26.3.24

Eesti ja Läti noored sõlmisid laagris sõprussuhteid


23. ja 24. märtsil sagis Paistu põhikoolis ringi rahvusvaheline seltskond. Nimelt olid seal külas skautide rühm Lätist Kocenu koolist.


Eesti ja Läti ühislaagrit korraldasid noorkotkaste Nutikate Rebaste rühmapealik Antonina Eek ja Paistu kodutütarde rühmavanem Anne Sepik. Eeki selgitusel on Kocenu kool ammusest ajast Paistu kooli sõpruskool. Ükskord, kui Läti kooli õpetajad Paistus külas käisid, tuli jutuks, et Paistus tegutsevad nii noorkotkaste kui kodutütarde rühmad ning Kocenus on skaudid. Siis tekkiski idee noored kokku viia, vahetada kogemusi ning pakkuda neile õpetlikku ja lõbusat tegevust. 


Lätist tuli külla 12 inimest: 9 noorliiget, rühmapealik Viesturs Laimīte (pildil vasakul) ning rühmapealiku abid Samanta Ābola (pildil keskel) ja Rinalds Vanters. 

Laupäeval oli laagris kavas tutvumismängud, organisatsioonide ja vormide tutvustamine ning Eesti ja Läti noorte korraldatud mängud.

„Noored ise korraldasid ja viisid tegevusi läbi. Meie, noortejuhid, toetasime ja aitasime,” täpsustas Eek.


Viesturs Laimīte tõdes, et Läti noored olid külaskäigust väga elevil ning kõik said omavahel ruttu sõpradeks. „Minu jaoks oli väga huvitav kuulata, kuidas Eestis noorteorganisatsioonid töötavad ning millised võimalused siin on. Samuti üllatas see, kui palju Paistu kooli õpilasi nendes organisatsioonides kaasa lööb! Me kindlasti tahame Eesti rühmi ka endale külla kutsuda,” rääkis Laimīte. Ta ütles, et on ise samuti lapsena skaut olnud, nüüdseks tegutseb juba juhina ning skautide tegevustest võtab osa ka tema laps. „See on elukestev tegevus!” ütles ta lõbusalt. 

„Mulle väga meeldis see, kuidas Läti rühma juhid oma noortega tegelesid ja ka ise kõikides tegevustes kaasa lõid!” kiitis Antonina Eek. 

Pühapäeval said lätlased tutvuda Sakala malevaga ja teha ekskursiooni Viljandi linnas.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

19.3.24

Noorteinstruktorid tutvusid mentorlusprogrammiga




Märtsikuu kolmandal nädalavahetusel sai Sakala malevas avapaugu Kaitseliidu noorteorganisatsioonide mentorlusprogramm esimese koolitusega. Osalema oodatud olid noorteinstuktorid, kelle tööriistakohvrisse peaksid kuuluma mentorluse oskused. Et noorteinstruktoritel on ametiülesannetest tulevalt vajadus aidata noortejuhte nende töös, seega on nende teadlikkus väga oluline. 

Kursuse korraldaja, Kaitseliidu noorsootöö arendusjuht Anu Allekand (pildil) tõdes pärast õppenädalavahetust, et osalejad jäid rahule. Tagasisidest tuli välja, et kursust oli kerge jälgida, teooria ja praktika vaheldusid, väike grupp toetas sisukaid vestlusi ja avatud vestlus vaheldus grupiharjutustega. „Isegi viidati, et ehk võiks mõne aja pärast olla samas teemas edasijõudnute kursus ja mõttevahetus ning et seda saab kõikjal kasutada, see teadmine on universaalne,” vahendas Allekand.
Kursuse korraldaja andmetel on plaanis sarnane kursus teha ka sügisel, seda teemat tuleb edendada, see on tänapäeva juhtimise loogiline osa.
„Mulle meeldis, et see on hea näide toimivast koostööst. Antud juhul Naiskodukaitse instruktorid, kes on seda teemat arendanud oma struktuuriüksuses (see oli neil 10. kord) ja tulid seda lahkelt tegema noorteorganisatsiooni noortega tegelejatele. Võidavad kõik, sest organisatsiooni sisemine side tugevneb, igaüks saab leida omale sobiva lahenduse ning mentoriks pürgijad saavad omakorda oma teadmise baasil iga liikme osaluseks paremat õhkkonda luua. Organisatsiooni kultuur on samm-sammult paremuse poole teel!” rääkis Allekand.

Koolitaja oli Veronika Isberg, kes on Naiskodukaitses mentorluse koolitusi läbi viinud. „Koolituse tegemine oli põnev väljakutse ja arenguvõimalus teada saada, kuidas noorteorganisatsioonides asjad käivad ja kuidas mentorlus neile võiks sobida,” ütles Isberg.
Millised on hea mentori peamised omadused? Isbergi hinnangul oleksid need eelkõige avatus, kannatlikkus, otsekohesus, kuulamisoskus. „Mentor ei suru ennast peale, on selline vaikne teejuht,” mõtiskles ta.

Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor Ebe Õnne (pildil vasakul) otsustas kursusel osaleda, et saada täpsemalt teada, mida mentorlus tähendab ja kes mentor üleüldse on. 
„Kursuse algul sai seatud eesmärgid. Minu eesmärgiks oli saada meetodeid ja vahendeid, teadmisi mentorluse kohta, et kas, millal ja milleks üldse seda vaja on. Minu jaoks oli uus teadmine see, et kes vajab mentorit, on mentee. Jagati näpunäiteid enesejuhtimisest, kuulamistehnikatest, probleemide ja konfliktide käsitlusest. Töös noortega tundub mulle, et instruktor „mentordab” kogu aeg jooksvalt. Kuid ma leian, et noorte esimene mentor on noortejuht. Noortejuht on mentoriks ka teistele või alustavatele noortejuhtidele. Sakala malevas on need juhid täitsa olemas ja ma loodan, et suudan neid omavahel kokku viia!” rääkis Õnne. 

Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas

13.3.24

Kodutütred korraldasid õpetliku laagri


9. ja 10. märtsil toimus Loodi paisjärve ääres kodutütarde Ümera rühma talvine 2-päevane

laager. Peale Ümera rühma noorte osalesid veel Võhma, Rukkilillede, Tarvastu, Tamme ja Halliste noori.

Osa noori kogunes hommikul malevasse, et koos alustada sõitu DAF-iga laagriplatsile. Mõnele noorele oli sõit suure sõidukiga esmakordne.

Kohale jõudes võttis meid vastu tegevusi läbi viivad Luureretked OÜ instruktorid. Koos ühtse meeskonnana sai telk üles pandud ja pärast seda hakati mängima meeskonnamänge, et paremini üksteisega tuttavaks saada.

Esimeseks õpitoas õpetati asimuuti – selle määramine ja selle kasutamine metsas. Pärast proovisid kõik metsas kompassiga liikumist asimuudi järgi. Suuremad kodutütred said korrata ja osadele oli esimene kogemus.

Teises õpitoas näidati erinevaid ellujäämis komplekte. Räägiti veel, mis võiks olla komplektis ja milleks need kasulikud on.

Kolmandas õpitoas oli varjatud liikumine metsas. Räägiti, kuidas varjatult liikuda, et sind metsas ei märgataks. Pärast said kõik ise mängu läbi proovida. Kui metsast tagasi jõudsime, ootas meid õhtusöök, mis oli väga maitsev.

Õhtu saabudes suundusime seiklusmatkale. Rada oli tõeliselt libe ja korra suutsime ära eksida, aga saime uuesti rajale tagasi. Kui uuesti rajal olime, lasime suurematest küngastest alla, sest keeruline oli libedaga käia. See tegigi matka eriti lõbusaks! 

Pärast matka oli mõnus koos vahukomme ja viinereid grillida.

Enne öörahu tegid noored valvegraafiku telgiahju kütmiseks.

Hommikul telgist välja tulles võttis meid vastu mõnusad pannkoogilõhnad. Tuli lahendada ülesanne: kirja panna, mida ja kui palju asju oli katte alla peidetud.

Sellega lähenes laagri lõpp, tuli telk kokku pakkida ja laagriplats korda teha. Algas tagasisõit.

Tänan Luureretked OÜ instruktoreid ja kõiki osalejaid, kes tegid selle laagri unustamatuks!

Laager sai toimuda tänu isamaalise hariduse programmile.

Tekst: Ülle Treimann

Fotod: Gunnar Teas 


Galerii

4.3.24

Noored ööbisid metsas ja sulpsasid jääauku


Eneseületus, uued kogemused, nautimine – need on sõnad, mis kirjeldavad laagrit, kus noored said ennast proovile panna ning omandada teadmisi üleelamiseks. 

Esimesel märtsikuu nädalavahetusel Ruhijärve ääres aset leidnud laagri algus oli juba paljulubav ning viis osalejad matkale ümber järve. Laagrialale jõudes ootas noori Kaitseliidu Sakala maleva eriline saunaauto, selle seal oleku eesmärki noored aga veel ei teadnud. 

Varjualused pidid noored ise ehitama metsasaadustest ja telkmantlitest. Õhtusöögiks leidsid laagrilised endale supimaterjali ning iga meeskond pidi ise endale supi kokku keetma. Kokkuvõttes tulid kõik supid väga maitsvad välja ning keegi tühja kõhuga ei jäänud. 

Pimeduse varjus said osalejad kogeda, kui kaugele on erinevaid hääli öösel kuulda. Öö veedeti eelnevalt tehtud varjualuste all ning vihmakartust noortel ei olnud. 

Teise päeva põhirõhk oli asetatud uute teadmiste ja oskuste omandamisele: õpiti õhupüssist laskma, sõlme tegema, erinevate vahenditega tuld tegema ja kala püüdma. 

Laagri embleemil kujutatu kinnitamiseks käisid noored ka jääaugus ning seejärel kiiresti ka eelmainitud soojas saunas. Pärast sauna said noored minna koju puhkama.

Tekst: Reimo Jürjo

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

27.2.24

Ettevõtjad tegid Sakala malevale väärt kingituse

Vestman Grupp ja Rotary Klubi panid seljad kokku ning kinkisid Kaitseliidu Sakala malevale viis drooni DJI Air 3 ja DJI Mini 4 PRO.



Sakala maleva kompaniiülem kapten Martin Linki sõnul on see esmakordne juhus Sakala maleva ajaloos, mil eraettevõtlus toetab sõjalise väljaõppe poolt. 

"See on ikka uhke värk ja me oleme kingiga väga rahul! Droonid on meie tulevik ning Kaitseliit tegeleb nende hankimisega. Vaja on süsteemset väljaõpet, kuidas droonid lendavad ning teisalt vaja arendada sõdurite maskeerimise oskusi, sest ka vaenlasel on droonid. On ülioluline, et saame hakata juba praegu harjutama," rääkis Link.

LandCrediti juhatuse liige ja Sakala maleva liige Matis Kivila on rahul, et osapooled kokku said ning Sakala malevale vajalik varustus sai hangitud. "Meil oli tahtmine aidata, nooremleitnant Tahk näitas üles initsiatiivi ning Rotary Klubi tuli appi - super koostöö!" 

Kivila julgustas malevat oma soovidega rohkem ettevõtjate poole pöörduma ning lootis, et leidub veel Viljandimaa ettevõtteid, kes on valmis malevat toetama.

Fotod: Gunnar Teas


24.2.24

Palju õnne, Eesti!


24. veebruari udusombuses hommikus algasid Eesti Vabariigi 106. aastapäeva pidustused Viljandis traditsiooniliselt kohtumaja ees. 

Kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad võtsid piduliku jalutuskäigu ootuses rivvi. Pärast Eesti hümni ühislaulmist luges Viljandi linnapea Madis Timpson ette iseseisvusmanifesti. Sakala meeskoori esituses kõlas kaunis ja hinge pugev "Meil aiaäärne tänavas". Sakala maleva kaplan Peeter Parts luges palve ja võeti hetk vaikseks palveks, et meenutada tänumeeles Eesti vabaduse eest võidelnuid ja hukkunuid.

Läbi kesklinna kulges kirju ja uhke aastapäeva rongkäik Vabaduse platsile. Vabadussõjas langenute mälestussambale asetasid pärja Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lepp ja Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaine Jane Särg, Viljandi linnapea Madis Timpson ja linnavolikogu esimees Helmen Kütt ning Viljandi politseijuht Margus Sass. 

Seejärel algas Viljandi lauluväljakul meeleolukas perepäev laadamelu, õpitubade ja kontserdiga. Päästeamet, politsei ja kaitseliitlased demonstreerisid oma masinaid ja varustust.

Sakala maleva pealiku kutsel sai malevas osa Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest, kus ta andis üle ka auastmed ja ergutused. Andres Lapp tänas kõiki kaitseliitlasi, kes on valmis panustama riigi kaitsesse ning õnnitles neid Eesti sünnipäeva puhul, sest seda võib võtta ka kui meie kõigi teist sünnipäeva. "Mulle meeldib see Eesti, kus me praegu elame!" tõdes malevapealik.

Sõjaväeline auaste 

Seersant 
JANE SÄRG

Nooremseersant 
ALAR JOHANSON

Kapral
MARKO AATONEN
ANDRE TEDER
KRISTO GERING
KADI VAHER
MEELIS VIISUT
MERLY ROSENBERG
EVELIN LAPPALAINEN
MARI MESIPUU
LEMBE LAHTMAA
MAIRE LILLEMETS
RIINA METSOJA
EBE ÕNNE

Reamees
RAINIS ALLSOO
SIIM JAANSOO
JANEK KABANEN
MARTIN KALA
KRISTJAN KÄRSIN
RASMUS LAAS
RAICO LEEVIT
AIN MÄGI
URMET NAHKSEPP
PEEDU PÕLD
KENNET SIHVER
MARILIIS TAAL
TAAGO TAMM
LIINA LEHES

Tänukiri eduka ja silmapaistva hea kohustuste täitmise eest ning seoses Eesti Vabariigi 106. aastapäeva tähistamisega
INGER STANKO
VOOTELE SAATMANN
SVEN RAUDSEPP
FRANK TIISLER
KERT RANDLA
ANDRE LOHK
MARKO AATONEN
SANDER ILVES
MARK NETŠAJEV
MEELIS RINK

Maleva rinnamärk
ALO-OLIVER ALAS
ALEKSANDR KARAKOZOV
ANDRUS KEERD
MEELIS LAURI
JAANIS MÄEVÄLJA

Tänukiri aktiivse osalemise eest sõjaväelises väljaõppes
RAINIS ALLSOO
RAIMO SAAR

Tänu pühendunud tegevuse eest Kaitseliidus
URMET LAURI
PRIIT EINLA
VALDUR JOOSEP
TOOMAS TAMBERG

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas


Pidulik jalutuskäik ning perepäev

Ergutuste üleandmine

EV106 jalutuskäik 24.02.2024 (youtube.com)

23.2.24

Sakala maleva ja Viljandimaa omavalitsuste liidu vastuvõtt


23. veebruaril leidis Viljandis Sakala keskuses aset Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimehe Alar Karu ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku kolonelleitnandi Andres Lapi Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud vastuvõtt ja kontsert.

Maakonna kõrgeima autasu, Viljandimaa vapimärgi pälvis teenekas poliitik ja Sakala maleva pealiku abi Helir-Valdor Seeder.





Vastuvõtul andis malevapealik Andres Lapp kaitseliitlastele üle auastmed ja ergutused.

Sõjaväeline auaste leitnant: 

HENRI PAAVO (reservis)

Kaitseliidu teenetemedali III klass: 

HANNO KIRSCHFELDT

MARGO KOODRES

ANDRIS SILD

RAIT MÄRTIN

RISTO TOOBAL

Sakala maleva pealiku, kolonelleitnant Andres Lapi kõne

Austatud Viljandimaa Vapimärgi kavaler, lugupeetud riigikogu liikmed, head külalised ja Viljandimaa inimesed. 106 aastat tagasi sündis tormilises julgeolekukeskkonnas Eesti Vabariik. Kaks aastat tagasi initsieeris Vene Föderatsioon massiivse, agressiivse ja ebaõiglase sõja Ukraina vastu ja taas on maailm tormilises ja keerulises julgeolekukeskkonnas.

Lubage ma jagan üht isiklikku kogemust, mis seob Eestit ja Ukrainat. Kaks aastat ja kümme päeva tagasi viibisin Ukrainas Zhitomiri oblastis Berdichevi linnas. Oli 14. veebruar, sõbrapäeva õhtu. Istusin koos sõbra Oleksandriga kohvikus. Sõjaväelastena teadsime, et Ukrainat ootavad ees väga keerulised päevad. Küsisin Aleksilt, mida ukrainlased sisimas tunnevad. Ta vastas: „Mitte ükski ukrainlane ei soovi sõda. Tähtis ei ole see, mida me tunneme, vaid see, kuidas me käitume. Kui vaja, ajame selja uhkelt sirgu ja pea püsti ning kaitseme oma kodu nii hästi kui oskame ja suudame. Ainult nii saame tulevikus iseendale ja oma lastele silma vaadata, teades, et tegime, mida vaja ja mis oli meie võimuses." 

Aleksit enam ei ole... Mu sõber hukkus sõja kolmandal päeval raketirünnakus, temast nagu tuhandest saatusekaaslasest sai Ukraina kangelane. Oleksandri selge mõte ja sihikindel tegutsemine olid imetlusväärsed ning innustavad mind tänaseni. Olgu julgeolekuolukord nii keeruline kui tahes, hoiame ikka pea püsti ja selja sirgena, teeme kõik, et säilitada oma riik, vabadus ja õigus ise otsustada.

Teie oma ala professionaalidena teete iga päev nii kogukonna kui kogu Viljandimaa heaks rohkem kui teilt oodatakse. Vahetult või kaudselt panustate te kõik riigi julgeoleku tagamisse. Olgu selleks lastele kvaliteetse hariduse pakkumine, kohaliku elu edendamine ja ettevõtluse arendamine, tervishoiuteenuste ja turvalisuse tagamine - see moodustab terviku, mis loob aluse ja võimaluse riigi sõjaliseks kaitseks, kui niisugune vajadus peaks tekkima.  

Soovin kõiki tänada panuse eest meie väikese, aga tubli Eesti arendamisel. Meie riik on meie nägu ja mulle niisugune Eesti meeldib väga. Tahan tänada kaitseliitlasi, kes oma igapäevaste toimetuste kõrvalt leiavad aega ja energiat, et panustada riigikaitsesse. Olgem täna - ja tegelikult iga päev - tänulikud vaba Eesti eest, võimaluse eest enda, laste ja riigi tulevikku kujundada. Ma soovin kõigile ilusat ja meeleolukat Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva. Elagu vaba Eesti! Eesti eest surmani! 

Fotod: Taavi Bergmann, Gunnar Teas

12.2.24

Elagu kindral Laidoner! Elagu vaba Eesti!


Esmaspäeval, 12. veebruaril tähistati Viljandi vallas Viiratsi külje all ja Viljandis lauluväljaku nõlval ratsamonumendi juures kindral Johan Laidoneri 140. sünniaastapäeva. 

Lugupeetud kindralit meenutasid Viljandi vallajuhid Alar Karu ja Alvar Pähkel. Kõne pidas Viljandi muuseumi juhataja Jaak Pihlak ja palve lausus Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus. 

Sakala maleva pealik major Andres Lapp ja Jaak Pihlak sidusid kindral Laidoneri kujule kaela sinimustvalge salli.

Pidulikul rivistusel osalesid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.

Major Andres Lapp rõhutas oma sõnavõtus kindral Laidoneri suuri teeneid. "Ta oli 34-aastane, kui oli esimest korda Eesti sõjavägede ülemjuhataja, mis kõneleb sellest, et ta oli karismaatiline ja andekas liider. Juhina oli tema kõige suurem väärtus see, et ta suutis ühendada tollel hetkel olulised liidrid ühise eesmärgi nimel. Ta suutis nad rakendada ühtse vankri ette ja liigutada vaba Eesti suunas," rääkis Lapp. "Kindral Laidoner taipas, et võita suuremat ja tugevamat, peab väiksem olema kiirem ja osavam. Ta oli kahtlemata üks võtmeisik, kes aitas kujundada Vabadussõda Eestile võidukaks."

Major Lapp tunnustas üritusele kogunenud noori, et nad peavad Eesti ajaloo meelespidamist oluliseks ja rõhutas neile, et Johan Laidoner oli ka ühiskondlikult ja poliitiliselt aktiivne. "Oma elu jooksul jõudis ta kuuluda mitmetesse seltsidesse, olla kolme Riigikogu liige, olla kolm korda tänapäeva mõistes Kaitseväe juhataja ja võita sõja – ta tegi mitme inimese elutöö!"  

Galerii

5.2.24

Välustes tutvustati Kaitseliidu tegemisi

Laupäeval, 3. veebruaril toimus Sakala maleva Väluste lasketiirus Kaitseliidu tegevusi tutvustav õppepäev, mille eesmärk oli kaasata hiljuti Kaitseliiduga liitunud ning sõjaaja ametikohata kaitseliitlasi Sakala maleva tegevustesse. Samuti tutvustati õppepäeval kõigile huvilistele arengu- ja panustamise võimalusi Sakala malevas. Õppepäeval osalesid ka mõningad välismaalased, kellele pakkus suurt huvi Eesti Kaitseliit ja selles panustamise võimalused. 

Sakala maleva pealik major Andres Lapp andis kümmekonnale kokkutulnule ülevaate sellest, mis on Eesti kaitsevägi ja mis Kaitseliit, kus asub Sakala malev ning selle malevkonnad, üksikkompaniid ja rühmad. 

Vanemveebel Toomas Taimre tutvustas sõduri- ja üksusevarustust alates sisustatud patrullkotist kuni öövaatlusseadmeteni välja. 

Et õppepäev oli igati praktiline, tuli õppuritel omale lõunasöök ise valmistada. Juhendaja abil oli võimalik käsi valgeks saada piiritusega kateloki pruukimisel ning kaitseväe ühe korra toidupakis sisalduvast valmistada soe söök ja jook. 

Naiskodukaitsja ja Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor Ebe Õnne rääkis lähemalt üksikvõitleja esmaabist ning tema juhendamisel said osalejad proovida endale või kaaslasele žguti paigaldamist. 








Päeva lõpetuseks tutvustas Toomas Taimre jao relvastust ning juhendas laskeharjutust. Välitiirus sai 100 meetri pealt proovida automaati, kuulipildujat ja täpsuspüssi.


Järgmine õppepäev on plaanis korraldada märtsis.



2.2.24

2. veebruaril tähistati Tartu rahulepingu aastapäeva

2. veebruaril tähistati üle Eesti Tartu rahulepingu allkirjastamise 104. aastapäeva.

1920. aastal Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahuleping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja. Selle tulemusena määrati kindlaks Eesti idapiir, samuti avas Tartu rahu Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.

Viljandis kogunes Kaitseliidu Sakala maleva esindus koos Viljandi linna ja Viljandi gümnaasiumi esindusega Vabaduse platsil Vabadussamba jalamil, J. Laidoneri ratsamonumendi ja kapten A. Irve mälestuskivi juures ning Vabadussõjas langenute kalmistul, kuhu asetati mälestusküünlad ja lillepärjad. 

Sakala maleva pealik major Andres Lapp tänas kõiki kohaletulnuid, kes peavad ajaloo tundmist ja mäletamist oluliseks. Major Lapp tõdes, et sõjaväelasena austab ta nii kindral Johan Laidoneri kui kapten Anton Irve väga kõrgelt. "On imetlusväärne, kuidas kindral Laidoner oskas ühendada erinevaid isiksusi. Kapten Irv väärib austust ja mäletamist sellepoolest, et ta seisis oma meeste kõrval, võitles ja ka langes koos nendega," rääkis malevapealik.

Tartu rahulepingu aastapäeva tähistati pidulikult ka mujal Viljandi maakonnas.

Tekst: Tea Raidsalu

Galerii

27.1.24

Kärstna lahingu mälestusmängijad seiklesid Holstre-Pollis

 

Laupäeval, 27. jaanuaril toimus Holstre-Polli spordikeskuse ümbruses 31. Kärstna lahingu mälestusmäng, kus võtsid omavahel mõõtu noorimad noorkotkad ja kodutütred (7-11-aastased).
Neljaliikmelisi tiime ootas ees ligi viie kilomeetri pikkusel matkarajal 10 eriilmelist kontrollpunkti, kus tuli proovile panna nii nutikust kui ka füüsilist osavust. Ülesanded olid koostatud arvestades 6. ja 5. järgu nõudeid ning nende lahendamiseks oli igas punktis aega maksimaalselt 8 minutit.
Üpris palju pearagistamist oli sellega, et panna õiged nimed Kaitseliidu organisatsioonide eri tasandi juhtide ning Eesti peaministri, kaitseministri ja presidendi piltidele. 
Väga eluline oli ülesanne, kus legendi kohaselt pidi aitama raskesse õnnetusse sattunud sõpra: kuidas talle anda kohapeal esmaabi ning mismoodi suhelda häirekeskusega. 
Oma kokkamisteadmistega sai hiilata selles punktis, kus toiduained pidi jagama erinevatesse kategooriatesse vastavalt valmistamisaja pikkuse järgi - kui mitu minutit kulub nende keetmiseks/kuumutamiseks, et need oleksid tarbimiseks valmis. Samuti pandi proovile noorte liiklusoskused: nad pidid teadma mida üks või teine märk keelab või lubab (nt tupik, jalgrattatee, sissesõidukeeld).
Mõnus talveilm ei läinud raisku ning spordikeskuse ümbruse metsatukas peituvad nõlvad pakkusid võistlejatele hea võimaluse lasta kelkudega pikki liuge ning vuhiseda väikeste plastsuuskadega. Need ülesanded osutusid paljudele kõige lemmikumateks. Elevust ja nalja tõi ka see jõuproov, kui noored pidid nöörepidi kokkuseotud matkasaabaste paari endast kaugele viskama. 
Mets oli igati sobilik paik selleks, et nuputada, missugused jäljed jätavad endast maha näiteks ilves, metskits, saarmas ja siil. Samuti pakkus mets lahkelt kraami, millest süüdata nii suur lõke, et selle leegid põletaksid läbi kahe pulga vahele seotud nööri. Kulus hulganisti oksi ja tikke, kuid kahjuks jäi nii mõnelgi nöör terveks, sest niiskes metsas ei tahtnud leegikesed jõudu koguda.  
Need lapsed, kes on palju memoriini mänginud, võidutsesid ülesandes, kus tuli meelde jätta 10 erinevat asja (tikud, stopper, svamm, komm, küünal, kinnas, rinnamärk, embleem, märkmik, lusikas) ning seejärel need õiges järjekorras lauale laduda. See punkt oli ka paljude laste lemmik seetõttu, et sealt sai maitsvat magusat teed. 
Laupäeval oli Holstre-Polli suusaradadel aktiivset puhkepäeva veetmas palju suusasõpru, kes olid ilmselt üpris üllatunud, nähes seljakottidega ja kaarte uurivaid lasteseltskondi. Ruumi ja lusti jagus kõigile!

TULEMUSED

Noored Kotkad

1. Nutikad Rebased I (73 punkti)

2. Heimtali II ehk Rajaleidjad (66 punkti)

3. Tarvastu Tõhvid (65 punkti)

4. Heimtali (60 punkti)

5. Nutikad Rebased II (59 punkti)

6. Võhma noorkotkad (51 punkti)

Kodutütred

1. Kuujänesed (72 punkti)

2. Pöialliisi (70 punkti)

3. Nöbininad (66 punkti)

4. Võhma/Ümera (63 punkti)

5. Tõrukesed (61 punkti)

6. Kase rühm (57 punkti)

7. Väikesed Võtmed (55 punkti)

MÄNG

    • Kärstna lahingu matkamängu korraldatakse Eesti vabadussõja ajal 2.–6. jaanuaril 1919 Kärstna ümbruses toimunud murranguliste lahingute mälestuseks. Need olid ühed strateegiliselt olulisemad lahingud lõunarindel. Siin murti Punaarmee pealetungi ind ja lõppesid selle katsed liikuda edasi Viljandi poole. Viljandimaal olid Kärstna lahingud vabadussõja kõige ohvriterohkemad võitlused.

    • Kärstna lahingute mälestuseks korraldati esimene matkamäng 1993. aastal Kärstnas. Selle kutsus ellu toonane Kärstna kooli ajalooõpetaja Priit Silla, kes mängu aastaid eest vedas.

    • Kuni 2021. aastani korraldati Kärstna lahingumängu Kärstna ümbruses, et aga sealsed rajad olid osalejatel juba peas, hakati seda nimetama Kärstna lahingu mälestusmänguks ja võistlusrada on erinevates Viljandimaa kohtades, näiteks Hallistes ja Karksi-Nuias.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

22.1.24

Kodutütred tähistasid 92. aastapäeva


Pühapäeval, 21. jaanuaril toimus Tartus Lennuakadeemias Kodutütarde 92. aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt.

Silmapaistvate tunnustuse saajate hulgas oli seekord ka Sakala malevas tegutsejad. 

"Aasta pärl" – Paalalinna rühm

Paalalinna kodutütarde rühm on Sakala ringkonna üks aktiivsemaid ja silmapaistvamaid rühmi, mis on tegutsenud ligikaudu kaks aastat. Rühma liikmed on alati olnud valmis üksteist toetama ja koos uusi väljakutseid vastu võtma.

2023. aastal saavutas rühm märkimisväärseid tulemusi nii maakondlikel kui ka vabariiklikel võistlustel. Võistlusmatkal "Pruudeni jälgedes" ja vabariiklikul matkamängul saavutas märkimisväärse 1. koha.

Rühm on osa võtnud kõikidest maakondlikest üritustest: laagritest, võistlustest ja mälestusmärkide auvalvetest. Lisaks osalesid selle rühma noored 2023. aastal Viljandis toimunud võidupüha paraadil, olid esindatud hommikusel lipuheiskamisel, Vabadussamba avamisel ja paraadiüksuse koosseisus.

Lisaks osaletakse aktiivselt vabatahtlikus töös kogukonna heaks. 2023. aastal aitas rühm kahel korral Viljandi toidupanka, pakkudes abi toiduainete kogumisel. See  näitab, et noored  hoolivad kaasinimestest ja soovivad anda oma panuse ühiskonna heaks.

Paalalinna kodutütarde rühm on eeskujuks teistele rühmadele. Nad on näidanud, et on pühendunud Kodutütarde organisatsioonile ja soovivad teha oma panuse Eesti riigi kaitsmisse. Nende tegevus kogukonnas on oluline panus ühiskonna heaks.

Rühma liikmete pühendumus ja töökus on inspireeriv näide teistele noortele. Nad on eeskujuks, kuidas vabatahtlik töö võib muuta ühiskonda paremaks kohaks.

Kodutütarde hõbetatud teenetesõlg – Ly Sova

Ly Sova on juba üle kaheksa  olnud pühendunud noortejuht, kuid 2023. aastal on tema tegevus saanud erilise hoo sisse. Tema juhendamisel tegutsev Kesklinna Tamme rühm on leidnud uue hingamise, kasvades kiiresti 14 liikmeni. Ly on innukas IHP projektide kirjutaja, tuues alati sisse uusi ja põnevaid mõtteid, kuhu tema rühma tüdrukuid suunata. Ta on korraldanud mitmeid rühmalaagreid, väljasõite, õppereise ja teisi kaasahaaravaid tegevusi. Ly pöörab tähelepanu erinevate rühmade kodutütarde omavahelisele tutvustamisele, kaasates teiste rühmade liikmeid, eriti nendest rühmadest, kus veel pole saavutatud 12 liikme piiri. Lisaks noorte juhendamisele jagab Ly hea meelega oma teadmisi ja kogemusi. Ta osales vabatahtliku noortejuhi kursusel 2023.aastal instruktorina. 

Ly on ta hooliv ja tähelepanelik noortejuht, valmis toetama nii noori kui ka teisi noortejuhte. Näiteks suvises maakonna SPEKTER laagris ja talvelaagris viis ta läbi töötubasid ja oli vajadusel abiks igal võimalikul moel, tagamaks, et noortel oleks lõbus ja hariv. Sel aastal on Ly panustanud ka enesetäiendamisse, läbides Kaitseliidu koolis koolitaja algkursuse, eneseväljendamise algkursuse ja JUP I.  Ta läbinud Naiskodukaitse baasväljaõppe esmaabi, ohutushoiu ja organisatsiooniõpetuse moodulid. 

Lisaks noorte juhendamisele on ta ringkonnavanema abi ja juhatuse liige. Tema juhendatav rühm mängis olulist rolli võidupüha paraadi õnnestumisel 2023. aastal. Ly Sova pole mitte ainult pühendunud noortejuht, vaid ka innukas teadmiste jagaja ja tõhus meeskonnajuht, kes toob positiivse energia oma noortegruppi. Tema osalus aastal 2022 oli 319 tundi ja 2023. aastal 478 tundi.

Kodutütarde hõbetatud teeneterist – Gunnar Teas

Gunnar Teas on olnud Kodutütarde Sakala ringkonna ürituste fotograafiks juba üle 5 aasta. Ta on jäädvustanud laagreid, õppepäevi, võistlusi, pidulikke sündmusi ja muid üritusi. Tema fotod on alati professionaalsed ja kvaliteetsed ning nad annavad hea ülevaate Kodutütarde tegevusest.

Gunnari fotod on avaldatud Kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu! ja  Kodutütarde veebilehel (ringkond ja üle-eestiline). Ta on teinud koostööd ka teiste meediaväljaannetega  (ajaleht Sakala, televisioon). Gunnar on oma tööga aidanud Kodutütarde organisatsioonil saada tuntumaks ja populaarsemaks. Tema fotod on inspireerinud ja motiveerinud nii Kodutütreid kui ka teisi inimesi.

Gunnar Teas on Kodutütarde organisatsioonile väärtuslik partner. Ta on alati valmis oma aega ja oskusi Kodutütarde heaks panustama. Ta on  olnud Kodutütarde organisatsioonile hindamatu väärtusega. Tema pühendumus ja töö on aidanud kaasa organisatsiooni arengule ja mainekujundusele.

15.1.24

Lõuna MKR võistlused õhkrelvadest laskmises

Lõuna maakaitse ringkonna meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises toimusid 11.–13. jaanuarini Sakala malevas.






TULEMUSED

Võistkondlik arvestus
1. Sakala malev 2779,6
2. Põlva malev 2048
3. Valgamaa malev 1878,3

40 lasku, õhupüss, üldarvestus
1. Ivar Siidirätsep (Sakala) - 387,7
2. Kaspar Tühis (Põlva) - 375,4
3. Aarne Markko (Sakala) - 365,4

40 lasku, õhupüstol, üldarvestus
1. Marja Kirss (Sakala) - 367
2. Silver Mäe (Valga) - 367
3. Andu Heinsoo (Sakala) - 364

40 lasku, õhupüstol, mehed
1. Andu Heinsoo - 364
2. Allar Mürk - 363
3. Anton Heinsoo - 341

40 lasku, õhupüstol, naised
Marja Kirss - 367
Andra Soopa - 362
Marit Pleiats - 361

40 lasku, õhupüss, mehed 
1. Ivar Siidirätsep - 387,7
2. Aarne Markko - 365,4
3. Andrus Keerd - 277,6

40 lasku, õhupüss, naised
1.
Kirsti Markko - 356,1
2. Marit Pleiats - 352,4
3. Aili Mägi - 336,6

40 lasku, õhupüstol, tüdrukud
1. Laura-Liisa Kolomets - 339
2. Katerina Herma - 324
3. Kaisa-Liisa Lepa - 310

40 lasku, õhupüstol, poisid 
1. Aleksander Kalitventsev - 356
2. Aksel Alas - 341
3. Fred Karakozov - 320

40 lasku, õhupüss, tüdrukud
1. Heleriin Laanemäe - 325,5
2. Kaisa-Liisa Lepa - 307,8
3. Aleksandra Kena - 212,5

40 lasku, õhupüss, poisid
1. Aksel Alas - 307,6
2. Emil Lindvest - 272,0