7. august 2022

Naiskodukaitsjad kinkisid oma esimesele esinaisele mälestuspingi


Laupäeval, 6. augustil oli Mustla külje all Kitsi-Tamme talu hoov täis külalisi ja pidulikku elevust, sest sel päeval möödus 150 aastat Naiskodukaitse esimese esinaise Mari Raamoti sünnist. Ümmarguse tähtpäeva puhul avas tänutäheks tema teenete eest ja tema mälestuse au sees hoidmiseks Naiskodukaitse Sakala ringkond koostöös Viljandi vallaga mälestuspingi ja infotahvli.

Piduliku sündmuse avasid Märt Tombi pillilood ning seejärel luges Mari Raamoti mälestusi ette Ugala näitlejanna Terje Pennie, kes kümne aasta eest mängis peaosa Raamoti elust sündinud lavaloos.

Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming tõdes, et Naiskodukaitsel on hirmsasti vedanud, et meil on olemas Mari Raamot, kel oli võimalik sirguda harituks naiseks. „Igal organisatsioonil on lihtsam areneda, kui on olemas tugevad traditsioonid ja inimesed, keda kangelaseks pidada. Mari Raamot on see kangelane, kellest kuulevad kõik naiskodukaitsjad,” ütles Tooming ja lisas, et organisatsioon räägib uhkusega oma ajaloost ja vaatab kindlameelselt tulevikku. „Püüd olla oma ajast ees, olla teerajajad – sarnased jooned on naiskodukaitsjatel ka praegu!”

Tooming tunnustas Sakala ringkonda selle eest, et nii-öelda altpoolt tulnud initsiatiivid on ellu viidud. Näiteks on palju aastaid peetud Mari Raamoti mälestuseks rattaretke ning loodud mälestuspink.

„Meil on kaks aastat olnud rasket perioodi, mil tuleb leida igapäevakriisidele lahendusi. Lisaks tuleb tegelda paljude uute liitujatega. Selle kõrval aga suudate hoida fookuses pikaajalisi perspektiive. Aitäh teile, Sakala naised, olen teile väga-väga tänulik!” ütles Tooming.

Esinaine mõtiskles, et igas naiskodukaitsjas on tükike Mari Raamotit ning nüüd saab igaüks tulla ja istuda peaaegu et iseenda pingile.

„Mari Raamot oli tõeliselt suur naine selle kõige paremas tähenduses. Ta oli ema, abikaasa ja ühiskonnategelane ja on imetlusväärne, kuidas ta suutis päästa oma pere kahel korral vangistusest,” ütles Sakala maleva vastne pealik major Andres Sarits.

Viljandi abivallavanem Irma Väre pööras oma tervituskõnes pilgu minevikku ning imetles toonaseid taluperemehi, kes hoolimata raskest elust leidsid, et on väga oluline saata oma lapsed kooli haridust omandama. „Mari Raamot leidis võimaluse, kuhu anda oma hing ja käsi ning luua Naiskodukaitse. Ta on suur eeskuju, aga selleks ei saada niisama, me peame sellest oma lastele rääkima. Tema elulugu on sama põnev kui seiklusjutt,” arutles ta ning tunnustas kogukonda ajaloo tähtsaks pidamise eest.

Sakala ringkonna esinaine Jane Koitlepp tänas kõiki, kes on mälestuspingi rajamisse panustanud. „Suur-suur tänu Tarvastu jaoskonna naistele, kes tulid sellele mõttele ning on siin talus ka Mulgi peremänge korraldanud! Olen tänulik Vika Ziedsile, kes on korraldanud pingi toetuseks loteriisid ning neile, kes on selleks asju meisterdanud! See kõik on lihtsalt nii võimas!” lausus Koitlepp ja lisas: „Meil on ka sellega vedanud, et meil on Ugalas olemas oma Mari Raamot, sest minu jaoks ongi Terje Pennie see õige Mari Raamot!”

Vahepeal möllama kippunud tugevad tuulehood ja vihmavalangu peletas oma esinemisega eemale just selleks sündmuseks kogunenud 12-liikmeline Sakala ringkonna projektikoor Esta Kivisilla juhatusel. Kauneid ajaloolisi helesiniseid kleite kandnud naised esitasid palad „Laula, kuni elad”, „Meil aiaäärne tänavas” ja „Nii vaikseks kõik on jäänud”. Tarvastu gümnaasiumi rahvatantsurühm (juhendaja Kersti Vunder” kandis ette „Mu meelen kuldne kodukotus” ja „Siia laotan südame”.

Mari Raamoti mälestuspingi valmistas kodutütar Alexsandra Mutsu kavandi alusel sepp Tõnis Salong Mulgi sepikojast.

MARI RAAMOT

  • Mari Raamot (sünninimi Tamm) sündis 6. augustil 1872 Viljandimaal Kitsi-Tamme talus ning suri 12. märts 1966 New Yorgis.
  • Õppis Viljandis Lilli Suburgi tütarlastekoolis, seejärel Königsbergis, hiljem ka Kielis ja Leipzigis kodumajandust ning tegutses koduõpetajana Peterburis ja Tuula kubermangus.
  • Oli lühemat aega Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas Eesti Aleksandrikooli õpetaja, rajas koos agronoomist ja poliitikust abikaasa Jaan Raamotiga Tartu lähedale Raadi valda Sahkapuu tallu esimese Eesti tütarlaste põllutöö- ja majapidamiskooli ning juhatas seda kuni kooli sulgemiseni 1918. aastal, valmistades ette 265 haritud noort perenaist.
  • Esimese Saksa okupatsiooni ajal 1918 ta vangistati. Hiljem oli Eesti Punase Risti Peavalitsuse liige ja korjandusosakonna juhataja, üks Noorte Naiste Kristliku Ühingu asutajaid ja esinaine, Naiskodukaitse asutajaid ja esinaine 1927–1936, kodutütarde liikumise asutajaid.
  • 1944. aasta septembris põgenes ta Saksamaale, kust asus edasi USA-sse.

Allikas: Vikipeedia

Galerii

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Ümeral oli tegus õppenädalavahetus


Augustikuu esimesel nädalavahetusel kogunesid traditsioonilisele väljaõppele Kaitseliidu Sakala maleva üksikrühma Ümera liikmed ning toetajaliikmed Soomest ja Rootsist.

Et Ümera rühm on staabi toetusrühm, mille liikmed ei haara igas olukorras esimesena relva, on oluline aeg-ajalt põhitõdesid meelde tuletada ning end uuendustega kursis hoida.



Väljaõpe sai alguse juba reede õhtul, mil major Rein Kikas rääkis külalistele Eesti riigist ning tutvustas Kaitseliitu ja Sakala malevat.

Laupäeval osales Väluste lasketiirus õppepäeval kokku 70 inimest (neist 43 Ümera rühma liiget), kes said tutvuda nii Kaitseliidu varustuse kui ka relvastusega. Väljaõppel osalesid ka värsked Kaitseliidu liikmed ja needki, kellel on juba läbitud sõdurioskuste baasväljaõpe. Esmalt tuli ühisel jõul kokku panna ja püstitada suur, 12 inimest mahutav jaotelk.

„Tutvustasime oma rühma liikmetele kuulipildujat MG-3 ja KSP-58 ja nad said proovida laskmist. Samuti tegime VCP-õpet, kuidas kontrollpunkti üles ehitada. Lisaks said osalejad esmase AK 4 õppe. Õhtu lõppes pioneeriõppega ehk kuidas panna üles külgmiini ja seda lõhata,” rääkis väljaõppe pealik Ahto Alas.

„Ümera rühm on selle poolest eriline, et siin on läbilõige kogu ühiskonnast: meil on liikmeid tavakodanikust kuni Vabariigi presidendini, kes täna samuti õppepäeval osales kõigiga võrdsetel alustel,” lisas Alas.

Kui üksikrühma Ümera toetajaliige, president Toomas Hendrik Ilves sai kutse õppepäeval osaleda, ei kahelnud ta oma osalemises hetkekski. „Mina olen 68-aastane ja kui mina olen võimeline laskma ja tabama, siis ei peaks praeguses olukorras olema kellelgi ettekäänet ega vabandust, iga okas loeb ja ma kutsun üles kõiki õppima,” rääkis Ilves, kel oli võimalus esimest korda proovida kuulipildujast laskmist. „Ma olen ülikoolis õppejõud ja vahelduseks on väga lahe olla õpipoisi rollis!”

Soomlasest toetajaliige, Villiami Hoskonen, kes tegutses sõidukite kontrollpunktis, jäi väga rahule sellega, et sai proovida AK 4 laskmist. „Mulle meeldis väga, et tuled küll õpetama, aga samas saad ise ka midagi uut õppida!” kiitis ta.

Ümera üksikrühm on alati kaasanud väljaõppele huvilisi, kes soovivad Kaitseliidu tegemistega tutvuda ja ka Ümera rühma noorkotkaid. Instruktor Marko Vanninen jagas tunnustust just noorkotkastele, kes õppel väga aktiivselt osalesid ja esitasid palju asjakohaseid küsimusi. 

Alas tõdes, et väljaõpe läks igati korda, päev oli küll pikk ja väsitav, aga see-eest tulemuslik. „Selline õppepäev toob rühmale väga suure ühtsuse ja tunde, et sa pole üksi, kaasvõitleja õlatunne on juures!” 

Pühapäeva hommikupoolikul käisid Ümera toetajaliikmed Viljandi linnaga tutvumas. Nad jalutasid lossimägedes, vaatasid Johan Laidoneri ausammast ja ronisid Viljandi vanasse veetorni vaadet nautima. Viljandi muuseumis tegi neile tuuri giid Heli Grosberg, kes tutvustas muu hulgas Vabadussõja temaatilist näitusetuba.


Galerii

1. august 2022

Sakala malevat asus juhtima major Andres Sarits

 




Esmaspäeval, 1. augustil Sakala maleva hoovil aset leidnud pidulikul tseremoonial andis senine pealik major Andrus Tiitus üle maleva lipu ja juhipositsiooni uuele pealikule major Andres Saritsale.





Andrus Tiitus tõdes, et pärast peaaegu viit aastat annab ta Sakala maleva üle hea tundega, sest tehtud on palju tööd ja ületatud erinevaid väljakutseid. Üksikrühm Ümera liikmena jääb Balti Kaitsekolledžisse õppima asuv Tiitus vabatahtliku kaitseliitlasena Sakala malevaga endiselt seotuks.
Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi sõnul saab Sakala malev tugeva ning hea kaitseväelise väljaõppe ja taustaga juhi. Ülem tunnustas Andrus Tiitust hea töö eest ning tõi välja, et uuel pealikul seisab muude ülesannete kõrval uuel aastal ees auväärne ja oluline ülesanne võõrustada Viljandis võidupüha paraadi. 
Uus pealik Andres Sarits kinnitas, et võttis ettepaneku asuda Sakala maleva etteotsa kõhklemata vastu, sest Viljandimaa mehena on see tema jaoks eelkõige tagasi pöördumine oma juurte juurde.
Sarits tõdes, et organisatsioonis seisab ees ka olulisi muudatusi, neist olulisemana nimetas ta maakaitseüksuse osakaalu suurendamist nii reservväelaste kui ka Kaitseliidu liikmetega. Ühtlasi julgustas ta kõiki allüksusi endaga koostööd tegema. Samuti on Saritsa hinnangul äärmiselt oluline, et Sakala maleval oleks hea koostöö ka teiste Eesti malevatega.
Ülioluline on Kaitseliidu jaoks üles leida need rahvuslikult meelestatud Eesti mehed ja naised, kes oleksid riigi kaitsmisesse valmis panustama. „Me peame mõistma, et Eesti iseseisvus on ainult Eesti inimeste endi kätes!” toonitas Andres Sarits.
Andres Sarits oli aastatel 2019–2022 Kaitseväe Akadeemias taktika õppetooli lektor. Kaitseväe teenistuse staaži on tal 23 aastat, sealhulgas ajateenistus Õhutõrjedivisjonis. Sarits on osalenud kahel välismissioonil, teda on tunnustatud Maaväe Ohvitseri Hõberisti ja 2. jalaväebrigaadi teenetemärgiga.
Andres Sarits on sündinud ja kasvanud Põhja-Sakala vallas Võhmas, ta on on abielus, peres kasvab kaks poega ja tütar. 

Galerii

29. juuli 2022

Sõnajalgadest seelikud, Tai poks ja kohtumine piirivalvekoeraga ehk Kodutütred lustisid suvelaagris

 








26.–28. juulini leidis Viljandimaal Nuutsaku puhkekeskuses aset Sakala maleva kodutütarde suur suvelaager.

Esimene laagripäev oli pühendatud sportlikele tegevustele: tehti meeskonnamänge ja teatevõistlust, veeti köit ja vett ning käidi ujumas. Õhtul lõpuks keerutati diskol tantsujalga. 

Teine tegus laagripäev kuulus õpitubadele. Tüdrukud olid jagatud nelja gruppi ning sedasi kordamööda said läbi proovida kõik õpitoad. Oma käteosavust tuli demonstreerida Eda Kivisilla juhendamisel paelapunumises, kus valmisid kirjumirjud käepaelad. Tiina Türk õpetas makrameetehnikat, näiteks võis meisterdada endale nöörist punutud kaunistustega purgid, mis täidavad imekenasti küünlahoidiku ülesannet. Puidutöötoas näitasid Ülle Treimann ja Moonika Pärna, kuidas lauajuppidest ja puidurattakestest valmistada kuumaaluseid.

Kondor Fight Clubi treenerid Ringo Tipp ja Tai poksi maailmameister Sigrid Kapanen tutvustasid tüdrukutele Tai poksi ehk Muay Thaid, mida peetakse üheks universaalsemaks püstivõitlusspordiks, kus on lubatud löögid nii käte ja jalgadega kui ka põlvede ja küünarnukkidega ning lisaks on mängus ka püstimaadlus. Pärast soojendusringi oli tüdrukutel võimalik treenerite valvsa silma all proovida nii lööke kui ka nende tõrjumist – väärtuslikud oskused enesekaitses. 

Kui meisterdused tehtud ja adrenaliin poksimisest laes, tuli palju elevust pakkunud neljajalgne külaline – endine piirivalve jäljekoer Jerry (passinimega Jerry Lucky Lee ja hellitavalt Hiireke). Jerry treener Sulev Visnap demonstreeris, kuidas koos koeraga platsilt hülsse otsida. Samuti tegid nad kuulekustreeningut ning treener näitas, kuidas koerale erinevaid käsklusi õpetada. Lapsed said Jerryle viinereid sööta ja katsuda jõudu koera vedamisel.

Pärast õhtusööki ootas ees päeva nael – loodusteemaline moeetendus, kus tuli kollektsioonides kasutada loodusest leitavaid materjale. Elevil tüdrukud silkasid ringi nagu murumoorid sõnajalalehtedest ja heinakõrtest seelikutes, juustes oksad ja kõrred ning kõrvarõngasteks lehelatakad. Pärast muusikapalade valikut ja lavakõnni harjutamist astus maruliselt kaasa elava publiku ette 12 eriilmelist ja ägedat kollektsiooni. Esitlusele panid vinge punkti noortejuhid, kes sammusid lavale „Kui kõnnib mannekeen” saatel ja esitlesid oma uhkeid loodusest ainest ja materjali saanud kübaraid.

Viimasel laagripäeval tuli tüdrukutele külla Psühhobuss, mille liikmed korraldasid põneva orienteerumismängu, kus tuli lahendada nuputamisülesandeid. Ja nii need õppimist ja lustimist täis laagripäevad mööda saidki ja ees ootas kodutee.

Sel sügisel kooliteed alustav Lysandra Laanemäe, kes oli oma elu esimeses laagris kaasas kodutütrest õega, ütles suure õhinaga: „Mulle meeldib siin KÕIK!”

Galerii

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas 

19. juuli 2022

Linnuse kompanii korraldas Välustes perepäeva


Sakala maleva Linnuse üksikkompanii korraldas üle hulga aastate taas perepäeva, mille eesmärk oli ühelt poolt tutvustada kaitseliitlaste lähedastele, millega me tegeleme ning teiselt poolt pakkuda osalejatele lõbus ja tegevusi täis suvepäev.

Perepäev leidis aset 15. juulil Väluste lasketiirus. Kohale tuli veidi üle 30 osaleja pere pisimatest emade-isadeni. Kui üritus juba lasketiirus teha, siis ikka selleks, et huvilised saaksid ise päriselt püssi lasta. Päev algas laskmise ohutustehnika tutvustamisega ning seejärel oli võimalik proovida laskmist automaadist AK4, püstolkuulipildujast M45 ning püstolist USP.


Kellel laskmised tehtud, said kätt proovida mitmesuguste sõjalissportlike tegevustega, millele oli väike vigur juurde pandud. Soovijatel oli võimalik katsetada granaatidega täpsusviset ja kinniseotud silmadega autosõitu. Ilmselt kõige populaarsemaks kujunes  paintball'i püssiga TEST 3 läbimine. 

Nii nagu Eestimaa suvele kohane, kostitas ilm kõiki nii päikese, vihma kui äikesega.

Päeva lõpus jagati tublimatele osalejatele auhindu.

Tekst: Tauno Tilk
Fotod: Maarit Tilk

18. juuli 2022

Kodutütardel oli uhke aastapäevapidu



Kodutütarde Sakala ringkonna aastapäevapidu leidis aset reedel, 15. juulil Viiratsi rahvamajas.

Et tänavu täitus Kodutütardel väärikas 90. tegevusaasta, tegi ringkonnavanem Eda Kivisild oma sõnavõtus põike ajalooradadele ning vahendas Naiskodukaitse liikumisele alusepanija Mari Raamoti mälestusi sellest, kuidas tütarlapsi ühendav noorteorganisatsioon sündis.


„Eksis nii Sokrates kui ka need, kes tänapäeval arvavad, et noored on hukas, sest nii ägedat seltskonda kui on Kodutütred, ma ei teagi,” tõdes Kivisild ning tänas oma panuse eest nii noortejuhte kui ka kõiki toetajaid.

Kaitseliidu poolt andis õnnitlused üle väljaõppeülem Silver Mäe. „Mul on nii hea meel, et teid on nii palju!” sõnas Mäe ja lisas, et rõõmu teeb seegi, et noored käivad tihti väliüritustel. „Õnneks teie hulgas selliseid saamatuid noori pole, kes ei oskaks saapapaelu siduda või tikku põlema panna!” 

Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaine Jane Koitlepp tunnustas noori selle eest, et nad on valmis olema Eesti eest väljas ja ammutavad kõike seda, mida organisatsioon pakub. Ta soovitas neidudel kindlasti õppimises pürgida välja viimase järguni. „Tõtt-öelda ma lausa natuke kadestan teid selle eest, mis võimalused teil olemas on. Loodan, et õige pea saan koos oma tütardega teiega ühte sammu käia,” lausus Koitlepp.

Noorte Kotkaste Sakala malevapealik Riho Rei sõnul on noorteorganisatsioonid COVID-i kriisist tänu oma leidlikkusele ja tegevuste jätkumisele välja tulnud tugevamana kui enne. „Kui keegi küsib, miks peaksid lapsed harjutama hakkamasaamist, siis elu on nüüdseks näidanud, et seda on väga vaja,” tõdes ta õnnesoove edastades.

Muusikalisi vahepalu pakkusid noorkotkas Jürgen Aas ja Kärolin Mäe.

Kodutütarde tõotuse andis 28 uut noorliiget. „Sellist järelkasvu pole meil jupp aega olnud!” rõõmustas ringkonnavanem Eda Kivisild.

Aastapäevapeol jagati tublimatele kodutütardele kätte erialamärgid ja tunnustused.


Hoolsuspaela pälvisid

Maarja Õmblus
Suzette Linnaste
Angeelika Visor
Emma Vridolin
Janeli Sults
Maribel Emma Pidim
Meribel Hanna Pidim
Mirell Lisett Ott
Ketely Ždanov
Jandra Vaikmets

Ringkonna juhatuse tänukiri aktiivse osalemise eest Kodutütarde tegevuses vähemalt aasta jooksul

Anete Mozgovoi
Angela-Julia Ruzitš
Anni Oja
Diana Zarubin
Eleriin Ivask
Eliise Kass
Elis Marksoo
Gerli Tafenau
Isabella Aria
Johanna-Maria Topolev
Karmen Tukk
Kerli Kessa
Laura Pärna
Lii-Sandra Ruzitš
Maia Sophia Trallmann
Rebecca Viigand
Regiina Rudisaar
Elisabeth Kiisler
Karmen Roht
Aleksandra Višnjakova
Rihanna Meikar
Esta Kivisild (Naiskodukaitse)
Evelin Lappalainen (Naiskodukaitse)
Risto Zieds (Kaitseliit) 


Kodutütardele osutatud abi ja toetuse eest

Mustla rahvamaja
Mustla Avatud Noortekeskus
Holstre kool


Peavanema tänukiri aktiivse tegevuse eest Kodutütarde organisatsioonis

Adeel Raudkivi
Claudia Alksnis
Britta Põrk
Gerli Sülla
Heleriin Laanemäe
Jessika Visla
Kädi-Lii Väli
Laura-Liisa Kibe
Lisandra Triksberg
Loreena Olle
Meribel Tamla
Reena Reidla
Daniela Erit (Naiskodukaitse)
Kai Kannistu (Naiskodukaitse)
Jane Koitlepp (Naiskodukaitse)
Tiina Ott (Kodutütarde instruktor)
Gunnar Teas (Kaitseliit)
Eve All (Holstre kooli õpetaja)


Erialamärgid said

Heleriin Laanemäe (perenaine, matkaja, esmaabi andja)
Reena Reidla (perenaine, matkaja, esmaabi andja)
GerliTafenau (perenaine, matkaja, kunstnik, esmaabi andja)
Alexsandra Muts (perenaine, laskur, kunstnik, esmaabi andja)
Ketely Ždanov (matkaja, laskur)
Mirell Lisett Ott (matkaja)
Britta Põrk (matkaja)
Kaisa Viru (matkaja)
Claudia Alksnis (esmaabi andja)
Rahel Tafenau (esmaabi andja)

Galerii

Tekst Tea Raidsalu
Fotod Gunnar Teas 

13. juuli 2022

Noorkotkad pidasid suvelaagrit



7.–10. juulini leidis Soomaal Hüpassaares aset järjekordne Sakala maleva noorkotkaste suvine laager, kuhu võis soovi korral kaasa kutsuda ka oma mitteliikmest sõbra. Seda võimalust mitmed ka kasutasid.

Seekord üllatas laagrilisi oma külaskäiguga Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi, kes korraldas esmalt rivistuse ning rääkis noortele enda teenistuskäigust ja tööst. Rõõmuga oli ta valmis vastama ka küsimustele ning neid tuli noortelt ridamisi. Lisaks tööle tulid jutuks ka eraelulised teemad, näiteks tema muusikalised eelistused ja lemmikloomad. Pärimisele, millised on Riho Ühtegi ootused noorkotkastele, vastas kindral, et peab oluliseks seda, kui noorkotkad on tublid ja iseseisvad ning eelkõige aitaksid õpitud oskuste ja teadmistega oma vanemaid ning vajadusel tuleksid ka riigile appi. 

Nagu ikka jagunes suur seltskond salkadeks, sedakorda kuueks. Endi hulgast valiti salga juht, kelle sõnade ja tegude järgi joonduda. Õige ruttu sai kambakesi ringi liikumine ja rivvi võtmine selgeks ka mitteliikmetele, kellele see ehk esialgu harjumatu võis tunduda. Ja nagu ikka: suuremad võtsid väiksemad oma hoole ja õpetuse alla. 

Nagu noorkotkaste laagrile kombeks, ei puudunud seegi kord erinevad põnevad töötoad. Noored said lihvida oma oskusi ja täpsust laskmisel, samme seada eestvedamisel riviõppes ning saada teadmisi side- ja meditsiinivallast. Samuti sai proovida lõkke tegemist ning meisterdada endale veepuhastusfiltri. Palju elevust pakkus kamuflaaži tegemine ja varjumismäng metsarajal. Kõik kuus salka pidid välja mõtlema ja kangale maalima oma lipu. Nii mitmelgi ilutses kena roheline telk ja stiilne kotkas.

Ühes töötoas panid osalejad kirja põhjusi, miks olla noorkotkas:
* Uued kogemused
* Saab õppida metsatarkusi ja ellujäämist
* Saab palju uusi teadmisi
* Leiab palju uusi sõpru
* Hea ajaviide
* Palju toredaid laagreid
* Õpetatakse riigikaitset ja saab lähemalt tutvuda kaitseväega
* Õpetatakse relvi käsitsema

Iga salk sai endale laagri algul ülesandeks metsa ehitada onn, kus kannataks kas siis üksi või mitmekesi isegi ööbida. Juhendajad ulatasid ehitajatele tööriistad ja jagasid soovijatele välja koormakatted ning manitsesid oma tegevust põhjalikult läbi mõtlema, et tegevus ei kahjustaks loodust. Pärast poiste mitmepäevast tööd olid hindajad täiesti üllatunud, kui uhked, läbimõeldud ja funktsionaalsed varjualused olid metsa kerkinud. Tasavägise hääletuse tulemusel sai parima hinnangu mahalangenud kuuse kõrvale rajatud tugev, vastupidav ja loodusega üsna ühtesulav onn, mille ukse ees oli äärmiselt turvaline lõkkease. Ehitusmeestele auhinnaks võimalus minna airsoft’i mängima.

Omapärane ja meeldejääv kogemus oli kindlasti salapärases ja põhjatuna tunduvas laukas ujumine ja umbes viiekilomeetrine matk laudteel. Laukavee põlgas osa küll külmaks, kuid karastavast ja kosutavast suplusest keeldus vaid mõni üksik. Mõni kohtas raja ääres vonklevat rästikutki ja suud said mustikatest ja metsmaasikatest magusaks. 

Lisaks panid noored ja ka juhendajad käed külge ja andsid omapoolse panuse ühiselt varjevõrku punudes. Valminud varjevõrk sõidab õige pea Ukrainasse tähtsat ülesannet täitma.
Mõistagi jagus aega ja jaksu mängida ja tantsidagi ning küpsetada lõkkes vorstikesi. Uni maitses telgis hea ja võis rõõmustada hüva ilma üle, mis lubas rahulikult öösel magada, sest kütta polnud vaja. Viimasel päeval enne kojusõitu ootas väsimatuid laagrilisi airsoft’i lahing, mis pani laagrile korraliku punkti. 

Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas 








Galerii

23. juuni 2022

Sakala malev tähistas Viljandis maakaitsepäeva


Võidupühal,
23. juunil kogunesid huvilised Viljandisse Vabaduse platsile, et osa saada Kaitseliidu Sakala maleva korraldatud maakaitsepäevast.

Uudistada sai Kaitseliidu, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tehnikat ja masinaid ning tutvuda Eesti Punase Risti tegevusega.

Naiskodukaitse Sakala ringkonna naiskodukaitsjad korraldasid üheksast punktist koosneva bingo. Soovijad said lahendada mitmesuguseid ülesandeid (näiteks ohupiktogrammide tundmine, viktoriin, evakuatsioonikoti koostamine), koguda nende eest osalustempleid ja lõpuks õnneratast keerutades endale meene võita. Mõistagi sai keha kinnitada seljankaga.

Loteriiletil ootasid piletiostjaid koostööpartnerite annetatud meened ning naiskodukaitsjate ja kodutütarde meisterdatud esemed. Tulu läheb Naiskodukaitse asutaja Mari Raamoti mälestuspingi fondi. Samuti koguti kohapeal annetusi Viljandi Vabadussõja ausamba taastamise toetuseks.

Kaitseliidu rivistusel olid teiste hulgas esimest korda väljas oma uues vormis naiskodukaitsjad, kes kuuluvad evakuatsioonirühma. Rivistusel andis Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus üle tublidele liikmetele ergutused. 

Et Kodutütarde organisatsioon tähistab tänavu 90. aastapäeva, lasus just neil auväärne ülesanne Saaremaalt teele saadetud võidutule kodumaakondadesse toomine. Viljandimaale tõid tule kodutütar Gerli Tafenau ja noortejuht Ülle Treimann. Seejärel said Viljandimaa nelja omavalitsuse esindajad Andrus Tiituselt võidutule, et viia see oma piirkonda jaanilõkete süütamiseks.


TUNNUSTUSED

Kaitseliidu Valgeristi III klass:

Vello Tammisto

Kaitseliidu Teenetemedali I klass:
Arvo Pede

Kaitseliidu Teenetemedali II klass:
Kaspar Saul
Tarmo Riisk

Kaitseliidu Teenetemedali III klass:
Aarne Markko
Peter Holmqvist
Mihkel Soolo
Birgit Karu
Aksel Kiik

Tänukiri eduka ja silmapaistvalt hea kohustuste täitmise eest:
Meelis Vitsut
Andres Alver
Salli Järve
Erle Nõgene
Helja Ütsik
Karin Ilus
Signe Kold
Harri Mäesalu
ltn. Marin Link
v-vbl. Toomas Taimre

Kaitseliidu Sakala maleva teenetemärgi I klass:
Rein Kikas
Harri Rebane

KL Sakala maleva teenetemärgi III klass:
Marek Susi
Ervin Tamberg
Erich Palm
Ahto Alas

Kaitseliidu Sakala maleva rinnamärk:
Kai Kannistu (ketiga)
Margo Aavik (ketiga)
Jüri Platonov (ketiga)
Raili Pedanik
Kristjan Stanko
Mihkel Mölter
Janno Ormus
Eiki Tiigimäe
TImo Vreimann
Maarjo Rösler
Üllar Priks
Toomas Rebo
Peeter Ilus
Perttu Hietanen
Kirsti Markko
Jukka Markonsaari
Harri Liimatainen

Malevapealiku tänukiri ja meene aktiivse osalemise eest sõjaväelises väljaõppes:
Raivo Roosi
Marko Purge
Risto Karu
Andres Sakkov
Mari Mesipuu
Andrei Tšernov

Malevapealiku tänukiri ja meene eeskujuliku teenistuse eest õppusel SIIL 2022 EvakR kooseisus:
Riin Laeneste
Liis Käsper
Aili Mägi

Malevapealiku tänukiri aktiivse osalemise eest Kaitseliidu tegevuses:
Marko Vanninen
Mikko Hoskonen
Raimo Lahtinen
Kalevi Kaur
Eva Kikas
Mauri Koskela
Mart Särg
Maiu Kivilaan

Malevapealiku tänu kohusetundliku ja aktiivse tegevuse eest:
Panu Ikävalko
Markku Hokkanen


Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Laine Lindvest


Galerii

20. juuni 2022

Väikeste Rebaste retkel sai selgeks noorkotkaste ABC


18. ja 19. juunil kogunesid noorkotkad Paistu kooli Väikeste Rebaste retkele, et saada juurde uusi VI–IV järkude teoreetilisi ja praktilisi oskusi ja teadmisi ning kinnistada olemasolevaid.  Koos oli 28 noorkotkast Halliste, Abja, Heimtali ja Nutikate Rebaste rühmast. Laagrit viis läbi rühmapealik Antonina Eek. Üritust rahastati noorte isamaalise hariduse programmi finantstoetuse raames.

Kui laagrilised olid laupäeval end koolimajas sisse seadnud, ootasid ees esimesed õpitoad: etikett (õpiti noorkotkaste piduliku ja laagrivormi kandmise nõudeid), noorkotkaste seadused ja Kaitseliidu struktuur. Ühiselt käidi läbi teemad, mis on noorliikmetele VI–IV järgu tõstmiseks. Mõistagi jätkus poistel aega ja jõudu sõbrunemiseks ja mängimiseks.

Pühapäeva esimesel poolel olid taas kavas töötoad, kus olid kõne all orienteerumine, sõlmed, õhkrelvast laskmine ja lõkke tüübid. Suurt õhinat pakkus oma koti pakkimine ja selle juhendajatele ette näitamine. 

Pärast kosutavat lõunasööki kogunesid poisid õue, et Paistu kooli ümbruses Sultsi külas matkamängul oma oskused ja teadmised proovile panna. Kolmeliikmelisi tiime ootas ees neli punkti, kus tuli näidata nii meeskonnatööoskusi kui ka seda, mis õpitubadest meelde jäi. Näiteks meditsiinipunktis oli vaja kannatanul kätel ja jalgadel haavad hoolikalt kinni siduda. Siis tuli kahe toki vahele „ehitada” selline lõke, mis süttiks ja põleks niimoodi, et tokkide vahele kõrgele seotud nöörgi läbi põleks. Samuti said noorkotkad siduda postide vahele sõlmi ja lasta kõhuli lamades õhkrelvast märklaua pihta. 

Antonina Eek jäi laagri ja koosolnud noortega väga rahule. „Mul on nii hea meel, et kõik nii ilusti sujus. Lapsed olid väga innustunud, kuulasid kõikides õpitubades ja rääkisid kaasa! Isegi kui ma mõne teema puhul mõtlesin, et äkki on igav, siis vastupidi, nad vaatasid ja kuulasid huviga. Tegime kolmesed grupid, nii et erinevatest rühmadest olid poisid koos, kõik olid sõbralikud ja said ilusti läbi. Väga tore oli näiteks see, et neile väga meeldis koti pakkimise ülesanne ja igaüks tahtis enda oma ette näidata. Kord oli ka majas, näiteks öörahu saabus ruttu ja vaikus oli hommikuni majas,” jutustas Eek.

Fotod

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas 

10. juuni 2022

Noorkotkad pistsid rinda Raudna jõe vetevoogudega


Laupäeval, 4. juunil käisid noorkotkad Soomaal kanuumatkal. Matk oli mõeldud Halliste, Abja, Heimtali ja Nutikate Rebaste rühma eelkõige väiksematele noorkotkastele, kes polnud varem kanuuga sõitmas käinud. Suuremad ja kogenumad olid nõu ja jõuga abiks.

Pärast põhjalikku juhendamist ja küsimustele vastamist lasti 12 kanuud vette Kuusekäära sillalt. Kui hädavajalik oli hoolikalt kilekotti pakitud ja juhendajad rangelt üle kontrollinud seljas olevad päästevestid, siis võiski kolme kaupa kanuusse istuda ning ees ootas umbes 9 kilomeetrit sõudmist, et randuda Meiekosel.

Üks ühine veematk on suurepärane võimalus õppida ja harjutada meeskonnatööd. Eesistuja ülesanne on krapsakalt sõuda, et alus ikka vett mööda edasi liugleks, keskmine aitab teda ja tema tööd jälgides oma panuse anda. Sabas istujal lasub aga kohustus juhtida kanuu õiges suunas, et kokkupõrkeid ja kaldasse sõitmisi vältida ning vajadusel pidurdada. Eks see sõit läks nii mõnelgi sinka-vonka, et asjast üleüldse aimu saada ja koos meeskonnaga rütm kätte saada. Väga oluline on seesuguse retke puhul ka omavaheliste suhete hoidmise treenimine – kui keset vett ikka täiesti tülli pöörad, siis pole muud, kui tuleb proovida leida ühine keel, et kuiva nahaga maale pääseda. Umbes poolel maal puhkepausi ajal vangerdati mõnes kanuus rahvast ringi ja vahetati rolle, et sõit veel sujuvamaks saada.

Veelolijaid soosis ilus suveilm: tuul puhus tülikad verejanulised sääsed minema ning päike soojendas parasjagu, et aerutades ülearu palav ei hakkaks. Suur õnnestumine oli see, et mitte keegi ei ajanud oma sõidukit kummuli ega saanud märjaks! 

Kui kanuud matka lõpus kaldasse said tõmmatud, sai pärast istumist jalgu sirutada ja matkata lõkkeplatsile. Pärast rassimist maitsesid makaronisalat ja lõkkel küpsetatud vorstid imehästi. Mossis nägusid ei olnud ühtki ning esimest korda kanuutajad rõõmustasid uue kogemuse üle.

Tekst Tea Raidsalu

Foto Enn Pinsel

9. juuni 2022

Sakala rahvas tutvustas end hansapäevalistele

Eelmisel nädalavahetusel tuksus kogu Viljandi linn juubelihõnguliste 30. hansapäevade rütmis. 4. ja 5. juunil olid lossimägedes Teisel Kirsimäel laste- ja noortealal püsti Sakala maleva telgid, kus huvilised said tutvuda eri organisatsioonide tegevustega.

Naiskodukaitse telgis oli võimalik end kurssi viia, missugused toiduvarud (nii endale kui ka lemmikloomale) ja ravimitagavara peaksid olema igas kodus, et kriisiaeg üle elada. Palju huvi pakkus päikesepatareidega laetav ja dünamoga raadio, milles on lisaks olemas ka akupank ja taskulamp. Mitmed laadalised lubasid selle endale hankida. Lapsed uudistasid ohutushoiuteemalist näidismaja ja nuputasid, mis seal peaks olema paremini. Laual oli nuputamiseks välja pandud viis matkatarvikut: kompass, vile, termokile, traatsaag ja tulepulk. Oli rõõm tõdeda, et enamik asju tuvastati päris kiiresti.


Kaitseliidu laual oli reas muljet avaldav relvavalik (9 x 19 mm püstol HK USP, 7,62 x 51 mm täpsuspüss M14 ja 5,56 x 45 mm automaat R20), turvavest ja kiiver. Püssid ja püstolid panid silma särama mudilastest täiskasvanuteni soost hoolimata. Mõistagi võis kaitseliitlasest esitleja juhendamisel neid pihku võtta ja sihikusse piiluda. Sõdijat kaitsev kaalukas vest võttis nii mõnelgi proovijal põlve nõtkuma. Küsiti palju relvade hinnaklassi kohta, samuti tunti huvi õppuste ja Kaitseliidu vastu üldisemalt.

Vormis kodutütred ja noorkotkad kutsusid väiksemaid laadalisi mängima memoriini, kus tuli leida noorkotkaste ja kodutütarde erialamärkide paarid. Samuti sai pusletükkidest kokku sättida kaks pilti, millel olid kujutatud noorkotkas ja kodutütar oma pidulikus vormis. Julgematele maaliti näole uhke kamuflaaž maskeering ning soovija sai endale plekkmärgi rinda.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: erakogu


7. juuni 2022

Noored kogunesid Välustesse riigikaitselaagrisse

3.–5. juunini leidis Viljandimaal Välustes aset Kaitseliidu korraldatud riigikaitselaager, kus osalesid riigikaitseõpetust õppivad gümnaasiuminoored. Seekord oli kohal 76 noort viiest koolist, eelmisel aastal võttis osa 40 osalejat kahest koolist.

Sakala maleva pealiku Andrus Tiituse sõnul on küll ette antud valdkonnad, mida peab laagris käsitlema, aga juurde lisatud muid põnevamaid teemasid ja ka laskmise osa. „Seda kohustust otseselt pole, aga kuna tegemist on riigikaitsega, siis võiks õppimine käia koos relvade ja püssirohulõhnaga,” sõnas ta ja täpsustas, et Sakala maleva liikmed jagavad riigikaitseõpetust Viljandi gümnaasiumi õppuritele.
Hommikul olid küll laagriliste näod unised, kurdeti külma ja halvasti magamise üle, aga hea ja õpetlik kogemus läks kirja igal juhul. „Kui teema on huvitav ja vajalik, siis loodan, et midagi jääb ikka külge. Kõige tähtsam on, et õpilased oleksid laagri lõpus rõõmsad ja jääksid rahule,” nentis Tiitus. „See on meeldiv, et õpilased on distsiplineeritud ja motiveeritud,” kiitis ta.
Sügisel septembri lõpus tuleb Välustes riigikaitsenädal Viljandi kutseõppekeskuse 150 õpilasele ning selle korraldamine on Sakala malevale Tiituse sõnul paras proovikivi.

Abja gümnaasiumi õpilased Kert Virro ja Markus Suga tõdesid, et riigikaitselaagris omandatud kogemused ja teadmised tulevad kindlasti kasuks kaitseväes teenides. Huvitava teemana tõid nad välja meditsiini ja muidugi selle, et sai õppida päris relva kasutama. Abja gümnaasiumis on eraldi sisekaitse õppesuund, kus valikainetena on piirivalve- ja politseiõpetus ning päästeõpe.

Viljandi gümnaasiumi õpilased Elinor Luik, Maria Allik ja Kirsika Tõruvere pidasid riigikaitselaagrit
heaks kogemuseks. „Riigikaitseõpetus tundus hea väljakutse ning tahtsin end proovile panna,” ütles Elinor Luik. Maria Allik põhjendas oma valikut sellega, et tahtis riigikaitsest rohkem teada saada ning soovis end arendada. „Ma tahtsin midagi uut proovida ning see tundus nii teistsugune,” lisas Kirsika Tõruvere. 
Neiud kurtsid, et orienteerumisel nad eksisid ära ning pidid seetõttu kilomeetri jagu tihnikus sumpama ning telgis on kitsas ja külm magada. Positiivsena tõid nad välja selle, et ilmaga väga vedas ja seltskond oli hea ning samuti kiitsid nad pädevaid instruktoreid.
Kuigi viimasel ajal on paljud tütarlapsed siirdunud vabatahtlikult kaitseväkke, leidsid nii Luik, Allik kui ka Tõruvere, et tõsise riigikaitsehuviga neidudele on see väga hea väljakutse, ei ole see tee nende jaoks. 


Tekst Tea Raidsalu
Fotod Gunnar Teas

Noored Kotkad pidasid sünnipäevapidu

 

Reedel, 3. juunil kogunesid Sakala maleva noorkotkad ja noortejuhid ning lapsevanemad ning toetajad Halliste kooli pidulikule vastuvõtule, et tähistada organisatsiooni auväärset 92. aastapäeva.

Noorte Kotkaste Sakala malevapealik Riho Rei tõdes oma kõnes, et kuigi COVID-19 tõttu pole kaks aastat saanud aastapäeva pidada, on noored tänu noortejuhtide leidlikkusele leidnud võimalusi aktiivset tegevust jätkata. „Minu kummardus teile selle eest!” ütles Rei.

Koostöös vallavalitsuste, koolide, Kaitseliidu, Naiskodukaitse ja Kodutütardega on aset leidnud hulgaliselt põnevaid üritusi. Eraldi avaldas Rei tunnustust neile noorele, kes on saavutanud medalikohti vabariiklikel võistlustel.

Sakala malevapealik major Andrus Tiitus tunnustas poisse, kes on valinud endale selle organisatsiooni ning seeläbi pannud oma õla alla Eesti Vabariigi toetuseks. „Jätkame tööd, et Eesti oleks hoitud ja kaitstud ning noorkotkastel on selles oluline roll!” sõnas Tiitus.

Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaine Jane Koitlepp tõdes, et tal on suur rõõm näha nii palju vormis noorkotkaid. „Suur tänu, et mõtlete isamaale!” ütles ta ja ulatas Riho Reile naiskodukaitsjate poolt suure kommikoti. „Metsas peab ikka olema taskus üks komm ja siit jagub teile kõigile!” lisas ta.

„Noorkotkad on üks väga äge seltskond! Tore, et olete olemas!” kiitis Kodutütarde Sakala ringkonnavanem Eda Kivisild.

Eriline oli seekordne vastuvõtt neile 21 poisile, kes andsid aktusel noorkotkaste vande ja said kaela sinised rätid. „Poisid, kui te annate tõotuse, siis mõelge hoolikalt neile sõnadele, olge töökad ja viisakad ning eeskujuks ja abiks teisele,” lausus Rei.

Et noorkotkad on tegusad ja andekad mitmel alal, tõestasid Remi Zieds, kes esitas kaks laulu, ja Jürgen Aas, kes laulis ja mängis kitarri.

Tunnustust ja tänusõnu jagus nii aktiivsetele noorkotkastele kui ka toetajatele ja abilistele, kes on pannud õla alla poiste tegevusele. 

Galerii

Tekst Tea Raidsalu

Fotod Gunnar Teas