, mis oli kõige ägedam.
"Kuues punkt oli lahe," ütles meeskonna kapten Tõnn Alas."Siis parve ehitamine oli ka vahva. Kaheksas punkt oli äge." Selle kohta täpusustas Kermo Orumets, kes pidi kanderaamil pikali olema, et ta ei taha enam kunagi haige olla ja kanderaamil pikali olla.
"Vahepeal oli Tõnni tagumik mul peaaegu näos kinni," lisas ta.

Reena Reidla ühendatud võistkonnast Rukkilill ja Kühvel ütles, et tal on jalgadel igal pool villid. Küsimusele, kas võistkonna ühendamine võitlusvaimu kuidagi mõjutas, vastas ta: "Motivatsiooni tuli juurde ja ehkki vahepeal tegi selg valu, leidsin jõudu lõpuni minna."

Külalisvõistlejad Harjumaalt olid samuti rahul, et Laidoneri raja läbi tegid. Nulltiimina teele läinud tüdrukutest Liina Jaanus nentis, et parveülesandel ei saanud ta isegi märjaks. Raul Jõgisman kostis aga seepeale, et temal olid püksid ikka täiesti läbimärjad.
"Aga äge oli," kinnitasid kõik ühest suust.

Tõsisemaid meditsiinilisi juhtumeid rajal ei olnud. "Oli vaja ville plaasterdada, jalgu jahutada, õlgadele ja selgadele massaaži teha ning ka valuvaigisteid anda," sõnas Olev Luik.

Selleks aastaks on Laidoneri rada läbi. Kindral Johan Laidoner, kus sa ka poleks, ühes võid kindel olla: Kaitseliidu noorte hulgast tulevad võitlejad, kes naljalt alla ei anna.


21. oktoober 2020

2. Järvekülje auhind

Laskevõistlus Järvekülje auhinnale 2020




















Marja Kirss 368



Rühmade vaheline arvestus:
Mikk Pinsel         Halliste 1
Raul Pinsel         Halliste 1
Sepo Poom         Halliste 1

Johanna Õmblus             Tarvastu 1
Loretta Silm                     Tarvastu 1
Hedly Küper         Tarvastu 1

Eva-Johanna Mehu         Halliste 2
Marju-Nella Klimov     Halliste 2
Ege-Janeteli Mehu         Halliste 2

*Püstol
Tüdrukud noorem vanuse grupp
Laura-Liisa Kolomets
Vanessa Pokk
Karita-Vesta Lepa

Tüdrukud vanem vanuse grupp
Marja Kirss
Mei-Bret Isotamm
Grete Roostik

Poisid noorem vanuse grupp
Henri Asu
Sepo Poom
Aksel Alas

Poisid vanem vanuse grupp
Mikk Pinsel
Joosep Animägi
Raul Pinsel

*Püss
Tüdrukud noorem vanuse grupp
Laura-Liisa Kolomets
Kaisa-Liisa Lepa
Mirel Missik

Tüdrukud vanem vanuse grupp
Marja Kirss
Katerina Herma
Mei-Bret Isotamm

Poisid noorem vanuse grupp
Aksel Alas
Karl Õismaa
Teodemar Arakas

Poisid vanem vanuse grupp
Raul Pinsel
Joosep Animägi
Mikk Pinsel

* Kokku
Tüdrukud noorem vanuse grupp
Laura-Liisa Kolomets       357
Mirel Missik                     327
Vanessa Pokk                    319

Tüdrukud vanem vanuse grupp
Marja Kirss         368
Mei-Bret Isotamm         363
Grete Roostik         350


Poisid noorem vanuse grupp
Aksel Alas         293
Sepo Poom          293
Henri Asu         284

Poisid vanem vanuse grupp
Joosep Animägi 328
Mikk Pinsel         326
Raul Pinsel          314

10. oktoober 2020

Et ellu jääda, on oluline mitte pead kaotada

 Eda Kivisild


Oktoobri keskel veetsid kümme Sakala noorkotkast ja kodutütart ühe nädalavahetuse Lilli kandis, et õppida, kuidas vähesega hakkama saada. Toimus ellujäämislaager.

Laupäeva pärastlõunal olid noored ametis magamisaseme püstitamisega. Ülesanne oli ehitada lava. Mitte selline, millele esineja astub, et publiku ees oma oskusi näidata, vaid palgid ühtpidi ja pulgad teistpidi, varikatus ja sein tule peegeldamiseks.

Jarno Vaikmets ja Karl Ariva Ümera rühmast selgitasid, kuidas sellises onnis magatakse: "Tagumise seina ääres, kusjuures ka tulel peab pidevalt silma peal hoidma, et see ära ei kustuks."

 "Eelmisel ööl magasime jaotelgis," lisas Karl Ariva. "Oli päris külm, sest ahju meil ei olnud."

Instruktorid Lauri Topolev, Taivar Riiga (Riga) ja Birgit Karu olid samal ajal lõkke ääres ning ootasid hetke, mil söed on kana küpsetamiseks piisavad.  

Kodutütred Ketely Ždanov, Johanna Õmblus ja Reena Reidla saagisid käsisaega palke enam-vähem ühepikkusteks Reena Reidla oli laagris teist korda. "Esimest korda olin ellujäämislaagris talvel," lisas ta. 

Nädalavahetuse jooksul õppisid kodutütred ja noorkotkad kanderaami tegemist, vee filtreerimist, meelde tuletati  sõlmede tegemise oskust ning õpiti kauguste ja asimuudi määramist  Et see aeg tuli üle elada suhteliselt ekstreemsetes tingimustes, said laagrisse vähemast 14-aastased noored. 

Mis aga on ikkagi see, miks noored sellisesse ekstreemsesse laagrisse tulevad ja mitte ainult üks, vaid suisa mitu korda. Kolmandat korda ellujäämislaagris osalenud Erlend Valvik ütles, et laagri lõpus on hea kringel. 

"Eelmisel korral olin laagris siis, kui oli talv," kõneles ta. "Siis oli raskem, sest temperatuur on madalam ja niiskus võib olla suurem. 2019. aasta talv oli just selline."
Lava tüüpi onn ajab tema sõnul metsas ööbimisel asja ära. ""Lõke tuleb keskele, üks sein peegeldab sooja ja varikatus kaitseb tuule eest. Täitsa toimib," kinnitas ta ja jätkas ehitamist. koos Mikk Pinseli, Liis Annuse ja Getter Lillega. 

Instruktor Birgit Karu ütles, et laagri korraldamisel peetakse silmas just seda, et mugavustsoonist onvaja välja tulla. "Loomulikult arvestame ellujäämislaagri puhul noorte eaga ning püstitame neile jõukohaseid ülesandeid," rääkis ta. "Matk on umbes 15 kilomeetri pikkune, metsas olemise aeg on lühem, aga õpimomendid peavad igal juhul olema" 


Galerii

5. oktoober 2020

Maastikumäng



Sel aastal toimus matkamäng organisatsioonide nooremale vanuseastmele 3. oktoobril

Karksi-Nuias ja selle lähiümbruses. 
Võistlusest võtsid osa igast maakonnast
Kodutütarde ja Noorte Kotkaste 4-liikmelist 
võistkonda, igas võistkonnas on kaks
noort vanuses 7-9 aastat ja kaks 10-12aastast.


Võistkonna ülesanne oli 4 tunni jooksul läbida orienteeruvalt 4,5 kilomeetrile paigutatud 
20 kontrollpunkti, vabalt valitud järjekorras läbides võimalikult palju kontrollpunkte. 
Maksimaalne aeg kontrollpunktide läbimiseks on 4 tundi. Aja arvestamiseks kasutatakse 
SI märkesüsteemi.
Matkamängu eesmärk on arendada osalejate matkaalaseid teadmisi, kodanikuoskusi ja
meeskonnatöövõimet.
Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonide missioon on vabatahtlikkust
väärtustades pakkuda noortele parimaid arengu- ja tegutsemisvõimalusi isamaalise
kasvatustöö kaudu. Kaitseliidu noorteorganisatsioonidega on võimalik liituda kõigil
7-18-aastastel Eesti noortel.

Kodutütarde ja Noorte Kotkaste matkamängu võistluse esimesed kolm kohta on
järgmised:

Kodutütred
I koht Tartu ringkond, võistlejad:  Linde Leetberg, Anna Leemet, Saskia Heinaru,
Emma- Gurdun Reinomägi
II koht Jõgeva ringkond, võistlejad: Ketlin Samblik, Mirtel Saar, Kaisa Morgenson,
Kelit Kesa
III koht Saaremaa ringkond, võistlejad: Tuule Kalamees, Säde Kalamees, Meriliis
Saar, Helerin Viktoria Tüür

Noored Kotkad
I koht Jõgeva malev, võistlejad: Kristian Kliiman, Cristopher Robin Graverson, Hugo
Sebasian Rein, Kristofer Thor Timusk
II koht Alutaguse malev, võistlejad: Erik Eiert, Karl Tapner, Egert Hütt, Andre
Tihane
III koht Harju malev, võistlejad: Kasper Verner, Kardo Kutti, Brait Grünberg, Markus
Tõnurist
Maastikumängu õnnestumisele andsid panuse: Politsei ja  Piirivalveamet,
Päästeamet, Tamrex Ohutuse OÜ, 
Punase Risti Viljandimaa Selts, Mulgi Kultuuri Instituut, Naiskodukaitse Sakala ringkond.

27. september 2020

Ühislaagris valmis ühistööna artikkel


Sakala maleva noorkotkad ja kodutütred said kokku 26. septembril, et veeta koos kahepäevane meeldejääv laager Kaarli rahvamajas.

Loodi jätkulaagris toimus paarikilomeetrine matkamäng kust võttis osa viis tiimi, igas 9-10 liiget. Mängus oli vaja läbida kümme kontrollpunkti, igas punktist saadi kott, milles oli sees uus ülesanne. Maksimaalselt oli võimalik saada 46 punkti. Parimad tiimid olid I ja III.

Salakirja kasutati eilsel matkamängul ülesannete lahendamisel, kuid ise noored salakirja kirjutada ei saanud. Salakirju oli erinevaid, mõned näited on sellised: tere sulle -see oli originaal ja nüüd oleks see sama tekst salakirjas teresos sullesos, teresulle või tekre suklle jms.

Muljeid laagrist jagab tegus noorkotkas Sebastian: Hästi läks, hea tunne oli ning õppisin ka uusi salakirju lahti muukima, ütleme nii, et pea pani mõtisklema ja palju segadust oli!

Koos vaadati filmi „Laanetaguse suvi“ ja kuulati mida oli rääkida ekraanil olnud noorte instruktor Enn Pinselil. Kõigepealt kuulati mida Enn rääkis ja peale seda vaadati filmi. Seal filmis olid lastel koduloomadeks hundikutsikad. Neid oli seitse ning oli ka kaks toonekurge. Filmimine kestis neli kuud. Poisid käisid soos ning kaameramees kukkus filmivõtetel kõhuni laukasse. Filmis osales ka Ennu vend ning Enn teadis ka rääkida, et peale filmi viidi loomad Tallinna loomaaeda kus nad käisid neid vaatamas. Neid visati sealt viis korda välja ning kuuendal korral neile enam piletid ei müüdud. Enn oli noor tegus mees.

Noored rääkisid et disko oli väga äge, mõne arvates oli ka natuke igav. Alguses olevat muusika olnud liiga vali. Diskol tantsiti ja mängiti kulli, üks lamp kukkus põrandale puruks. Muusikavalikus oli ka Nublu koos oma suurimate hittidega

Laagri teisel päeval olid noortel töötoad meedia teemadel. Esimeses töötoas õpiti teleuudiste kohta ning otsiti erinevusi kahe kanali uudiste vahel.

Teises töötoas kirjutati erinevates gruppides artikleid, sõnastati uudiste pealkirju ning laagrilised said olla loovad.

Üldiselt meeldis laager kõigile. Saadi uusi kogemusi, teadmisi ning sõpru.

Instruktorid muljetavad laagrist

Ebe: Tore, huvitav ja tegevusi täis nädalavahetus oli

Ülle: Äge! Kui näed laagri lõppedes, et laste näod on naerul ja nad on rahul, siis on kõik õnnestunud!

Olev: Oli kordaläinud jätkulaager, tuleb tänada IHP (Isamaalise Arengu Programm). Tekkisid uued sõbrad – Anne-Ly, Gunnar, Kai, Jaanika.

Taivar: Kordaläinud laager, palju inspiratsiooni tulevasteks laagriteks!

Merike: Tore on näha särasilmseid noori laagrisse tulemas ja siit sama säravalt minemas.

Krista: Vaatamata tehnilistele probleemidele leidsime lahenduse ja laagrilised said toidetud.


Foto: Ebe Õnne

20. september 2020

Sakala ja Valgamaa malevlased koorisid Valgamaa metsades "Sibulat"

18.-20. septembril leidis Valgamaal Uniküla piirkonnas aset Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna lahingõppus "Sibul", milles võtsid osa Valgamaa ja Sakala malevad.
Keskenduti hajutatud lahingutegevusele: kaitseliitlased harjutasid varitsuste ja ründeretkede läbiviimist.
 
Stsenaariumi kohaselt olid Kaitseliidu üksused jäänud maha vastase  kontrolli all olevale alale, et tuvastada, häirida ja hävitada vastase üksusi. Õppus lõppes pühapäeva hommikul Väike-Emajõe ületamisega ajutise silla abil. Sellega said kõik võitlejad hakkama, vette ei kukkunud ükski. 
"Silda vaadates tundus ületamine keerulisem kui see tegelikult oli," kõlas nii mõnegi kaitseliitlase kommentaar teisele kaldale jõudes. 
 
Õppuse nime kannab "Sibul" nimeks sellepärast, et see sümboliseerib Kaitseliitu. Nii nagu sibul on ka Kaitseliit väga mitmekihiline. Seda tõestas taas ka see õppus.  

Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus ütles, et  korraldusliku poole pealt toimis kõik. 
"Planeeritud tegevused "sinise" osapoole jaoks toimusid ja õppuse läbiviimisega probleeme ei olnud," kõneles ta. "Osalejate jaoks oli kindlasti tegemist keerulise ja raske õppusega, aga ma loodan, et osalejad jäid rahule."

Vaata Gunnar Tease fotosid õppusest "Sibul" siit: Galerii
Jõe ületuse meeleolukas klipikene siin: Jõeületuse video.

6. september 2020

Kodukohvik Miljonivaade

 Kai Kannistu


5. septembril  avasid Karksi jaoskonna naiskodukaitsjad kohaliku paisjärve kaldal Karksi kihelkonna kodukohvikute päeva raames kohviku nimega Miljonivaade. Kes on sõitnud Viljandist Karksi-Nuia,  on kursis Karksi ürgoru maalilise vaatega: ordulinnus koos viltuse torniga Peetri kirikuga, looklev tee, purskkaev, niidetud mururand ja discgolfi rajad. Kohaliku hümni refrään algab lausega "Kõike siin näed, orud ja mäed…“ Ja nii ongi.



Kohvikut planeerides otsustasime naistega panna põhirõhu kohapeal valmistatud tervisliku sooja toidu valmistamisele. Muidugi, kohvikus peavad olema ka kohv ja koogid.

Leana oli meie peakokk. Ta kalkuleeris vajaminevad toiduained, jagas ülesandeid ning tegi ise suure eeltöö toiduainete ettevalmistamisel. Hernesupp vajas keetmist, kana tükeldamist ja marineerimist, nuudlid keetmist, kotleti tainas ja kaste valmistamist ning kurgid marineerimist. Mailis küpsetas kodus mitu plaaditäit pisarakooki, Helina koduahjust tuli pakkumisse õuna- ja mustikakooki, Jaanika valmistas muffineid ning Kaire tõi plaaditäie kukeseenepirukat. Mailis tükeldas maitserohelist, valmistas kohvi ja tegeles arveldamistega. Elerin, kes kohvikute päeval oli Kaitseliidu koolis instruktori kursusel, keetis ja kooris kartulid, tükeldas heeringaid ja sibulaid. Daniela oli juhtival kohal, tema tõi hommikul vara koos Margega malevast vajaminevad telgid, lauad, pingid, wokpannid, katla ning oma keldrist morsimaterjali ja marineeritud kurke. Kohvikus nad küpsetasid, serveerisid, teenindasid kliente jne. Meie hea abiline kodutütar Deire pani käed külge igal pool, kus vaja, lisaks jäädvustas ta päeva fotodele. Minu tagasihoidlik panus oli kodus moosi keetmine ning kohapeal pannkookide küpsetamine, varustamine, turundamine.

Kuna ilmateade lubas kohvikute päevaks vihmast ning tuulist ilma, arvestasime toiduportse tagasihoidlikult. Aga päike paistis ning inimesi liikus väga arvukalt. Algul otsustasin, et loen kliendid üle, aga juba üsna varakult sain aru, et selleks meil aega pole. Pikk järjekord kohvikukülastajaid ootas teenindamist. Olime reklaamis lubanud, et oleme avatud kella 13-18, aga esimesed kliendid olid keskpäeval kohal ning pärastlõunal kell kolm oli meil soe söök otsas.

Suur tänu Sakala maleva Karksi malevkonna meestele, kes olid kandvateks jõududeks. Nad aitasid meil telke paigaldada ning katla, wokpannid ja lauad õigetesse kohtadesse transportida. Õhtul olid nad kokkulepitud ajal jälle kohal ning kõik malevast toodud vahendid said kaitseliitlaste abil järelkärusse tõstetud.

Päev oli üsna väsitav, aga veel enne kui kohviku viimased asjad autode peale sai tõstetud, otsustasime, et järgmisel aastal kordame.




1. september 2020

Rühmadevaheline laskevõistlus rändkarikale.




Rühmadevaheline laskevõistlus rändkarikale 30.08.2020
Fotod: Signe Kold


Laskevõistlusel oli üles andnud 8 võistkonda.
Autasustati võistkondlikult ja iga harjutuse 3 parimat individuaalselt.






VÕISTKONDLIK

I koht- Linnuse ÜK 6 rühm (1051 punkti)
II koht- Karksi mvk Teringi rühm (1005 punkti)
III koht- Karksi mvk Lilli rühm (912 punkti)
IV koht- Karksi mvk Lõuna rühm (846 punkti)
V koht- Ümera ÜR võistkond nr 2 (820 punkti)
VI koht- NKK (742 punkti)
VII koht- Ümera ÜR võistkond nr 1 (707 punkti)
VIII koht- Linnuse ÜK 2 rühm (553 punkti)


INDIVIDUAALNE

30 lasku püstolist H&K USP

I koht- Urmas Feldmann
II koht- Marit Pleiats
III koht- Marge Laiõunpuu


30 lasku püstolkuulipildujast m/45B KPIST

I koht- Riho Rei
II koht- Harri Mäesalu
III koht- Jane Koitlepp


30 lasku automaadist AK-4 (100m)

I koht- Guido Riitsalu
II koht- Imre Tsõmbalov
III koht- Olev Kookla


30 lasku automaadist AK-4 (300m)

I koht- Aarne Markko
II koht- Raiko Raieste
III koht- Raivo Roosi

Galerii




30. august 2020

Noorte Kotkaste ja Kodutütarde ühislaager

 Jarmo Malmre






Foto: Enn Pinsel

14.-16. augustil toimus Loodi looduspargis noorkotkaste ja kodutütarde ühislaager, mis sai teoks tänu isamaalise hariduse programmi projektile. Laager oli täis huvitavaid tegevusi: õppida sai matkatarkuseid, omandada meditsiinialaseid teadmisi, osa võtta orienteerumisest ja riviõppest. Kohal käisid PPA, Elektrilevi ja maanteeamet esindajad, kes kõik korraldasid huvitavaid ja õpetlikke töötubasid. Laagrilisi toitlustas Naiskodukaitse. Mitmekesisemale toidulauale aitas kaasa laagri peasponsor Tere oma maitsva toodanguga.

Laagri sujuvaks korralduseks said oma panuse anda kõik, kuna tegevusi ei viinud läbi ainult instruktorid, vaid kaasatud olid ka juba kogemustega noored. Laagris tegutses meediatiim, kelle ülesandeks oli filmida ja pildistada laagris toimuvat. 

Vaata videot siit.


Kõik tegevused kindlasti videos ei kajastu, aga et saada aimu kui lahe ja huvitav on tegelikult laagris olla, tuleb ise järgmisesse laagrisse kohale tulla! Seniks soovib korraldus- ja meediatiim  huvitavaid elamusi ja kohtume järgmises laagris!


Enn Pinseli laagrifotod.

21. august 2020

Kaks ühes: maakaitse ja iseseisvuse taastamise päeva tähistati sel aastal Suure-Jaanis


Demonstratsioonesinemiste ning väljanäitusega olid Suure-Jaani lauluväljakul kohal kaitseliitlased, politseinikud, päästeametnikud ja kiirabitöötajad. Naiskodukaitsjad valmistasin 700 portsjonit sõdurisuppi. 

Meelelahutusliku poole eest hoolitses noorte puhkpilliorkestri Wersalinka Eesti noored, Suure-Jaani Puhkpill ning ansambel Untsakad.



Sakala malevapealik major Andrus Tiitus andis üle ergutused.

Kaitseliidu II klassi teenetemedali annetati Egle Reinupile, Kaitseliidu III klassi teenetemedali Ele Lehesele, Maire Lillemetsale ja Lilian Estornile.                                                                     

Kaitseliidu ülem andis tänukirjad seoses võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamisega ning kohusetundliku ja  eeskujuliku teenistuse eest Mari Mesipuule, Maarika Õmblusele, Jane Schultsile ja Ebe Õnnele. 

Sakala maleva rinnamärgi said Daniela Erit, Esta Kivisild, Krista Lillemäe, Mai Muttika, Ülle Riiner ja Pia-Eve Teder.  

Tänukirja seoses võidupühaga ning kohusetundliku teenistuse eest Kaitseliidus said  Kai Kannistu ja Raili Pedak.

Täpsuslaskuri erialakursuse Kaitseliidus lõpetas Einar Mahl.

Vaata Gunnar Tease tehtud peopilte siit: Galerii

9. august 2020

Koormusmatka võit läks mere taha, Sakala ringkonna naised said korraldamisrõõmu


Eda Kivisild

Nädalalõpul kui juuli kohtus augustiga, asusid 16 naiskodukaitsjate võistkonda Välustest  rännakule eesmärgiga jõuda kuhugi. Tol momendil nad ei teadnud, et retk viib nad lõpuks Tusti külla.

Rada oli küll linnulennult "vaid" 33 kilomeetrit, kuid keerulisemaks tegi selle tihe võsa. Nii mõnigi võistleja ütles, et nii vastikust  metsast pole ta varem pidanud läbi murdma. Aga et teedel ja ristmikel valvasid herilase tagumise osa värvides lintidega mehed ja naised, siis pidi endale raja sisse murdma läbi metsa. 
  
See on vist juba tavaks saanud, et kui on rännak, siis tuleb leida tee kontrollpunktidesse ja seal tegeleda mõtte- või füüsilise tööga või suisa mõlemaga, sest ilma mõtlemata ei sünni ka kätega-jalgadega midagi. Parim võimalus selleks oli teise päeva lõpus  kontrollpunkt 8, kus üks võistleja pidi kolme kaaslase abil mööda Elamuspanga kokku pandud taevatreppi kõrgustesse jõudma.  Ülesanne tekitas naiskondade hulgas elevust ja positiivset tagasisidet ning andis ilmselt nii mõnelegi juurde sutsu adrenaliini edasiminemiseks. Huvitavalt oli lahendatud ka teise kontrollpunkti ülesanne, kus oli vaja anda abi lahinguväljal kahele haavata saanud kaaslasele. See nõudis pisut laiemat mõtlemist ja pisiasjadele tähelepanu pööramist, näiteks oli vaja sisse seada julgestus ja haavatud tuli viia kogumispunkt. 

Viiendas punktis nõuti mannekeenile  kodutütre vormi selga panemist ja seejuures õigete valikute tegemist. Tuli mõelda: kas sinine või must seelik, kas vöökotti kantakse vasakul või paremal küljel, kuhu käivad järgutäpid, kuhu eraldusmärgid. Vormi kandev kodutütar on paljudel kujutluses olemas, aga kas me oleme ka detailidele piisavalt tähelepanu pööranud?

Kokku oli rajal 11 punkti ning just sealt sai alguse lõpujooks, mis võistlejad pühapäeva hommikul finišisse viis. Mõni katkestaja küll oli, kuid ka vähendatud koosseisud jõudsid finišisse. 

Võidu viis mere taha Saaremaa naiskond, kuhu kuulusid Emilia Rozenkorn, Liisi Preedin, Piret Paomees ja Brita Laht.  Teise koha saavutasid Rapla esimese võistkonna naised  koosseisus Reelika Rohuste, Kaidi Kauffeldt, Kersti Ojamets ja Maire-Anu-Liis Oidsalu ning kolmandaks tõusid Valga ringkonna võistlejad Kardian Possul, Kati Pamg, Annika Pang ja Jane Pang. 

Vaata Gunnar Tease fotosid koormusmatkalt siit:
Galerii

28. juuli 2020

Kuidas tõrjuda robotiga tanki?


Tekst ja fotod Gunnar Teas



Laupäeval, 25. juulil tõi Eesti ettevõte Milrem Robotics Väluste lasketiiru katsetamiseks mehitamata robotliikuri, mis vedas tanki imitatsiooni. Tanki maketile said  alakaliibriliste relvade ja vähendatud võimsusega padrunitega anda tuld  Kaitseliidu lõuna malevate tankitõrjujad.

Õppuse organiseeris ja viis läbi major Kaspar Saul. 

Kuidas õppus möödus, vaata siit: Galerii

Korrakaitse rühm Brittide vastu

Maarika Kurg

Foto: Gunnar Teas


Laupäeval, 18. juulil toimus Sakala malevas taas suvine korrakaitserühma õppus,  kus seekord osales ka kümmekond laitseliitlast Jõgeva malevast. Õppuse viis läbi Briti militaarpolitseinikud,  kes andsid meile  teadmisi teetõkete rajamisest ning autode ja inimeste läbiotsimisest brittide moodi.
Oli nüansse, mida ei teadnud ja tähelepanekuid, mida on  kindlasti vaja meelde jätta.
Sellisd ühised õppused on arenguks ja omavaheliseks koostööks väga olulised ning seepärast ootame neid väga. 

Õppuse pilte vaata siit: Galerii

16. juuli 2020

Sakala Noored Kotkad Mini-Ernal


Olev Luik
Rühmapealik
Ümera rühm

Järjekorras 24. Mini-Erna patrullvõistlus toimus Ida-Virumaal ning läbis trassina Lüganuse ja Toila valla alasid. Võistluse korraldajaks ja läbiviijaks olid Noorte Kotkaste Alutaguse malev ning Noorte Kotkaste esindus koostöös Kaitseliidu Alutaguse maleva, Naiskodukaitse Alutaguse ringkonna ja koostööpartneritega.Matkast võtsid osa noorkotkaste 4-liikmelised võistkonnad igast maakonnast ning kodutütarde võistkond Jõgevamaalt.

Trassi ajaline kestus oli umbes 36 tundi ning läbitava maa kogupikkus ligi 40 kilomeetrit. Meeskonnad läbisid kontrollpunkte vastavalt individuaalsetele ajakavadele ning täitsid punktides etteantavaid ülesandeid. Sakala malevat esindas neljaliikmeline võistkond koosseisus Tõnn Alas (võistkonna kapten), Mairold Luik, Kermo Orumets ja Mart Kändma. Meie noorte esinemine sai hoobi juba neljanda kontrollpunkti järel, kui Kändma otsustas terviseprobleemide tõttu võistluse katkestada. Õnneks kogu võistkonda ei diskvalifitseerinud, kuid tugevad miinuspunktid tulid sealt sellegipoolest.Võistlustrassil tuli lahendada erinevaid ülesandeid ning panna proovile füüsilised võimed. Katsete loetellu mahtusid nii raadioside, esmaabi kui kanuusõit. Ühes punktis tuli noortel liikuda koos kasti tassides mööda takistusrada sedasi, et kastis olnud papptaldrik veest tühjaks ei loksuks. Noortel tuli näidata tule tegemise oskust: kahe puuvaia vahele oli kinnitatud nöör ning ülesanne oli teha etteantud vahenditega nii suur tuli, et see nöör läbi põleks. Jätkanud võistkonna liikmed suutsid hoida motivatsiooni ning koos jõuti rõõmsalt ka finišisse, kus ootas kuum duss, soe söök ning jalgade plaasterdamine. Oli järjekordselt huvitav, hariv ja tegus võistlus.





7. juuli 2020

Meedia, nobenäpu ja perenaise laager

Kaisa-Liisa Väli

Paistu rühma kodutütar






Juunikuu viimase nädala lõpus toimus Paistu koolimajas kahepäevane kodutütarde erialalaager.
Alustasime 30. juuni varahommikul. Kõik noored olid rõõmsad, sest saime üle pika aja jälle kokku.
Koolimajja jõudes kraaditi kõiki (see on praegusel ajal kohustuslik) ja pärast seda saadeti noored saali, kus nad said ennast sisse sättida.
Esimesel päeval käisid vanemaid kodutütreid õpetamas Jaak Nilson ja Iiris Prosa.  Jaak Nilson juhendas pildistamist ja fotode töötlemist ning Iiris Prosa rääkis meediast. Nooremaid kodutütreid ootas ees lille meisterdamine ja kokkamine ning see tuli kõigil väga hästi välja.
Õhtul ootas kodutütreid  ees loomingulist lähenemist nõudev väljakutse ja noored üllatasid juhte oma etteastetega. Laager ilma diskota ei ole mingi õige kodutütarde laager ja nii said noored jalga keerutada peaaegu südaööni.
Hommikul pidi pea olema kõigil uute teadmiste omandamiseks värske ja et see ka nii oleks, pugesid noored oma pesadesse.
Hommikul ärkasid enamjaolt kõik juba enne äratust, ent oli ka neid, kes oleks tahtnud terve päeva maha magada. 
Viimase külalisena käis laagris Sille Laks kübekaitseüksusest ja rääkis kokkutulnutele internetiohtudest. Laagris olnud vanemad ja kogenumad kodutütred õpetasid endast noorematele sõlmede tegemist ja seda, kuidas kasutada kompassi.
Lõunasöök söödud, võtsid juhid laagri kokku ning noored pididki oma sõpradega hüvasti jätma. Põrand pühitud, asjad kokku pandud ja sõit kodu poole võis alata.
Oli väga vinge ja õpetlik laager.




Vaata Gunnar Tease tehtud laagrifotosid siit: 

14. juuni 2020

Kuidas Karolinal läheb?



Käisime Karolinal külas.

Kuidas tal on läinud ja mis veel ees ootab, seda näed videost.

8. juuni 2020

Sakala tuletoojad on ema ja poeg Antonina ja Mihkel Eek.



Mihkel Eek õpib Viljandi Gümnaasiumis 11. klassis. Ta astus noorkotkaste ridadesse 27.05.2011. Temast sai noorkotkas tänu oma emale, kes hakkas noorkotkaste rühmapealikuks 2008 aastal ning eeskujuks olid ka mõlemad vanemad vennad, kes samuti olid noorkotkad. Sellest ajast saati on ta Sakala maleva üks aktiivsemaid noorliikmeid. Noorte Kotkaste organisatsiooni juures paelub teda peamiselt see, et saab teha erinevaid põnevaid tegevusi, mida muidu väga teha ei saa. Näiteks meeldivad talle kanuumatkad, orienteerumisvõistlused, paintball, erinevad rühma, maakonna ja vabariiklikud laagrid. Laagrid on alati põnevad, kuid samas ka õpetlikud. Näiteks on ta rohkem teada saanud riigikaitse tähtsusest ning võimalustest, on õppinud meeskonna tööd tegema, sõlmi ja köietööd, esmaabi, orienteerumist ning erinevaid keerulisi ning vähem keerulisi ülesandeid lahendama. Tal on noorkotkaste II järk. 2018 aastal osales ta võistlusel Mini-Erna ning on võitnud vabariiklike matkavõistlusi, näiteks 2019 aasta Väle-Jänese võistlus Valgamaal ja Mini-Põrgupõhja võistlus Raplamaal. Lisaks on Mihkel esindanud malevat liputoimkonna liikmena maakondlikel pidulikel üritustel. Kogenud noorkotkana abistab ta rühmapealikut rühma ürituste ning laagrite korraldamisel ning läbiviimisel. Lisaks tegeleb Mihkel veel rahvatantsuga Viljandi Gümnaasiumi segarühmas ’’HEBE’’. Ta on käinud kolmel tantsupeol ja ühel võimlemispeol. Talle pakub huvi veel puidu- ja metallitöö, restaureerimine ning keemia. Mihkel on saavutanud keemia olümpiaadil Viljandi voorus II koha. Peale kooli lõpetamist ongi tal plaan minna keemiat edasi õppima.


Kõrgemad tunnustused Noorte Kotkaste organisatsioonis:

  • 2017 – Peavanema tänukiri

  • 2018 – Eeskujuliku noorkotka märk

  • 2019 – Noorte Kotkaste teenetekiri



Antonina alustas Noorte Kotkaste rühma moodustamist juba 2007 aastal ning 26.05.2008 kinnitati ta käskkirjaga Nutikate Rebaste rühmapealikuks. Nutikad Rebased on peamiselt Paistu kooli noortest koosnev noorkotkaste rühm. Antonina on öelnud, et tema tegutsemist noorkotkaste rühmapealikuna on kindlasti kergemaks teinud see, et ta enda poisid olid organisatsiooni tegevustest väga huvitatud ning palju tuge sai ta teiste laste vanematelt. Põhjusel, et Antonina on ka ise väga seiklushuviline, siis sai ta läbi organisatsiooni palju põnevaid koolitusi ning kogemusi. Noorte Kotkaste organisatsiooni tugevuseks peab ta tugevat süsteemi, mis aitab tal oma tegevusi planeerida ja teostada. Kõik koostöö- ja arenguvõimalused on loodud – tuleb ainult ise tegutseda!

Ta on noortejuhina õppinud, kuidas luua ühtne meeskond, kuidas oma tegevusi ja aega planeerida, kuidas lapsevanemaid kaasata ja palju muud. Kõige enam rõõmustab ta selle üle, et ta näeb igapäevaselt kui loovad ja iseseisva mõtlemisega meie noored tegelikult on. Tuleb neid ainult usaldada ja neile tegutsemise võimalusi anda.

Antonina töötab Paistu koolis õpetajana ning Paistu Rahvamajas käsitööringi juhendajana. Lisaks sellele on ta ettevõtja. Pereettevõttes kasvatavad nad metsapuutaimi, millega annavad oma panuse metsade taastamisele. Üle kümne aasta on ta tantsinud Paistu naisrühmas ,,Anna Minna’’. Hobideks on veel maalimine ja matkamine. Viimast õnneks saab ta noorkotkaste tegevustes palju teha. Kõigele eelnevale lisaks otsustas Antonina minna ka edasi õppima Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse Kogukonnaharidust ja huvitegevust. Selle üle on ta eriti uhke, sest TÜVKA-s on omaette vaim, millest peaks tema arvates kõik osa saama.

Suurimateks saavutusteks peab Antonina seda, et tema enda pojad, kellest kaks on vanuse tõttu noorkotkaste organisatsioonist lahkunud, kuid endiselt panustavad noorkotkaste rühma tegevuste korraldamisel ning läbi viimisel. Lisaks on suureks toeks ka pere isa Jüri, kes on Sakala maleva Nutikate Rebaste rühma toetajaliige. Äärmiselt uhke on ta selle üle, et tema rühmast on sirgunud tänaseks väga palju iseseisvaid ning kindlameelseid noormehi ning endiselt on tal võimalus anda panus uute vahvate ja särasilmsete noorkotkaste ellu panustada.



Kõrgemad Noorte Kotkaste tunnustused:

2009 – Teenetekiri

2011 – Teenetemärk

2016 – Teeneteristi III klass



Maakaitse päeva sel aastal ei toimu vaid tuli liigub marsruudil Tallinn – Suure-jaani – Viljandi (ratsamonument) – Karksi-Nuia


25 aastat Naiskodukaitse Sakala ringkonna taasasutamisest.


1995. aasta 8. juunil avaldas Kaitseliidu Sakala malev koos Viljandi Naisliiduga maakonna ajalehes „Sakala“ kuulutuse, milles kutsuti aktiivseid ja ettevõtlikke naisi aadressil Jakobsoni tänav 14 (praegune Villa Dolly) liituma Naiskodukaitsega. Kuulutuse peale tuli kohale kümmekond naist. Suurem osa neist lahkus kohe, kui nad kuulsid, et see on vabatahtlik organisatsioon, kus töötasu ei maksta. Alles jäi neli vabatahtlikku naist, kes soovisid Naiskodukaitsesse tegevliikmeteks astuda. Nendeks olid Riina Kängsepp, Katrin Kivistik, Astrid Toomel ja Helju Jaska. Samal päeval alustati juba ka aktiivse tegutsemisega.

Tänasest on selleks möödas 20 aastat. Taasasutatud Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaiseks sai Riina Kängsepp ning aseesinaiseks Katrin Kivistik. Aktiivselt on tegutsetud kõik vahepealsed aastad ning tänasel päeval kuulub toimekasse seltskonda 130 liiget. Tähtsa juubeli puhul said algatajaliikmed tänutäheks Naiskodukaitse rinnamärgid.


Vaata videot

26. märts 2020

Täna 30 aastat tagasi taasasutati Kaitseliidu Sakala malev




Heiki Raudla "Kaitseliidu Sakala malev 100" 

20. veebruaril 1990 peeti Viljandimaa Kaitseliidu asutamiskoosolek Viljandi KEK-i ruumes. Osa võtsid 15 taastajat ja kaks külalist. Samas kirjutasid nad avalduse Kaitseliitu astumiseks: Hans Zemesch, Viktor Udaltsov, Andrus Pikkur, Mart Aasna, Elmo Poolak, Tarmo Evert, Ants Saul, Ago Truu, Emil Alesma, Eino Tuuling, Heldur Vahenurm, Tõnis Läänesaar, Meelis Õispuu, Mati Kärme ja Enno Aonurm. Otsutati hakata mehi värbama. Ei võetud NLKP liikmeid. Kaitseliitu astuja pidi loovutama Vene sõjaväepileti.
Teine koosolek toimus 5. märtsil 1990, osavõtjaid oli 23. Moodustati Viljandi linna algatusrühm ja otsustati saata viis meest Tallinna julgestama Eesti Kongressi, mis oli valitud 24. veebruaril 1990. Võeti vastu uusi liikmeid. Viljandi algatusrühma juhiks määrati Tarmo Evert.
Karksis kirjutasid mehed esimesed avaldused Kaitseliitu juba 9. veebruaril  1990, 29. märtsil 1990 astusid Kaitseliitu Tarvastu mehed, kevadel liitus Põltsamaa, kus 5.aprillil 1990 toimus asutamiskoosolek.
Eesti Kaitseliitu polnud olemas, olid üksikud malevad, nagu oli olnud ka 1917. aasta sügisel.
26. märtsil 1990 oli taas suurem kokkusaamine Viljandi kutsekeskkoolis  nr 9. Taas olid uued astujad, nüüd kokku juba 50.
Sakala maleva põhikiri võeti vastu maleva keskkogu koosolekul 11. aprillil.  1990. aasta lõpuks oli Sakala malevas 259 kaitseliitlast.

Fotol on taasasutatud Kaitseliidu Sakala maleva esimesi üritusi 1990-ndate aastate alguses. Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine rivistusega. Vasakult esimene on malevapealik leitnant Karla Tuim.

Foto: ajalugu.kaitseliit.ee

22. märts 2020

Sakala kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad toetavad Lilli piiripunktis politseinikke

Eda Kivisild

Lilli piiripunkt on üks neist Lõuna-Eesti paikadest, kust on võimalik sõita Lätist Eestisse ja vastupidi. Teised Viljandimaa ühendusteed Lätiga on suletud.
Lillist pääsevad läbi kõik sõidukid. Eestist Lätti sõitjatel piiranguid pole, kuid Lätist tulijad kontrollitakse.
"Põhiline liiklus toimub päeval, täna kella 17-ks on siit läbi läinud üle kümne sõiduki," ütles naiskodukaitsja Ebe Õnne, kes valvas reedel piiri  koos kaitseliitlase Meelis Haniotiga. "Öösel on aga väga rahulik". 
Piirivalvajatele on kohapeale toodud soojak, kus politsenikud saavad ka andmeid kontrollida.  
Läti poolt tulebki üks Läti numbrimärkidega must kaubik ja juhi eesmärk on jõuda Viljandisse. Ebe Õnne ja politseinikud käivad paberitega kaubiku ja soojaku vahet ning juhil lubatakse edasi sõita. Suhtlus lõunanaabritega toimub vene ja inglise keeles.
"On ka neid, kes käivad Lätist Eestisse tööle," sõnab Meelis Haniott. "Eesti riik seda võimalust eriolukorra ajal ära kaotanud pole."
Reedel käisid mehitatud  piiripunkti uudistamas ka Valmiera kohaliku ajalehe  ajakirjanikud.
"Nad tulid  meie juurde rääkima ja pildistama," märgib Õnne."Läti pool piirivalvet ei ole ja eks nad imestasid selle üle ka."
Peale ajakirjanike oli Läti poolel veel neid, kes suletud piiri vastu huvi üles näitasid. Eestisse juttu ajama nad siiski ei tulnud.  
Eriolukord kestab.

Fotod

24. veebruar 2020

VOLi esimees ja Sakala maleva pealik kutsusid vastuvõtule Karksi-Nuia






Eda Kivisild, fotod: Gunnar Teas


Pühapäeval 23. veebruaril korraldasid Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Alar Karu ja Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud vastuvõtu Karksi-Nuia kultuurikeskuses.
Alar Karu kõneles eesti keelest ja meelest. Ta sõnas, et sada aastat tagasi hakati Tartu ülikoolis õpetama eesti keeles. Täna vaieldakse, kas eesti keeles saab teadust teha. 
Karu andis üle ka Viljandimaa vapimärgi. Sel aastal pälvis selle kunstnik Aate-Heli Õun. 
Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus kõneles Kaitseliidu fenomenist ja lausus, et need, kes Kaitseliitu ei kuulu, ei pruugi sellest nähtusest aru saada.
Pärast kõne kutsus pealik lavale Martin Lingi ja kinnitas tema õlgadele leitnandi pagunid.
Maleva vapimärgi sai aasta kaitseliitlane Meelis Eelmaa.
Kaitseliidu II klassi teenetemedal anti üle Lauri Topolevile.
Kontsert-aktusel esinesid rahvatantsurühm "Samm sassis",  Priit Oks ja kandlemängija Heidi Öövel ning Viljandist pärit lauljad Stefan Airapetjan ja Eleryn Tiit, keda saatis Vändrast pärit kitarrist  Frederik Küüts.


Vaata vastuvõttu siit: Galerii

Viljandi pidutses Eesti sünnipäeval

Eda Kivisild, fotod: Gunnar Teas

Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva tähistamine algas kohtumaja juures. Lauldi hümni, linnapea Madis Timpson luges ette manifesti kõigile Eestimaa rahvastele ning pärast Eesti lipu laulmist mindi rivis Laidoneri mälestusmärgi juurde.

















Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus andis üle auastmed ja ergutused.
Kella 14-st algas lauluväljakul perepäev ning kell 15.30 tuli sinna ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Ergutused said:
Kaitseliidu teenetemedal, 2. klass
Lauri Topolev

Kaitseliidu ülema tänukiri
Andres Lapp
Andris Sild

Kaitseliidu Sakala maleva rinnamärk
Reigo Lillemäe
Ardo Koitla
Jarno Kipp
Risto Toobal
Agno Teinveld
Leho Lepalo
Peeter Sinimets
Ats Tarto
Andre Kalm
Inger Stanko
Vootele Saatmann

Kaitseliidu Sakala maleva pealiku tänukiri  ja  meene
Arvi Roosi
Alar Pajusalu
Madis Mikkor
Igor Esajas
Sven Raudsepp
Ailar Krüger
Frank Tiisler
Merle Murka
Ly Sova
Moonika Pärna
Antonina Eek
Raul Astel
Olev Luik
Merike Nõumees
Taivar Riiga(Riga)

Loretta Silm
Kaisa-Liisa Väli
Ketely Ždanov
Marja KIRSS
Remi Zieds
Karl Ilves
Georg Teiter
Hannes Tammets
Mart Kändma
Tõnn Alas
Mairold Luik
Raul Pinsel
Mikk Pinsel
Oskar Lind
Bruno Pugal
Jürgen Aas
Vaiko Juur

Vaata ülevaadet pidupäevast siit:  Galerii

20. veebruar 2020

Karksi malevkond võttis möödunud aasta kokku



Eda Kivisild, fotod: Gunnar Teas

Laupäeval, 15. veebruaril kogunesid Karksi malevkonna liikmed iga-aastasele üldkoosolekule. 
Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus rääkis kokkutulnutele Kaitseliidu tulevikusuundadest. 
Karksi malevkonna tegemisest aasta jooksul andis ülevaate malevkonna pealik Ervin Tamberg, noorte tegevusest kõnelesid Enno Teiter ja Raul Astel ning Naiskodukaitse Karksi jaoskonna aastast rääkis Kai Kannistu.
Revisjonikomisjoni aruande tõi kuulajateni Katrin Kivistik. Ta märkis, et suurim probleem kaitseliitlaste hulgas on liikmemaksu tasumine. Kokkuvõttes jäi komisjon malevkonna tegemistega rahule.
Üldkoosolekul kuulutas pealik välja ka Karksi malevkonna aasta noorkaitseliitlase. Selle tiitli sai Germo Malmre.  


Karksi malevkonna koosoleku pilte näeb siit:
Galerii

Kärstna lahingumängus võidutsesid Kuujäneste rühma kodutütred ja Ümera noorkotkad

Eda Kivisild, Fotod: Gunnar Teas

15. veebruaril leidis Kärstnas aset lahingumäng 7-11-aastastele noorkotkastele ja kodutütardele, mille võitsid Kuujäneste II kodutütred ja Ümera I noorkotkad.















Tänavu otsis kontrollpunkte kuus noorkotkaste ja kaheksa kodutütarde võistkonda.
"Sel aastal oli võistlus korraldatud teistmoodi," ütles Sakala ringkonna kodutütarde instruktor Tiina Ott. "Kõik võistkonnad startisid üheaegselt. Neil oli kaasas kaardid, kus olid märgitud kontrollpunktid ja võistlejad said ise valida, millises järjekorras nad kontrollpunktid läbivad."
Kahekümne kontrollpunkti läbimiseks oli aega neli tundi. Enamus punktides pidi võistkond end  registreerima elektrooniliselt, kaheksas punktis olid ka ülesanded, millega oli võimalik teenida lisapunkte.
Tuli visata täpsust, juhendada kaaslast, kel olid silmad kinni seotud, mõõta pikkust, kasutades oma käsi,tunda käbisid.
"Esimesele kolmele võistkonnale on meil sellel aastal ka uued medalid," lausus Ott.
Kärstna lahingumängu algataja on Priit Silla, kes viis esimese lahingumängu läbi 1993. aastal. Sel aastal toimus võistlus 28. korda.
Kärstna lahingumäng on 1919. aasta jaanuaris aset leidnud  lahingu mälestuseks, mille tulemusena peatati vaenlase, Vene 49. kütirügemendi liikumine Viljandi poole.

Vaata Kärstna lahingumängu pilte siit:  Galerii

7. veebruar 2020

Tartu rahu 100 Kolga-Jaanis

Tartu rahu aastapäeva tähistamine on Kolga-Jaanis muutunud traditsiooniks

Eda Kivisild














2. veebruaril tähistati ka Kolga-Jaanis Tartu rahu 100. aastapäeva. Seda korraldab juba aastaid Kolga-Jaani mees Hovard Nurme.
Sakala ringkonna naiskodukaitsja Margit Rei ütles, et aastapäeva pidamine oli tore. "Rahvast oli palju, Kolga-Jaani naisseltsi naised olid katnud toidulaua nii, et see oli lookas."
Oli ka kauneid ja huvitavaid etteasteid.
Rei lisas, et Tartu  rahu aastapäeva tähistamine sellisena on väga armas.
"Suurepärane, et eestvedajal on jaksu ja soovi seda ikka ja jälle korraldada. See oli meeldiv pärastlõuna meeldivas seltskonnas."


Vaata Tartu rahu tähistamist Kolga-Jaanis siit: Galerii
Fotod:Gunnar  Teas

27. jaanuar 2020

22. jaanuar 2020

Kodutütarde 88. aastapäeval tunnustati Sakala ringkonna rühmajuhte


Eda Kivisild


Pühapäeval, 19. jaanuaril tähistas Kodutütarde organisatsioon 88. aastapäeva Viljandimaal Heimtali ringtallis ning seal tunnustas Kodutütarde peavanem Ave Proos nelja Sakala ringkonna rühmajuhti.
Moonika Pärna sai hõbesõlega teeneteristi. Kerstin Käärik, Tiina Türk ja Anne Sepik võtsid vastu kuldsõlega teeneteristi.
Aasta pärli tunnustuse said Sakala ringkonna kodutütred selle eest, et nad kogusid Tartu Maarja kirikule annetusi.
Peavanem tuletas pidupäevakõnes meelde ka neid, kes 88 aastat tagasi kodutütardega tegelesid.
"See, et lühikese ajaga astus organisatsiooni ligi 20 000 kodutütart, on imetlusväärne," sõnas ta.
Proos tõi esile ka tänapäeva kodutütarde laialdast tegutsemisvõimalust.
"Eelmisel aastal ei möödunud ühtegi kuud ega nädalavahetust, kus meil poleks olnud mõnd üritust. Sama tegus saab olema ka meie 2020. aasta."
Peavanem tänas noortejuhte selle eest, et nende töötahe pole kadunud.
Pärast tunnustuste jagamist õnnitlesid külalised kodutütreid. Laulu ja tantsuga astusid publiku ette Sandra Vesseluha, Paistu noorte rahvatantsijate segarühm ja Sakala meeskoori topeltkvartett "Hellad kellad".

Galerii

Vaata Kodutütarde aastapäeva siit:  Video