18. september 2022

Sakala noored said taas olümpiakarika võidukalt oma peade kohale tõsta



16. ja 17. septembril kogunesid Kaitseliidu noorteorganisatsioonide esindused Viljandisse, et end proovile panna olümpiamängudel. Viljandi linnastaadionil katsus vanadel olümpiaaladel rammu ligi 200 noort. Seegi kord olid võitmatud Sakala maleva kodutütred ja noorkotkad, kes ei loovutanud oma valdusest neli aastat tagasi saadud rändkarikat.


Olümpiamängude avapauk anti reede, 16. septembri õhtul Viljandi kesklinnas Vabaduse platsil. Olümpialastele esitasid Viljandi Jakobsoni kooli balletistuudio neiud tantsu „Oja” – selle laulu sõnad „Iga vesi jõuab ükskord jõkke, ta selleks ületab kõik tõkked...” olid eesseisvat üritust silmas pidades vägagi kõnekad. 

Platsile sammusid 15 maleva noored: Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Pärnumaa, Põlva, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valgamaa, Viru, Võrumaa.

Kõigile jagati tõrvikud, millest süüdati suur olümpiatuli, selle võistlusplatsile viimise auväärne ülesanne oli Sakala noortel Jürgen Aasal ja Kädi-Lii Välil. 

Oma parimad soovid edastasid võistlejatele Kodutütarde ja Noorte Kotkaste peavanemad. „See on äge sündmus ja ma usun, et te naudite seda! Soovin teile homseks kerget jalga, osavust ja kiirust. Liikumises peitub elu ja tervis. Aitäh, et te olete teistele eeskujuks!” kõneles Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm.

Kodutütarde peavanem Ave Proos rõhutas, et olümpiamängude eesmärk on püüelda rahumeelsema ja parema maailma poole. „Ma loodan, et lahkute siit uue kogemuse võrra rikkamana. Pidage meeles, et rajale ei jäeta kedagi maha!” 

„Tervist, meie lootus ja tulevik!” hõikas Sakala maleva pealik Andres Sarits tervituseks. „Erinevalt teistest eakaaslastest, kes kaubanduskeskustes hängivad ja mõttetustega tegelevad, olete teie siin, arendate vaimu ja füüsist. Just teist on palju abi teie lähedastele ja riigile laiemalt. Õnne ja edu võistlustemöllus!” 

Viljandi linnapea Madis Timpson rõõmustas, et külla on tulnud palju noori toredaid inimesi. Ta arutles, et olümpiamängud ei ole tavaline spordivõistlus, vaid seal on peidus komplekt väärtusi, nendel mängudel unustatakse alati sõda ja vaen. „Kerget jalga ja rahulolu endaga!” lisas meer.

Viljandi saab olla uhke, sest siit on pärit ka sportlane, kes on välja võidelnud olümpiamedali – sõudja Kaspar Taimsoo võitis 2016. aastal suveolümpiamängudel pronksi. Ta kinnitas, et ka seekordsete mängude avamise pidulikkus ja uhkus ei jää palju maha päris olümpiamängudest. „Uhke! Suur rõõm on seda siin kogeda! Pidage meeles, et tuleb austada konkurenti, pakkuda abi ja küsida temalt, kas kõik on hästi. Meeskonnana suudad alati rohkem kui üksi!” jagas Taimsoo õpetussõnu.

Rongkäik võttis ennast vilkuritega politseiauto sappa ning algas teekond läbi õhtuse Viljandi järve äärde staadionile. Pärast avarivistust algas kestvusjooks, kus vanuserühmade kaupa jooksid nii tüdrukud kui ka poisid kestvusjooksul 20 minutit ühtejutti. Kel pärast esimest võistlust jalad ei tulitanud ja jaksu jagus, said oma ööbimispaigas,Jakobsoni koolis veel diskotada.

Laupäeval algas aga tihe rebimine. Peakohtunik Aivar Hommiku, kes on aastaid Suure-Jaanis korraldanud vanade olümpiaalade võistlusi, käe all olid kavas kilbijooks, paigalt kaugushüpe koos raskustega ning granaadiheide ja kuulitõuge (mõlemat vahendit pidi viskama nii vasaku kui ka parema käega). Võistlusarvestus käis kodutütardele ja noorkotkastele eraldi vanuserühmade kaupa: 7–12-aastased ning 13–18-aastased.

Ilmataat võistlejaid ja korraldajaid ei hellitanud ning kallas kõiki korduvalt üle tiheda külma vihmaga ja siis lasi tuultel raputada. Kui ta aru sai, et neid vintskeid tüüpe miski ei kohuta, joonistas lõpuks üle staadioni ja Viljandi järve kauni vikerkaare. 

Päeva lõpuks oli kavas meeleolukas teatejooks, kus tuli teha kotisjooksu, liduda nii, et ühel vahetusel jalas lestad, teisel minisuusad, siis pidi pajakindas käega veeretama palli ning läbima vahemaa, ees topsidest tehtud prillid ja taltsutama kepphobuseid.

Kui vilkad staabitöötajad olid tulemused kokku löönud ja diplomid kirjutatud, algas autasustamine.

Suur rõõm oli taas tõdeda, et üldvõidu pälvisid Sakala maleva kodutütred ja noorkotkad. Eesti spordiseltsi Kalev välja pandud uhke rändkarikas jääb malevasse oma aukohale. Kohtumiseni nelja aasta pärast uutel olümpiamängudel! 

Parimad Kodutütarde arvestuses

1. Jõgeva

2. Sakala

3. Viru

Parimad Noorte Kotkaste arvestuses

1. Harju

2. Pärnumaa

3. Sakala

Individuaalselt parim nooremate kodutütarde arvestuses
Marit Võhma (Viru)

Individuaalselt parim vanemate kodutütarde arvestuses 
Kati-Ly Randviir (Viru) 

Individuaalselt parim nooremate noorkotkaste arvestuses
Keorg Latt (Harju)

Individuaalselt parim vanemate noorkotkaste seas
Jürgen Aas (Sakala)

Vaata fotosid avamisest auhindamiseni ning pingutusest puhkehetkedeni siit:

Galerii

Lõuna maakaitseringkonna allüksused müttasid täiendõppel


Septembrikuu kolmandal nädalal kogunesid täiendõppele Lõuna maakaitseringkonna Tartu, Põlva ja Sakala allüksused. Kaitseliitlased treenisid oma oskusi hajutatud lahingutegevuses, samuti lihvisid üksikvõitleja oskusi ja jao formatsioone. Õppepäevad olid Viljandimaal Väluste lasketiirus ja Võrumaal Nursipalu harjutusväljakul. 

Fotod: Gunnar Teas 
Galerii

9. september 2022

Sakala malev avas 105. sünnipäeva puhul oma uksed


Kaitseliidu Sakala maleva liikmed tähistasid 7. septembril maleva loomise aastapäeva. Sakala malev loodi 7. septembril 1917. aastal Kaitseliidu keskkogu otsusega, mis teeb Sakala malevast Eesti vanima. Täpsemalt jookseb maleval nüüd uhke 105. aasta. Piduliku päeva tähistamiseks otsustati sellel aastal avatud uste päeva kasuks.

Kell 16 alustas õhtut Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi oma kõnega. „Sakala malev loodi 1917. aastal natuke aega enne Eesti iseseisvuse väljakuulutamist. Põhjused olid väga veenvad, käimas oli esimene maailmasõda ja inimesed koondusid selleks, et kaitsta oma vara ja keskkonda ning see on jäänud nii ka tänapäeval, mil Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon,” kõneles kindral. „Sakala malev on alati olnud tubli, see on hea, et te hoiate alles traditsioone. Edasi tuleb minna selles suunas, et vastu võtta uusi väljakutseid ja arvesse võtta tulevikuvajadusi – seda eesmärki kannab ka tänane lahtiste uste päev. Nii saab näidata inimestele, et Kaitseliit ei ole ainult kusagil metsas luuremänge mängivad mehed, vaid Kaitseliit on rahvaorganisatsioon laiemalt,” kiitis ta.

Riho Ühtegi kinkis malevale seinaplaadi oma tsitaadiga: „Vabadus ei ole asi iseenesest. Vaba saab olla see, kes seda ise tahab ja on selle eest valmis ka seisma.” Ühtlasi andis kindral malevale edasi Vabariigi Presidendi Alar Karise õnnesoovid sünnipäeva puhul.

Sakala maleva pealik major Andres Sarits tõdes oma sõnavõtus, et nii nagu sellises eas inimene ei taha niisugust sünnipäeva pidada väikses seltskonnas šampanjaklaase kõlistades, ei tahtnud ka malev olla üksi ning avas uksed oma liikmetele ja neile, kes veel ei ole liikmed, kuid võib-olla saavad nendeks. „Ma ei taha kaugeltki mitte öelda, et Sakala maleva päevad saavad selle soliidse vanusega varsti loetud, väärt organisatsiooni jaoks on 105 tore algus, kust saab mitmed sajad julgelt edasi panna!” rääkis Sarits.

Avarivistuse järel näidati soovijatele staabimaja ning tutvustati maleva territooriumit. Kõikidel külalistel ja oma liikmetel oli võimalus osa võtta õnneloosist, kus pidi käima läbi 5 tegevuspunkti, mis olid kaardil kujutatud. Staabimajas oli võimalus panna proovile enda meditsiiniteadmisi ning jälgida, kuidas toredad Naiskodukaitse naised teevad haavamulaaže. Maleva 50-meetrises tiirus toimus kõige põnevam osa: kõik osalejad said lasta sõjarelva ning uurida, kui suure tagasilöögi võib anda relv.

Väiksematele huvilistele oli üles pandud suur batuut, jäätisemasin ning suhkruvatitelk – nii mõnigi noor lahkus õhtul suhkrut täis kõhuga, sest kõik asjad ja tegevused olid tasuta. Parkla platsil tutvustati maleva relvastust ning pakuti sünnipäevakringleid. Sünnipäevakutsel oli kirjas, et osalejad viiakse ka lõbusõidule, mis ka juhtus, ning sai sõita sõjamasinate kastis. Kogemus, mida iga päev ei saa!

Kodutütred olid väljas huvitavalt kujundatud takistusrajaga, kus pidi kolme sõjamasina kasti vahel mööda rippköisi turnima. Igas kastis ootas ees huvitav ülesanne, mis pani mälu ja teadmised proovile.
Noored Kotkad pakkusid osalejatele võimalust lasta õhupüssiga ning oli ka selliseid, kes lasid kõik märgid etteantud kuulide arvuga ära. Paintball’i mängus sai proovile panna oma kiirust ja laskmisoskusi, sihtides liikumise ajal rohelisi sihtmärke.

Sakala maleva liikmeskonda kuuluvad kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad. Tegevust leidub siin kogu perele ning igav ei hakka kunagi. Kaitse kodumaad oma kodust ning astu Kaitseliitu! Alati valmis!

Tekst: noorkotkas Reimo Jürjo
Fotod: Gunnar Teas

Galerii