Oh, ela ja õitse, kaunis kodumaa! Eesti Vabariik 107

Eesti Vabariigi aastapäeva pidustused kestsid terve nädalavahetuse ning leidsid aset maakonna eri nurkades.

Esmaspäev, 24. veebruar oli uhke ja pidulik päev. Ilmgi oli sedakorda kaunis ja päikseline ning sel moel oli Eesti sünnipäeva tähistada väga tore. 

Pidupäev sai Viljandis traditsiooniliselt alguse kohtumaja eest. Linnapea Johan-Kristjan Konovalov luges ette iseseisvusmanifesti. Seejärel liikus kolonn Vabaduse platsile, kus asetati mälestuspärjad Vabadussõjas langenute auks püstitatud samba jalamile. Pidulised said osa jumalateenistusest Jaani kirikus ja perepäevast lauluväljakul. 

Sakala maleva staabihoones andis malevapealik kolonelleitnant Andres Lapp üle ergutused.

Ergutused

Sõjaväeline auaste seersant reservis olevale isikule
MARI-LIIS SILD
FRANK TIISLER
TAUNO RÄÄSTAS
MAARJO RÖSLER
KEVIN PAAVO
ALAR RÄNNIK
NILS NIINEST

Sõjaväeline auaste kapral reservis olevale isikule
JAANIS MÄEVÄLJA
PEEDU PÕLD
KAIMAR MEREMAA
RAIMO METTUS
MARILIIS TAAL
KARMEN TOOMSALU
AARON KAIS
KAIDO KALA
SÖREN SILM
JAAK TIHANE
ANDRIS SILD
KALVIN KASE
TAIVO ŠIŠKIN
URMET NAHKSEPP
GERMO ARRO

Kaitseliidu ülema tänukiri
ÜLO TOOM

Sakala maleva rinnamärk
KRISTJAN KALDA
AARE  LUIK
MEEME LUIK
REEVO MAIDLA

Sakala maleva pealiku tänukiri
ALEKSANDER KUKKA
REIMO METTUS
JANEK LEHTPUU
JOONAS MÄGI
GERT ROOSNA
JAANIS ROOTS

Sakala maleva pealiku tänu aktiivse osaluse eest
MADIS AGUR
REET JOOSING
JAANIS MIKK
KAIMAR MEREMAA
PILLE MUSKA
AHTO MÄESALU
AVO ROOTS
ELEIN SARV
ENN SIHVER
MADIS SUKK
VELLO TAMMISTO
ROBERT VOSSMANN-TREIAL

Fotod: Rainer-Robert Suun, Gunnar Teas, Vika Zieds

EV107 Galerii

Ergutuste üleandmine

Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Sakala malev korraldasid Eesti Vabariigi aastapäeva puhul vastuvõtu

23. veebruaril korraldasid Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Kaitseliidu Sakala malev Eesti Vabariigi 107. aastapäeva tähistamiseks Suure-Jaani koolis piduliku vastuvõtu. 

Maakonna vapimärgi pälvis pikalt Olustvere kutsekooli tüürinud Arnold Pastak. Lisaks anti üle Kaitseliidu ergutused ja uued auastmed.

Sakala maleva pealiku kolonelleitnant Andres Lapi pidupäevakõne

Austatud Viljandimaa vapimärgi kavaler, lugupeetud riigikogu liikmed, külalised, head Viljandimaa inimesed!

107 aastat tagasi sündis tormilises julgeolekukeskkonnas Eesti Vabariik. Täna 107 aastat hiljem oleme siin Euroopa serval taas üsna väljakutsuvas julgeolekukeskkonnas. Just käesolevatel nädalatel on maailmas välis- ja geopoliitiliselt äärmiselt huvitav ja oluline aeg. Käivad üsna äärmustesse kalduvad arutelud küll Ukraina sõja lõpetamise osas, küll arutletakse Euroopa ühtsuse üle ja Ameerika Ühendriikide rolli üle maailma korravalvurina. Oleme endalegi ootamatult jõudnud olukorda, kus ühe rahva ja riigi saatust mõõdetakse maavarades. Meile omased demokraatia ning ühiskonna korralduse reeglid on muutumises ja kokkulepitust kinnipidamine ei pruugi enam olla reegel.

Ma soovin omalt poolt meile kõigile mõõdukust ja tasakaalu nende geopoliitiliste väljaütlemiste ja avalduste mõtestamises. Ei tohi lasta ennast nendest aruteludest heidutada ega hirmutada. Ka see on osa Vene föderatsiooni infosõjast ja mõjutustegevusest. Tahan sõjaväelasena teile kinnitada, et Eesti ohupilt ei ole muutunud ja täna Eestile otsest sõjalist ohtu ei ole. Lisaks ärgem unustagem, et kuulume maailma kõige võimsamasse sõjalisse liitu NATO-sse. Oluline on mainida, et mitte kunagi ega mitte kellegi poolt ei ole käimasolevates aruteludes seatud kahtluse alla NATO või NATO artikkel 5 toimimist.

Kindral Ühtegi on kirjutanud: "Vabadus ei ole iseenesest. Vaba saab olla see, kes seda ise tahab ja on selle eest ka valmis seisma." Ma tean, et siin saalis ja Viljandimaal laiemalt on palju just selliseid inimesi, kes on meie vabaduse eest valmis kõhklemata seisma ja vajadusel ka tegutsema. Olgu nad siis kaitseliitlased, reservväelased või hoopis kooliõpetajad, meedikud, poliitikud või ettevõtjad. Olen viimase pooleteise aasta jooksul tundnud suurt toetust Kaitseliidule just väljastpoolt organisatsiooni ja ma soovin teid südamest selle toetuse eest tänada. Koos moodustame terviku, mis loob aluse ja võimaluse riigi sõjaliseks kaitseks kui see vajadus peaks tekkima.

Lehvigu uhkelt sinimustvalged lipud homsel Eesti sünnipäeval. Olgem täna tänulikud vaba Eesti eest, võimaluse eest ise enda, oma laste ja riigi tulevikku kujundada. Ma soovin teile kõigile ilusat ja meeleolukat Eesti Vabariigi 107. sünnipäeva.

Elagu Eesti!

Eesti eest surmani!

Kaitseliidu ergutused

Sõjaväeline auaste leitnant reservis olevale isikule

MARTIN LAAN

Kaitseliidu teenetemedali III klass

TAUNO TILK

Sakala maleva eriteenetemärk

HELIR-VALDOR SEEDER

Sakala maleva vapikilp

VESTMAN GRUPP

Sakala maleva teenetemedali III klass

JAAN ROHT

MEELIS EELMAA

Galerii

Karksi malevkond pidas aastakoosolekut

Laupäeval, 15. veebruaril kogunesid Karksi-Nuia kultuurikeskusesse Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna kaitseliitlased pidamaks organisatsiooni kodukorras ettenähtud aastakoosolekut. 

Üheskoos tehti kokkuvõtteid möödunud aasta tegemistest, hinnati allüksuse hetkeseisu ja viidi läbi vajalike ametimeeste valimine. Samuti kuulati Sakala maleva pealiku, kolonelleitnant Andres Lapi sõnavõttu maleva ülesannetest ja ees ootavatest tähtsamatest tegemistest alanud aastal ning tunnustati suurimaid panustajaid. 

Oma tegemistest meie piirkonnas andsid ülevaate Naiskodukaitse Sakala ringkonna esindaja pr Mari Mesipuu ja noorteorganisatsioonide esindaja, Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor pr Ebe Õnne.

Möödunud aasta tegemiste eest tunnustas malevkonna juhatus rändauhinna ja rinnamärgiga energilist Jaanis Rootsi ning malevkonna tänukiri omistati Harri Mäesalule, Leeve Leplale ja Jaak Põldmale.

Enn Pinsel,
Karksi malevkonna teavituspealik

Laskurid kohtusid Sürgaveres

Juba teist aastat järjest võõrustas Sürgavere spordihoone ühel nädalavahetusel Kaitseliidu ja Eesti Laskurliidu õhkrelvadest laskureid, et saaks maha pidada suure võistluse. 2. veebruaril seadis end seal joonele koguni 220 Kaitseliidu teravsilma.

Nii nagu möödunud aastal, oli ka tänavu korraldamine Sakala maleva ning major Silver Mäe õlul.

Laskurliit ja Kaitseliit korraldasid ühise laskenädalavahetuse just seetõttu, et üle 300 võistleja tulejoonele seadmine nõuab suurt tööd ja ettevalmistust. Piltlikult ulatasid võistluse kordaminekusse abikäe ka lätlased, nimelt laenati naabritelt nädalavahetuseks elektroonilisi märklaudu. 

Sürgavere spordihoone on suurepärane võistluskoht, seal saab korraga rajal olla 40 võistlejat: 20 lasevad ühes ning 20 teises suunas.

Kaitseliidu spordipealik Margus Purlau kommenteeris, et laskmine on Kaitseliidus väga populaarne spordiala. Suur huvi on nii õhkrelvadest ja ka tulirelvadest laskmise vastu. Ka malevad ise korraldavad laskevõistlusi, näiteks Sakala malevas J. Kärneri nimeline laskevõistlus. Üle-eestilistel võistlustel on alati suur hulk osalejaid, teinekord võib võistlejaid olla 600, aga kusagil lihtsalt tuleb piir ette.

Sakala maleva poolt andsid lisaks Silver Mäele oma panuse korraldamisse Kairi Heinsoo, Andu Heinsoo, Anton Heinsoo, Evelin Lappalainen, Andrus Keerd, Ivar Siidirätsep, Mario Mardim, Anne Anton ja Ilmar Roosmaa.

Võistluste tulemused:
KLMV25_OHK_tulemuste_protokoll.xlsx

Lõuna maakaitseringkonna meistrivõistlustel selgusid täpseimad

25. jaanuaril toimusid Sakala maleva siselasketiirus Lõuna maakaitseringkonna meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises. 

Põlva LõMKR võistkond

Võistkondlik arvestus

1. Põlva malev

2. Sakala malev 

40 lasku, püstol, üldarvestus

1. Kristo Käo (Põlva) - 374

2. Marja Kirss - 368

3. Marit Pleiats - 366

40 lasku, püss, üldarvestus

1. Kristjan Kahre (Põlva) - 400,6

2. Reti-Karlota Rebane (Põlva) - 385,7

3. Ivar Siidirätsep - 382,4

Naised, 40 lasku, õhupüstol 

1. Marja Kirss - 368

2. Marit Pleiats - 366

3. Kairi Heinsoo - 363

Mehed, 40 lasku, õhupüstol

1. Andu Heinsoo - 362

2. Urmas Feldmann - 340

3. Reiko Sülla - 330

Evelin Lappalainen

Naised, 40 lasku, püss

1. Marja Kirss - 367,8

2. Evelin Lappalainen - 367,7

3. Marit Pleiats - 352,6

Mehed, 40 lasku, püss

1. Ivar Siidirätsep - 382,4

2. Martin Sandermat - 303,8

3. Andrus Keerd - 300,9

Järjekordne mälestusmäng jõudis tagasi Kärstna radadele

Laupäeval, 25. jaanuaril seiklesid noorimad kodutütred ja noorkotkad Kärstna kandis, kus leidis aset Kärstna lahingu mälestusmäng.

Vihmasabinat ja tugevat tuult trotsis ligi viiekilomeetrisel rajal 11 võistkonda. Etteantud kaardil näpuga järge ajades tuli leida 10 kontrollpunkti, kus ootasid lahendamist mitmesugused ülesanded, mille lahendamisel said noored tugineda 6. ja 5. järgu teadmistele. 

Lisaks nuputamisele ja õpitu rakendamisele said noored proovile panna ka jõudu ja osavust. Kõige tähtsam oli siiski hea meeskonnatöö ja üksteise kuulamine. Ühes punktis pidid võistlejad kokku viima kuupäeva ja olulise tähtpäeva (nt võidupüha, jõululaupäev, Eesti Vabariigi aastapäev). Siis tuli üles näidata kellatundmise oskust, näiteks joonistama seieritega kellale 17.35, ning määrata ilmakaari. Lisaks pidid noored mõistatama, mis toiduained on purgikestes ning leidma pargist lõvi ja otsima infotahvlilt tema kohta esitatud küsimustele vastuseid. Samuti said võistkonnad näidata üles head koostööd koormakattel palli hüpitamisega ning vajalike asjade pakkimisega evakuatsioonikotti. 

Rajalt naasid pisut väsinud, ent punapõsised noored, kellele kohtunikel jagus kiidusõnu. Pärast kosutavat sooja suppi ning auhindamist asusid noored koduteele. Esikoha noppinud võistkonnad valmistuvad nüüd üle-eestiliseks jõuprooviks - hoiame neile pöialt!

ESIKOLMIKUD
Kodutütred
1.  Rukkililled
2. Pöial-Liisi
3. Paistu

Noored Kotkad
1. Nutikad Rebased

2. Kalmetu

3. Kesklinna

MÄNG

• Kärstna lahingu matkamängu korraldatakse Eesti vabadussõja ajal 2.–6. jaanuaril 1919 Kärstna ümbruses toimunud murranguliste lahingute mälestuseks. Need olid ühed strateegiliselt olulisemad lahingud lõunarindel. Siin murti Punaarmee pealetungi ind ja lõppesid selle katsed liikuda edasi Viljandi poole. Viljandimaal olid Kärstna lahingud vabadussõja kõige ohvriterohkemad võitlused.
• Kärstna lahingute mälestuseks korraldati esimene matkamäng 1993. aastal Kärstnas. Selle kutsus ellu toonane Kärstna kooli ajalooõpetaja Priit Silla, kes mängu aastaid eest vedas.
• Võistlevad 7-11-aastased kodutütred, noorkotkad ja ka mitteliikmed. Kuni 2021. aastani korraldati Kärstna lahingumängu Kärstna ümbruses, et aga sealsed rajad olid osalejatel juba peas, hakati seda nimetama Kärstna lahingu mälestusmänguks ja võistlusrada on erinevates Viljandimaa kohtades.

Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas

Galerii

Täna 105 aastat tagasi algas relvarahu

Reedel, 3. jaanuaril möödus 105 aastat päevast, mil lõppes võitlus Vabadussõjas ja Eesti saavutas kätte võideldud rahu. 

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval kogunesid mälestushetkele Viljandis Kaitseliidu Sakala maleva, noorteorganisatsioonide, Naiskodukaitse ning linnavalitsuse ja linnavolikogu esindajad.  Kell 10.30 helisesid kirikukellad ning neil vaikuseminuteil sai tänumeeles mõelda vapratele võitlejatele. 

Mälestuspärjad asetati ja küünlad süüdati Vabadussõjas langenute mälestussamba, kapten Anton Irve mälestusmärgi ja Johan Laidoneri ratsamonumendi juures ning Vabadussõjas langenute kalmistul. 

Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lapp tõdes, et malevapealikuna on tal kohus ja eelkõige suur au avaldada au ja tänu Vabadussõjas võidelnutele. "Me ei saa ega tohi vabadust võtta iseenesestmõistetavana ning peale kaitseväelaste peaksid vabaduse eest hea seisma kõik Eesti eest hea seisjad," ütles Lapp.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii