9. august 2020

Koormusmatka võit läks mere taha, Sakala ringkonna naised said korraldamisrõõmu


Eda Kivisild

Nädalalõpul kui juuli kohtus augustiga, asusid 16 naiskodukaitsjate võistkonda Välustest  rännakule eesmärgiga jõuda kuhugi. Tol momendil nad ei teadnud, et retk viib nad lõpuks Tusti külla.

Rada oli küll linnulennult "vaid" 33 kilomeetrit, kuid keerulisemaks tegi selle tihe võsa. Nii mõnigi võistleja ütles, et nii vastikust  metsast pole ta varem pidanud läbi murdma. Aga et teedel ja ristmikel valvasid herilase tagumise osa värvides lintidega mehed ja naised, siis pidi endale raja sisse murdma läbi metsa. 
  
See on vist juba tavaks saanud, et kui on rännak, siis tuleb leida tee kontrollpunktidesse ja seal tegeleda mõtte- või füüsilise tööga või suisa mõlemaga, sest ilma mõtlemata ei sünni ka kätega-jalgadega midagi. Parim võimalus selleks oli teise päeva lõpus  kontrollpunkt 8, kus üks võistleja pidi kolme kaaslase abil mööda Elamuspanga kokku pandud taevatreppi kõrgustesse jõudma.  Ülesanne tekitas naiskondade hulgas elevust ja positiivset tagasisidet ning andis ilmselt nii mõnelegi juurde sutsu adrenaliini edasiminemiseks. Huvitavalt oli lahendatud ka teise kontrollpunkti ülesanne, kus oli vaja anda abi lahinguväljal kahele haavata saanud kaaslasele. See nõudis pisut laiemat mõtlemist ja pisiasjadele tähelepanu pööramist, näiteks oli vaja sisse seada julgestus ja haavatud tuli viia kogumispunkt. 

Viiendas punktis nõuti mannekeenile  kodutütre vormi selga panemist ja seejuures õigete valikute tegemist. Tuli mõelda: kas sinine või must seelik, kas vöökotti kantakse vasakul või paremal küljel, kuhu käivad järgutäpid, kuhu eraldusmärgid. Vormi kandev kodutütar on paljudel kujutluses olemas, aga kas me oleme ka detailidele piisavalt tähelepanu pööranud?

Kokku oli rajal 11 punkti ning just sealt sai alguse lõpujooks, mis võistlejad pühapäeva hommikul finišisse viis. Mõni katkestaja küll oli, kuid ka vähendatud koosseisud jõudsid finišisse. 

Võidu viis mere taha Saaremaa naiskond, kuhu kuulusid Emilia Rozenkorn, Liisi Preedin, Piret Paomees ja Brita Laht.  Teise koha saavutasid Rapla esimese võistkonna naised  koosseisus Reelika Rohuste, Kaidi Kauffeldt, Kersti Ojamets ja Maire-Anu-Liis Oidsalu ning kolmandaks tõusid Valga ringkonna võistlejad Kardian Possul, Kati Pamg, Annika Pang ja Jane Pang. 

Vaata Gunnar Tease fotosid koormusmatkalt siit:
Galerii

28. juuli 2020

Kuidas tõrjuda robotiga tanki?


Tekst ja fotod Gunnar Teas



Laupäeval, 25. juulil tõi Eesti ettevõte Milrem Robotics Väluste lasketiiru katsetamiseks mehitamata robotliikuri, mis vedas tanki imitatsiooni. Tanki maketile said  alakaliibriliste relvade ja vähendatud võimsusega padrunitega anda tuld  Kaitseliidu lõuna malevate tankitõrjujad.

Õppuse organiseeris ja viis läbi major Kaspar Saul. 

Kuidas õppus möödus, vaata siit: Galerii

Korrakaitse rühm Brittide vastu

Maarika Kurg

Foto: Gunnar Teas


Laupäeval, 18. juulil toimus Sakala malevas taas suvine korrakaitserühma õppus,  kus seekord osales ka kümmekond laitseliitlast Jõgeva malevast. Õppuse viis läbi Briti militaarpolitseinikud,  kes andsid meile  teadmisi teetõkete rajamisest ning autode ja inimeste läbiotsimisest brittide moodi.
Oli nüansse, mida ei teadnud ja tähelepanekuid, mida on  kindlasti vaja meelde jätta.
Sellisd ühised õppused on arenguks ja omavaheliseks koostööks väga olulised ning seepärast ootame neid väga. 

Õppuse pilte vaata siit: Galerii

16. juuli 2020

Sakala Noored Kotkad Mini-Ernal


Olev Luik
Rühmapealik
Ümera rühm

Järjekorras 24. Mini-Erna patrullvõistlus toimus Ida-Virumaal ning läbis trassina Lüganuse ja Toila valla alasid. Võistluse korraldajaks ja läbiviijaks olid Noorte Kotkaste Alutaguse malev ning Noorte Kotkaste esindus koostöös Kaitseliidu Alutaguse maleva, Naiskodukaitse Alutaguse ringkonna ja koostööpartneritega.Matkast võtsid osa noorkotkaste 4-liikmelised võistkonnad igast maakonnast ning kodutütarde võistkond Jõgevamaalt.

Trassi ajaline kestus oli umbes 36 tundi ning läbitava maa kogupikkus ligi 40 kilomeetrit. Meeskonnad läbisid kontrollpunkte vastavalt individuaalsetele ajakavadele ning täitsid punktides etteantavaid ülesandeid. Sakala malevat esindas neljaliikmeline võistkond koosseisus Tõnn Alas (võistkonna kapten), Mairold Luik, Kermo Orumets ja Mart Kändma. Meie noorte esinemine sai hoobi juba neljanda kontrollpunkti järel, kui Kändma otsustas terviseprobleemide tõttu võistluse katkestada. Õnneks kogu võistkonda ei diskvalifitseerinud, kuid tugevad miinuspunktid tulid sealt sellegipoolest.Võistlustrassil tuli lahendada erinevaid ülesandeid ning panna proovile füüsilised võimed. Katsete loetellu mahtusid nii raadioside, esmaabi kui kanuusõit. Ühes punktis tuli noortel liikuda koos kasti tassides mööda takistusrada sedasi, et kastis olnud papptaldrik veest tühjaks ei loksuks. Noortel tuli näidata tule tegemise oskust: kahe puuvaia vahele oli kinnitatud nöör ning ülesanne oli teha etteantud vahenditega nii suur tuli, et see nöör läbi põleks. Jätkanud võistkonna liikmed suutsid hoida motivatsiooni ning koos jõuti rõõmsalt ka finišisse, kus ootas kuum duss, soe söök ning jalgade plaasterdamine. Oli järjekordselt huvitav, hariv ja tegus võistlus.





7. juuli 2020

Meedia, nobenäpu ja perenaise laager

Kaisa-Liisa Väli

Paistu rühma kodutütar






Juunikuu viimase nädala lõpus toimus Paistu koolimajas kahepäevane kodutütarde erialalaager.
Alustasime 30. juuni varahommikul. Kõik noored olid rõõmsad, sest saime üle pika aja jälle kokku.
Koolimajja jõudes kraaditi kõiki (see on praegusel ajal kohustuslik) ja pärast seda saadeti noored saali, kus nad said ennast sisse sättida.
Esimesel päeval käisid vanemaid kodutütreid õpetamas Jaak Nilson ja Iiris Prosa.  Jaak Nilson juhendas pildistamist ja fotode töötlemist ning Iiris Prosa rääkis meediast. Nooremaid kodutütreid ootas ees lille meisterdamine ja kokkamine ning see tuli kõigil väga hästi välja.
Õhtul ootas kodutütreid  ees loomingulist lähenemist nõudev väljakutse ja noored üllatasid juhte oma etteastetega. Laager ilma diskota ei ole mingi õige kodutütarde laager ja nii said noored jalga keerutada peaaegu südaööni.
Hommikul pidi pea olema kõigil uute teadmiste omandamiseks värske ja et see ka nii oleks, pugesid noored oma pesadesse.
Hommikul ärkasid enamjaolt kõik juba enne äratust, ent oli ka neid, kes oleks tahtnud terve päeva maha magada. 
Viimase külalisena käis laagris Sille Laks kübekaitseüksusest ja rääkis kokkutulnutele internetiohtudest. Laagris olnud vanemad ja kogenumad kodutütred õpetasid endast noorematele sõlmede tegemist ja seda, kuidas kasutada kompassi.
Lõunasöök söödud, võtsid juhid laagri kokku ning noored pididki oma sõpradega hüvasti jätma. Põrand pühitud, asjad kokku pandud ja sõit kodu poole võis alata.
Oli väga vinge ja õpetlik laager.




Vaata Gunnar Tease tehtud laagrifotosid siit: 

14. juuni 2020

Kuidas Karolinal läheb?



Käisime Karolinal külas.

Kuidas tal on läinud ja mis veel ees ootab, seda näed videost.

8. juuni 2020

Sakala tuletoojad on ema ja poeg Antonina ja Mihkel Eek.



Mihkel Eek õpib Viljandi Gümnaasiumis 11. klassis. Ta astus noorkotkaste ridadesse 27.05.2011. Temast sai noorkotkas tänu oma emale, kes hakkas noorkotkaste rühmapealikuks 2008 aastal ning eeskujuks olid ka mõlemad vanemad vennad, kes samuti olid noorkotkad. Sellest ajast saati on ta Sakala maleva üks aktiivsemaid noorliikmeid. Noorte Kotkaste organisatsiooni juures paelub teda peamiselt see, et saab teha erinevaid põnevaid tegevusi, mida muidu väga teha ei saa. Näiteks meeldivad talle kanuumatkad, orienteerumisvõistlused, paintball, erinevad rühma, maakonna ja vabariiklikud laagrid. Laagrid on alati põnevad, kuid samas ka õpetlikud. Näiteks on ta rohkem teada saanud riigikaitse tähtsusest ning võimalustest, on õppinud meeskonna tööd tegema, sõlmi ja köietööd, esmaabi, orienteerumist ning erinevaid keerulisi ning vähem keerulisi ülesandeid lahendama. Tal on noorkotkaste II järk. 2018 aastal osales ta võistlusel Mini-Erna ning on võitnud vabariiklike matkavõistlusi, näiteks 2019 aasta Väle-Jänese võistlus Valgamaal ja Mini-Põrgupõhja võistlus Raplamaal. Lisaks on Mihkel esindanud malevat liputoimkonna liikmena maakondlikel pidulikel üritustel. Kogenud noorkotkana abistab ta rühmapealikut rühma ürituste ning laagrite korraldamisel ning läbiviimisel. Lisaks tegeleb Mihkel veel rahvatantsuga Viljandi Gümnaasiumi segarühmas ’’HEBE’’. Ta on käinud kolmel tantsupeol ja ühel võimlemispeol. Talle pakub huvi veel puidu- ja metallitöö, restaureerimine ning keemia. Mihkel on saavutanud keemia olümpiaadil Viljandi voorus II koha. Peale kooli lõpetamist ongi tal plaan minna keemiat edasi õppima.


Kõrgemad tunnustused Noorte Kotkaste organisatsioonis:

  • 2017 – Peavanema tänukiri

  • 2018 – Eeskujuliku noorkotka märk

  • 2019 – Noorte Kotkaste teenetekiri



Antonina alustas Noorte Kotkaste rühma moodustamist juba 2007 aastal ning 26.05.2008 kinnitati ta käskkirjaga Nutikate Rebaste rühmapealikuks. Nutikad Rebased on peamiselt Paistu kooli noortest koosnev noorkotkaste rühm. Antonina on öelnud, et tema tegutsemist noorkotkaste rühmapealikuna on kindlasti kergemaks teinud see, et ta enda poisid olid organisatsiooni tegevustest väga huvitatud ning palju tuge sai ta teiste laste vanematelt. Põhjusel, et Antonina on ka ise väga seiklushuviline, siis sai ta läbi organisatsiooni palju põnevaid koolitusi ning kogemusi. Noorte Kotkaste organisatsiooni tugevuseks peab ta tugevat süsteemi, mis aitab tal oma tegevusi planeerida ja teostada. Kõik koostöö- ja arenguvõimalused on loodud – tuleb ainult ise tegutseda!

Ta on noortejuhina õppinud, kuidas luua ühtne meeskond, kuidas oma tegevusi ja aega planeerida, kuidas lapsevanemaid kaasata ja palju muud. Kõige enam rõõmustab ta selle üle, et ta näeb igapäevaselt kui loovad ja iseseisva mõtlemisega meie noored tegelikult on. Tuleb neid ainult usaldada ja neile tegutsemise võimalusi anda.

Antonina töötab Paistu koolis õpetajana ning Paistu Rahvamajas käsitööringi juhendajana. Lisaks sellele on ta ettevõtja. Pereettevõttes kasvatavad nad metsapuutaimi, millega annavad oma panuse metsade taastamisele. Üle kümne aasta on ta tantsinud Paistu naisrühmas ,,Anna Minna’’. Hobideks on veel maalimine ja matkamine. Viimast õnneks saab ta noorkotkaste tegevustes palju teha. Kõigele eelnevale lisaks otsustas Antonina minna ka edasi õppima Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse Kogukonnaharidust ja huvitegevust. Selle üle on ta eriti uhke, sest TÜVKA-s on omaette vaim, millest peaks tema arvates kõik osa saama.

Suurimateks saavutusteks peab Antonina seda, et tema enda pojad, kellest kaks on vanuse tõttu noorkotkaste organisatsioonist lahkunud, kuid endiselt panustavad noorkotkaste rühma tegevuste korraldamisel ning läbi viimisel. Lisaks on suureks toeks ka pere isa Jüri, kes on Sakala maleva Nutikate Rebaste rühma toetajaliige. Äärmiselt uhke on ta selle üle, et tema rühmast on sirgunud tänaseks väga palju iseseisvaid ning kindlameelseid noormehi ning endiselt on tal võimalus anda panus uute vahvate ja särasilmsete noorkotkaste ellu panustada.



Kõrgemad Noorte Kotkaste tunnustused:

2009 – Teenetekiri

2011 – Teenetemärk

2016 – Teeneteristi III klass



Maakaitse päeva sel aastal ei toimu vaid tuli liigub marsruudil Tallinn – Suure-jaani – Viljandi (ratsamonument) – Karksi-Nuia


25 aastat Naiskodukaitse Sakala ringkonna taasasutamisest.


1995. aasta 8. juunil avaldas Kaitseliidu Sakala malev koos Viljandi Naisliiduga maakonna ajalehes „Sakala“ kuulutuse, milles kutsuti aktiivseid ja ettevõtlikke naisi aadressil Jakobsoni tänav 14 (praegune Villa Dolly) liituma Naiskodukaitsega. Kuulutuse peale tuli kohale kümmekond naist. Suurem osa neist lahkus kohe, kui nad kuulsid, et see on vabatahtlik organisatsioon, kus töötasu ei maksta. Alles jäi neli vabatahtlikku naist, kes soovisid Naiskodukaitsesse tegevliikmeteks astuda. Nendeks olid Riina Kängsepp, Katrin Kivistik, Astrid Toomel ja Helju Jaska. Samal päeval alustati juba ka aktiivse tegutsemisega.

Tänasest on selleks möödas 20 aastat. Taasasutatud Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaiseks sai Riina Kängsepp ning aseesinaiseks Katrin Kivistik. Aktiivselt on tegutsetud kõik vahepealsed aastad ning tänasel päeval kuulub toimekasse seltskonda 130 liiget. Tähtsa juubeli puhul said algatajaliikmed tänutäheks Naiskodukaitse rinnamärgid.


Vaata videot

26. märts 2020

Täna 30 aastat tagasi taasasutati Kaitseliidu Sakala malev




Heiki Raudla "Kaitseliidu Sakala malev 100" 

20. veebruaril 1990 peeti Viljandimaa Kaitseliidu asutamiskoosolek Viljandi KEK-i ruumes. Osa võtsid 15 taastajat ja kaks külalist. Samas kirjutasid nad avalduse Kaitseliitu astumiseks: Hans Zemesch, Viktor Udaltsov, Andrus Pikkur, Mart Aasna, Elmo Poolak, Tarmo Evert, Ants Saul, Ago Truu, Emil Alesma, Eino Tuuling, Heldur Vahenurm, Tõnis Läänesaar, Meelis Õispuu, Mati Kärme ja Enno Aonurm. Otsutati hakata mehi värbama. Ei võetud NLKP liikmeid. Kaitseliitu astuja pidi loovutama Vene sõjaväepileti.
Teine koosolek toimus 5. märtsil 1990, osavõtjaid oli 23. Moodustati Viljandi linna algatusrühm ja otsustati saata viis meest Tallinna julgestama Eesti Kongressi, mis oli valitud 24. veebruaril 1990. Võeti vastu uusi liikmeid. Viljandi algatusrühma juhiks määrati Tarmo Evert.
Karksis kirjutasid mehed esimesed avaldused Kaitseliitu juba 9. veebruaril  1990, 29. märtsil 1990 astusid Kaitseliitu Tarvastu mehed, kevadel liitus Põltsamaa, kus 5.aprillil 1990 toimus asutamiskoosolek.
Eesti Kaitseliitu polnud olemas, olid üksikud malevad, nagu oli olnud ka 1917. aasta sügisel.
26. märtsil 1990 oli taas suurem kokkusaamine Viljandi kutsekeskkoolis  nr 9. Taas olid uued astujad, nüüd kokku juba 50.
Sakala maleva põhikiri võeti vastu maleva keskkogu koosolekul 11. aprillil.  1990. aasta lõpuks oli Sakala malevas 259 kaitseliitlast.

Fotol on taasasutatud Kaitseliidu Sakala maleva esimesi üritusi 1990-ndate aastate alguses. Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine rivistusega. Vasakult esimene on malevapealik leitnant Karla Tuim.

Foto: ajalugu.kaitseliit.ee

22. märts 2020

Sakala kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad toetavad Lilli piiripunktis politseinikke

Eda Kivisild

Lilli piiripunkt on üks neist Lõuna-Eesti paikadest, kust on võimalik sõita Lätist Eestisse ja vastupidi. Teised Viljandimaa ühendusteed Lätiga on suletud.
Lillist pääsevad läbi kõik sõidukid. Eestist Lätti sõitjatel piiranguid pole, kuid Lätist tulijad kontrollitakse.
"Põhiline liiklus toimub päeval, täna kella 17-ks on siit läbi läinud üle kümne sõiduki," ütles naiskodukaitsja Ebe Õnne, kes valvas reedel piiri  koos kaitseliitlase Meelis Haniotiga. "Öösel on aga väga rahulik". 
Piirivalvajatele on kohapeale toodud soojak, kus politsenikud saavad ka andmeid kontrollida.  
Läti poolt tulebki üks Läti numbrimärkidega must kaubik ja juhi eesmärk on jõuda Viljandisse. Ebe Õnne ja politseinikud käivad paberitega kaubiku ja soojaku vahet ning juhil lubatakse edasi sõita. Suhtlus lõunanaabritega toimub vene ja inglise keeles.
"On ka neid, kes käivad Lätist Eestisse tööle," sõnab Meelis Haniott. "Eesti riik seda võimalust eriolukorra ajal ära kaotanud pole."
Reedel käisid mehitatud  piiripunkti uudistamas ka Valmiera kohaliku ajalehe  ajakirjanikud.
"Nad tulid  meie juurde rääkima ja pildistama," märgib Õnne."Läti pool piirivalvet ei ole ja eks nad imestasid selle üle ka."
Peale ajakirjanike oli Läti poolel veel neid, kes suletud piiri vastu huvi üles näitasid. Eestisse juttu ajama nad siiski ei tulnud.  
Eriolukord kestab.

Fotod

24. veebruar 2020

VOLi esimees ja Sakala maleva pealik kutsusid vastuvõtule Karksi-Nuia






Eda Kivisild, fotod: Gunnar Teas


Pühapäeval 23. veebruaril korraldasid Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Alar Karu ja Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud vastuvõtu Karksi-Nuia kultuurikeskuses.
Alar Karu kõneles eesti keelest ja meelest. Ta sõnas, et sada aastat tagasi hakati Tartu ülikoolis õpetama eesti keeles. Täna vaieldakse, kas eesti keeles saab teadust teha. 
Karu andis üle ka Viljandimaa vapimärgi. Sel aastal pälvis selle kunstnik Aate-Heli Õun. 
Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus kõneles Kaitseliidu fenomenist ja lausus, et need, kes Kaitseliitu ei kuulu, ei pruugi sellest nähtusest aru saada.
Pärast kõne kutsus pealik lavale Martin Lingi ja kinnitas tema õlgadele leitnandi pagunid.
Maleva vapimärgi sai aasta kaitseliitlane Meelis Eelmaa.
Kaitseliidu II klassi teenetemedal anti üle Lauri Topolevile.
Kontsert-aktusel esinesid rahvatantsurühm "Samm sassis",  Priit Oks ja kandlemängija Heidi Öövel ning Viljandist pärit lauljad Stefan Airapetjan ja Eleryn Tiit, keda saatis Vändrast pärit kitarrist  Frederik Küüts.


Vaata vastuvõttu siit: Galerii