23.6.22

Sakala malev tähistas Viljandis maakaitsepäeva


Võidupühal,
23. juunil kogunesid huvilised Viljandisse Vabaduse platsile, et osa saada Kaitseliidu Sakala maleva korraldatud maakaitsepäevast.

Uudistada sai Kaitseliidu, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tehnikat ja masinaid ning tutvuda Eesti Punase Risti tegevusega.

Naiskodukaitse Sakala ringkonna naiskodukaitsjad korraldasid üheksast punktist koosneva bingo. Soovijad said lahendada mitmesuguseid ülesandeid (näiteks ohupiktogrammide tundmine, viktoriin, evakuatsioonikoti koostamine), koguda nende eest osalustempleid ja lõpuks õnneratast keerutades endale meene võita. Mõistagi sai keha kinnitada seljankaga.

Loteriiletil ootasid piletiostjaid koostööpartnerite annetatud meened ning naiskodukaitsjate ja kodutütarde meisterdatud esemed. Tulu läheb Naiskodukaitse asutaja Mari Raamoti mälestuspingi fondi. Samuti koguti kohapeal annetusi Viljandi Vabadussõja ausamba taastamise toetuseks.

Kaitseliidu rivistusel olid teiste hulgas esimest korda väljas oma uues vormis naiskodukaitsjad, kes kuuluvad evakuatsioonirühma. Rivistusel andis Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus üle tublidele liikmetele ergutused. 

Et Kodutütarde organisatsioon tähistab tänavu 90. aastapäeva, lasus just neil auväärne ülesanne Saaremaalt teele saadetud võidutule kodumaakondadesse toomine. Viljandimaale tõid tule kodutütar Gerli Tafenau ja noortejuht Ülle Treimann. Seejärel said Viljandimaa nelja omavalitsuse esindajad Andrus Tiituselt võidutule, et viia see oma piirkonda jaanilõkete süütamiseks.


TUNNUSTUSED

Kaitseliidu Valgeristi III klass:

Vello Tammisto

Kaitseliidu Teenetemedali I klass:
Arvo Pede

Kaitseliidu Teenetemedali II klass:
Kaspar Saul
Tarmo Riisk

Kaitseliidu Teenetemedali III klass:
Aarne Markko
Peter Holmqvist
Mihkel Soolo
Birgit Karu
Aksel Kiik

Tänukiri eduka ja silmapaistvalt hea kohustuste täitmise eest:
Meelis Vitsut
Andres Alver
Salli Järve
Erle Nõgene
Helja Ütsik
Karin Ilus
Signe Kold
Harri Mäesalu
ltn. Marin Link
v-vbl. Toomas Taimre

Kaitseliidu Sakala maleva teenetemärgi I klass:
Rein Kikas
Harri Rebane

KL Sakala maleva teenetemärgi III klass:
Marek Susi
Ervin Tamberg
Erich Palm
Ahto Alas

Kaitseliidu Sakala maleva rinnamärk:
Kai Kannistu (ketiga)
Margo Aavik (ketiga)
Jüri Platonov (ketiga)
Raili Pedanik
Kristjan Stanko
Mihkel Mölter
Janno Ormus
Eiki Tiigimäe
TImo Vreimann
Maarjo Rösler
Üllar Priks
Toomas Rebo
Peeter Ilus
Perttu Hietanen
Kirsti Markko
Jukka Markonsaari
Harri Liimatainen

Malevapealiku tänukiri ja meene aktiivse osalemise eest sõjaväelises väljaõppes:
Raivo Roosi
Marko Purge
Risto Karu
Andres Sakkov
Mari Mesipuu
Andrei Tšernov

Malevapealiku tänukiri ja meene eeskujuliku teenistuse eest õppusel SIIL 2022 EvakR kooseisus:
Riin Laeneste
Liis Käsper
Aili Mägi

Malevapealiku tänukiri aktiivse osalemise eest Kaitseliidu tegevuses:
Marko Vanninen
Mikko Hoskonen
Raimo Lahtinen
Kalevi Kaur
Eva Kikas
Mauri Koskela
Mart Särg
Maiu Kivilaan

Malevapealiku tänu kohusetundliku ja aktiivse tegevuse eest:
Panu Ikävalko
Markku Hokkanen


Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Laine Lindvest


Galerii

20.6.22

Väikeste Rebaste retkel sai selgeks noorkotkaste ABC


18. ja 19. juunil kogunesid noorkotkad Paistu kooli Väikeste Rebaste retkele, et saada juurde uusi VI–IV järkude teoreetilisi ja praktilisi oskusi ja teadmisi ning kinnistada olemasolevaid.  Koos oli 28 noorkotkast Halliste, Abja, Heimtali ja Nutikate Rebaste rühmast. Laagrit viis läbi rühmapealik Antonina Eek. Üritust rahastati noorte isamaalise hariduse programmi finantstoetuse raames.

Kui laagrilised olid laupäeval end koolimajas sisse seadnud, ootasid ees esimesed õpitoad: etikett (õpiti noorkotkaste piduliku ja laagrivormi kandmise nõudeid), noorkotkaste seadused ja Kaitseliidu struktuur. Ühiselt käidi läbi teemad, mis on noorliikmetele VI–IV järgu tõstmiseks. Mõistagi jätkus poistel aega ja jõudu sõbrunemiseks ja mängimiseks.

Pühapäeva esimesel poolel olid taas kavas töötoad, kus olid kõne all orienteerumine, sõlmed, õhkrelvast laskmine ja lõkke tüübid. Suurt õhinat pakkus oma koti pakkimine ja selle juhendajatele ette näitamine. 

Pärast kosutavat lõunasööki kogunesid poisid õue, et Paistu kooli ümbruses Sultsi külas matkamängul oma oskused ja teadmised proovile panna. Kolmeliikmelisi tiime ootas ees neli punkti, kus tuli näidata nii meeskonnatööoskusi kui ka seda, mis õpitubadest meelde jäi. Näiteks meditsiinipunktis oli vaja kannatanul kätel ja jalgadel haavad hoolikalt kinni siduda. Siis tuli kahe toki vahele „ehitada” selline lõke, mis süttiks ja põleks niimoodi, et tokkide vahele kõrgele seotud nöörgi läbi põleks. Samuti said noorkotkad siduda postide vahele sõlmi ja lasta kõhuli lamades õhkrelvast märklaua pihta. 

Antonina Eek jäi laagri ja koosolnud noortega väga rahule. „Mul on nii hea meel, et kõik nii ilusti sujus. Lapsed olid väga innustunud, kuulasid kõikides õpitubades ja rääkisid kaasa! Isegi kui ma mõne teema puhul mõtlesin, et äkki on igav, siis vastupidi, nad vaatasid ja kuulasid huviga. Tegime kolmesed grupid, nii et erinevatest rühmadest olid poisid koos, kõik olid sõbralikud ja said ilusti läbi. Väga tore oli näiteks see, et neile väga meeldis koti pakkimise ülesanne ja igaüks tahtis enda oma ette näidata. Kord oli ka majas, näiteks öörahu saabus ruttu ja vaikus oli hommikuni majas,” jutustas Eek.

Fotod

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas 

10.6.22

Noorkotkad pistsid rinda Raudna jõe vetevoogudega


Laupäeval, 4. juunil käisid noorkotkad Soomaal kanuumatkal. Matk oli mõeldud Halliste, Abja, Heimtali ja Nutikate Rebaste rühma eelkõige väiksematele noorkotkastele, kes polnud varem kanuuga sõitmas käinud. Suuremad ja kogenumad olid nõu ja jõuga abiks.

Pärast põhjalikku juhendamist ja küsimustele vastamist lasti 12 kanuud vette Kuusekäära sillalt. Kui hädavajalik oli hoolikalt kilekotti pakitud ja juhendajad rangelt üle kontrollinud seljas olevad päästevestid, siis võiski kolme kaupa kanuusse istuda ning ees ootas umbes 9 kilomeetrit sõudmist, et randuda Meiekosel.

Üks ühine veematk on suurepärane võimalus õppida ja harjutada meeskonnatööd. Eesistuja ülesanne on krapsakalt sõuda, et alus ikka vett mööda edasi liugleks, keskmine aitab teda ja tema tööd jälgides oma panuse anda. Sabas istujal lasub aga kohustus juhtida kanuu õiges suunas, et kokkupõrkeid ja kaldasse sõitmisi vältida ning vajadusel pidurdada. Eks see sõit läks nii mõnelgi sinka-vonka, et asjast üleüldse aimu saada ja koos meeskonnaga rütm kätte saada. Väga oluline on seesuguse retke puhul ka omavaheliste suhete hoidmise treenimine – kui keset vett ikka täiesti tülli pöörad, siis pole muud, kui tuleb proovida leida ühine keel, et kuiva nahaga maale pääseda. Umbes poolel maal puhkepausi ajal vangerdati mõnes kanuus rahvast ringi ja vahetati rolle, et sõit veel sujuvamaks saada.

Veelolijaid soosis ilus suveilm: tuul puhus tülikad verejanulised sääsed minema ning päike soojendas parasjagu, et aerutades ülearu palav ei hakkaks. Suur õnnestumine oli see, et mitte keegi ei ajanud oma sõidukit kummuli ega saanud märjaks! 

Kui kanuud matka lõpus kaldasse said tõmmatud, sai pärast istumist jalgu sirutada ja matkata lõkkeplatsile. Pärast rassimist maitsesid makaronisalat ja lõkkel küpsetatud vorstid imehästi. Mossis nägusid ei olnud ühtki ning esimest korda kanuutajad rõõmustasid uue kogemuse üle.

Tekst Tea Raidsalu

Foto Enn Pinsel

9.6.22

Sakala rahvas tutvustas end hansapäevalistele

Eelmisel nädalavahetusel tuksus kogu Viljandi linn juubelihõnguliste 30. hansapäevade rütmis. 4. ja 5. juunil olid lossimägedes Teisel Kirsimäel laste- ja noortealal püsti Sakala maleva telgid, kus huvilised said tutvuda eri organisatsioonide tegevustega.

Naiskodukaitse telgis oli võimalik end kurssi viia, missugused toiduvarud (nii endale kui ka lemmikloomale) ja ravimitagavara peaksid olema igas kodus, et kriisiaeg üle elada. Palju huvi pakkus päikesepatareidega laetav ja dünamoga raadio, milles on lisaks olemas ka akupank ja taskulamp. Mitmed laadalised lubasid selle endale hankida. Lapsed uudistasid ohutushoiuteemalist näidismaja ja nuputasid, mis seal peaks olema paremini. Laual oli nuputamiseks välja pandud viis matkatarvikut: kompass, vile, termokile, traatsaag ja tulepulk. Oli rõõm tõdeda, et enamik asju tuvastati päris kiiresti.


Kaitseliidu laual oli reas muljet avaldav relvavalik (9 x 19 mm püstol HK USP, 7,62 x 51 mm täpsuspüss M14 ja 5,56 x 45 mm automaat R20), turvavest ja kiiver. Püssid ja püstolid panid silma särama mudilastest täiskasvanuteni soost hoolimata. Mõistagi võis kaitseliitlasest esitleja juhendamisel neid pihku võtta ja sihikusse piiluda. Sõdijat kaitsev kaalukas vest võttis nii mõnelgi proovijal põlve nõtkuma. Küsiti palju relvade hinnaklassi kohta, samuti tunti huvi õppuste ja Kaitseliidu vastu üldisemalt.

Vormis kodutütred ja noorkotkad kutsusid väiksemaid laadalisi mängima memoriini, kus tuli leida noorkotkaste ja kodutütarde erialamärkide paarid. Samuti sai pusletükkidest kokku sättida kaks pilti, millel olid kujutatud noorkotkas ja kodutütar oma pidulikus vormis. Julgematele maaliti näole uhke kamuflaaž maskeering ning soovija sai endale plekkmärgi rinda.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: erakogu


7.6.22

Noored kogunesid Välustesse riigikaitselaagrisse

3.–5. juunini leidis Viljandimaal Välustes aset Kaitseliidu korraldatud riigikaitselaager, kus osalesid riigikaitseõpetust õppivad gümnaasiuminoored. Seekord oli kohal 76 noort viiest koolist, eelmisel aastal võttis osa 40 osalejat kahest koolist.

Sakala maleva pealiku Andrus Tiituse sõnul on küll ette antud valdkonnad, mida peab laagris käsitlema, aga juurde lisatud muid põnevamaid teemasid ja ka laskmise osa. „Seda kohustust otseselt pole, aga kuna tegemist on riigikaitsega, siis võiks õppimine käia koos relvade ja püssirohulõhnaga,” sõnas ta ja täpsustas, et Sakala maleva liikmed jagavad riigikaitseõpetust Viljandi gümnaasiumi õppuritele.
Hommikul olid küll laagriliste näod unised, kurdeti külma ja halvasti magamise üle, aga hea ja õpetlik kogemus läks kirja igal juhul. „Kui teema on huvitav ja vajalik, siis loodan, et midagi jääb ikka külge. Kõige tähtsam on, et õpilased oleksid laagri lõpus rõõmsad ja jääksid rahule,” nentis Tiitus. „See on meeldiv, et õpilased on distsiplineeritud ja motiveeritud,” kiitis ta.
Sügisel septembri lõpus tuleb Välustes riigikaitsenädal Viljandi kutseõppekeskuse 150 õpilasele ning selle korraldamine on Sakala malevale Tiituse sõnul paras proovikivi.

Abja gümnaasiumi õpilased Kert Virro ja Markus Suga tõdesid, et riigikaitselaagris omandatud kogemused ja teadmised tulevad kindlasti kasuks kaitseväes teenides. Huvitava teemana tõid nad välja meditsiini ja muidugi selle, et sai õppida päris relva kasutama. Abja gümnaasiumis on eraldi sisekaitse õppesuund, kus valikainetena on piirivalve- ja politseiõpetus ning päästeõpe.

Viljandi gümnaasiumi õpilased Elinor Luik, Maria Allik ja Kirsika Tõruvere pidasid riigikaitselaagrit
heaks kogemuseks. „Riigikaitseõpetus tundus hea väljakutse ning tahtsin end proovile panna,” ütles Elinor Luik. Maria Allik põhjendas oma valikut sellega, et tahtis riigikaitsest rohkem teada saada ning soovis end arendada. „Ma tahtsin midagi uut proovida ning see tundus nii teistsugune,” lisas Kirsika Tõruvere. 
Neiud kurtsid, et orienteerumisel nad eksisid ära ning pidid seetõttu kilomeetri jagu tihnikus sumpama ning telgis on kitsas ja külm magada. Positiivsena tõid nad välja selle, et ilmaga väga vedas ja seltskond oli hea ning samuti kiitsid nad pädevaid instruktoreid.
Kuigi viimasel ajal on paljud tütarlapsed siirdunud vabatahtlikult kaitseväkke, leidsid nii Luik, Allik kui ka Tõruvere, et tõsise riigikaitsehuviga neidudele on see väga hea väljakutse, ei ole see tee nende jaoks. 


Tekst Tea Raidsalu
Fotod Gunnar Teas

Noored Kotkad pidasid sünnipäevapidu

 

Reedel, 3. juunil kogunesid Sakala maleva noorkotkad ja noortejuhid ning lapsevanemad ning toetajad Halliste kooli pidulikule vastuvõtule, et tähistada organisatsiooni auväärset 92. aastapäeva.

Noorte Kotkaste Sakala malevapealik Riho Rei tõdes oma kõnes, et kuigi COVID-19 tõttu pole kaks aastat saanud aastapäeva pidada, on noored tänu noortejuhtide leidlikkusele leidnud võimalusi aktiivset tegevust jätkata. „Minu kummardus teile selle eest!” ütles Rei.

Koostöös vallavalitsuste, koolide, Kaitseliidu, Naiskodukaitse ja Kodutütardega on aset leidnud hulgaliselt põnevaid üritusi. Eraldi avaldas Rei tunnustust neile noorele, kes on saavutanud medalikohti vabariiklikel võistlustel.

Sakala malevapealik major Andrus Tiitus tunnustas poisse, kes on valinud endale selle organisatsiooni ning seeläbi pannud oma õla alla Eesti Vabariigi toetuseks. „Jätkame tööd, et Eesti oleks hoitud ja kaitstud ning noorkotkastel on selles oluline roll!” sõnas Tiitus.

Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaine Jane Koitlepp tõdes, et tal on suur rõõm näha nii palju vormis noorkotkaid. „Suur tänu, et mõtlete isamaale!” ütles ta ja ulatas Riho Reile naiskodukaitsjate poolt suure kommikoti. „Metsas peab ikka olema taskus üks komm ja siit jagub teile kõigile!” lisas ta.

„Noorkotkad on üks väga äge seltskond! Tore, et olete olemas!” kiitis Kodutütarde Sakala ringkonnavanem Eda Kivisild.

Eriline oli seekordne vastuvõtt neile 21 poisile, kes andsid aktusel noorkotkaste vande ja said kaela sinised rätid. „Poisid, kui te annate tõotuse, siis mõelge hoolikalt neile sõnadele, olge töökad ja viisakad ning eeskujuks ja abiks teisele,” lausus Rei.

Et noorkotkad on tegusad ja andekad mitmel alal, tõestasid Remi Zieds, kes esitas kaks laulu, ja Jürgen Aas, kes laulis ja mängis kitarri.

Tunnustust ja tänusõnu jagus nii aktiivsetele noorkotkastele kui ka toetajatele ja abilistele, kes on pannud õla alla poiste tegevusele. 

Galerii

Tekst Tea Raidsalu

Fotod Gunnar Teas 

3.6.22

Formeerijad osalesid koos noorkotkaste ja kodutütardega suurõppusel “Siil 2022”

 


Sakala ja Valga maleva isikkooseisu baasil on komplekteeritud 2. jalaväebrigaadi tarbeks formeerimispunkt, mis tegutseb Tartus Matkekeskuses. Formeerijate ülesanne on formeerida 2. jalaväebrigaadi valitud üksused ehk reservõppe kogunemisele kutsutud reservväelased registreerida õppusele ja anda neile kätte üksikvõitleja varustus koos üksikvõitleja relvastusega. 

Formeerijad kogunesid oma kodumalevates 16. mail kell 9 ja nagu ikka: kohalolekukontroll, vajalik varustus kaasa ning algas sõit Tartusse ülesannet täima brigaadilt formeerijatele kasutada antud sõidukitega MAN.

Sel aastal oli õppus eriline, sest Sakala ja Põlva Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Noortekogude soovil kaasasime ka kodutütred ja noorkotkad õppusele “Siil 2022”.

Sakala malevas kogunes 40 kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat ning 6 noorliiget. Valga malevas kogunes 14 kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat ning 4 noorliiget. Põlva maleva 5 noort osalejat saabusid iseseisvalt Tartusse, kus kogu seltskond – 69 osalejat – sai kokku päeval kell 13.

Formeerijad teadsid oma ülesannet vastavalt erialadele. Isikkoosseis jaotus kiirelt ning siirduti formeerimist ette valmistama. Noortega tegeles kunagine noorkotkas, praegune Sakala maleva tegevliige Jarmo Malmre, kes tutvustas noortele ohutusreegleid ning mida võib ja mida mitte.

Kui mina punktipealikuna olin kaitseliitlastele ülesanded edastanud, leidsin ka aega noorte uudishimu rahuldamiseks ning siis oli noortel võimalus küsida kõike, mis pähe tuli: kus oleme, miks oleme, mida tegema hakkame. Küsimusi tuli üllatavalt palju ja väga asjakohaseid. Hiljem oli linnaku tutvustus ja sujuvalt jõudsid ka noored kaitseliitlaste käimasolevate tegevuste juurde. Mulle oli suur üllatus, kui sujuvalt suutsid noored omale leida juhendajad, kes neile reaalseid tegevusi tutvustasid. Esimesel päeval saadi õhtule umbes kella 21.30 paiku, et välja puhata järgmise päeva raskeks katsumuseks. 

Kutsutud reservväelasi käis meie formeerimisliinist läbi mõni võitleja vähem kui 1200. Ka teine päev lõppes umbes kella 22.30 paiku, mil tekkis võimalus enamik üksusest koju saata ja minu üllatus oli suur, kui linnakusse jääda soovijatest kõik olid noorliikmed. Loomulikult jäid linnakusse veel üheks päevaks jätkuformeerimisele vähesed kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad, meid koos noorliikmetega oli kokku 19.

Trall läks edasi 28. mail, mil oli jälle vaja koguneda: Sakala malevast 40 tegevliiget ja 6 noorliiget, Valga malevast 15 tegevliiget (koolikohustuste tõttu Valga noored sel korral ei osalenud) ning Põlva 6 noort osalejat saabusid jälle iseseisvalt Tartusse – kokku 67 osalejat.

Algas lahkformeerimine ehk siis reservväelaste varustus lattu tagasi ja selle usin ülelugemine. Kogu protsess lõppes sama päeva õhtupoolikul umbes 21 paiku. Jälle üllatas noorte nördimus õppuse läbi saamise üle, sest õppus oli planeeritud ka 29. maiks, aga seltskond oli tubli ja kiire, nii et järgnes vaba päev.

Noored said võimaluse proovida reservväelaste esmast isikutuvastamist, varustuseliinis varustuse väljastamist, relvaosakonnas relvade väljastamist, reservväelaste mõõtmist rätsepalindiga, mille tulemusel sai üldse neile varustust väljastada ning juhendada reservväelasi ankeetide täitmisel ning vastata küsimustele “Kuhu nüüd?”.

Minu hinnangul ja lugedes noorte tagasisidet, julgen teha järelduse, et noorte kaasamine sellistele suurtele õppustele on ülivajalik ja mina kindlasti jätkan noorte kaasamist.

Lõpetuseks tänan kõiki osalejaid, kõik olid väga tublid ja motiveeritud! Tänan! “Iga okas loeb!”

Lõuna Maakaitseringkonna formeerimiskeskuse 1. pealiku abi,
Raadi Formeerimispunkti pealik
kpr Raul Astel

Foto: Jarmo Malmre