14. mai 2022

Sõjaline kolmevõistus 2022

 

Kolmikvõistluse tulemused:

M18+
1 Mairo Mändla        Saaremaa     2625
2 Jaanus Roos            Tartu     2451
3 Kris Gregor Edo    Jõgeva     2347

N18+
1 Kadri Roos         Tartu         2576
2 Liisi Roos         Tartu         2096
3 Karolina Pugal     Sakala     1914

M40+
1 Indrek Roos    Tartu    2778
2 Rain Muru    Tallinna    2641
3 Rain Jano    Saaremaa    2606

N35+
1 Helen Saal    Tartu    2602
2 Aili Popp    Valgamaa    2486
3 Piret Treier    Tartu    1945

M50+
1 Tarmo Mändla   Saaremaa    2659
2 Aigar Konsap    Tartu        2571
3 Joe Lepp            Pärnumaa    2493

N45+
1 Liis Kruuse        Tartu    2087
2 Erge Viiklaid     Tartu     2031
3 Tiia Riis            Järva     1962

M60+
1 Kalle Kirs                        Tartu    2396
2 Heldur-Valdek Seeder     Tallinna    2395
3 Ülo Randaru                    Tartu    2130

N55+
1 Leili Särg        Sakala    1982
2 Tiia Kiis            Tartu    1681

        Parim mees         Tulemus Punktid Parim naine Tulemus Punktid
Granaadivise Kalle Kirs         154         936         Kadri Roos         160         960
Laskmine Rain Muru         164         970          Aili Popp         177     1035
Jooks         Tarmo Mändla 10.56 994          Karolina Pugal 13.16 854

        Parim malev     Punktid
1 Tartu             49601
2 Sakala             25656
3 Saaremaa     14788

Fotod: Gunnar Teas




1. mai 2022

Noorkotkad müdistasid nädalavahetusel metsas koos vanematega








Laupäeva, 30. aprilli hommikul kell 9 veeres läbi Viljandi kesklinna pikk autoderivi, muu hulgas kolm DAF-i, millest kahe lastiks põnevil seltskond. Suund võeti Välustesse, kus löödi kaheks tegusaks päevaks püsti Sakala maleva noorkotkaste lapsevanemate laager.

Lastevanemate laagrisse olid oodatud osalema 7–14-aastased noored koos lapsevanemaga. Kaitseliidu noorteorganisatsiooni väljaõppetegevusi viisid läbi salgapealikud ja noorliikmed noortejuhtide vastutusel ja juhendamisel. Lastevanemate laagris saabki ema või isa suurepärase pildi, millega tema noorkotkastest võsuke(sed) tegelevad ja mida õpivad.

Noored õpetavad noori

Lastevanemate laagri tegevuskava väljatöötamisel on lähtutud Kaitseliidu noorteorganisatsiooni väljaõppejuhendist ja Noorte Kotkaste järgukatsete nõuetest. Väljaõpe põhineb elamuslikul õppel ehk õppimine läbi tegevuste, sidudes elamusi varasemate kogemustega. Noorte osalusel ja kaasamisel väljaõppetegevuste korraldamisel on oluline rõhk noortejuhtidel. Noortejuhid innustavad noori, et noorliikmed saaksid olla organisatsiooni töös aktiivsed, võimaldades noortele praktilisi ja elulisi oskusi ning sõnaõigust kaasa rääkida rühma tegevustes ja väljaõppe kujundamises.

Kohapeal kerkisid põõsaste vahele rohelised telgid nagu võluväel ning laagrilised said ümbrust uudistada. Jaoülemad jagasid seltskonna neljaks jaoks ning pärast lõunasööki võis tegudele asuda ja õpitubadesse teadmisi-oskusi ammutama minna. Iga punt käis kordamööda kõik õpitoad läbi. Laupäeval oli kavas topograafia, esmaabi, matkatarkused ja varjualuse ehitamine. Kõik juhendajad panid osalejatele südamele, et kõik kuuldu tasub hoolikalt kõrva taha panna, sest päev lõpeb matkamänguga, mille kontrollpunktides tuleb lahendada just nimelt neil teemadel ülesandeid.

Päeval õpitu pandi õhtul proovile

Pärast õhtusööki oligi viimaks aeg siirduda umbes neljakilomeetrisele metsaringile. Siinkirjutaja sättis end teele koos kolmanda jaoga. Esimeses kontrollpunktis oli meeskonna ülesanne võimalikult kiiresti püstitada telkmantlist varjualune ning kui kohtunikud on töö üle kontrollinud, see ka maha võtta. Kohtunik Enn Pinsel toonitas, et töötada tuleb ühtse tiimina, mitte keegi ei hoia niisama nööriotsa peos, kõik panustavad. Seejuures vanemad olgu toetav, mitte teostav jõud. Neli minutit tihedat rabistamist ning valmis see saigi! 

Läbi võseriku järgmist punkti otsides võis suureks rõõmuks kogeda suuremate noorkotkaste igati seltsimehelikku käitumist, kui nad manitsesid mahajääjaid järele ootama ning väiksemaid hoolitsevalt läbi ja üle okste aitasid ning julgustasid neid ütlema, kui on vaja puhkepausi.

Teises kontrollpunktis ootas kuhi asju, millest tuli komplekteerida kergmatkakott ühele inimesele. Asjaliku ja üksmeelse tiimitöö tulemusel jõudsid kotti nuga, müts, veepudel, toidukraam, tikud, vihmakeep ja meditsiinivahendid. Kohtunikel jagus kiidusõnu, et kolmas jagu oli esimene võistkond, kes pakkimisel arvestas sellega, et raskem nodi allapoole ja kergem peale. „Mis see veel on? Kes prahti kotti pani?” küsis kohtunik Remi Zieds üllatunult kasetohukänkrat kotist välja sikutades. Naerupahvaku saatel tunnistasid võistlejad, et kuna see oli asjade hulgas (hiljem selgus, et oli sinna kogemata sattunud) ja on igati vajalik kraam ja nii see kotti pakitigi.

Kolmandas mängupunktis ootas tahvlile kinnitatud nuputamisülesanne, kus tuli koodsõnadest välja lugeda lause. Näiteks novemberõnneindiaalfadelta taga peitis end sõna „nõiad” – igati paslik volbriõhtusse.

Neljandaks tuli kehastuda abiandjateks ning leida alalt kolm kannatanut: ühel oli legendi järgi suur lõikehaav jalas, teisel oli rästik hambad käsivarde löönud ning kolmas vaevles kuumarabanduse ja krampide käes. Jagus nii ähmis peataolekut kui ka asjalikku abi hädalistele. Kui „kannatanud” olid aitajatele head ja vead ette lugenud, lahkus kamp väärtusliku kogemuse võrra rikkamana.

Teel laagriplatsi poole üllatas ja ehmatas metsast kõlav kärgatus ning rühm pani väsinud jalgadest hoolimata padinal üle kraavi võssa, sest oli hoiatatud vastutegevuse eest. Vahejuhtumist elevil jagu lahendas kiiresti ka viimase punkti ülesande, kus kaardile tuli märkida ilmakaared ja kaks kontrollpunkti. Valmis! Nüüd võis hakata lõkketule paistel volbriõhtut nautima. Vorstid lükati vardasse ja vahetati päevamuljeid. 

Kui jaoülemad olid oma telkides paika saanud öövalve järjekorra ning juhtnöörid kätte jaganud, kuidas ahju kütta ning valvamise tiir sõbrale üle anda, poetigi põhku. Hommikul ärkas nii mõnigi elukogemuse võrra rikkamana, et kui uni saab valvajast võimust ja tuli kustub, poeb külm üpris ruttu kontide vahele...

Adrenaliinilaks laagrile punktiks

Karge pühapäevahommik metsas algas laagrilistele lindude koorilaulu saatel. Pärast kosutavat hommikuputru siirduti taas õpitubadesse. Üks jagu õppis ja harjutas rivis sammumist ja pöördeid, teine kuulas naiskodukaitsjate Kai Kannistu ja Daniela Eriti õpetussõnu kriisiks valmistumise ja „Ole valmis!” äpi kohta ning kolmas ja neljas jagu koondusid Antonina Eeki juurde köiekunsti ja sõlmede tegemist õppima.

Pärast lõunasööki tuli hakata tasapisi laagriplatsi korrastama ja telke kokku pakkima. Laagripäevadele pani uhke punkti airsoft’i lahing metsatukas. Rohelistes ja mustades maskides võitlejad ragistasid võsas, ümbrus kaikus tärinast ja hõigetest.

Kui varustus oli autodesse pakitud, rivistus tehtud, tänusõnad lausutud, veeres väsinud, aga õnnelik kamp Viljandi poole... Kohtumiseni järgmisel korral!

Rahul ja rõõmsad laagrilised

Piret Sadam oli koos oma Ümera rühma noorkotkaga lapsevanemate laagris teist korda. Eelmisel korral olid nad laagris keset palavat suve ning siis oli kogemus sootuks teine, aga oma sõnul jäi Sadam mõlemal korral rahule, sest tegevused olid huvitavad ja telgis magamine elamus omaette.

Aivar Berzin oli laagris esimest korda koos oma 7-aastase poja ja tolle sõbraga. Avaldused noorkotkaste ridadesse astumiseks on tehtud ja poisid ootavad vastuvõtmist. „See on ju puhas seiklus! Loodus, telgis magamine, mängud, airsoft, maastikuretk... Endalgi on huvitav, sest siin on eluliselt vajalikud õpetused, näiteks matkakoti pakkimine,” rääkis Berzin. Ta nentis, et mõne tegevuse juures lapsed kurtsid igavust, aga õnneks mitte palju. „Ma ise mõtlesin, et äkki rivistus ei meeldi neile, aga üllatavalt hästi tegid kaasa.” 

Kirjutas Tea Raidsalu

Fotod Gunnar Teas 

Galerii

26. aprill 2022

Lennubaasist Haapsallu

 


26. aprillil said Noorte Kotkaste
Sakala maleva ja Kodutütarde Sakala
ringkonna liikmed võimaluse tutvuda
Ämari lennubaasi ja Toetuse väejuhatuse
tegevustega. Päev sai alguse Lennubaasi
külastusega, kus tutvusime
Lennubaasi ülesannetega,
seejärel toimus ringkäik Ämari alal:
lennubaasi terminaliga tutvumine,
Pääste komando tegevustega tutvumine
ja Eesti lennuväe helikopterite uudistamine. Seejärel sõime Ämaris lõunat ning oligi aeg liikuda Toetuse väejuhatuse välilaagrisse,
kus tutvusime nende tegevustega : välilaager ja millest see koosneb, masinad ning logistikute ülesanded.
Kõik noored olid õhtul väsinud, kuid rahul päevaga.
Sakala maleva Noored Kotkad ja Sakala Ringkonna Kodutütred tänavad vastuvõtjaid.
Fotod: Gunnar Teas

Galerii

Tekst: noorkotkas Reimo Jürjo

13. aprill 2022

4. Järvekülje auhind

 Laskevõistlus Järvekülje auhinnale 2022





















Marja Kirss 381.6


Võistkondlik arvestus:
Mikk Pinsel             Kas või
Aleksander Kalitventsev    Kas või 
Raul Pinsel             Kas või


Loretta Silm                    Trenni ei toimu
Johanna Õmblus             Trenni ei toimu
Alexandra Muts Trenni ei toimu

Sandra Nahksepp     Ümera 1
Ketely Ždanov         Ümera 1
Gerli Sülla                 Ümera  1

*Püstol
Tüdrukud noorem vanuse grupp
Karita-Vesta Lepa
Camilla Saskia Kabul
Anette Mozgovoi

Tüdrukud vanem vanuse grupp
Marja Kirss
Laura-Liisa Kolomets
Sandra Nahksepp

Poisid noorem vanuse grupp
Aksel Alas
Leif Reimand
Johannes  Luik


Poisid vanem vanuse grupp
Mikk Pinsel
Martti Vahemaa    
Joosep Animägi


*Püss
Tüdrukud noorem vanuse grupp
Kaisa-Liisa Lepa
Camilla Saskia Kabul
Anette Mozgovoi

Tüdrukud vanem vanuse grupp
Karita-Vesta Lepa
Katerina Herma
Mei-Bret Isotamm

Poisid noorem vanuse grupp
Leif Reimand
Johannes Luik
Remi Zieds

Poisid vanem vanuse grupp
Henri Asu
Karl Loik
Aleksander Kalitventsev

* Kokku
Tüdrukud noorem vanuse grupp
Kaisa-Liisa Lepa              333
Camilla Saskia Kabul       294
Anette Mozgovoi             284

Tüdrukud vanem vanuse grupp
Marja Kirss         381.6
Katerina Herma         370.2
Laura-Liisa Kolomets     370.2

Poisid noorem vanuse grupp
Aksel Alas         314.6
Leif Reimand          311.3
Johannes Luik         277.7

Poisid vanem vanuse grupp
Mikk Pinsel                 354.8
Aleksander Kalitventsev         351.3    
Karl Loik                  348.0

9. aprill 2022

Terve miinipilduja sinu käes ...

 ...ehk Uus võimalus tulistada täpselt ja pika maa peale


Kas tahad näha, mis toimub sinu ümber kaugemal kui pool kilomeetrit?

Kas on huvi märgata vastast enne kui tema märkab sind?

Kas tundub mõistlik mõjutada vastast kaugemalt kui tema saab sind mõjutada?




Kaitseliidu Sakala maleva kompaniiveebel Toomas Taimre rääkis, et Sakala malevas on nüüd olemas vintpüssi M14 peale käiv tuttuus Athloni kümnekordne optikaseade, mis muudab senise tubli 200 meetri püssi kuni 800 meetri püssiks. Kusjuures relva enda originaalsihik jääb alles ja toimib varusihikuna. Optika on disainitud olema lihtne ja töökindel abivahend jalaväelasele. Mingit eriharidust selle kasutamiseks vaja ei ole .
Pikkadel distantsidel laskmise üks põhilisemaid probleeme on, et peab oma sihtmärgi tuvastama. Tavaline inimene võib ka 600 meetri peale palja silmaga näha, et kuskil seal võsas keegi nagu liiguks, aga ei suuda vahet teha, kas see on oma, vastane või tsiviilisik ja millega tegeletakse. Kui relval on selline abiline peal, suudad sihtmärgi tuvastada ja tegutseda olukorra kohaselt.
Kui seni suutis laskur relvaga opereerida heades valgustingimustes 200 meetri raadiuses, siis optikaseadme abil saab isegi keskpärane laskja tegutseda kolm korda pikematelt distantsidelt, oskajamad mehed koguni 800 meetrit ning lasta saab ka hämaras.

„Viimaste õppuste praktika näitab, et üks motiveeritud laskur põhjustab sellise asjaga vastasele sama palju kahju kui terve miinipilduja rühm,” võrdles Taimre.
„Kui sa oskad looduses liigelda ja sinu käsutuses on selline abivahend, siis sind tuvastada on äärmiselt raske. Vastased võivad ju oma soomuse sees vahvasti ringi liigelda, aga õhtul tahavad nemad ka välja pissile ja teed jooma tulla, aga nüüd nad seda enam teha ei saa!” lisas veebel.
See on täpsuspüssi optikaseade, sellepärast on ta poolautomaadi peal. Täpsuslaskuri töö lõpeb umbes 600-700 meetri peal ja sealt edasi algab snaipri teema. Täpsuslaskur käib jalaväeüksusega kaasas ja võtab enda ümbruses ala puhtaks umbes 500 meetri raadiuses. Kui ta töötab koos snaipriga, on ta snaipri lähikaitse julgestus ja abivaatleja.õ


Huvilised, kes tahavad oma M14 peale sellist pikksilma saada, pöördugu Sakala maleva kompaniiveebli Toomas Taimre poole. „Kui näitate ette, et te avatud ehk raudsihikutega 300 meetri distantsilt enam sihtmärgist mööda ei lase, siis panen teie M14-le sellised „silmad” peale – teie võimalus!” julgustas Taimre.
Kaitseliit andis Sakala malevale 60 M14 püssi ja neist 20-le võiks Taimre hinnangul optikaseadmed peale panna – nii palju on praegu huvilisi, kes sellega ka midagi peale hakkaksid. 

Kõnealune optikaseade maksab 1700 eurot, praegu on neid malevas olemas viis tükki, aga plaan on igal aastal üks viiene komplekt juurde hankida.
„Esimene viiene seeria on välja jagatud ja kuna ostude finantseerimine tuleb maleva omavahenditest, siis käib usin kestakorje juba järgmiste komplektide ostuks” ütles Taimre.


Sakala malev on tänavu jõudsalt kosunud

Pöördelised ajad maailmas ning kodanike soov ise oma riigi hüvanguks midagi ära teha on pannud paljud pöörama pilgu Kaitseliidu poole. Kohtumisõhtud on kogunud palju huvilisi ning ka avalduse esitajaid ja vastu võetuid on tavapärasest rohkem.

Kaitseliidu Sakala maleva personalispetsialisti Karin Ilusa andmeil on 2022. aasta esimese kolme kuuga Sakala maleva kaitseliitlaseks lisandunud 32 inimest. “Neist 27 on täiesti uued inimesed, üks oli mitu aastat tagasi noorkotkas, siis meile üle ei tulnud, aga nüüd liitus uuesti Kaitseliiduga. Harju, Tallinna, Rapla malevast meile üle tulnud neli kaitseliitlast. Olid jäänud Kaitseliidu tegevuses tagasihoidlikuks. Elavad juba mõnda aega Viljandi maakonnas ja sõda andis tõuke oma tegevust aktiveerida ja teha seda kodukoha malevas,” selgitas Ilus.

Ilus pole oma sõnul nendega pikalt arutanud, miks nad soovivad Kaitseliitu astuda. Pigem on rõhk sellel, mida ja kui palju nad soovivad teha. “Paljud on siiski öelnud, et sõda Ukrainas andis viimase tõuke. Nad on seda sammu juba varem kaalunud, aga on edasi lükanud. Kõik, kellel on ajateenistus läbimata, on valmis sõduri baaskursuse läbima, nad on valmis sõjaaja ametikohal olema ja sõjaväeliselt tegevusest osa võtma. Neist 31-st kaks soovivad olla toetajaliikmed, tervise tõttu ei saa olla tegevliikmed, aga tahavad siiski Kaitseliidu heaks panustada,” rääkis personalispetsialist.

Kuraditosin naist

Sakala maleva Naiskodukaitse numbrid luges kokku ringkonna instruktor Piret Taim. “2022. aasta algusest on meiega liitunud 13 liiget, kellest üks tuli üle Kaitseliidust ja kolm tulid Kodutütardest. Viljandi jaoskonda tuli juurde 5, Tarvastusse ja Karksisse 3 ning Suure-Jaani 2 liiget,” täpsustas Taim.

31. märtsi seisuga on üle Eesti Naiskodukaitses 3002 liiget, millega on taas üks suur eesmärk täidetud. Võrdluseks: 2021. aasta lõpu seisuga oli Naiskodukaitses 2720 liiget.

Paarkümmend noort lisaks

Kaitseliidu Sakala maleva Kodutütarde instruktori Tiina Oti sõnul on uusi liikmed aasta alguse seisuga 11 ja 4 avaldust on veel ootel.

Ott tõdes, et noorte aktiivsus on olnud Sakala ringkonnas aastaid keskmisel tasemel. “Hea meel on tõdeda, et huvi on tõusnud Naiskodukaitse baasväljaõpetel osalemise vastu.

Seoses Ukraina sõjaga oleme pidanud üle vaatama mõningal määral ka oma väljaõppe. Tähtsal kohal on üleelamisoskused ja välitingimustes üldine hakkama saamine: teadmised telgis elamisest, veefiltri tegemisest, priimuse kasutamisest, lõkke süütamisest, esmavajaliku varustuse komplekteerimisest ja hooldusest, hügieenist, lõkke tegemine, varjualuse ehitamine jne,” rääkis ta.

Kaitseliidu Sakala maleva Noorte Kotkaste instruktor Gertu Viiask sõnas, et avaldusi on esitatud 21. “31. märtsi seisuga on vastu võetud 12 noorkotkast ning 2 rühmapealikku, 1 rühmapealiku abi ja 1 toetajaliige.”



6. aprill 2022

Püssid paukusid Jaak Kärneri mälestuseks

Pühapäeval, 3. aprillil leidis Väluste lasketiirus aset järjekordne Jaak Kärneri nimeline laskevõistlus.

 End proovile panema oli tulnud 19 võistkonda, kokku 80 osalejat. Teiste hulgas oli üks Läti Zemerzadse võistkond.

Kaasa lõid ka üksikrühm Ümera soomlasest toetajaliikmed.
Lääne malevast oli väljas neli võistkonda, Pärnust kolm ja Sakalast kaks. 

Tulemused:

Võistkondlik
1. Pärnumaa malev, Pärnu MK - 1066

(Toomas Juksaar, Aare Väliste, Meelis Sinijärv, Joe Lepp)

2. Tallinna malev - 1040
(Janis Aarne, Elmet Orsasson, Edik Koppelmann, Raul Erik)

3. Jõgeva malev I - 1029
(Ants Prii, Marek Multram, Priidik Sepp, Taivo Teder)

Individuaalne
Reijo Virolainen - 280
Priidik Sepp - 276
Siim Jeeberg - 275


Galerii

1. aprill 2022

Tänavu kanname sinililli ka Ukraina veteranide toetuseks

 


Alates 2014. aastast korraldab Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing koostöös Naiskodukaitsega aprillis ehk veteranikuul “Anname au” kampaaniat. Kampaania kutsub üles kandma Sinilille rinnamärki kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste tunnustuseks.

Tänavu kevadel kogutakse raha nii Eesti kui ka Ukraina veteranide ja nende lähedaste ning tervishoiu valdkonna toetuseks. Sinilille sümboolika müügist saadav tulu aitab ITK Taastusravikliinikul soetada vajalik käerobot ning toetab Ukraina veteranide ravi ja rehabilitatsioonivõimalusi.

Kõikjal Eestis aitavad Sinilille toodete müügiga annetusi koguda Naiskodukaitse vabatahtlikud. Inimene annetab endale sobiva summa ning selles vääringus saab endale valida meelepärase kingituse. Sinilillesümboolikaga on mitmesuguseid asju väikestest märkidest ja helkuritest kuni maski ja poekotini, nendega saab lähemalt tutvuda SIIN 

Annetuste kogumise üks eestvedajatest on Naiskodukaitse Sakala ringkonna Viljandi jaoskonna esinaine Daniela Erit. Tema andmetel on esimesed annetuste kogumised plaanis teisipäeval, 5. ja laupäeval, 9. aprillil kella 8-12 Viljandi turul. 

“Me oleme annetusi koguma kaasanud ka kodutütreid ning kampaaniat tutvustavad ja annetusi koguvadki üks naiskodukaitsja ja kodutütar paaris. Kanname Naiskodukaitse pidulikku vormi,” rääkis Erit. 

Daniela Eriti sõnul on inimesed annetamisse üldiselt väga positiivselt suhtunud, vaid üksikud tõdevad, et nad ei taha sõjast ega muust sellisest kuuldagi. “Eriti suurt lähedust sellega tunnevad need, kellel on näiteks poeg kaitseväes ja nad annetavad rõõmuga,” tõi Erit näite.

Nagu mullugi on tänavu kavas viia annetuste kogumise karbid ja tooted linnavalitsusse ja vallavalitsustesse. Annetuste kogumisel on Naiskodukaitse teinud koostööd ka ettevõtetega, varem on kampa löönud näiteks Cleveron ja Galvi-Linda. 

“Eelmisel aastal aitasid ilusalongid väga tublisti annetusi koguda ja on plaanis ka sel aastal sinna meie tooteid viia,” lisas Erit. 

Ettevõtted, kes soovivad, et naiskodukaitsjad tuleksid nende juurde sinililletooteid pakkuma, võivad lahkesti ühendust võtta.

Sinilillemärke ja käepaelu saab annetuse eest osta ka Selveri kauplustes ja e-poes, COOPi kauplustes ja e-poes, Apotheka e-apteegis, R-kioskites, Apollo raamatupoodides ja  e-poes, Myfitness spordiklubides, Karupoeg Puhhi poodides ja e-poes, koostöös Smartpost Itellaga ka www.annameau.ee kodulehe e-poes.

Veterane on meie seas üle 3000, kes on osalenud erinevatel rahvusvahelistel sõjalistel ja rahutagamise operatsioonidel mitmel pool maailmas. Veteranide sümboliks on Sinilill, millega saab igaüks näidata, et väärtustame nende panust meie ühise julgeoleku heaks.

Iga Sinilille märk, mille on valmistanud SA Hea Hoog vahendusel vaimse ja psüühilise erivajadusega inimesed üle Eesti, on unikaalne käsitöö.

Rohkem infot veteranikuu kohta kampaania kodulehelt


31. märts 2022

Saame tuttavaks! Sakala malev korraldas märtsis kohtumisõhtuid

 



Ukrainas lahvatanud sõjategevus tõstatas elanikkonnas palju küsimusi ning külvas ärevust. Kaitseliidu ja Naiskodukaitse üle Eesti nii veebis kui ka kohapeal korraldatud kohtumis- ja infoõhtud kogusid rõõmustavalt palju osalejaid. 



12. märtsil Sakala malevas infotunnil ja värbamisüritusel oli kõne all olukord Ukrainas ja Eestis, mida saavad kodanikud ise teha enda, oma lähedaste ja Eesti turvalisuse tõstmiseks ning tutvustati Kaitseliitu, Naiskodukaitset, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsiooni. “Tuba oli rahvast täis!” rõõmustas Kaitseliidu Sakala maleva pealik Andrus Tiitus. 

Organisatsiooni ridadesse astuda soovijad said end juba kohapeal kirja panna ning 24. veebruarist alates on Kaitseliidule laekunud koguni 31 liitumisavaldust. “Mul on hea meel, et inimesed on ärganud ja hakanud mõtlema selle peale, mis saab siis, kui Eestis peaks midagi juhtuma,” lisas ta.

Viljandis, Mustlas ja Viiratsis aset leidnud infopäevade peamine eesmärk oli Tiituse sõnul elanikkonna rahustamine ja vajaliku teabe jagamine. Neil üritustel olid väljas ka naiskodukaitsjad, kes tutvustasid rakendust “Ole valmis!” ning andsid soovitusi kriisivarude kogumiseks.

Naiskodukaitse Sakala ringkonna Viljandi jaoskond korraldas 9. märtsil Sakala malevas tutvumisõhtu uutele liikmetele ja organisatsiooniga liituda soovijatele. Kohale tulnud naised olid täis entusiasmi ja pealehakkamist. Huvilised said ülevaate Naiskodukaitsest, tutvusid malevaga ning proovisid kätt laskeharjutusel. Kokku oli tulnud 20 inimest, neist 7 mitteliikmed, kellest omakorda 4 kirjutasid kohapeal liitumisavalduse. 

“Suuremal osal huvilistest on ikkagi peamine soov Eesti riiki kaitsta. Naised tahavadki esimese asjana relvaõpet ja vormi. Samuti tahavad teada, kuidas ise olla erinevateks olukordadeks valmis: kuidas oma peret hoida või esmaabi anda,” rääkis Viljandi jaoskonna esinaine Daniela Erit. 

30. märtsil oli Naiskodukaitse Suure-Jaani jaoskonna eestvedamisel Suure-Jaani raamatukogus tutvumisüritus “Vormis naised”. Kokku tulid nii uued, veidi eemale jäänud ja  vanad liikmed, kes kõik ühtlustasid oma teadmisi.

“Suure-Jaanis toimunu kohtumisõhtu põhiline küsimus oli, kuidas olla kasulik ühiskonnas -  kodus nutmine ei aita ju kedagi! Mis võimalused on naiskodukaitses panustamiseks? Kuidas see kõik nüüd pihta hakkab ja mis saab pärast avalduse esitamist? Kui ma astun liikmeks, siis kas ma pean ka olema kohe valmis SMS-i peale kodust välja tormama ja kedagi kaitsma?” rääkis jaoskonna esinaine Tairi Lappalainen. 

Kohapeal sai läbi käidud kõik teemad ja toredad lookesed. Ohutushoid ja “Ole valmis!” äpp oli kuulajatele põnev esimene samm, kust saab alustada. 

“Kaks avaldust saime Suure-Jaani jaoskonnaga liitumiseks!” rõõmustas Lappalainen. 

7. aprillil kella 18-20 ootab Naiskodukaitse Sakala ringkond kõiki huvilisi külalisõhtule. Tutvustame organisatsiooni, väljaõppevõimalusi ja tegevussuundi.

Üle-eestiline Kaitseliidu noorteorganisatsioonide infoõhtu oli veebis 24. märtsil.  

22. märts 2022

Linnuse sümbolika


Linnuse Üksikkompanii sümboolika.

Embleemil on kõige ülemisel kohal Põhjatäht, mis sümboliseerib stabiilsust.

Põhjatähe all on Põhjakotkas, mis sümboliseerib kodumaa kaitset. Mõlemad olid kunagise Viljandi kompanii sümbolid. Kotka kaitsvate küünte vahel on Mõõgavendade ordu, kelle linnus asus Viljandis, sümbol. 

Kotka all risti mõõgad, mis sümboliseerivad võitlusvalmidust.

Kokkuvõttes on Linnuse kompanii stabiilne kodukohta kaitsev üksus, kes on vajadusel valmis lahingusse astuma. 

24. veebruar 2022

Eesti Vabariik 104 - Viljandis

 



Eesti vabariigi 104. aastapäeva
tähistamine Viljandis.

24.02.2022






Pärgade asetamine, manifesti ettelugemine ning rongkäik.
Vabaduse platsil andis malevapealik üle auastmed ning ergutused:

Sõjaväeline auaste NOOREMLEITNANT järgmistele reservis olevatele isikutele:
Urve LOIT
Maiko MARKUS
Tiina OTT

VEEBEL
Viljar SEDRIK

NOOREMVEEBEL
Kristjan STANKO

VANEMSEERSANT
Siim MÄE
Janno ORMUS
Erich PALM

SEERSANT
Alo-Oliver ALAS
Madis REBANE
    
NOOREMSEERSANT
Marge LAIÕUNPUU
Maarjo RÖSLER

KAPRAL
Ivar SIIDIRÄTSEP
Mihkel ROOSILEHT
Sven RAUDSEPP
Alar PAJUSALU
Risto TOOBAL
Elerin ÖÖVEL
Andre KALM
Eiki TIIGIMÄE
Andrei TŠERNOV
Indrek LUHASTE

REAMEES
Andi KITS
Evelin LAPPALAINEN
Timo-Reimar VIGUR
Mari MESIPUU
Daniela ERIT
Einar MAHL
Ebe ÕNNE
Jaanis MÄEVÄLJA
Andrus KEERD
Hanno KIRSCHFELDT
Raili PEDAK
Merly ROSENBERG
Einar JÄNES
Märt MÕTTUS
Lembe LAHTMAA
Maire LILLEMETS
Riina METSOJA
Meelis VIISUT
Kadi VAHER
Juhan VINGISAAR

Sakala maleva I klassi teenetemärk nr 1   
Jaak PÕLDMA

Sakala maleva rinnamärk (ketiga) kaitseliitlasele:
Tauno TILK

Sakala maleva rinnamär Sakala maleva tegevväelasele:
Kapten Silver MÄE

Tänukiri ja meene aktiivse osalemise eest Kaitseliidu tegevuses:
Heiko KOITLEPP
Meelis LAURI
Jagnar ROOSIMÄGI
Jaanis MÄEVÄLJA
Ardo VALLISTU
Andres AHERO
Alder MALÕŠEV

Tänukiri ja I klassi meene pühendunud ja kohusetundliku teenistuse eest:
Tiina OTT
Gertu VIIASK
Piret TAIM

Tänukiri pühendunud ja kohusetundliku teenistuse eest Sakala maleva 
tegevväelasele:
Veebel Allar MÜRK

Video.

Galerii.

19. veebruar 2022

Meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises

 

 

16-19.02 toimusid Sakala malevas 
LõMKR ja Sakala MV õhkrelvadest laskmises.








LõMKR arvestuses võitis Sakala (2718,7), teine Tartu ja kolmas Valga.

Kokku käis võistlemas 66 laskurit.


Püss üld:
Marianne Tavits    409,7
Lisell Väljak         397,5 
Aili Popp              397,5

Püstol üld:
Silver Mäe            367
Andu Heinsoo      367
Allar Mürk            364

Püss neiud:
Marja Kirss            361,4
Ketely Zdanov       331,7
Mall Vaikla            308,9

Püss naised:
Marit Pleiats            353,5
Aili Mägi                 329,4
Evelin Lappalainen  328,2

Püss poisid:
Reimo Jürjo                        325,6
Mikk Pinsel                        257,1
Aleksander Kalitventsev    252,5

Püss mehed:
Silver Mäe            320,4
Ivar Siidirätsep     311,2
Toomas Taimre    280.9



Püstol neiud:
Marja Kirss                        364
Kateriina Herma                353
Loretta Silm                       330

Püstol naised:
Kairi Heinsoo                      362
Marit Pleiats                        357
Aili Mägi                             284

Püstol poisid:
Mikk Pinsel                         331
Aleksander Kalitventsev     329   
Raul Pinsel                          319

Püstol mehed:
Silver Mäe                            367
Andu Heinsoo                      367
Allar Mürk                           364

3. veebruar 2022