Kuvatud on postitused sildiga Toomas Rebo. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Toomas Rebo. Kuva kõik postitused

12.8.25

Üksikkompanii Ümera pidas juubeliväärset õppenädalavahetust

Augusti esimesel nädalavahetusel leidis aset järjekordne Ümera ükiskkompanii traditsiooniline õppenädalavahetus, mis oli järjekorras juba viies. 
Major Marek Susi meenutas, et kord tuli üldkoosolekul arutusele, et võiks kord aastas kindlal kokkulepitud ajal kokku saada ning oma oskusi harjutada ja midagi uut juurde õppida,. "Ootasime, et see oleks Ümera liikmete miinimumpanus," täpsustas Susi.
Läbi aastate on õppenädalavahetuse kandev roll olnud laskmine ning Susi sõnul on eesmärk, et kõikidel liikmetel oleks oma relv, see oleks sisse lastud ja kõik oskaksid relva vajadusel kasutada.
Varasematest õppenädalavahetustest on Susile meelde jäänud pioneeriõpe, sihtmärkidele suunamine ja demineerimine. Missugused võiksid olla õppenädalavahetused viie aasta pärast, on praegu küll raske ennustada, kuid Susi tõdes, et laskmise harjutamine ei tohiks kuskile kaduda. "Kuigi laskmise roll muutub marginaalsemaks, ei kao see kuskile, sest relva käsitseda ja ennast kaitsta osata võiks küll igaüks!"

mjr. Marek Susi ja UGV
Seekordse õppenädalavahetuse peamine suund oli drooniõpe ning Marek Susi roll oli tutvustada ja õpetada UGV rolli sõjaolukorras. UGV-d on mehitamata maismaadroonid, mille tootmine on maailmas sisse saanud suure hoo. Susi juhitavas ettevõttes valminud droonid on maailmas ilmselt ainsad, millel on topeltjuhtimissüsteem, mis tähendab, et drooniga saab sõita nii kaugjuhtimise teel, kui ka sellel istudes. Enamik tänapäevaseid droone on diiselhübriidid, mis on kaalult üpris rasked, ning on ka kergemaid elektrilisi. 
UGV-sid kasutatakse praegu Ukrainas lahingutes ning need on end keerulistes ilmaoludes hästi tõestanud. 
"Inimese roll lahingkontseptsiooni planeerimises väheneb oluliselt, saab anda ülesande ning AI mõtleb välja, kuidas neid paremini lahendada. Samas inimene kao siiski kuhugi, keegi peab ikka olema, kes sisendi annab," rääkis Susi.

Ümera üksikkompanii pealik major Toomas Rebo sõnul on õppenädalavahetus aastasündmus, kuhu kogunevad kõik liikmed hoolimata oma sõjaaja määrangust ning sellest, kas ollakse tegev- või toetajaliikmed. "Siin saab oma silmaringi laiendada ning harjutada, olgu selleks laskmine või topograafia - alati proovime leida teemasid, mis võiksid kõnetada kõiki. See kõik ongi meie ühine panus riigikaitsesse." 
Rebo peab oluliseks seda, et nii osalejate kui ka instruktorite näol oleks pealekasvu ja järjepidevust 
ehk käbist kännuni nagu kõlab Ümera tunnuslause.

Andres Rõigas
Andres Rõigas üsna värske liikmena (1,5 aastat) osales õppenädalaahetusel teist korda ning peab seda kogemust oluliseks ja kasulikuks. "Muidu mul polekski eriti võimalust kogu kompaniiga kokku saada ja tutvuda. Samuti on hea võimalus laskmist harjutada," rääkis Rõigas ja lisas, et väga huvitav oli tutvuda drooniteemadega. "See kõik rikastab igapäevaelu oluliselt!"




Soome toetajaliige Aarne Markko on õppenädalavahetustel osalenud korduvalt nii õppija kui õpetajan ning on siit alati midagi kasulikku kaasa võtnud. Oluliseks peab ta Soome ja Eesti koostööd, et nii siinsed kui ka Soome-poolsed instruktorid saavad end proovile panna. "Mulle väga meeldis drooniõpe, sest Soomes pole saanud liigse bürokraatia tõttu sellega tegelda," ütles Markko. 

Kohtumiseni augusti esimesel nädalavahetusel 2026!

Galerii

30.6.25

Abja gümnaasiumi kolimine – kaitseliitlaste ja kogukonna ühine pingutus



Juuni lõpus kogunes Abja gümnaasiumi juurde ligi 70 inimest, et aidata
koolimaja tühjaks kolida. Talgupäeva eesmärk oli viia ajutisse õppehoonesse
– Mõisaküla endisesse koolimajja – kõik suuremad esemed, et vana koolimaja
saaks minna kauaoodatud renoveerimisse. Kõik planeeritud tööd said tehtud.

Tegemist ei olnud lihtsalt kolimisega – see oli kogukonna ühisaktsioon, kus
lõid kaasa lapsevanemad, õpetajad, vilistlased, õpilased ning väga olulist
osa täitis ka Kaitseliit. Tööle tuldi eri rollides: kes kooli töötajana,
kes lapsevanemana, kes vilistlase ja kes kaitseliitlansena. Üks osaleja
muigas, et ei teagi, millisesse nimekirja end kirja panna, sest kõik
sobivad.

Kaitseliidu panus oli talgupäeval märkimisväärne. Kohal olid liikmed nii
Karksi malevkonnast kui Ümera üksikkompaniist, samuti osalesid
Naiskodukaitse ja Kodutütarde esindajad. Kaitseliit tõi kohale neli suurt
sõidukit, millega sai transporditud kogu suurem ja raskem kooliinventar,
mida tavalise bussiga poleks olnud võimalik liigutada.

Kaitseliidu Sakala maleva Ümera üksikkompanii pealiku ning üksiti Abja
gümnaasiumi haldusjuhi ja riigikaitse õpetaja Toomas Rebo sõnul oli
talgupäev ühtaegu rahaliselt otstarbekas ja kogukondlikult liitev –
võimalus mitte ainult kooli abistada, vaid tugevdada sidet, mis ühendab
piirkonna inimesi selle kooliga. “Paljude jaoks oli see rohkem kui lihtsalt
koolimaja – seal on käinud nende vanemad, nad ise või nüüdseks juba nende
lapsed. See on paikkonna tuiksoon, mille ümber elu koondub,” lausus Rebo.


Kaitseliidu osalus sellistes ettevõtmistes ei ole juhuslik. See on loomulik osa organisatsiooni laiapindsest riigikaitsest, kus kaitseliitlased seisavad mitte ainult valmis relvaga kriisiolukorras, vaid panustavad aktiivselt oma kogukonna toetamisse ka rahuajal – seal, kus on abi vaja. Kolimistalgud olid ehe näide sellest, kuidas Kaitseliit on kohal ja tegutseb ühiskonna liikmena, mitte üksnes selle kaitsjana. Abja gümnaasiumil ja Sakala maleval on ka varasemast ajast tihe koostöösuhe. Kool on olnud osaline mitmes Kaitseliidu ettevõtmises: Lõuna Silla õppusel, ussisõdalaste majutuses Sibulal, samuti on korraldatud erinevaid noorkotkaste ja kodutütarde laagreid ning võistlusi. Need seosed ei ole formaalsed, vaid elavad – paljud õpetajad ja koolitöötajad on ise seotud Kaitseliiduga ning vastupidi. Talgupäev kinnitas taas, et üheskoos on võimalik palju korda saata. Kui kooli tulevikku panustavad need, kellel on sellega side, olgu see hariduslik, perekondlik või isamaaline, siis ei jää ükski suur töö tegemata. Kaitseliidu panus Abja kooli kolimisse on ehe näide sellest, kuidas riigikaitse ja kogukond põimuvad – praktiliselt, loomulikult ja tulemuslikult. Tekst Üllar Priks Fotod: Keijo Koort





22.11.24

Sakala maleva aasta tegijad 2024


AASTA KAITSELIITLANE 2024 TOOMAS REBO

Toomas Rebo on Ümera üksikkompanii pealik. Ta on aus, kohusetundlik, teotahteline ja isamaaline Kaitseliidu liige. 2023. aastal panustas ta Kaitseliidu tegevusse ligi 1000 tundi ja sel aastal on panustanud vähemalt 500 tundi. Tema eestvedamisel arendatakse pioneerialast kompetentsi mitte ainult Sakala malevas, vaid kogu Lõuna maakaitseringkonnas.
Toomas Rebo kuulub ka Sakala maleva juhatusse.
Rebo eestvedamisel on Ümera üksikrühmast saanud üksikkompanii ja 2024. aastal oli üksikkompanii juurdekasv 20 protsenti.
Lisaks Kaitseliidu tegemistele õpetab ta riigikaitseõpetust Abja gümnaasiumis. Abja gümnaasiumis asutas ta Noorte Kotkaste Sakala maleva Ilvese rühma ja on aktiivne rühmapealik. Augustis 2024 valiti Rebo Noorte Kotkaste Sakala malevapealiku abiks.
2023. ja 2024. aastal viis ta Lõuna maakaitseringkonnas läbi kortermaja keldrisse varjendi ehitamise projekti.
Toomas Rebo on süstemaatiline ja kaasav. Kaitseliidu töö ja oma igapäevase töö ühendamisega on ta saavutanud palju uusi väljundeid, mis on viinud uute silmapaistvate arenguteni. Toomas Rebo on eeskujuks kogu Ümera üksikkompaniile ja kogu Sakala maleva liikmeskonnale. 


AASTA NOORTEJUHT 2024 EDA KIVISILD

Eda Kivisild tuli kodutütarde Sakala ringkonda 2021. aastal ringkonnavanemaks. Samal aastal hakkas ta enda ümber koguma Kalmetu rühma kodutütreid, kes olid juba aastaid ilma juhita. Paraku tuli sellel ja ka järgmisel aastal vahele koroonapandeemia, mistõttu oli igasugune õppetegevus ja sealhulgas ka huvitegevus, häiritud. Õige hoo said Kalmetu kodutütred sisse alles 2023. aastast, kui seni väikesesse rühma hakkas lisanduma noori ja praeguseks on rühm kasvanud 14 liikmeni. Nagu ikka, jäävad mõned passiivsemaks, kui kooli vahetavad, kuid rühmajuhil on nendega kontakt olemas ja ta kutsub neid pidevalt rühma sündmustele.
Kivisild on võtnud eesmärgiks oma rühma liikmete pideva arendamise lähtudes nende isikuomadustest. Vajadusel annab ta aega ühe või teise väljaõppe osa omandamiseks, vajadusel aga motiveerib õpet kiiremini läbima. Ta lähtub põhimõttest, et kodutütre väljaõpe peab olema eakohane, põnev ja tekitama eduelamust. Teisalt lubab ta tüdrukutel ka eksida ja analüüsida, mida eksimusest on võimalik õppida ja kuidas järgmisel korral paremini teha.  Kivisild on tasakaalukas ja rühma liikmete individuaalseid omadusi hindav juht. Ta on juhendaja, mitte noore eest ära tegija.
Kodutütarde Kalmetu rühmajuhina teeb Kivisild koostööd Kalmetu ja Kesklinna rühmade noorkotkastega ning koos korraldatakse laagreid. Laagrite planeerimisel kaasab ta vanemaid kodutütreid ja võimaldab neil erialakatsete raames läbi viia erinevaid õpitube.
Kivisild on lisaks Kalmetu rühma juhtimisele neljandat aastat ka Sakala ringkonnavanem. Nii ringkonnavanemana kui rühmajuhina on tema põhiline eesmärk arendada ringkonda ja kohelda kõiki võrdselt. Ta on hea kuulaja ja on aidanud lahendada nii mõnegi probleemi.
Ringkonnavanemana on Kivisild võtnud eesmärgiks kodutütardele võimaldada uusi ja huvitavaid kogemusi. Nii 2023. kui 2024. aastal on ta 18-aastaseid noori viinud projekti Erasmus+ DiscoverEU raames Euroopasse, pakkudes vähemate võimalustega noortele planeerida reisi, valida sihtkohti ja otsustada vaatamisväärsuste üle. Ta räägib viit võõrkeelt: itaalia, prantsuse, saksa, inglise ja vene keelt. Ta on kutsetunnistusega käsitöömeister ja koorijuht. Tema koorid on osalenud 2023. aasta noorte laulupeol ning sel suvel käis ta Kalmetu kooli lastekooriga Prahas kultuurifestivalil.


AASTA KODUTÜTAR 2024 JOHANNA MARIA TOPOLEV 

Johanna Maria Topolev on Kodutütarde organisatsiooni noorliige alates 2020. aastast. Kalmetu kodutütarde hulgas on ka kõige staažikam ja vanem ning on autoriteet noorematele rühmaliikmetele. Ta on ühelt poolt tasakaalukas ja teisalt suudab ka end maksma panna nii kodutütarde kui noorkotkaste seas. Tal on organisatsioonis kindlad eesmärgid ning ta on end häälestanud võetud sihtideni jõudmiseni. 
Topolev soovib läbida ajateenistuse ning on mõlgutanud mõtteid Kaitseväeakadeemiasse astumisest. Oma kodutütre teekonnal on ta tundnud ka tagasilööke, kuid ei ole lasknud nendest end heidutada.
Topolevi lemmikvaldkonnad on meditsiin ja side. Kalmetu kooli maastikumängudel on ta olnud nii side- kui esmaabipunktis, ta on koos rühmavanemaga valmistanud ette laagreid ja koondusi, viinud Kalmetu rühmade koondustel ning Kalmetu ja Kesklinna rühmade ühistes laagrites läbi esmaabi- ja sideõpet ja osalenud Kolga-Jaani kooli NOT projektis, kus õpetas samuti esmaabi. Sidehuvilisena õppis ta ära morse kasutamise ja ta omab sidespetsialisti erialamärki.
Ta on andekas ka muudes valdkondades: Kalmetu koolis oli ta igal aktusel ja peol teadustaja/õhtujuhi rollis, osales kooli näiteringis ja laulab Kalmetu kooli lastekooris. Johanna Maria Topolev on saavutanud koos Anni Ojaga teise koha üle-eestilisel võistlusel CREATLON ja üleriigilisel tasandil ära märgitud Sten Roosi muinasjutuvõistlusel.
Topolev on läbinud Naiskodukaitse baasväljaõppe kursusest toitlustuse, sõdurioskuste, ohutushoiu ja esmaabi kursuse ning kui Sakala ringkonnas poleks organisatsiooniõppe kursus ära jäänud, oleks ta läbinud ka selle.
Tõendus selle kohta, et Topolevil on oskus kiiresti olukorrale reageerida ja keerulises situatsioonis mitte pead kaotada, on käesoleva aasta Kalmetu ja Kesklinna rühmade telklaagrist 13. ja 14. septembril Loodi RMK alal. 13. septembril õhtul tabas laagrit äikesetorm ja kogu selle aja jooksul võis Topolevi näha just seal, kus abi oli kõige rohkem vaja: päästis telke kokkukukkumisest ning kui oli selge, et  laagrisse me jääda ei saa, viis asju autosse, lohutas nooremaid, kes nutsid hirmust, rääkis nende vanematega ning lõpuks jäi nendega Sakala maleva lasketiiru ööbima ja hoolitses hommikusöögi eest. Käitumine kriisiolukorras näitab tema küpsust. 


AASTA NOORTEJUHT 2024 ANTONINA EEK 

Antonina Eek on särasilmne ja staažikas Noorte Kotkaste Nutikate Rebaste rühmapealik, kelle tegevus ja saavutused väärivad esiletõstmist. Tema pühendumus, visadus ja soe inimlikkus on olnud suunanäitajaks ja toeks arvukatele noortele ning eeskujuks kaastöötajatele. 
Tänu oma oskustele ja kirele on Eek tõusnud rühmavanema ametikohalt Noorte Kotkaste Sakala maleva malevapealikuks, kelle juhtimisstiili iseloomustab inspireeriv soojus ja kindlameelsus.
Eeki töö Noorte Kotkaste juures on olnud sümbioos Eesti Vabariigi väärtuste hoidmisest
ja noortele rikastavate ning põnevate kogemuste pakkumisest. Tema koondused on alati midagi enamat kui tavalised kogunemised – need on täis õpetlikke seiklusi ja mängulist õppimist. Ta suudab luua keskkonna, kus iga noor tunneb end väärtustatuna ja saab omandada teadmisi ja oskusi, mis aitavad kasvada vastutustundlikeks ja isamaalisteks kodanikeks.
Lisaks rühmapealiku ülesannetele on Eek olnud aktiivne projektijuht ja organiseerija.
2024. aasta jooksul kirjutanud ja ellu viinud neli IHP projekti, mis on pakkunud tegevusi mitte ainult noorkotkastele ja kodutütardele, vaid ka organisatsiooni mittekuuluvatele noortele. Need projektid on aidanud rikastada noorte arenguvõimalusi ja tõsta maleva tegevuste kvaliteeti.
Eeki töö nõuab suurepärast ajaplaneerimise oskust ja sügavat pühendumist noorsootöö
väärtuste edendamisele.
Eeki roll on olnud oluline ka mitmesuguste ürituste korraldamisel: Kärstna lahingu
maastikumängul punktikohtunik koos rühma noortega, Pruudeni mälestusmängul punktikohtunik, lastevanemate laagri tegevuste läbiviimine koos rühma toetaja ja noorliikmetega, ta on kuulunud Noorte Kotkase aastapäeva korraldamise meeskonda ning saatnud noori suurlaagrisse Spekter, tagades neile turvalise ja meeldejääva kogemuse.
Eeki juhitud Nutikate Rebaste rühm on saavutanud märkimisväärseid tulemusi:
2023. aastal Kärstna lahingu maastikumängul 1. ja 2. koht ning 2024. aastal 1. koht; Abja gümnaasiumi maastikumängul 7.–9. klasside arvestuses 2. koht. Rühma noored on osalenud lipuvalvetes ja pidulikel üritustel Lillis, Paistus, Viljandi vallas ja Paistu koolis, esindades väärikalt oma rühma ja organisatsiooni. 
Eek on aktiivne osaleja ja korraldaja Sakala maleva suurüritustel, sealhulgas erikatsete ja jõululaagri korraldusmeeskondades. Tema juhendamisel on regulaarselt toimunud rühmakoondused ja järkude tõstmised. Nutikate Rebaste tegevus on stabiilselt püsinud aastast 2008 ning novembriks 2024 on rühma noorte osalus tegevustes 3481 tundi, rühmas on 35 noorliiget.
Eeki positiivsus ja soojus on loonud inspireeriva keskkonna, kus noored saavad avastada oma tugevusi ning kasvada läbi harivate ja mänguliste kogemuste. Koostööd tehakse kodutütarde ja Läti skautidega, pakkudes rahvusvahelisi ja kogukondlikke seiklusi.
Selline juht nagu Antonina Eek on organisatsiooni süda ja hing. Tema panus
Eesti isamaalise kasvatuse ja noorte arendamise valdkonda on hindamatu. Tema töö ei mõjuta mitte ainult tema rühma liikmeid, vaid inspireerib ka kolleege ja kogukonda laiemalt. Tema pühendumus, entusiasm ja särasilmsus on eeskujuks kõigile, kes temaga koos töötavad.

AASTA NOORKOTKAS 2024 REIMO JÜRJO 

Reimo Jürjo on Noorte Kotkaste Sakala maleva noorkotkas, kelle tegevus ja panus väärib esiletõstmist. Alates 2015. aastast, mil ta liitus Noorte Kotkaste organisatsiooniga, on ta näidanud üles pühendumust ja sihikindlust, mis on teinud temast olulise eeskuju nii Sakala malevas kui ka Kaitseliidus laiemalt.
Jürjo pühendumus ja algatusvõime on aidanud tugevdada noorkotkaste tegevust ning innustanud noori nii malevas kui ka väljaspool seda. Jürjo juhtimisoskused tulid eriti hästi esile Sakala maleva noortekogu loomisel ja juhtimisel. Tema eestvedamisel sai noortekogu tugevaks ja aktiivseks noorteplatvormiks, kus noorliikmed said oma ideid ellu viia ja vastutust võtta.
Jürjo panust organisatsiooni arengusse ilmestavad järgmised algatused: Sakala maleva suvelaagri korraldamine koostöös kodutütardega, Kärstna lahingu mälestusmängu korraldamine, Kolga-Jaani NK/KT tutvustuslaagri juhtimine ning Noorte Kotkaste organisatsiooni tutvustamine Viljandimaa koolides.
Jürjo on esindanud noorkotkaid vabariiklikel üritustel, kus tema professionaalsus ja esinduslikkus on kiitust pälvinud. Ta on esindanud noorkotkaid noortevaldkonnas Kaitseliidu keskkogul ning suurlaagri Spekter staabimeeskonnas, tuues noorte hääl otsustamise protsessidesse. Tema algatused ei piirdunud pelgalt oma malevaga – ta on julgustanud ja toetanud noori ka ühisprojektides osalema, pakkudes neile võimalusi arendada koostööoskusi ja luua sidemeid väljaspool oma malevat.
Olulise osa Jürjo panusest moodustab uute noortejuhtide juhendamine ja toetamine. Näiteks on ta aidanud Kesklinna kooli rühma noortejuhil kiiremini kohaneda ja oma rollis kindlustunnet leida.
Kogemuste jagamine ja oskus noori innustada on muutnud ta hinnatud mentoriks, kelle poole pöördutakse nii nõu kui ka motivatsiooni saamiseks. Tema juhtimisstiil, mida iseloomustavad vastutustunne, empaatia ja siiras huvi noorte arengu vastu, on muutnud Sakala maleva noorte tegevuse edukamaks.