24.2.24

Palju õnne, Eesti!


24. veebruari udusombuses hommikus algasid Eesti Vabariigi 106. aastapäeva pidustused Viljandis traditsiooniliselt kohtumaja ees. 

Kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad võtsid piduliku jalutuskäigu ootuses rivvi. Pärast Eesti hümni ühislaulmist luges Viljandi linnapea Madis Timpson ette iseseisvusmanifesti. Sakala meeskoori esituses kõlas kaunis ja hinge pugev "Meil aiaäärne tänavas". Sakala maleva kaplan Peeter Parts luges palve ja võeti hetk vaikseks palveks, et meenutada tänumeeles Eesti vabaduse eest võidelnuid ja hukkunuid.

Läbi kesklinna kulges kirju ja uhke aastapäeva rongkäik Vabaduse platsile. Vabadussõjas langenute mälestussambale asetasid pärja Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lepp ja Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaine Jane Särg, Viljandi linnapea Madis Timpson ja linnavolikogu esimees Helmen Kütt ning Viljandi politseijuht Margus Sass. 

Seejärel algas Viljandi lauluväljakul meeleolukas perepäev laadamelu, õpitubade ja kontserdiga. Päästeamet, politsei ja kaitseliitlased demonstreerisid oma masinaid ja varustust.

Sakala maleva pealiku kutsel sai malevas osa Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest, kus ta andis üle ka auastmed ja ergutused. Andres Lapp tänas kõiki kaitseliitlasi, kes on valmis panustama riigi kaitsesse ning õnnitles neid Eesti sünnipäeva puhul, sest seda võib võtta ka kui meie kõigi teist sünnipäeva. "Mulle meeldib see Eesti, kus me praegu elame!" tõdes malevapealik.

Sõjaväeline auaste 

Seersant 
JANE SÄRG

Nooremseersant 
ALAR JOHANSON

Kapral
MARKO AATONEN
ANDRE TEDER
KRISTO GERING
KADI VAHER
MEELIS VIISUT
MERLY ROSENBERG
EVELIN LAPPALAINEN
MARI MESIPUU
LEMBE LAHTMAA
MAIRE LILLEMETS
RIINA METSOJA
EBE ÕNNE

Reamees
RAINIS ALLSOO
SIIM JAANSOO
JANEK KABANEN
MARTIN KALA
KRISTJAN KÄRSIN
RASMUS LAAS
RAICO LEEVIT
AIN MÄGI
URMET NAHKSEPP
PEEDU PÕLD
KENNET SIHVER
MARILIIS TAAL
TAAGO TAMM
LIINA LEHES

Tänukiri eduka ja silmapaistva hea kohustuste täitmise eest ning seoses Eesti Vabariigi 106. aastapäeva tähistamisega
INGER STANKO
VOOTELE SAATMANN
SVEN RAUDSEPP
FRANK TIISLER
KERT RANDLA
ANDRE LOHK
MARKO AATONEN
SANDER ILVES
MARK NETŠAJEV
MEELIS RINK

Maleva rinnamärk
ALO-OLIVER ALAS
ALEKSANDR KARAKOZOV
ANDRUS KEERD
MEELIS LAURI
JAANIS MÄEVÄLJA

Tänukiri aktiivse osalemise eest sõjaväelises väljaõppes
RAINIS ALLSOO
RAIMO SAAR

Tänu pühendunud tegevuse eest Kaitseliidus
URMET LAURI
PRIIT EINLA
VALDUR JOOSEP
TOOMAS TAMBERG

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas


Pidulik jalutuskäik ning perepäev

Ergutuste üleandmine

EV106 jalutuskäik 24.02.2024 (youtube.com)

23.2.24

Sakala maleva ja Viljandimaa omavalitsuste liidu vastuvõtt


23. veebruaril leidis Viljandis Sakala keskuses aset Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimehe Alar Karu ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku kolonelleitnandi Andres Lapi Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud vastuvõtt ja kontsert.

Maakonna kõrgeima autasu, Viljandimaa vapimärgi pälvis teenekas poliitik ja Sakala maleva pealiku abi Helir-Valdor Seeder.





Vastuvõtul andis malevapealik Andres Lapp kaitseliitlastele üle auastmed ja ergutused.

Sõjaväeline auaste leitnant: 

HENRI PAAVO (reservis)

Kaitseliidu teenetemedali III klass: 

HANNO KIRSCHFELDT

MARGO KOODRES

ANDRIS SILD

RAIT MÄRTIN

RISTO TOOBAL

Sakala maleva pealiku, kolonelleitnant Andres Lapi kõne

Austatud Viljandimaa Vapimärgi kavaler, lugupeetud riigikogu liikmed, head külalised ja Viljandimaa inimesed. 106 aastat tagasi sündis tormilises julgeolekukeskkonnas Eesti Vabariik. Kaks aastat tagasi initsieeris Vene Föderatsioon massiivse, agressiivse ja ebaõiglase sõja Ukraina vastu ja taas on maailm tormilises ja keerulises julgeolekukeskkonnas.

Lubage ma jagan üht isiklikku kogemust, mis seob Eestit ja Ukrainat. Kaks aastat ja kümme päeva tagasi viibisin Ukrainas Zhitomiri oblastis Berdichevi linnas. Oli 14. veebruar, sõbrapäeva õhtu. Istusin koos sõbra Oleksandriga kohvikus. Sõjaväelastena teadsime, et Ukrainat ootavad ees väga keerulised päevad. Küsisin Aleksilt, mida ukrainlased sisimas tunnevad. Ta vastas: „Mitte ükski ukrainlane ei soovi sõda. Tähtis ei ole see, mida me tunneme, vaid see, kuidas me käitume. Kui vaja, ajame selja uhkelt sirgu ja pea püsti ning kaitseme oma kodu nii hästi kui oskame ja suudame. Ainult nii saame tulevikus iseendale ja oma lastele silma vaadata, teades, et tegime, mida vaja ja mis oli meie võimuses." 

Aleksit enam ei ole... Mu sõber hukkus sõja kolmandal päeval raketirünnakus, temast nagu tuhandest saatusekaaslasest sai Ukraina kangelane. Oleksandri selge mõte ja sihikindel tegutsemine olid imetlusväärsed ning innustavad mind tänaseni. Olgu julgeolekuolukord nii keeruline kui tahes, hoiame ikka pea püsti ja selja sirgena, teeme kõik, et säilitada oma riik, vabadus ja õigus ise otsustada.

Teie oma ala professionaalidena teete iga päev nii kogukonna kui kogu Viljandimaa heaks rohkem kui teilt oodatakse. Vahetult või kaudselt panustate te kõik riigi julgeoleku tagamisse. Olgu selleks lastele kvaliteetse hariduse pakkumine, kohaliku elu edendamine ja ettevõtluse arendamine, tervishoiuteenuste ja turvalisuse tagamine - see moodustab terviku, mis loob aluse ja võimaluse riigi sõjaliseks kaitseks, kui niisugune vajadus peaks tekkima.  

Soovin kõiki tänada panuse eest meie väikese, aga tubli Eesti arendamisel. Meie riik on meie nägu ja mulle niisugune Eesti meeldib väga. Tahan tänada kaitseliitlasi, kes oma igapäevaste toimetuste kõrvalt leiavad aega ja energiat, et panustada riigikaitsesse. Olgem täna - ja tegelikult iga päev - tänulikud vaba Eesti eest, võimaluse eest enda, laste ja riigi tulevikku kujundada. Ma soovin kõigile ilusat ja meeleolukat Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva. Elagu vaba Eesti! Eesti eest surmani! 

Fotod: Taavi Bergmann, Gunnar Teas

12.2.24

Elagu kindral Laidoner! Elagu vaba Eesti!


Esmaspäeval, 12. veebruaril tähistati Viljandi vallas Viiratsi külje all ja Viljandis lauluväljaku nõlval ratsamonumendi juures kindral Johan Laidoneri 140. sünniaastapäeva. 

Lugupeetud kindralit meenutasid Viljandi vallajuhid Alar Karu ja Alvar Pähkel. Kõne pidas Viljandi muuseumi juhataja Jaak Pihlak ja palve lausus Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus. 

Sakala maleva pealik major Andres Lapp ja Jaak Pihlak sidusid kindral Laidoneri kujule kaela sinimustvalge salli.

Pidulikul rivistusel osalesid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.

Major Andres Lapp rõhutas oma sõnavõtus kindral Laidoneri suuri teeneid. "Ta oli 34-aastane, kui oli esimest korda Eesti sõjavägede ülemjuhataja, mis kõneleb sellest, et ta oli karismaatiline ja andekas liider. Juhina oli tema kõige suurem väärtus see, et ta suutis ühendada tollel hetkel olulised liidrid ühise eesmärgi nimel. Ta suutis nad rakendada ühtse vankri ette ja liigutada vaba Eesti suunas," rääkis Lapp. "Kindral Laidoner taipas, et võita suuremat ja tugevamat, peab väiksem olema kiirem ja osavam. Ta oli kahtlemata üks võtmeisik, kes aitas kujundada Vabadussõda Eestile võidukaks."

Major Lapp tunnustas üritusele kogunenud noori, et nad peavad Eesti ajaloo meelespidamist oluliseks ja rõhutas neile, et Johan Laidoner oli ka ühiskondlikult ja poliitiliselt aktiivne. "Oma elu jooksul jõudis ta kuuluda mitmetesse seltsidesse, olla kolme Riigikogu liige, olla kolm korda tänapäeva mõistes Kaitseväe juhataja ja võita sõja – ta tegi mitme inimese elutöö!"  

Galerii

5.2.24

Välustes tutvustati Kaitseliidu tegemisi

Laupäeval, 3. veebruaril toimus Sakala maleva Väluste lasketiirus Kaitseliidu tegevusi tutvustav õppepäev, mille eesmärk oli kaasata hiljuti Kaitseliiduga liitunud ning sõjaaja ametikohata kaitseliitlasi Sakala maleva tegevustesse. Samuti tutvustati õppepäeval kõigile huvilistele arengu- ja panustamise võimalusi Sakala malevas. Õppepäeval osalesid ka mõningad välismaalased, kellele pakkus suurt huvi Eesti Kaitseliit ja selles panustamise võimalused. 

Sakala maleva pealik major Andres Lapp andis kümmekonnale kokkutulnule ülevaate sellest, mis on Eesti kaitsevägi ja mis Kaitseliit, kus asub Sakala malev ning selle malevkonnad, üksikkompaniid ja rühmad. 

Vanemveebel Toomas Taimre tutvustas sõduri- ja üksusevarustust alates sisustatud patrullkotist kuni öövaatlusseadmeteni välja. 

Et õppepäev oli igati praktiline, tuli õppuritel omale lõunasöök ise valmistada. Juhendaja abil oli võimalik käsi valgeks saada piiritusega kateloki pruukimisel ning kaitseväe ühe korra toidupakis sisalduvast valmistada soe söök ja jook. 

Naiskodukaitsja ja Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor Ebe Õnne rääkis lähemalt üksikvõitleja esmaabist ning tema juhendamisel said osalejad proovida endale või kaaslasele žguti paigaldamist. 








Päeva lõpetuseks tutvustas Toomas Taimre jao relvastust ning juhendas laskeharjutust. Välitiirus sai 100 meetri pealt proovida automaati, kuulipildujat ja täpsuspüssi.


Järgmine õppepäev on plaanis korraldada märtsis.



2.2.24

2. veebruaril tähistati Tartu rahulepingu aastapäeva

2. veebruaril tähistati üle Eesti Tartu rahulepingu allkirjastamise 104. aastapäeva.

1920. aastal Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahuleping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja. Selle tulemusena määrati kindlaks Eesti idapiir, samuti avas Tartu rahu Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.

Viljandis kogunes Kaitseliidu Sakala maleva esindus koos Viljandi linna ja Viljandi gümnaasiumi esindusega Vabaduse platsil Vabadussamba jalamil, J. Laidoneri ratsamonumendi ja kapten A. Irve mälestuskivi juures ning Vabadussõjas langenute kalmistul, kuhu asetati mälestusküünlad ja lillepärjad. 

Sakala maleva pealik major Andres Lapp tänas kõiki kohaletulnuid, kes peavad ajaloo tundmist ja mäletamist oluliseks. Major Lapp tõdes, et sõjaväelasena austab ta nii kindral Johan Laidoneri kui kapten Anton Irve väga kõrgelt. "On imetlusväärne, kuidas kindral Laidoner oskas ühendada erinevaid isiksusi. Kapten Irv väärib austust ja mäletamist sellepoolest, et ta seisis oma meeste kõrval, võitles ja ka langes koos nendega," rääkis malevapealik.

Tartu rahulepingu aastapäeva tähistati pidulikult ka mujal Viljandi maakonnas.

Tekst: Tea Raidsalu

Galerii

27.1.24

Kärstna lahingu mälestusmängijad seiklesid Holstre-Pollis

 

Laupäeval, 27. jaanuaril toimus Holstre-Polli spordikeskuse ümbruses 31. Kärstna lahingu mälestusmäng, kus võtsid omavahel mõõtu noorimad noorkotkad ja kodutütred (7-11-aastased).
Neljaliikmelisi tiime ootas ees ligi viie kilomeetri pikkusel matkarajal 10 eriilmelist kontrollpunkti, kus tuli proovile panna nii nutikust kui ka füüsilist osavust. Ülesanded olid koostatud arvestades 6. ja 5. järgu nõudeid ning nende lahendamiseks oli igas punktis aega maksimaalselt 8 minutit.
Üpris palju pearagistamist oli sellega, et panna õiged nimed Kaitseliidu organisatsioonide eri tasandi juhtide ning Eesti peaministri, kaitseministri ja presidendi piltidele. 
Väga eluline oli ülesanne, kus legendi kohaselt pidi aitama raskesse õnnetusse sattunud sõpra: kuidas talle anda kohapeal esmaabi ning mismoodi suhelda häirekeskusega. 
Oma kokkamisteadmistega sai hiilata selles punktis, kus toiduained pidi jagama erinevatesse kategooriatesse vastavalt valmistamisaja pikkuse järgi - kui mitu minutit kulub nende keetmiseks/kuumutamiseks, et need oleksid tarbimiseks valmis. Samuti pandi proovile noorte liiklusoskused: nad pidid teadma mida üks või teine märk keelab või lubab (nt tupik, jalgrattatee, sissesõidukeeld).
Mõnus talveilm ei läinud raisku ning spordikeskuse ümbruse metsatukas peituvad nõlvad pakkusid võistlejatele hea võimaluse lasta kelkudega pikki liuge ning vuhiseda väikeste plastsuuskadega. Need ülesanded osutusid paljudele kõige lemmikumateks. Elevust ja nalja tõi ka see jõuproov, kui noored pidid nöörepidi kokkuseotud matkasaabaste paari endast kaugele viskama. 
Mets oli igati sobilik paik selleks, et nuputada, missugused jäljed jätavad endast maha näiteks ilves, metskits, saarmas ja siil. Samuti pakkus mets lahkelt kraami, millest süüdata nii suur lõke, et selle leegid põletaksid läbi kahe pulga vahele seotud nööri. Kulus hulganisti oksi ja tikke, kuid kahjuks jäi nii mõnelgi nöör terveks, sest niiskes metsas ei tahtnud leegikesed jõudu koguda.  
Need lapsed, kes on palju memoriini mänginud, võidutsesid ülesandes, kus tuli meelde jätta 10 erinevat asja (tikud, stopper, svamm, komm, küünal, kinnas, rinnamärk, embleem, märkmik, lusikas) ning seejärel need õiges järjekorras lauale laduda. See punkt oli ka paljude laste lemmik seetõttu, et sealt sai maitsvat magusat teed. 
Laupäeval oli Holstre-Polli suusaradadel aktiivset puhkepäeva veetmas palju suusasõpru, kes olid ilmselt üpris üllatunud, nähes seljakottidega ja kaarte uurivaid lasteseltskondi. Ruumi ja lusti jagus kõigile!

TULEMUSED

Noored Kotkad

1. Nutikad Rebased I (73 punkti)

2. Heimtali II ehk Rajaleidjad (66 punkti)

3. Tarvastu Tõhvid (65 punkti)

4. Heimtali (60 punkti)

5. Nutikad Rebased II (59 punkti)

6. Võhma noorkotkad (51 punkti)

Kodutütred

1. Kuujänesed (72 punkti)

2. Pöialliisi (70 punkti)

3. Nöbininad (66 punkti)

4. Võhma/Ümera (63 punkti)

5. Tõrukesed (61 punkti)

6. Kase rühm (57 punkti)

7. Väikesed Võtmed (55 punkti)

MÄNG

    • Kärstna lahingu matkamängu korraldatakse Eesti vabadussõja ajal 2.–6. jaanuaril 1919 Kärstna ümbruses toimunud murranguliste lahingute mälestuseks. Need olid ühed strateegiliselt olulisemad lahingud lõunarindel. Siin murti Punaarmee pealetungi ind ja lõppesid selle katsed liikuda edasi Viljandi poole. Viljandimaal olid Kärstna lahingud vabadussõja kõige ohvriterohkemad võitlused.

    • Kärstna lahingute mälestuseks korraldati esimene matkamäng 1993. aastal Kärstnas. Selle kutsus ellu toonane Kärstna kooli ajalooõpetaja Priit Silla, kes mängu aastaid eest vedas.

    • Kuni 2021. aastani korraldati Kärstna lahingumängu Kärstna ümbruses, et aga sealsed rajad olid osalejatel juba peas, hakati seda nimetama Kärstna lahingu mälestusmänguks ja võistlusrada on erinevates Viljandimaa kohtades, näiteks Hallistes ja Karksi-Nuias.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

22.1.24

Kodutütred tähistasid 92. aastapäeva


Pühapäeval, 21. jaanuaril toimus Tartus Lennuakadeemias Kodutütarde 92. aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt.

Silmapaistvate tunnustuse saajate hulgas oli seekord ka Sakala malevas tegutsejad. 

"Aasta pärl" – Paalalinna rühm

Paalalinna kodutütarde rühm on Sakala ringkonna üks aktiivsemaid ja silmapaistvamaid rühmi, mis on tegutsenud ligikaudu kaks aastat. Rühma liikmed on alati olnud valmis üksteist toetama ja koos uusi väljakutseid vastu võtma.

2023. aastal saavutas rühm märkimisväärseid tulemusi nii maakondlikel kui ka vabariiklikel võistlustel. Võistlusmatkal "Pruudeni jälgedes" ja vabariiklikul matkamängul saavutas märkimisväärse 1. koha.

Rühm on osa võtnud kõikidest maakondlikest üritustest: laagritest, võistlustest ja mälestusmärkide auvalvetest. Lisaks osalesid selle rühma noored 2023. aastal Viljandis toimunud võidupüha paraadil, olid esindatud hommikusel lipuheiskamisel, Vabadussamba avamisel ja paraadiüksuse koosseisus.

Lisaks osaletakse aktiivselt vabatahtlikus töös kogukonna heaks. 2023. aastal aitas rühm kahel korral Viljandi toidupanka, pakkudes abi toiduainete kogumisel. See  näitab, et noored  hoolivad kaasinimestest ja soovivad anda oma panuse ühiskonna heaks.

Paalalinna kodutütarde rühm on eeskujuks teistele rühmadele. Nad on näidanud, et on pühendunud Kodutütarde organisatsioonile ja soovivad teha oma panuse Eesti riigi kaitsmisse. Nende tegevus kogukonnas on oluline panus ühiskonna heaks.

Rühma liikmete pühendumus ja töökus on inspireeriv näide teistele noortele. Nad on eeskujuks, kuidas vabatahtlik töö võib muuta ühiskonda paremaks kohaks.

Kodutütarde hõbetatud teenetesõlg – Ly Sova

Ly Sova on juba üle kaheksa  olnud pühendunud noortejuht, kuid 2023. aastal on tema tegevus saanud erilise hoo sisse. Tema juhendamisel tegutsev Kesklinna Tamme rühm on leidnud uue hingamise, kasvades kiiresti 14 liikmeni. Ly on innukas IHP projektide kirjutaja, tuues alati sisse uusi ja põnevaid mõtteid, kuhu tema rühma tüdrukuid suunata. Ta on korraldanud mitmeid rühmalaagreid, väljasõite, õppereise ja teisi kaasahaaravaid tegevusi. Ly pöörab tähelepanu erinevate rühmade kodutütarde omavahelisele tutvustamisele, kaasates teiste rühmade liikmeid, eriti nendest rühmadest, kus veel pole saavutatud 12 liikme piiri. Lisaks noorte juhendamisele jagab Ly hea meelega oma teadmisi ja kogemusi. Ta osales vabatahtliku noortejuhi kursusel 2023.aastal instruktorina. 

Ly on ta hooliv ja tähelepanelik noortejuht, valmis toetama nii noori kui ka teisi noortejuhte. Näiteks suvises maakonna SPEKTER laagris ja talvelaagris viis ta läbi töötubasid ja oli vajadusel abiks igal võimalikul moel, tagamaks, et noortel oleks lõbus ja hariv. Sel aastal on Ly panustanud ka enesetäiendamisse, läbides Kaitseliidu koolis koolitaja algkursuse, eneseväljendamise algkursuse ja JUP I.  Ta läbinud Naiskodukaitse baasväljaõppe esmaabi, ohutushoiu ja organisatsiooniõpetuse moodulid. 

Lisaks noorte juhendamisele on ta ringkonnavanema abi ja juhatuse liige. Tema juhendatav rühm mängis olulist rolli võidupüha paraadi õnnestumisel 2023. aastal. Ly Sova pole mitte ainult pühendunud noortejuht, vaid ka innukas teadmiste jagaja ja tõhus meeskonnajuht, kes toob positiivse energia oma noortegruppi. Tema osalus aastal 2022 oli 319 tundi ja 2023. aastal 478 tundi.

Kodutütarde hõbetatud teeneterist – Gunnar Teas

Gunnar Teas on olnud Kodutütarde Sakala ringkonna ürituste fotograafiks juba üle 5 aasta. Ta on jäädvustanud laagreid, õppepäevi, võistlusi, pidulikke sündmusi ja muid üritusi. Tema fotod on alati professionaalsed ja kvaliteetsed ning nad annavad hea ülevaate Kodutütarde tegevusest.

Gunnari fotod on avaldatud Kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu! ja  Kodutütarde veebilehel (ringkond ja üle-eestiline). Ta on teinud koostööd ka teiste meediaväljaannetega  (ajaleht Sakala, televisioon). Gunnar on oma tööga aidanud Kodutütarde organisatsioonil saada tuntumaks ja populaarsemaks. Tema fotod on inspireerinud ja motiveerinud nii Kodutütreid kui ka teisi inimesi.

Gunnar Teas on Kodutütarde organisatsioonile väärtuslik partner. Ta on alati valmis oma aega ja oskusi Kodutütarde heaks panustama. Ta on  olnud Kodutütarde organisatsioonile hindamatu väärtusega. Tema pühendumus ja töö on aidanud kaasa organisatsiooni arengule ja mainekujundusele.

15.1.24

Lõuna MKR võistlused õhkrelvadest laskmises

Lõuna maakaitse ringkonna meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises toimusid 11.–13. jaanuarini Sakala malevas.






TULEMUSED

Võistkondlik arvestus
1. Sakala malev 2779,6
2. Põlva malev 2048
3. Valgamaa malev 1878,3

40 lasku, õhupüss, üldarvestus
1. Ivar Siidirätsep (Sakala) - 387,7
2. Kaspar Tühis (Põlva) - 375,4
3. Aarne Markko (Sakala) - 365,4

40 lasku, õhupüstol, üldarvestus
1. Marja Kirss (Sakala) - 367
2. Silver Mäe (Valga) - 367
3. Andu Heinsoo (Sakala) - 364

40 lasku, õhupüstol, mehed
1. Andu Heinsoo - 364
2. Allar Mürk - 363
3. Anton Heinsoo - 341

40 lasku, õhupüstol, naised
Marja Kirss - 367
Andra Soopa - 362
Marit Pleiats - 361

40 lasku, õhupüss, mehed 
1. Ivar Siidirätsep - 387,7
2. Aarne Markko - 365,4
3. Andrus Keerd - 277,6

40 lasku, õhupüss, naised
1.
Kirsti Markko - 356,1
2. Marit Pleiats - 352,4
3. Aili Mägi - 336,6

40 lasku, õhupüstol, tüdrukud
1. Laura-Liisa Kolomets - 339
2. Katerina Herma - 324
3. Kaisa-Liisa Lepa - 310

40 lasku, õhupüstol, poisid 
1. Aleksander Kalitventsev - 356
2. Aksel Alas - 341
3. Fred Karakozov - 320

40 lasku, õhupüss, tüdrukud
1. Heleriin Laanemäe - 325,5
2. Kaisa-Liisa Lepa - 307,8
3. Aleksandra Kena - 212,5

40 lasku, õhupüss, poisid
1. Aksel Alas - 307,6
2. Emil Lindvest - 272,0

3.1.24

104 aastat Vabadussõjast

Kolmapäeval, 3. jaanuaril tähistati Viljandi linnas ja maakonnas Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva, kus osalesid Kaitseliidu Sakala maleva, noorteorganisatsioonide, Naiskodukaitse ja kohalike omavalitsuste esindajad, kes asetasid mälestusmärkide juurde mälestuspärjad ja süütasid küünlad. 

Viljandis asetati Vabadussõjas langenute mälestussamba juurde pärg, kapten Anton Irve mälestusmärgi, Johan Laidoneri ratsamonumendi ja Vabadussõjas langenute kalmistul süüdati mälestusküünal. 

Sakala maleva pealik major Andres Lapp: "Tahan just eriti noorematele rõhutada, et sellel väga segasel ajal, mil väike Eesti rahvusriik oli just sündinud, mängis ta maailmapildis väga suurt rolli. Tänu eestlaste visale vastupanule tekitasime venelaste plaanis augu ja jäi ära suurem oht, nende maailma vallutamise plaan – selle eest tuleb olla väga tänulik."  

28.12.23

Sakala maleva pealik Andres Lapp töötab selle nimel, et iga kaitseliitlane teaks oma rolli


Kaitseliidu Sakala maleva pealikuks sai tänavu augustis major Andres Lapp. Oma sõnul on pealik teenistuses oldud nelja kuu jooksul sisse elanud ja tunneb end hästi. 

On olnud üsna kiire aeg, esimesed kaks kuud võttis põhienergia suurõppus Ussisõnad. „Ülejäänud aja olen tegelenud nii-öelda väljaspoole mitte paistva tegevusega. Olen püüdnud korrastada kaitseliitlaste arusaamist malevast ja sellest, millised allüksused meil on, millised ülesanded meil on rahu- ja sõjaajal ning mis allüksused vastutavad millise osa eest Viljandimaal,” rääkis Lapp.

Üks kõrgpunktidest, mis pealikule neljast esimesest töökuust meelde jääb, on kahtlemata Ussisõnad. „Mind väga positiivselt üllatas nende Viljandimaa inimeste motivatsioon ja teotahe riigi kaitsesse panustada. Teisalt üllatas mind see, kuidas Sakala malev selle õppuse väga sujuvalt ja efektiivselt ära korraldas!”

On teisigi toredaid ja meeldejäävaid hetki, möönis Lapp. „Alates sellest toredast tseremooniast, kui ma lipu vastu võtsin – seda päeva ma ei unusta kindlasti mitte kunagi! Oleme toredalt tähistanud maleva ja Kaitseliidu aastapäeva. Olen saanud olla  Naiskodukaitse ja noorte üritustel.” 

Uuelt aastalt loodab Andres Lapp seda, et tuleks täpsem arusaam, kuhu Kaitseliit liigub, arvestades, et organisatsioonil on uus ülem. „Ma loodan, et tuleb selgus selles osas, mis kuju maakaitse võtab ja mis roll talle jääb. Kuidas maakaitse mahub diviisi lahinguruumi ja diviisi ümber, milliseid toetusvajadusi diviisil maakaitsele on – see kõik täpsustab seda, milline on meie sõjaaja roll ja kuidas me peaksime selleks valmistuma, et seda ülesannet võimalikult hästi täita, et olla riigikaitses arvestatav partner,” rääkis ta. 

Maleva tasandil loodab pealik, et see nii-öelda korrastamistöö, mida ta seni on koos allüksuste ülematega teinud, hakkab heas mõttes edasi arenema. „Korrastamine toob mõne aja möödudes kaitseliitlasele selguse, mis on tema roll, mida temalt oodatakse, kuhu ta kuulub ja kes on tema ülemus. Üldises plaanis parem tunnetus allüksuse tasemel: millega tegeleb ja mille eest vastutab see allüksus, kuhu keegi kaitseliitlane kuulub. See on see selgus, mida ma ootan. Kui see õnnestub, siis ma arvan, et kaitseliitlase enda roll tuleb paremini välja, ta saab ennast paremini ette valmistada ja ta saab paremini panustada. Kavatsen seda arusaama ja vastutust suunata allüksustesse kohustuse taju tekitamise läbi,” selgitas Lapp ja täpsustas, et see kõik pole praegu hirmus segane, aga on mingid märgid, et kõik pole päris üheselt mõistetav.

Kõige madalamalt hakkab see Lapi sõnul pihta sellest, mis on kaitseliitlase kriisi- ja sõjaaja roll ja mis on tema ametikoht – olgu see siis rohelises või valges struktuuris, ja kuni sinnamaani välja, mida malev täpsemalt teeb.

Uue aasta väljaõppe plaanidest rääkides tõi malevapealik välja selle, et sügisel oktoobrikuus tuleb õppus Sibul, mis oma ülesehituselt ja formaadilt on üsna sarnane Ussisõnadega. Sellel osaleb ka maleva sõjaaja koosseis peaasjalikult õppivate üksustega. Sinna õppusele kutsutakse Lapi sõnul ka teatud hulga ussisõdurite rühmasid ning proovitakse maleva kui tervikuga koostööd. „Et õppus hästi õnnestuks, on sinna juurde viivad etapid. Kevadel kaks korda ja enne õppust veel ühe korra, kus juhtkond võetakse kokku. Alustame õppuse planeerimisest, siis taktikaharjutuse läbimängimine kaardiharjutuse ja sõjamänguna ja jõuame siis päris taktikaharjutuseni oktoobrikuus,” tutvustas ta plaane. 

Enne Sibulat tuleb Naiskodukaitsel ja Päästeametil päris suur evakuatsiooniõppus, mille eesmärk on läbi harjutada Lõuna maakaitseringkonnast tsiviilelanikkonna evakuatsioon. „Evakueerime inimesi Põlva-, Võru-, Valga- ja võib-olla ka Tartumaa aladelt Viljandimaale. Siin on ka Kaitseliidul oma roll mängida,” ütles Lapp.

Malevapealiku kinnitusel jätkub tavapärane üksuste väljaõpe (laskeharjutused, taktikaharjutused). 

Major Lapp tõdes, et ta tahaks parandada uute liikmete väljaõppesse kaasamist. „Ma pole veel otsustanud, kas ma teen seda läbi uue korrastatud struktuuri ja annan ülesande näiteks ühele üksikkompaniile või malevkonnale teha oma uutele liikmetele õppepäev, kus tutvustatakse maleva relvastust, tehakse taktika meeldetuletust või esmast taktikaõpet inimestele, kes ei ole ajateenistuses käinud. Või teha malevas tervikuna uutele liikmetele õppepäev, kus ka malevakonnad saavad ennast tutvustada. Mulle meeldib sellest mõelda kui 12 tunni SBK-st, aga see oleks tutvustav, mitte sooritav.” 

Lapp tunnetab, et seda oleks vaja, sest inimesed liituvad, aga ei saa enne tegutseda, kui alles sõduri baaskursusel või mõnel õppusel. Mõnel võib selleni jõudmiseks kuluda aasta ja see on pealiku arvates liiga pikk aeg.

Uusi liikmeid pealiku rõõmuks aga tuleb. Tema andmetel on novembri-detsembri saak 8 inimest, mis on väikese maleva kohta täiesti hea tulemus. „Kaitseväe poolt on sõjaaja ametikohtade arv ette antud ja fikseeritud ning selle muutmine peab olema väga hästi motiveeritud ja põhjendatud. Aga Kaitseliidu ülema üks tegevussuundadest on see, et sõltumata fikseeritud rohelisest struktuurist, pole Kaitseliidu poolel piirangut ees – iga kaitseliitlane peab leidma endale rolli kriisi- ja sõjaajal ning toetusstruktuuri võrgustikku sihtüksuse näol võib peaaegu lõpmatult arendada,” arutles Lapp.

Instruktoreid malevapealiku hinnangul jagub ja ta on seda meelt, et potentsiaal tuleb endi hulgast üles leida ja rakendada. „Siin ma kordan Ussisõnadel kogetud positiivset imestust, kuidas me oma instruktoritega selle asja ära tegime! Aga me peame vaatama, et me oma instruktoreid ära ei kurna. Kui neist puudu tuleb, siis loodetavasti saame Kaitseväest abi.”

Maleva staabi koosseisu osas Lapi kinnitusel suuri muudatusi ei ole ette näha. Valgamaa maleva pealikuks suundunud major Silver Mäest tühjaks jäänud staabiülema koht jääb Lapi sõnul praegu täitmata. „Mul on sinna välja vaadatud ja läbi räägitud üks kandidaat. Loodame, et ta tuleb sügisest meile appi. Nii palju võin öelda, et tegemist ei ole Sakala maleva jaoks võõra mehega, ta on meie maleva liige, aga tegevteenistuses praegu lihtsalt mujal.”

Malevapealik tõdes sedagi, et kaitseliitlastele omaseks saanud traditsioonilised peod ja tähistamised jäävad mõistagi alles, näiteks juba 3. jaanuaril hoitakse au sees Vabadussõjas võidelnute mälestust. „Eripära aga on see, et vastutuse tähtpäevade eest annan allüksuste ülematele, Viljandimaa on nende vahel ära jagatud. Tahaksin näha, et allüksuste ülemad kas ise või siis organiseerivad oma esinduse kaasates noori ja naiskodukaitsjaid nende tähtpäevade väärikale tähistamisele,” selgitas Lapp. 

Major Andres Lapp soovis kõigile kaitseliitlastele, naiskodukaitsjatele ning noortele tegusat ja Kaitseliidu rohket uut aastat.

Kuula vestlust malevapealikuga siit. 


13.12.23

Silver Mäe asub Valgamaa maleva pealiku ametisse


Kolmapäeval, 13. detsembril leidis Kaitseliidu Valgamaa maleva hoovil aset pidulik tseremoonia. Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi andis üle Valgamaa maleva lipu Sakala maleva endisele staabiülemale ja pikalt maleva pealiku ülesannetes tegutsenud major Silver Mäele. 

2017. aastast oli Valgamaa maleva pealik major Kaido Lusik (fotol parempoolne).

 Foto: Gunnar Teas 

11.12.23

Aeg tagasi vaadata, aeg uusi samme seada



Vabatahtlikult riigikaitsesse panustavad inimesed teavad, et tihti toimuvad olulised sündmused ja kokkusaamised just nädalavahetusel. Ei olnud erandiks ka selja taha jäänud laupäev, kui Sisekaitseakadeemias kogunesid teabepäevale Kaitseliidu vabatahtlikud pealikud. Nende all mõeldi eelkõige malevkondade pealikke, keda toetasid malevapealikud ning Naiskodukaitse vabatahtlikud juhid. Sisukas ja vajalik silmast silma kohtumine aasta kokkusõlmimiseks kõigile.

Päeva alustas ja lõpetas ametist lahkuv Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi (pildil), kes toonitas mitmel korral, et sellisel moel kohtub ta vabatahtlikega viimast korda. Lähtuvalt sellest vaatas Ühtegi põhjalikult tagasi oma neljale ametiaastale, mida varjutasid nii koroonakriis kui Venemaa suuremahuline sissetung Ukrainasse, kuid mille kõrval tuli ka organisatsiooni pidevalt edasi arendada. 

“Kaitseliit jääb meie vaenlasele arusaamatuks, isegi müstiliseks,” oli üks põnevamaid tsitaate ülema sõnavõtust. 

Põhjalikult vaadati tagasi suurõppusele Ussisõnad, pöörati tähelepanu Kaitseliidu noorliikmete kaasamisele ning mitmel puhul räägiti vajadusest naiskodukaitsjate potentsiaali suuremal määral kasutada. 

Tekst: Tiiu Sommer

Foto: Gunnar Teas 

 

Heimtali rühma read täienesid uute noorkotkaste võrra


"Tuli soojendab. Tuli valgustab. Valitsegu valgus ja soojus meie keskel!" - nende traditsiooniliste küünlasüütamise sõnadega avati pühapäeval, 15. detsembril Paistu rahvamajas Heimtali rühma pidulik koondus.

Seekord andsid vande viis uut noorliiget, korrates tõotuse sõnu rühmajuhi abi Reimo Jürjo järel. Siis said noored endale kaela sinised rätid, andsid allkirja ning kuuluvadki uhkusega Noorte Kotkaste ridadesse. 

Uued liikmed on: Akros Taimre, Ken-Raidon Paabos, Emil Mägi, Timo Dudarev ja Jannor Tagu.

Koondusel omistati noortele ka uued järgud.

6. järgu pälvisid: Akros Taimre, Hans Sander ja Bruno Kreek.

5. järgu said: Priit Sander Salumets ja Henrik Sander. 


Seekordse koonduse muutis pidulikuks ja meeldejäävaks see, et 1. järgu sai rühmajuhi abi Reimo Jürjo.

Loe täpsemalt SIIT

Tekst ja fotod: Tea Raidsalu