29.1.23

Karksi-Nuias toimus juubelihõnguline Kärstna lahingu mälestusmäng

Laupäeval, 28. jaanuaril kogunesid noorimad, 7–11-aastased kodutütred ja noorkotkad Karksi-Nuia, et osaleda Vabadussõja Kärstna lahingule pühendatud matkamängul. Sedakorda siis juba 30. korda ning korraldamise au lasus tänavu Kodutütarde Sakala ringkonnal.

Kell 10.30 rivistas Kitzbergi gümnaasiumi õuel mängijad üles ürituse korraldamise eest vastutav Kodutütarde Pöial-Liisi rühmavanem Tiina Türk. Võistlejaid tervitas Kodutütarde Sakala ringkonnavanem Eda Kivisild. “Ma soovin, et te kõik võidaksite! Kui mitte mängu, siis vähemalt iseennast,” lausus Kivisild. Seejärel palus Sakala maleva pealiku kohusetäitja Silver Mäe võistlejatel kõvasti plaksutada. “Plaksutage iseendale ja olge iseenda üle uhked! Ja mul on suur rõõm, et teid on täna siin nii palju!” ütles Mäe noori teele saates. 

Kell 11 suunduski 17 neljaliikmelist tiimi umbes viiekilomeetrisele rajale. Ees ootas 11 kontrollpunkti ülesannetega, mille lahendamiseks oli vaja nii kodutütarde kui noorkotkaste V–VI järgu teadmisi ja oskusi. Aega raja läbimiseks oli kolm tundi ning punktide läbimise järjekorra sai iga meeskond omavahelisel kokkuleppel ise valida – kes alustas kõige lähematest koolimaja ümbruses olnud punktidest, kes võttis esmalt suuna kõige kaugemale, et siis lõpetada koolimajas olevas finišis, kus kontrolliti üle võistlejate varustus. Ülesannete lahendamiseks oli aega 8 minutit. 

Jõudu ja täpsust sai proovile panna saapaviskes. Selleks olid joonele seatud neli paari omavahel kokkuseotud saapaid, mille iga võistleja lendu saatis. Kohtunik Ebe Õnne täpsustas, et üle mõõdeti kõik visked ning tiimile läks kirja see, mis kogus kõige rohkem meetreid. Kelgusõidul tuli üles näidata osavust ja nutikust, kuidas mahutada kogu tiim ühele kelgule ja nii mäest võimalikult kaugele alla tuhiseda.

Laste loodusteadmisi kontrolliti taimede ja lindude äratundmisega. Pudelitesse olid pistetud näiteks kuivatatud õunatükid, piparmünt ja nõges, kõige paremini teadsid nuputajad aga kõrvitsaseemneid. Lindude määramisel olid abivahendiks pehmed mängulinnud, mis vajutades ka laulsid. “Lapsed olid üllatunud, et ohakalind laulab nii ilusasti,” tõdes kohtunik Kätlin Ulk ja kiitis mängijate head omavahelist koostööd. Karksi jaoskonna naiskodukaitsjad kontrollisid, mida oskavad lapsed teha, kui leiavad eest maha kukkunud inimese, kes küll hingab, ent pole teadvusel. Kiita said need, kes oskasid ta keerata stabiilsesse küliliasendisse, kontrollida hingamist ja helistada 112.

Karksi-Nuia kultuurikeskuse naabruses tuli lastel demonstreerida seda, kui hästi nad tunnevad ilmakaari ning määrata mis ilmakaares asub kirjanik August Kitzbergi kuju. Abivahendiks oli maas suur puust kompass. Palju elevust pakkus pusleülesanne, kus tuli elevandikujulisele alusele mahutada väiksed puidust elevandikesed. Samuti oli lastele meelepärane pudelivise, mida ilmselt on päris palju omavahel ka harjutatud.

12. kontrollpunktis tuli lõksuga kinnitada nöörile õigesse järjekorda riigipühad, just nii nagu need kalendriaastas ajaliselt üksteise järel tulevad. Miinuspunktid aga läksid kirja selle eest, kui ajateljele jõudsid ka tähtpäevad. Punkti kohtunik Moonika Pärna tõdes, et siin oli ülioluline lugeda juhendit hoolikalt ja selle järgi toimida. Seda ülesannet nimetasid mitmed võistlejad üheks keerulisemaks.

Pärast üsna kõledas tuules matkamist oli kuum supp igati omal kohal ning paremusjärjestuse selgumist oodates jaksasid lapsed kooli võimlas palle taga ajada. Eda Kivisild rääkis põhjalikult Kärstna lahingu ajaloost ning seejärel tunnustati osalejaid. Igaüks sai endale mälestuseks Kärstna lahingumängu 30. aastapäeva embleemi.

ESIKOLMIKUD
Kodutütarde arvestuses
1. Pärlipüüdjad
2. Tarvastu algajad
3. Paalalinna Kodutütred 1

Noorte Kotkaste arvestuses
1. Nutikad Rebased
2. Nutikad Rebased 2
3. 8jalad

MÄNG
    • Kärstna lahingu matkamängu korraldatakse Eesti vabadussõja ajal 2.–6. jaanuaril 1919 Kärstna ümbruses toimunud murranguliste lahingute mälestuseks. Need olid ühed strateegiliselt olulisemad lahingud lõunarindel. Siin murti Punaarmee pealetungi ind ja lõppesid selle katsed liikuda edasi Viljandi poole. Viljandimaal olid Kärstna lahingud vabadussõja kõige ohvriterohkemad võitlused.
    • Kärstna lahingute mälestuseks korraldati esimene matkamäng 1993. aastal Kärstnas. Selle kutsus ellu toonane Kärstna kooli ajalooõpetaja Priit Silla, kes mängu aastaid eest vedas.
    • Kuni 2021. aastani korraldati Kärstna lahingumängu Kärstna ümbruses, et aga sealsed rajad olid osalejatel juba peas, hakati seda nimetama Kärstna lahingu mälestusmänguks ja võistlusrada on erinevates Viljandimaa kohtades.

Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas 

Galerii

23.1.23

LõMKR ja Sakala MV õhkrelvadest laskmises



Sakala maleva meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises toimusid 16.-21. jaanuarini Sakala malevas. Võistlustulle astus 5 malevat ning anti 96 starti. Võrdluseks: mullu pani end proovile 3 malevat ja anti 66 starti.




TULEMUSED

Võistkondlik arvestus
Sakala malev 2729,3
Põlva malev 1820,8
Tartu malev 1476,6
Võru malev 1026,4
Valga malev 322

40 lasku, õhupüss, üldarvestus
1. Marianne Tavits (Tartu) - 399,9
2. Kristina Mölder (Tartu) - 399,7
3. Marja Kirss (Sakala) - 362,3

40 lasku, õhupüstol, üldarvestus
1. Allar Mürk (Sakala) - 368
2. Aleksander Kalitventsev (Sakala) - 363
3. Marja Kirss (Sakala) - 362

40 lasku, õhupüstol, tüdrukud
1. Loretta Silm - 342
2. Katerina Herma - 331
3. Mall Vaikla - 317

40 lasku, õhupüstol, poisid
1. Aleksander Kalitventsev - 363
2. Mikk Pinsel - 346
3. Reimo Jürjo - 332

40 lasku, õhupüss, tüdrukud
1. Laura-Liisa Kolomets - 331,7
2. Ketely Ždanov - 324,2
3. Liisa Suviste - 271,4

40 lasku, õhupüss, poisid
1. Reimo Jürjo - 310,9
2. Aksel Alas - 259,1
3. Aleksander Kalitventsev - 244,4

40 lasku, õhupüstol, mehed
1. Allar Mürk - 368
2. Silver Mäe - 359
3. Andu Heinsoo - 353

40 lasku, õhupüstol, naised
1. Marja Kirss - 362
2. Andra Soopa - 357
3. Marit Pleiats - 356

40 lasku, õhupüss, mehed
1. Guido Riitsalu - 340,1
2. Ivar Siidirätsep - 337,7
3. Toomas Taimre - 279,5

40 lasku, õhupüss, naised
1. Marja Kirss - 362,3
2. Marit Pleiats - 341,5
3. Aili Mägi - 325,1

Fotod võistluselt

22.1.23

Kodutütarde aasta pärl veeres Paalalinna rühma kätte


Pühapäeval leidis Harjumaal Siidrifarmis aset Kodutütarde 91. aastapäeva pidu, kus võeti kokku möödunud teguderohke aasta ja tunnustati tublimaid. 

Kodutütarde aasta pärli pälvis Sakala ringkonna Paalalinna rühm aasta jooksul korraldatud heategevuslike ürituste eest. 

Kodutütarde teeneterist anti Kodutütarde Sakala ringkonna instruktorile Tiina Otile ja Taevavõtme rühma vanemale Vika Ziedsile, Kodutütarde hõbetatud teeneteristi sai Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaine Jane Koitlepp.

Paalalinna rühma kodutütred korraldasid 2022. aastal kaks heategevuslikku projekti: heategevuslik laat ja jõuluüritus Viljandi Hoolekandekeskuse eakatele.

15. novembril toimus Viljandi Paalalinna koolis kodutütarde eestvedamisel heategevuslik laat, millel saadud tulu 225 eurot annetasid TÜK Lastefondile, et aidata haruldase haigusega lapsi, kes oma haigusest tulenevalt võivad vajada kas kallist ravi, abivahendit, teraapiat või näiteks ravitoitu.

Laat sai teoks Paistu kodutütarde rühma liikme Mirell Lisett Oti ideest ja Paalalinna rühma kodutütarde koostööna. Ettevalmistused heategevusürituseks algasid varakult ja tegevust jagus paljudele. Laadal olid müügil isevalmistatud magnetid ja tüdrukute ühistööna valminud maiustused: muffinid, pulgakoogikesed, brownie-koogid ning popkorni ja peale rüüpamiseks morssi. Nii muffinitel kui ka pulgakoogikestel olid kaunistuseks suhkrumassist meisterdatud sinised kollase tutiga mütsikesed – samasugused nagu kuuluvad kodutütarde piduliku vormi hulka. 

Lisaks rõõm näha, kuidas noored mõtlevad oma raskelt haigetele eakaaslastele ja koguvad nende toetuseks annetusi. 

Seda annetust pidas oluliseks tänukirjaga tunnustada ka Tartu Ülikooli Lastefond.

27. detsembril käis Kodutütarde Paalalinna rühm Viljandi Hoolekandekeskuse klientidel külas.

Et rühma liikme Mirell Lisett Oti vanavanaema viibib ühes hoolekandekeskuses, siis teda seal külastades on ta näinud ja kuulnud, kuidas mõnel on seal üksik olla kuna nende e lähedased ei saa väga tihti neid külastada. Sealt tuli Mirell Lisetil idee, et äkki saaksid kodutütred teha pühade ajal esinemisega neile natukene rohkem rõõmu ja tuua sära silmadesse. Nii alustasid rühma kodutütred juba oktoobris jõulukaartide meisterdamistega. Kokku sai tehtud 70 kaarti, mis sai esinemise päeval jagatud Viljandi Hoolekandekeskuse klientidele ja ka töötajatele.

Novembrist saati käisid vähemalt korra nädalas proovid, kus õpiti esitamiseks laule ja luuletusi. Tüdrukud suutsid teha kava nii, et ka igaühe häält oleks eraldi kuulda.

Noorte esinemine meeldis hoolekandeasutuse elanikele väga: sooviti uuesti laulude kordamist ning paluti uuesti esinema tulla Eesti Vabariigi sünnipäeval.

Paalalinna rühma vanema Liane Oti sõnul osalesid nende ürituste ettevalmistamisel ja läbi viimisel peaaegu kõik Paalalinna rühma kodutütred. Lisaks oli kaasatud üks Paistu rühma noorliige.

“Tegemist oli noorte enda välja pakutud ideedega, nende sooviga teha head ning rõõmustada võimalikult paljusid inimesi. Sellest tingituna oli valitud ka erinevad sihtrühmad,” rääkis Ott. “Noorte omavaheline koostöö heategevuskampaaniates näitab meie organisatsiooni mitmekesisust – seda, et siin on erineva oskuste ja teadmistega noored, kes on valmis inimestest hoolimiseks oma panuse andma ning koostööd tegema,” lisas ta.

Aasta pärli tiitlile oli igal maakonnal võimalus esitada oma maakonna kõige tegusam rühm, silmapaistvam tegu ja suurim toetaja või tuua esile pikaajaliselt organisatsiooni panustanud noortejuht. Auhind on klaasist ja seda ehib kollane klaaspärl. Klaasikunstnik Viivi-Ann Keerdo käsitööna loodud klaaspärl sümboliseerib iga pärli erakordsust.

Galerii

Fotod: Gunnar Teas 

12.1.23

Kodutütarde tegevus jõudis Viljandi linna aastapreemiate nominatsioonile


Viljandi linna 2022. aasta preemiatele laekus 115 ettepanekut kokku 76 isiku, ettevõtte või ettevõtmise tunnustamiseks. Preemiate laureaadid selguvad Viljandi linnavolikogu 26. jaanuari istungil.


Aasta noore preemiale kandideerib Paalalinna rühma kodutütar Mirell Lisett Ott (pildil) aktiivse tegevuse eest Kodutütardes.

Laste- ja noortesõbraliku ettevõtte preemiat püüab Kodutütarde Sakala ringkond suurepäraste ning noori kaasavate tegevuste eest.

Preemiate laureaadid selguvad Viljandi linnavolikogu 26. jaanuari istungil ning need antakse üle Viljandi linna Vabariigi 105. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel, mis sel aastal toimub Ugala teatris.

Allikas: www.viljandi.ee 

Foto: Gunnar Teas


3.1.23

Relvarahu 103



3. jaanuaril 1920 kuulutati välja vabadussõja relvarahu.
103 aastat hiljem asetati mälestuskivide ja -tahvlite juurde pärgi.

Fotod Viljandist, Kärstnast, Karksi-Nuiast.
Galerii

29.12.22

Kodutütred viisid eakatele pühaderõõmu


27. detsembril käis Kodutütarde Paalalinna rühm Viljandi Hoolekandekeskuse klientidel külas.

Rühma liikmel Mirell Lisett Otil tuli juba septembris idee, et tahaks minna hoolekandekeskusesse esinema. 

Kuna Mirell Liseti vanavanaema viibib ühes hoolekandekeskuses, siis teda seal külastades oleme näinud ja kuulnud, kuidas mõnel on seal üksik olla ja kelle lähedased ei saa väga tihti külastada, kui üldse. Ja sealt tuli Mirell Lisetil idee, et äkki saaksid kodutütred teha pühade ajal esinemisega neile natukene rohkem rõõmu ja tuua sära silmadesse.

Paalalinna rühma tüdrukud alustasid juba oktoobris jõulukaartide meisterdamistega. Kokku sai tehtud 70 kaarti, mille nad jagasid Viljandi Hoolekandekeskuse klientidele ja ka mõnele töötajale.

Novembrist saati käisid vähemalt korra nädalas proovid, kus õpiti laule ja luuletusi, mida esitada. Tüdrukud suutsid teha kava nii, et ka igaühe häält oleks eraldi kuulda.

Kui tüdrukud astusid hooldekandekeskusesse sisse, siis esimene asi, mida nii kliendid kui ka töötajad tähele panid ja kiitsid, olid kodutütarde vorm. Ühtselt vormis olla ja esineda oli ilus!

Mirell Lisett tegi eeskava, kus tutvustas, kes esinevad ja juhatas iga pala paari lausega sisse. Mirell Lisett laulis "Kodutütarde laulu" Maarjamaa salmid solistina ja refräänid laulsid kõik neiud koos. "Pesapuud" esitasid nad nii, et igaüks laulis ühe rea ja refräänina tunduvad kohad laulsid koos. Ka luuletused olid jagatud nii, et igaüks luges eraldi oma osa. 

Esinemine oli südamlik ja nii mõnigi pühkis silmi, kui kõlas "Maarjamaa" laul. See läks tüdrukutele eriti hinge, sest see näitas, kui palju hinnati nende pingutusi ja esinemist. Publik soovis uuesti kuulata "Haldjate soovilaulu", sest see on tõesti ilus laul.


Kuna kõik hoolekandekeskuse kliendid ei saanud kodutütarde esinemist saali kohapeale vaatama tulla, siis saatsid tegevusjuhendajad Mariliis ja Heli saatsid meid toast tuppa, et tüdrukud saaksid isiklikult kaardid ja pühadesoovid edasi anda.

Meie etendus meeldis kõigile, saime kingituseks kommikarbi ja loomulikult palju häid soove. Meid paluti uuesti esinema Eesti Vabariigi sünnipäeval.

Tekst ja fotod Liane Ott, Paalalinna rühma juht

27.12.22

Aasta 2022 piltides

 


Aasta 2022 on õige pea saamas ajalooks... Oma Maa toimetus jagab oma lugejatega meenutusi nendest tegusatest ja meeldejäävatest kuudest, nädalatest ja päevadest. 

GALERII


Häid mõtteid ja kordaminekuid uueks aastaks!  

21.12.22

Selgusid Viljandimaa meistrid õhkrelvadest laskmises


Novembri- ja detsembrikuu jooksul toimusid Sakala maleva sisetiirus Viljandimaa meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises.

Võistluste parima tulemuse lasi Silver Mäe (pildil), ta kogus õhupüstolis 375 punkti, mis vastab Eesti Laskurliidu esimesele järgunormile. Reimo Jürjo võitis noormeeste arvestuses õhupüstoli harjutuse ja õhupüssi harjutuse.

ESIKOLMIKUD

40 lasku, õhupüstol, tüdrukud

1. Vanessa Pokk (356)

2. Katerina Herma (351)

3. Tess Teor (340) 

40 lasku, õhupüstol, poisid

1. Reimo Jürjo (346)

2. Karl Loik (345)

3. Aleksander Kalitventsev (341)

40 lasku, õhupüss, tüdrukud

1. Ketely Ždanov (302,8)

2. Tess Teor (269)

3. Heleriin Laanemäe (262)

40 lasku, õhupüss, poisid

1. Reimo Jürjo (330,1)

2. Aleksander Kalitventsev (207)

3. Martti Vahemaa (160,2)

20 lasku, õhupüstol, poisid

1. Kristjan Kerem (164)

2. Leif Reimand (161)

3. Aksel Alas (153)

20 lasku, õhupüstol, tüdrukud

1. Kaisa-Liisa Lepa (163)

2. Karolin Mäe (143)

3. Camilla Saskia Kabul (131)

40 lasku, õhupüstol, mehed

1. Silver Mäe (375)

2. Andu Heinsoo (350)

3. Alvar Viilo (347)

40 lasku, õhupüstol, naised

1. Kairi Heinsoo (374)

2. Marit Pleiats (366)

3. Marja Kirss (363)

40 lasku, õhupüss, mehed

1. Aarne Markko (366,4)

2. Ivar Siidirätsep (328,1)

3. Andrus Keerd (275,1)

40 lasku, õhupüss, naised

1. Aili Mägi (355,7)

2. Marja Kirss (341,5)

3. Marit Pleiats (340,1)

Allikas: Kairi Heinsoo


14.12.22

Meenutades major Andres Saritsat


14. detsember on major Andres Saritsa sünniaastapäev. Et hoida Sakala maleva pealiku mälestust au sees, meenutavad teda tema kolleegid ja sõbrad. Samuti avaldame katkeid tema mõtlemapanevatest isamaalistest sõnavõttudest. 


"On öeldud päris tihti, et Sakala maleva puhul on tegemist perifeerias asuva väikemalevaga. Ma ei tea, mida see tähendab. Ma tean vaid seda, et Sakala malevas tegutsevad rahvuslikult meelestatud suure teotahtega mehed ja naised, kelles on piisav annus heas mõttes seda Mulgi jonnakust, et asjad käima lükata ja neid käimas hoida. Tõsi on, et me ei ole niinimetatud idarinde malev, kes esimese löögi enda peale võtab, aga tulenevalt meie unikaalsest geograafilisest asendist oleme meie just need, kes vastase edenemisele päitsed pähe panevad. Seega meie ülesanne on suur, vastutus on suur."

Andres Sarits Sakala maleva pealiku ametisse nimetamisel 1. augustil 2022. aastal


EERO REBO,  

Kaitseliidu peastaabi ülem


Teenisin Andresega koos 2. Jalaväebrigaadis ja Kaitseliidus, tõsi viimane ühine teenistus jäi traagiliselt lühikeseks. Brigaadis oli Andres operatiivohvitser ning kuna temal oli nii teadmisi kui ka oskusi ning kogemusi, sealhulgas Afganistanist, oli ta väga hinnatud ja usaldusväärne. Kuid arvan et, sellest enam luges tema väga kindel iseloom. Andres ei andnud tühje lubadusi ning et see nii oleks, võttis ta aega teha plaani ja asjad läbi mõelda, ei mingit rapsimist ja tühja võngutamist. Ja seejärel, kui mees ütles, siis mees tegi. Veel üks joon, mis oli selge: Andres seisis omade eest, mitte patroniseerivalt ja poosiks, vaid päriselt ja oli valmis paljukski, et õiglus saaks jalule seatud.


"Üks, mis kõige tähtsam: Eesti rahvas peab alles jääma, säilima ja edasi kestma. Seega võib öelda, et täna on hea olla kaitseliitlane, sest meie teame, mida sõja- ja kriisiolukorras teha. On palju neid inimesi, kellel see oskusteave ei ole veel sellel tasemel ja meie moraalne kohus on seda neile jagada. Julgustan teid kõiki looma Kaitseliidu rakukesi Viljandi maakonna piires eriti just nendes kohtades, kus Kaitseliidu kohalolek on kas puudulik või puudub üldse. Leidke üles rahvuslikult meelestatud suure teotahtega mehed ja naised ja julgustage neid tegudele - küll meie malevana õla alla paneme! Eesti rahva vabadus ja julgeolek on ainult Eesti rahva enda kätes, mitte kellegi teise kätes. Meie kui kaitseliitlaste, kui Sakala maleva püha kohus on sellesse eesmärki igakülgselt panustada."

Andres Sarits Sakala maleva pealiku ametisse nimetamisel 1. augustil 2022. aastal


JANE KOITLEPP, Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaine Major Andres Saritsal oli küll kõrge auaste, kuid alati oli tema kõrval olles võrdne tunne. Ta kuulas, ta oli alati reaalselt kohal ning tundis huvi, kuidas läheb, mida saaks veel paremini, et just meie, vabatahtlike, motivatsioon oleks kõrge. Ta siiralt hoolis, et organisatsiooni liikmed oleks üks meeskond. Ta oli alati kohal, ta oli üks meist. Tema sõnaseadmisoskus oli lihtsalt vapustav! Kuidas ta suutis endale teema selgeks teha väga lühikese ajaga ning südamest rääkida, nii et kõik kuulavad. Alatiseks jääb meelde tema naeratus ja soe olek - kohalolu. Ta kaasas ka oma lapsi väljaõppesse ning näitas neile, mida tähendab olla osa riigikaitsest. On au, et sain tutvuda sellise suure inimesega. Palju jäi tegemata ja nägemata, aga see lühikese aja jooksul antud panus on hindamatu. Tänan!





"Võib ju öelda, et kui häda jälle käes, küll siis meie rahvuslik identiteet justkui iseenesest õitsele puhkeb. Iseenesest aga ei juhtu inimese elus suurt midagi. Soovitu nimel tuleb pingutada järjepidevalt. Täpselt nagu sportlane ei tee oma esimest treeningut keset suurvõistlust, vaid pingutab heade tulemuste nimel palehigis igapäevaselt. Piltlikult öeldes tehti rahvusliku identiteedi arengu nimel tohutu treening ära eelmise vabariigi ajal. Nüüd on aga meie kohus sellega jätkata. Muidu võib juhtuda, et jääme järgmisel võistlusel viimaseks."

Andres Sarits taasiseseisvumispäeval, 20. augustil 2022. aastal Mõisakülas




AARNE MARKKO, Sakala maleva üksikrühma Ümera toetajaliige Soomest


Minul on Andres Saritsast ainult head ja toredad mälestused. Kui Andres Sarits kellegagi rääkis või kelleltki midagi küsis, siis ta rääkis just selle inimesega ja kuulas tähelepanelikult. Kui ta kõigest päris täpselt aru ei saanud, siis alati küsis üle ning mõtles räägitu üle järele. Tänavu oktoobris käisid Sakala maleva Ümera rühma mehed Soomes toetajaliikmetel külas. Kõigile jäi eredalt meelde see, et Andres Sarits võttis aega, et kõigiga rääkida, ta oli nende tegemistest huvitatud ning see meeldis meie meestele väga, jättis hea mulje. Külaskäigu ajal läksime koos metsa, seal oli õppus. Andres Saritsal oli ülesanne anda Sakala maleva rinnamärk toetajaliige Perttu Eljas Hietanenile. Perttu ei teadnud sellest midagi, see oli talle suur üllatus! Mulle meenub ka see, et kui käisin ükskord siin Sakala malevas õppusel, siis oli Andres Sarits koos oma poegadega lasketiirus laskmas. Tegime koos võistluse kellel paremini läheb. Pärast lubasin ta lastele, et tervitan nende poolt jõuluvana, kui koju tagasi lähen.


"Kui puudub ühtse rahvusliku identiteediga rahvas, siis pole kedagi, kes lahinguväljal võitleks, võidaks ning tähistaks võitu. Ilma selleta ei saa sündida riiki, sest kõlava häälega deklaratsioonide maha lugemisest ei piisa. Kuna riike ei kingita, vaid iga rahvas peab need oma vere hinnaga lunastama. Viimane ei saa aga jällegi toimuda ühtse rahvusliku identiteedi puudumise korral."

Andres Sarits taasiseseisvumispäeval, 20. augustil 2022. aastal Mõisakülas




Oma mälestusi jagavad ka Andres Saritsa kaasteelised Peeter Valk ja Jaanus Lensment Afganistani missiooni päevilt. Nad puutusid kokku aastal 2009-2010. Üksuseks oli jalaväekompanii Estcoy-9, kus Andres Sarits oli esimese jalaväerühma ülem, tollal oli ta auaste nooremleitnant. 

Estcoy-9 oli esimene kompanii, mis alaliselt hakkas paiknema Afganistanis Helmandi provintsis patrullbaasis Wahid. Andres Sarits ja tema esimene rühm veetis laias laastus pool missiooni Wahidist umbes 1,5 kilomeetrit eemal kontrollpunktis XP1. Umbes veebruaris 2010 andis Andres Sarits XP1-s vastutuse üle Afganistani armee (ANA) sõduritele ja esimene jalaväerühm kolis XP1-st patrullbaasi Wahid.

Hiljem käis Andres Sarits veel kord Afganistanis, siis oli tema ametikohaks jalaväekompanii Estcoy-14 ülema abi. Patrullbaasiks jätkuvalt Wahid. Ta oli liige esimeses üksuses, mis alaliselt Wahidis paiknes, ja ka viimase üksuse koosseisus, mis Wahidist lahkus.


PEETER VALK, 

Andrese sidemees Estcoy-9 ajal ehk Andrese lahingpaariline, kes oli tema kõrval kõikidel otsustavatel hetkedel, olgu need siis rasked või kerged.

Emale kummardus toreda mehe kasvatamise eest. Naisele kummardus, et andsid talle naise energiat ja võimu. Kaastunne teile kõigile Andrese vara lahkumise puhul!

Andres oli suure südamega lahingpaariline. Hoolimata sellest, et oli ülemus, jäi ta alati inimeseks, kes seisis oma meeste eest, tema sõdurid olid tal alati meelel ja mõttes. Lugupidavalt suhtus ta oma rühma sõduritesse, kes lõpuks tema käsud ja korraldused ellu viisid. Ta hoidis oma inimesi, teadis, tundis ja usaldas oma alluvaid. Ta oli alati valmis kaitsma kõiki mehi ning nägi alati lahendusi. Oma käske ja korraldusi ta planeeris kaalutletult, et saavutada eesmärgid, aga samas võimalikult palju oma mehi säästa. Plaanid tegi selged ja konkreetsed ning võttis ette tulnud olukordi rahulikult. Lahingutes jäi ta alati rahulikuks, mõjutades vastast kavaluse ja sõduri tarkusega.

Andres austas kohalikku kultuuri, külades, kus me tegutsesime tahtis ta alati luua head suhted kohalike liidritega. Ta jälgis huviga kõike, mis võiks talle, tema sõduritele ja kohalikele abiks olla - ta oli nagu kohalik politseipealik, muheda olekuga ja oskas kohalikega läbi rääkida, selleks on vaja rahulikkust ja kannatlikkust. Ta võitis kohalike usalduse ja tulemused räägivad enda eest. 

Wahidis teenistust alustades olime väikeses tugipunktis XP1. Kuus kuud hiljem oli meie kontrollitava maa-ala suurus 12 ruutkilomeetrit ja kohalikud inimesed hakkasid enne tühjalt seisnud kodudesse tagasi tulema, avati kohalik turg ja ka näiteks kool.

Tema jaoks ei olnud naljatamistel piiri, alati leidus mõni hea nali kuidas meestel meeleolu tõsta. 

Puhka rahus, sõber!



JAANUS LENSMENT, 

Andrese juhitud rühma rühmavanem

Et mitte korrata eelnevalt öeldut, räägin kaks lugu, mis ilmestavad väga hästi Andrest - meest, kellel oli süda õiges kohas.

Esimene lugu juhtus siis, kui meie rühma juurde määratud tõlk sai teada, et tema vend, kes oli samuti tõlk Briti üksuse juures, on surma saanud. Tõlk oli endast väljas, ta ei saanud oma perega kontakteeruda. Nuttis. Andres tegi midagi, mis sellel raskel hetkel tõlki natukenegi aitas: ta võttis oma SAT-telefoni ja lasi tal sellega oma perele helistada. Sellise loa andmine läks vastuollu kehtiva korraga, sest SAT-telefon oli asi, mida tõlk ei oleks tohtinud isegi katsuda, veel vähem sellega helistada.

Hiljem, kui see olukord oli ära menetletud ja Andrest selle teo eest noomiti, jäi ta ise rahulikuks. Tema südametunnistus oli puhas ja ta ütles, et ma teadsin, et ei tohi talle telefoni anda, aga tal sai vend surma ja ma otsustasin käituda inimesena. Kõik need inimesed, kes olid selle sündmusega kursis, olid Andrese otsusega selles olukorras just nii käituda, temaga ühel meelel. On aeg olla ülem ja on aeg olla inimene. Andres suutis olla inimene ja ülem ühel ja samal ajal.

Teine lugu puudutab seda, kuidas ta pööras tähelepanu kohalikele inimestele ja nende muredele. Patrullides selgus, et kuskil on üks sild, mis on juba pikemat aega katki ja see teeb inimestel igapäevatoimetused keerulisemaks. Andres võttis oma südameasjaks puuduv sild üles ehitada. Et aidata kohalikke ja sõdurina mõelda ka oma rühma liikmete peale, sest see sild oli väga kasulik ka meile. 

Silla ehitamine oli keeruline operatsioon, ehitusmaterjali ei olnud. Andres suutis kõik vajaliku leida kas kohalike käest või oma sõduri leidlikkust ära kasutades. Lõpuks sai sild valmis. Andres oli eelneva teenistuse jooksul tegelenud pioneeriasjandusega, seega oli vajalik tarkus ja teadmine pärit just tema peast. Tänu sellele sillale muutus kohalike elanike suhtumine meisse tunduvalt paremaks, mida ilmestasid kohalike inimeste tervitused ja lehvitamised. Jällegi oli see heaks näiteks sellest, kuidas Andres oli ülem ja inimene ühel ajal.

Just sellisena jään ma Andrest mäletama - inimesena, kellel oli süda õiges kohas. Sain sellest aru juba Afganistanis. Paar aastat hiljem kohtusime uuesti Afganistanis. Tema auaste ja ametikoht olid kõrgemad, kuid samasugune kahe jalaga maa peal rahulik ja hea südamega mees oli ta ikkagi.

Austan ja pean temast lugu kui ülemast ja ohvitserist, hindan teda kõrgelt kui inimest. Mul on hea meel, et mu elutee temaga ühel hetkel kõrvuti kulges. Puhka rahus, hea Andres!



 
"Igasugune intrigeerimine mürgitab hinge ja lõhub meeskonda. Selleks, et meeskond saaks areneda ja koos olla, on teinekord võib-olla isiklikus plaanis vaja üks samm tagasi teha selleks, et meeskonnana mitu sammu edasi teha. Lähtugem sellest põhimõttest!"

Andres Sarits Sakala maleva pealiku ametisse nimetamisel 1. augustil 2022. aastal











Koostanud Tea Raidsalu ja Gunnar Teas.



12.12.22

Noored Kotkad tervitasid uusi liikmeid

Pühapäeval, 11. detsembril olid Sakala malevasse pidulikule aastalõpukoondusele oodatud Noorte Kotkaste Tamme, Parvepoiste ja Heimtali rühma liikmed. Osa noormehi andis andis noorkotka tõotuse ja paljud pälvisid aasta jooksul laagrites ja õppepäevadel omandatud teadmiste ja oskuste eest järgumärgi ehk nii-öelda noorkotka ametitunnuse.

Noortejuht Enn Pinsel tõdes oma sõnavõtus, et on suur rõõm tervitada organisatsiooni ridades uusi liikmeid. 

"Lapsed kasvavad väga ruttu ja mõnest eilsest põnnist on sirgunud juba noortejuht. Arglikult ukse vahelt piilujatest on saanud tublid tegijad," rääkis Pinsel. "Täna annate te tõotuse Eesti riigile. Te ei luba imeasju, vaid olla väärikad noored. Tere tulemast meie hulka!" lisas ta. 

Noorte Kotkaste tõotuse andsid
Karmo Pärn
Kevin Pärn
Riko Klais
Ants Rooallik
Vihur Põld
Erik Andreas Berzin
Caspar Erko Kabul

IV järgu märgi pälvis
Kristo Zujev
Sakala maleva Noorte Kotkaste instruktor Gertu Viiask avaldas Kristo Zujevile eraldi kiitust ja tänu selle eest, et noormees on aasta jooksul palju osalenud matkadel ning esindanud Sakala noorkotkaid võistlustel.

V järgu märgi pälvisid
Märt Kannel
Bruno Kreek
Oskar Link
Holger Purga
Simon Rosen
Priit Sander Salumets
Rasmus Martin Raidsalu

VI järgu märgi pälvisid
Ralf Vanamets
Luka Nöps
Vihur Põld
Erik Andreas Berzin
Karmo Pärn
Kevin Pärn
Markus Valk

Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas 

6.12.22

Sakala laskurid olid karikavõistlustel edukad


Nädalavahetusel selgusid laskespordis selle aasta Eesti meistrid võistkonnaharjutustes, ja Eesti karikavõitjad.

Marja Kirss Sakala ringkonnast saavutas Eesti karikavõistlusel teise kohatulemusega 559 silma. Võitis Heili Lepp (KL Mälk) 560 silmaga ning kolmanda koha pälvis Veera Rumjantseva (Narva LSK) 558 silmaga.

Võistkonnaharjutuses said Viljandi naised pronksimatšile tulemusega 1642 silma. Kaks silma rohkem oleks andnud õiguse lasta kullamatšis. Medalimatšil selgitatakse võitja, kes saavutab esimesena 16 punkti. Lastakse ühe lasu kaupa, võistkonnaliikmete tulemused liidetakse ja suurema summa saanud võistkonnale antakse 2 punkti. Võrdsete tulemuste eest saab ühe punkti. Pronksimatš Haapsalu naiste vastu tõi 17/11 punkti. Meie naised võitsid 14 voorust 9. Võistkonda kuulusid Marja Kirss (559), Kairi Heinsoo (544) ja Andra Soopa (539).

Meeste võistkond kooseisus Silver Mäe (545), Aleksander Kalitventsev 519 ja Mario Mardim 502 said 7. koha.

Segameeskondade võistlusel läksid pronksimatšil kokku Viljandi I võistkond (Marja Kirss, Silver Mäe) ja Viljandi III võistkond (Kairi Heinsoo, Aleksander Kalitventsev). Võitis esimene võistkond punktidega 16/10.

Tekst Kairi Heinsoo


Sakala kodutütred ja noorkotkad käisid jõuluhõngulises talvelaagris

 

Reedel, 2. detsembri pärastlõunal kogunesid Sakala Kodutütred ja Noored Kotkad Paistu kooli, et alustada maakondliku talvelaagriga.

Laagri esimestel tundidel said noored üksteisega tuttavaks, toimusid tutvumis- ja meeskonnamängud rühmades, valiti gruppidele juhid ja nende eestvedamisel asuti tegutsema töötubades. Esimese õhtu töötubasid aitasid läbi viia Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid. Üliõpilaste juhendamisel said noored teadmisi keskkonnakaitsest, õpiti tundma metsloomi ja harjutati esmaabi andmist.

Paralleelselt töötubadega peeti võimlas meeleolukaid teatevõistlusi, mida korraldasid Paistu Kodutütred. Noored said teatevõistluste käigus tõukerattaga sõita, suure palliga hüpata, teki peal liugu lasta ja hularõngast läbi pugeda. Teatevõistlused oli lõbusad ja pakkusid osalejatele lusti ja põnevust.

Õhtu lõppes diskoga ja õues saime nautida üllatust, milleks oli kingituseks saadud ilutulestik. Tunne oli nagu vana-aastaõhtul ja nii mõnedki soovisid üksteisele head uut aastat.

Laagri teine päev algas töötubadega. Kõik osalejad said valida kuue töötoa hulgast kolm. Noortel oli võimalus jõuluehteid meisterdada, ruumilist pilti teha, jõuluteemalist tantsu õppida, puutööd teha ja talvelaagri videot monteerida ning õues QR-koodi mängu mängida.

Pärast töötubades osalemist saabus väga oodatud jõuluvana. Salmid loetud, jõulukringel söödud ja olidki läbi kaks põnevat laagripäeva.

Kohtumiseni järgmises laagris!

Tekst: Moonika Pärna

Fotod: Moonika Pärna, Gunnar Teas

Galerii

5.12.22

Sakala maleva pealiku ülesannetes on maleva staabiülem major Silver Mäe

 


Sakala maleva pealiku ülesannetes on tööle asunud Sakala maleva staabiülem major Silver Mäe.

Silver Mäe on sündinud Tallinnas, lapsepõlveaja kuni põhikooli lõpuni elas ta Järvamaal. Pärast gümnaasiumi lõppu 2006. aastal läks vabatahtlikult ajateenistusse Sidepataljoni.

Pärast ajateenistust töötas ta Sidepataljonis ühe aasta instruktorina. Aastatel 2008–2011 läbis Mäe Sõjakoolis põhikursuse ning siirdus siis tagasi Sidepataljoni rühmaülemaks. Lisaks on Mäe teeninud Logistikapataljonis S6 (side) ülemana ja 1. jalaväebrigaadi staabi-sidekompaniis kompanii ülema abina ja kompanii ülemana. 

Aastatel 2016–2018 läbis Mäe Kaitseväeakadeemias keskastmekursuse. 2019. aasta 1. jaanuarist töötab Sakala malevas väljaõppe- ja staabiülemana.

2020. aasta oktoobrist elab Silver Mäe Viljandimaal. Ta on abielus ja peres kasvab kaks vahvat tütart. Oma peamiste hobidena nimetab ta sportlaskmist, orienteerumist ja looduses käimist ja matkamist.