28. veebruar 2021

Sakala maleva meistrivõistlused õhkrelvadest







Veebruari lõpus toimunud meistrivõitluse avalasud tegi
brig-kin Riho Ühtegi.

Video




Tulemused:

Püstol:
ÜLD
Marit Pleiats    368
Silver Mäe       361
Kairi Heinsoo  361

Naised                
Marit Pleiats
Kairi Heinsoo
Merle Murka

Mehed:
Silver Mäe
Andu Heinsoo
Anton Heinsoo


Püss:
ÜLD
Marianne Tavits 377
Aili Popp            350
Marit Pleiats       328

Naised
Marit Pleiats
Evelin Lappalainen
Mirjam Trallmann

Mehed
Silver Mäe
Anton Heinsoo
Andrus Keerd

NOORED
ÜLD, Püss
Kristina Mölder       382
Sandra Nahksepp    308
Marja Kirss             288

Tüdrukud
Sandra Nahksepp
Marja Kirss
Ketely Ždanov

Poisid
Joosep Animägi 
Raul Pinsel
Karl Ariva

Püstol
Tüdrkud
Marja Kirss
Sandra Nahksepp
Ketely Ždanov

Poisid
Joosep Animägi
Raul Pinsel
Mikk Pinsel

Galerii
Fotod: Gunnar Teas, Silver Mäe

24. veebruar 2021

Eesti Vabariigi 103. sünnipäeval mälestati vabaduse eest langenuid


2021. aasta 24. veebruaril vastupidiselt eelmistel aastatel tavaks saanud kommete kohaselt suuri kogunemisi ei olnud.  Pidupäeval asetati pärjad metsavendade mälestusmärkide jalamile ning Vabadussõjas langenute auks.


Fotod: Viljandi, Suure-Jaani, Kärstna, Mustla, Kolga-Jaani ja Karksi
Autorid: Gunnar Teas, Vika Zieds, Evelin Lappalainen, Gertu Viiask, Enn Pinsel, Kersti Laos


GALERII

Malevapealik andis üle ergutused

 




Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus andis  Eesti Vabariigi 103. sünnipäeval üle auastmed ja ergutused.




Kaitseliidu ülema tänukiri
    Ly Sova

Kaitseliidu Sakala maleva rinnamärk     Himot-Märt Ilus     Siim Mäe

Kaitseliidu Sakala maleva pealiku meene
    kpt Silver Mäe
    Kalle Kaskla
    Guido Riitsalu

Kaitseliidu Sakala maleva pealiku tänukiri ja meene
    Sven Rätsep
    Ivar Siidirätsep

Kaitseliidu Sakala maleva pealiku tänukiri
    Marek Susi
    Katerina Herma
    Viktooria Mettus
    Rosetta Raba
    Jandra Vaikmets
    Rommi Järvesoo
    Anu Rätsep
    Heigo Zimmer

Maleva vapikilp
    Gunnar Teas


Fotod: Eneli Sepp

24. jaanuar 2021

Kärstna lahingu auks korraldatud matkamängu võitsid Holstre kodutütred ja Tarvastu noorkotkad

Eda Kivisild


Laupäeval, 23. jaanuaril oli Mustla kant täis kollastes vestides väikeseid noorkotkaid ja kodutütreid, kes võtsid mõõtu teadmistes ja osavuses. Kodutütardest viisid võidu viisid koju Holstre Haldjad ja noorkotkastest Tarvastu Tõhvid.  
Esmaabi punkt. Foto: Gunnar Teas

Teise koha sai kodutütarde võistkondade arvestuses Ümera  ja noorkotkaste arvestuses samuti Ümera. Kolmanda koha medalid ja diplomid võtsid vastu Tarvastu Tähtede kodutütred ja Ümera II/Loomade noorkotkad.  Eripreemia liiklusmärkide tundmise eest oli välja pannud ka transpordiamet. Selle said kodutütardest Tarvastu Ükssarvikute rühm ja noorkotkastest Ümera II/Loomad. 

Peakorraldaja Vika Ziedsi küsimusele "Kuidas rada oli?" vastasid võistlejad läbisegi: "Raske!", "Liiga pikk!", "Tore!", "Libe!" 
Võistlusel osales 13 võistkonda, igas kolm või neli 7-11-aastast noorkotkast või kodutütart. Rajal oli kokku kümme kontrollpunkti ja neis olevad ülesanded langesid kokku 6. ja 5. järguõppel omandatud teadmisetega. Tuli teada Eesti tähtpäevi, viia kokku loomad tema jälgedega, otsida seljakotist matkal vajalikke esemeid, anda esmaabi, tunda liiklusmärke, läbida takistusrada ja lõpuks ronida Tarvastu linnamäele ordulossi varemete juurde. Raja pani paika Risto Zieds ning ilmavana oli noorte meeleheaks sebinud mõned plusskraadid koos päikesega. 

"Sellel aastal toimus Kärstna lahingumäng veidi teistmoodi," rääkis Vika Zieds. "Kärstnas oleme seda teinud juba 28 korda ja võistlejatel olid rajad peas."
Sellepärast nimetati matk ümbes Kärstna lahingu mälestusmänguks ja see annab võimaluse viia tegevused erinevatesse piirkondadesse. 
"Olen kindel, et kui matkamäng mööda maakonda liigub, muutub see ka noortele atraktiivsemaks," märkis Sakala ringkonna kodutütarde instruktor Tiina Ott.

Sakala noorteorganisatsioonides on järjepidevus au sees.  seda näitas suur abikohtunike seltskond, mis koosnes peamiselt vanematest kodutütardest ja noorkotkastest. Kohtunikena olid ametis naiskodukaitsjad.

Kärstna lahingu mälestusmängu pilte saab vaadata siit: Galerii. Fotode autor on Gunnar Teas.

30. detsember 2020

Soome MPK austasustas major Rein Kikast koostöö eest hõbedase teenetemedaliga

 Eda Kivisild


29. detsembril andis Sakala maleva  Ümera üksikrühma toetajaliige vanemleitnant Aarne Markko major Rein Kikasele üle Soome Maanpuolustuskoulutusyhdistykseni (MPK) poolt hõbedase  teenetemedali.

"Kui organisatsiooni nimi võimalikult täpselt eesti keelde ümber panna, siis võiks see olla kui  Soome maakaitse väljaõppekursused," ütles Kikas, kellele pole võõras ka soome keel ning juba aastaid on ta vahendanud Sakala maleva sõbralikke suhteid Soomega. 

Hõbedane teenetemedal annetati Kikasele teenete eest suhete arendamisel ja vabatahtliku töö tegemise eest maakaitsealal.   Aarne Markko sõnul on tegemist Soome poolse suure auavaldusega. 

"Hõbedast teenetemedalit antakse välja väga harva ja veel haruldasem on see, kui medal antakse välismaalasele," lausus ta. "Ma isegi ei oska öelda, mitu välismaalast on selle saanud, aga üks on nüüd siin."

Ta lisas, et tavaliselt saavad teenetemedali MPK tegevliikmed ja vabatahtlikud saavad pigem raudse teenetemedali. "Et seegi saada, tuleb teha mitu aastat aktiivselt vabatahtlikku tööd. Rein on olnud väga aktiivne kogu aeg."

Umbes kuus aastat tagasi tulid Kesk-Soome vabatahtlikud Sakala maleva korraldatud Kärneri nimelisele laskevõistlusele. Neil oli aga majutusega probleeme ning Kikas ja Markko korraldasid koos parema peavarju. Õhtul tuli sinna ka Sakala maleva toonane pealik major Ahto Alas ning sellest ajast saati on koostöö olnud väga tihe. Sakala maleva esindajad on käinud Kesk-Soome maakaitsepäevadel, soomlastest toetajaliikmed on osalenud Sakala malevas erinevatel võistlusel,  õppustel "Siil" ja "Sibul" ning korraldanud ka omalt poolt malevlastele õppusi.

Rein Kikas oli aastast 2001 kuni 2004. aasta 1. juulini Kaitseliidu Sakala maleva pealik. 

"Ma olen Sakala malevas  uunikum, sest olen kõikidel pealikkude ametikohtadel tegutsenud," rääkis teenetemedali kavaler. "Kui ma läksin erru, siis määrati mind Karksi malevkonna II kompanii pealikuks. Sellel ametikohal olin päris mitu aastat ning kui Sakala malevat tuli juhtima major Ahto Alas, kutsus ta mu välja ja tegi ettepaneku asuda äsjaloodud Ümera üksikrühma etteotsa. Alguses ei teadnud ma talle midagi öelda, aga ta veenis mind."

Pärast Ümera üksikrühma loomist tulid sinna üle nii maleva toetajaliikmetest soomlased kui ka kohalikud toetajaliikmed Toomas Hendrik Ilvesega eesotsas. Selle aasta 1. juulini oli Rein Kikas Ümera üksikrühma pealik ja praegu on ta samas üksikrühmas esimese jao pealik. 

"See jagu tegeleb kõikide ohvitseridega," kõneles Kikas. "Jaos on kolonelleitnant Meelis Jõemaa, peale minu on meil veel kaheksa majorit, vähemalt kaks kaptenit, kui ma ei eksi, siis üks leitnant, üks lipnik ja üks veebel. Majoritest on kolm tegevteenistuses ja ülejäänud on erus või reservis."

Major Ahto Alas, kes 2014. aastal  Ümera üksikrühma asutas ja on praegu sama rühma pealiku abi, ütles, et Rein Kikas on üks isamaalisemaid mehi, keda ta teab. 

"Tema pühendumine nii Kaitseliidule kui Sakala malevale on meile kõigile eeskujuks. Tänu tema kindlameelsusele on Sakala maleva ja Kesk-Soome reservväelaste suhted arenenud asjalikeks ja töisteks. Mul on väga hea meel, et Reinu tegemisi on nii kõrgel tasemel märgatud."



Fotod: Gunnar Teas

20. detsember 2020

Meie Karolina Pugal on ajateenistusest kodus

Detsembris lõppes ajateenistus Karolina Pugalil. Käisime tal kodus külas, et saada värskeid muljeid.

Pikem intervjuu ilmub uuel aastal, kui Karolina on koduse eluga kohanenud.



 


14. detsember 2020

Viljandimaa Meistrivõistlused õhkrelvadest 2020 a.




Käesoleva aasta novembris -detsembris toimusid
Sakala maleva sisetiirus 
Viljandimaa meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises.




40 lasku õhupüstolist, tüdrukud:
1. Mei-Bret Isotamm         362
2. Marja Kirss                    351
3. Tess Teor                        344

40 lasku õhupüstolist, poisid:
1. Joosep Animägi            320
2. Mikk Pinsel                  312
3. Raul Pinsel                    312

20 lasku õhupüstolist, poisid:
1. Karl Loik                        139
2. Aksel Alas                      131
3. Henri Asu                       129

20 lasku õhupüstolist, tüdrukud:
1. Mirel Missik                 156
2. Lisette Palumäe            111
3. Emily Helene Rolles      83

40 lasku õhupüstolist, mehed:
1. Andu Heinsoo                 373
2. Janno Mikk                     356
3. Anton Heinsoo                348

40 lasku õhupüstolist, naised:
1. Janika Onton                     372
2. Marit Pleiats                     370
3. Kairi Heinsoo                   370

40 lasku õhupüssist, mehed:
1. Erik Juganson                    265
2. Evald Sepp                        251
3. Silver Mäe                        247

40 lasku õhupüssist, naised:
1. Evelin Lappalainen            299
2. Tess Teor                            281
3. Marit Pleiats                       276



Fotol (paremalt):
Kairi Heinsoo (NKK), Marit Pleiats (NKK), Janika Onton 
Eesti võistkondlikul meistrivõistlustel, kus Viljandi naiskond saavutas kolmanda koha.
12.12.2020 Männikul

12. detsember 2020

Sakala ringkonna ja maleva aasta noored on Marja Kirss ja Tõnn Alas ning noortejuhid Merle Murka ja Taivar Riiga(Riga).

Laupäeval, 12. detsembril kell 18 kogunesid Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Lõuna maakaitseringkonna nominendid Tartus Eesti Rahvusmuuseumis. Kodutütarde Sakala ringkonna nominendid on  kodutütar Marja Kirss ja noortejuht Merle Murka. 

Noorte Kotkaste Sakala malev saatis Tartusse nominendid Tõnn Alase ja noortejuhi Taivar Riiga(Riga).

Marja Kirss  on Kodutütarde ridades  olnud kaheksa aastat. Ta on koos oma rühmakaaslastega osalenud arvukatel võistlustel Paistu rühma ja Sakala ringkonda esindades. 2015. ja 2018. aastal osales ta võistlusel "Väle jänes" 2016. ja 2019. aastal "Ernakesel", 2017., 2018. ja 2020. aastal "Laidoneri rajal". Tema tõeline kirg on aga laskesport.

Ainuüksi sel aastal saavutas ta Eesti juunioride meistrivõistlustel 60 lasku õhupüstolist pronksmedali, juunis aset leidnud Eesti juunioride meistrivõistlustel 30+30 lasku spordipüstolist hõbemedali ja 20+20+20 lasku standartpüstolist kuldmedali ning oktoobris toimunud Eesti noorte meistrivõistlustel  40 lasku õhupüstolist pronksmedali. Ta on 2020. aasta Viljandimaa parim noorlaskur. Praegu valmistub Marja  Eesti juunioride võistkonna koosseisus osalemiseks järgmise aasta veebriuaris Soomes toimuvatel  Euroopa juunioride meistrivõistlusteks.

Marja saavutused on näidanud, et tal on tugevat motivatsiooni ja tahtmist hakkama saamiseks ka pingelistes olukordades. Ta on hea meeskonnakaaslane nii sõjalis-sportlikel võistlustel kui ka esmaabi ülesannete lahendamisel. Ta on kohusetundlik ja tema peale võib alati loota.


Tõnn Alas on Sakala maleva Noorte Kotkaste liige peaaegu kuus aastat. Liitudes oli ta pisike uudishimulik marakratt, kuid nüüd viib ta läbi erinevaid õpitubasid ning suudab  laagrites ja koondustel anda edasi teadmisi endast noorematele. Noorte Kotkaste ridades veedetud aastate jooksul on temast saanud tasakaalukas, viisakas, peene huumorisoonega, empaatiline ja tugeva pingetaluvusega noormees. 

Tõnn paistab silma oma abivalmiduse ja eeskujuga. Ta on esimene, kes endast märku annab, kui kusagil on abi vaja. Alati on valmis esindama maakonda üle-eestilistel võistlusmatkadel ja sündmustel. Tõnn on tugeva tahtejõuga noormees, kes otsib väljakutseid ning paneb end seeläbi proovile. Laagris paistab Tõnn silma oma seltskondliku ja sõbraliku suhtumise ning abivalmidusega. Laagri tegevuste planeerimistel on ta alati  aktiivne kaasarääkija ja ideede generaator. Tõnn Alas on kindlasti tulevikus väärikas täiendus kaitseliitlastele.


Merle Murka on olnud seotud Kodutütarde organisatsiooniga 2012. aastast. Algselt oli ta toetajaliige ja aastast 2018 on ta Paistu rühmavanema abi. Ta on säraasilmne noortejuht, kes igapäevatööle lisanduvate väljakutsete kiuste ei kaota kirge koos noortega iga päev õppida ja areneda. Sellel aastal läbis ta vabatahtliku noortejuhi kursuse I ja II etapi ning   Naiskodukaitse baasväljaõppe sõdurioskuste mooduli. Merle  oskab kujundada  turvalist keskkonda, et noored saaksid  õppida, tegutseda ja oma võimeid rakendada. Tema rahulik olek ja hea huumorimeel loovad  üritustel mõnusa töömeeleolu. Ta ei ole lihtsalt teadmiste edasiandja, vaid on ka noorte ja elurõõmsate isiksuste kujundaja ning püüab kasvatada tema hoole alla usaldatud noortes loovust, iseseisvust ja kodanikutunnet. Koos noortega  käib ta RMK matkaradadel, teatris, kinos ja erinevates laagrites. Merle ei pelga metsas müttamist, söögitegemist ega vajadusel traatside õpetamist.  
Merle  on Kodutütarde Sakala ringkonna juhatuse tegus liige ja kuulunud mitmetesse ringkonna ürituste  korraldamisega  seotud  töögruppidesse. Ta leiab alati võimaluse oma positiivsetele mõtetele ja ideedele toetust saada ning need ellu viia.

Taivar Riiga (Riga) on Kaitseliidu liige 2005. aasta märtsikuust ja  2017. aasta kevadest on ta Sakala maleva Ümera rühma noortejuht. Pärast esimest noorkotkaste üritusel osalemist, pole Taivar enam tagasi vaadanud, vaid hüppas kõrvuni Noorte Kotkaste organisatsiooni tegevustesse.

Taivar ei ole ainult noortejuht, vaid mentor, kellel on suurepärane omadus kuulata noori ning seeläbi leida läbi tegevuste ühiseid arenguvõimalusi. Ei ole olemas asja, millega Taivar hakkama ei saaks. Tema hommikused äratused ja rividrill on laagrite lahutamatu osa ning nendeta on raske laagreid ette kujutada. 

„Harjumaa Saue rühma noored tunnevad Taivarit juba kolm aastat," ütles Saue rühmajuht Gea Liblik. "Tema hommikuvõimlemised, “kuulipildurituli”, rividrillid ja laul “Põdral maja metsa sees” on need, mis kohe meenuvad noortele, kui mainida nime "Riiga"." 

Enesekindla oleku, positiivse suhtumise, suure tahtejõu ja sihikindlate eesmärgipüstitustega  on Taivar eeskuju nii noorkotkastele kui ka noortejuhtidele. Ta on alati valmis võtma vastutust ja panustama Noorte Kotkaste organisatsiooni arengusse tervikuna.


29. november 2020

Sakala ringkonna aasta naiskodukaitsja on Jane Koitlepp ja Sakala maleva aasta kaitseliitlane on Gunnar Teas





Jane Koitlepp on Naiskodukaitse liige 2007. aastast ja kolmandat aastat täidab ta ringkonna esinaise kohustusi. Ta on panustanud ohutushoiu, esmaabi ja organisatsiooniõpetuse instruktorina ning lisaks sellele on ta tegus avalike suhete korraldamises ja arendamises: postitused sotsiaalmeedias Instagrammis ja Facebookis on lausa igapäevased ning Ole valmis! äpi populariseerimisega on ta aidanud harida elanikkonda igapäevaturvalisuse teemal.

Jane Koitlepa üks suurim panus Sakala ringkonnas on digipädevuse suurendamine.Just Jane algatusel on ringkonna ja jaoskonna juhtidele kättesaadavad kõikvõimalikud dokumentide põhjad ja justkui võluväel valmivad erinevate kokkusaamiste memod, protokollid ja ülestähendused.

Jane Koitlepp on oma südameasjaks võtnud koostöö kodutütardega, uute liikmete värbamise, juhtide ja instruktorite koolitamise, andmete kogumise, tabelitesse sisestamine ning analüüs. Ta on süsteemne ja põhjalik juht, kes suudab eesmärgipäraselt tegutsema panna ka teised liikmed. 

Eesti Külaliikumine Kodukant ja Vabaühenduste Liit tunnustasid 2019. aastal Jane Koitleppa vabatahtlike aumärgiga.



Gunnar Teas on Sakala maleva teavituspealik. Enamasti ongi teda näha kas fotoaparaadi või filmikaameraga, olgu see Kaitseliidu Sakala maleva, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste või Kodutütarde ettevõtmine. Ta on oma südameasjaks võtnud Sakala kaitseliitlaste tegemiste jäädvustamise ning nii mõnigi kord on Gunnari fotod olnud ajakirja "Kaitse Kodu" esiküljel.

Gunnar Teas on tõeline seltskonna hing ning tema rõõmus olek on kaugele näha. Ta on alati nõus oma oskusi ja teadmisi teistega jagama ning on fotograafia ja videovõtete teemal jaganud õpetusi nii noorkotkastele kui kodutütardele. Mis puutub aga fotograafiasse, siis on ta enda piltide suhtes väga nõudlik ja nii mõnigi sisult hea pilt võib avaldamata jääda ainuüksi sellepärast, et autor ei ole tulemusega rahul.

Naiskodukaitse tunnustas Gunnar Teast 2019. aastal Liiliaristi hõberistiga.



Sakala ringkonna aasta naiskodukaitsja Jane Koitlepp: Naiskodukaitses on kõik see, mida inimene vajab

Eda Kivisild 

Foto: Gunnar Teas

Tean, et ringkonna juhatus püüdis selle valimise võimalikult sinu selja taga ära teha, et sa alles siin, ringkonna aastapäevapeol saaks teada oma valimisest Sakala ringkonna aasta naiskodukaitsjaks. Kuidas see sinu arvates neil õnnestus?

Ka sel aastal ootasime liikmetelt nimesid, kes oleks väärt aasta naiskodukaitsja tiitlit kandma, saatsime listi kirja, koosolekul võtsime oma kandidaadid ette ja tegime otsuse. Mina teadsin kuni tänaseni, et aasta naiskodukaitsjaks on valitud Egle (Reinup - E.K.) Mul praegu natuke ebamugav olla selle pärast, sest ma tunnen, et pole seda väärt.

Ma tean, mida sa tunned ja ära selle pärast muretse, et sa nüüd seda tiitlit kannad. Sa oled igati seda väärt. Aga räägime sellest, mis sind Naiskodukaitses hoiab.
Kõik. Inimesed on suurepärased. Minu arvates Naiskodukaitse eesmärk, see isamaalisus, kodaniku teadlikkus ja oskused - kõik on see, mida iga inimene vajab, olgu ta naine, mees või laps. 

Mis on sinu jaoks selle aasta kõige suurem õnnestumine?
Ma olen selle üle õnnelik, et ehkki meil oli koroona-aasta, panustasid naised väga palju. Kõik käisid väljas kui vaja oli. See ongi minu jaoks Sakala ringkond, et tullakse ja tehakse. Me ei jää negatiivsusesse kinni, vaid tuleme üheskoos välja. Me oleme positiivsed ja mina Naiskodukaitses näiteks et tunne, et meil oleks koroona. Ma tean seda, aga ma ei tunne, et see halvaks Naiskodukaitset.

Eks see ole ka tahtmises. Käsu peale ei sünni selles organisatsioonis ju mitte midagi. 
Jaa! Samas mulle tundub, et naised julgevad vajadusel öelda "ei". Mina seda veel ei oska, aga õpin. Ent "ei" ütlemise kõrval julgetakse võtta ka vastutust ja teha.  Meil on ringkond juba päris suur ja naised on erinevad, aga igaühele leidub midagi.

Meenutame nüüd seda aega, kui sa Naiskodukaitsesse astusid.
See oli aasta 2007 ja Naiskodukaitsesse astusin tänu emale. Muide, ma olin ka noorkotkas. Just nimelt noorkotkas, mitte kodutütar. Mu ema oli noorkotkaste juht ja ma tegin koos emaga laagreid, ma olin üks tema õpilastest ja olin ka noorkotkaste tantsuõpetaja, nii et me käisime näiteks Kalevi võimlemispeol. 2006. aasta alguses astus ema Naiskodukaitsesse.  Sama aasta novembris, kui ma polnud ametlikult veel liigegi, läksime koos Tartusse Naiskodukaitse proovile. Kui sain 18, andsin avalduse Naiskodukaitsesse ja kohe kui liikmeks sain, läksin ka SOKKlisse.

Sinu ema Leili Särg on ju teada-tuntud aktivist, ja mis seal salata, nii mõnigi meie hulgast võib öelda, et astus Naiskodukaitsesse sellepärast, et Leili kutsus. 
Just-just. Minu teada on kõik, keda tema kutsus,  meil alles ka, ja just see teebki sellest organisatsioonist selle, mis see on. Siin on koos erinevad vanused, iseloomud, erialad. Minu arvates ongi Naiskodukaitse kõigi jaoks, ka meeste jaoks, sest nad saavad ju olla toetajaliikmed. Teadmised ja oskused ja eneseareng on meeletu. Ma ei oleks 13 aastat tagasi osanud oodata seda, kes ma olen täna ja siin. Praegu olen ma reservväelane ja kui on vaja minna, siis ma lähen. Ma tean, kus on mu koht, mis on mu ülesanded ja mul on selle üle väga hea meel. Ma ei saa petta riiki. Ma mäletan, kui käisin Kaitseressursside ametis koos kutsealustega tervisekontrollis, siis psühholoogilises kontrollis psühholoog küsis minult, et mida mina siit tahan? Vastasin talle, et ma tahangi reservväelaseks. Siis vaadati mind teise pilguga ja küsiti, et kas ma olen ikka kindel. Vastasin, et jaa! Ma tahan. Samal ajal seisid ukse taga noormehed, kes mõtlesid pigem sellele, kuidas ajateenistusest ära pääseda. Minu jaoks oli see, et olen reservväelane, täiesti okei. 

Millest see kõik ikkagi alguse saab?
Kodusest kasvatusest ja  riigikaitsest. Ma usun, et riigikaitseõpetus on see lava, kust noored lähevad riigikaitsesse ja siis muidugi ka noorkotkad, kodutütred, aga ka skaudid ja gaidid. Kõik see annab ettevalmistuse riigikaitsesse panustamiseks ja sellega näitame, et riigikaitse pole mitte sõda, vaid me seisamegi südamega Eesti eest ja kaitseme ise Eestit.

See ei tähenda ju ainult püssiga metsas olemist, vaid neid võimalusi Eesti kaitsta on enam.
Just. Küberkaitse on praegu suure tähelepanu all ja see meeldib nii noormeestele kui neidudele.

Kui palju sinu suguvõsas Eesti kaitsjaid kokku tuleb?
Lähimatest pereliikmetest on abikaasa Kaitseliidus. Ema, õde, kaks venda, ühe venna lapse ema on Naiskodukaitses. Ka minu sõbrad on organisatsiooni tulnud. 

Kuidagi ei saa mööda minna sinust kui juhist. Sa oled juht ju erinevatel tasanditel, aga see pole kaugeltki kõik. 
Olen lõpetanud nooremallohvitseri kursuse ja olen jaoülem.  Reservohvitseri kursus jäi mul pooleli, sest olin lapseootel ja kõhuga metsa ei roni. See pole teiste suhtes aus, kui nad peavad mind kantseldama. Tulevikus plaanin kindlasti kursuse lõpetada.  Muide, kui ma 2014. aastal NAK-is ära käisin, hakkas mulle mets meeldima. Varem olin arvanud, et ma ei lähe kunagi metsa. 
Juhina ma end eriti ei hinda, sest ma tahan ise ära teha, mitte ei juhi. See pool vajab tegelemist.  Lisaks  olen veel staabiassistent, esmaabi instruktor, organisatsiooniõpetuse instruktor, sõdurioskuste instruktor. 

Nii et tegemist on sul päris palju.
Naiskodukaitses on nii palju võimalusi ja kes tahab, see jõuab. Ka lapsed ei ole takistuseks. Olen saanud ringkonna esinaiseks olemise ajal kaks last ja  toime tulnud. Minu arvates on kahju, kui inimene, kes on lapse saanud, jääb selle pärast tahaplaanile. See on ilus aeg ja seda tuleks jagada teistega, kes on samuti samas rollis. Nii et tulemegi naiskodukaitsesse kokku ja jagame seda aega teistega. Muidugi igale poole ei saagi koos lapsega tulla, aga me leiame selle variandi, et korraldame lastehoiu. 

Kas nüüd aasta naiskodukaitsja tiitliga saad tuult tiibadesse juurde?
Ma ei tunne esinaisena, et mina oleks pidanud selle tiitli saama. Ametikoht kohustab mind niikuinii kogu aeg tegutsema ja eestvedaja rollis olema. Ma võtangi seda pigem nii, et see ei ole minu tunnustus, see on organisatsiooni tunnustus. 



Sakala maleva aasta kaitseliitlane Gunnar Teas: mees, kelle naine metsa saatis

 Üllar Priks

 

Kui raadio-, tele-, kaamera ja kes-teab-mis-mees veel Gunnar mõne aasta eest Viljandisse kolis, polnud tal aimugi, et peagi lapilistes mööda Mulgimaa metsasid ringi sahmib. Oma kodanikukohust on mees täitnud sedavõrd pühendunult, et nüüd tuleb malevapealik Andrus Tiituselt uhke tiitel vastu võtta.

 Kui peakangelasega Grand Hotelli fuajees kohvitassi taga maha potsatame, rõhutab Gunnar kohe alguses igaks juhuks, et ei otsi taolist tähelepanu. Olgu ette öeldud, et nelikümmend minutit hiljem on diktofon lõbusast lobast servani täis ning võiks teist sama palju kohe otsa tulistada. Toome siis viisakama osa intervjuust ka kaasvõitlejateni.

 Nonii, kuidagi peab su aktiivsus karistatud saama, nii et räägime!
Ma tahan kohe öelda, et kui tublisid kaitseliitlasi, naiskodukaitsjaid, noorkotkaid ja kodutütreid ei oleks, poleks mul ju midagi teavitada.

 Ega ma ei lase sul tagasihoidlikku teeselda. Räägi kohe lahti, mis mees sa selline oled. Milline on sinu tänane argipäev?
Olen rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse peaspetsialist.

 Ja see tähendab...
Itimees! Just!

Milliseid töid sulle elu üldse aastate jooksul ette on veeretanud?
No enamasti ikka on asjad arvutitega seotud olnud. Neid väikseid sutsakaid, mis olid, ei hakka ma üldse mainima. Aga alustasin üldse raadios ning televisiooni olen samuti teinud.

No mina teangi sind mehena, kes oli esimesena kohal, kui kusagil miskit kriminaalset sündis.
Ei olnud esimesena kohal! Jah, see oli see aeg, kui tehti saateid “Kriminaalkroonika”, “Politseikroonika” ja “Krimi”. Kuna saate tegijad olid Viljandist, siis kuidagi me kokku sattusime ning mina oma nõu ja jõuga asja valmimisele kaasa aitasin. 

Selline operatiivne reageerimine sulle kohe istub ja sobib su elustiiliga?
See on nii ja naa. Tegelikult sobib, aga mulle meeldib teada ka, mis mind ees ootab. Operatiivsuseks tuleb eraldi aega võtta, mulle meeldib oma päeva planeerida.

Kas praegu on sedamoodi, et päevatöö on kellast kellani paigas ja kaitseliitlase kohustus on võetud selleks, et natuke adrenaliini saada?
Ei, naine ütles: “Mine metsa!” (naerab)

Tegelikult on pere poolest see okei, et niimoodi nädalalõppe hammustad?
No mis sa ise arvad?

Ma arvan, et see sõltub sellest, kui palju jälle ära oled olnud.
Jaa. No tegelikult on sedasi, et omapoolset panust riigi toeks on võimalik anda mitut moodi: abipolitseinikuna, päästjana, punase ristina, merepäästjana. Siis on veel OPEROG-id, SAR-id ja mis kõik veel. Olen kunagi tutvunud lähemalt abipolitsei tegemistega, aga Kaitseliidu koha pealt tegi ikka head müügitööd toonane malevapealik Ahto Alas, kes mind sinna kutsus. Oli vist pärgade asetamine Laidoneri kuju juures, mida niisama filmisin. Ahto astus ligi ja pakkus, et võiks sedasi mõtestatult maleva tegemisi jäädvustada.

Ühesõnaga, ma ei usu, et minu puhul asi adrenaliinis oleks. Mulle lihtsalt meeldib pildistada ja filmida, inimestega suhelda ja vabas looduses käia.

 Kas sa tead ka, kui palju sa viimase aasta jooksul metsas oled olnud?
Ei tea! Tõesti ei tea! Kindlasti võiks olla rohkem, sest iga nädalavahetus ju toimub midagi.

Kui üritad silme eest läbi lasta, kas on mingeid hetki kaitseliitlasena, mis kuidagi eriti eredalt meelde on jäänud?
Kõik on väga pullid elamused. Aga pikemad võistlused, mitmepäevased üritused ikka. Kõige hullem on tegelikult ootamine. Kui sa rajal oled, siis on sul kogu aeg midagi teha. Aga mina ootan kusagil punktis tihtilugu järgmist võistkonda. Kui aga nüüd järele mõelda, siis üks SERE, millest osa võtsin. Sind visatakse metsa ja pead endale lõpuks helikopteri järgi kutsuma. Mul on hea meel, et olen selle läbi teinud, aga teist korda võib-olla enam ei läheks. Või, noh, kindlasti läheks. Takkajärgi on ju ikkagi äge. Aga ta ei ole jalutuskäik metsas.

Kuivõrd militaarne inimene sa sisimas oled?
Absoluutselt mitte! Püssi väga ei lase ja relvad ei eruta.

Samas, kui viimati tiirus kohtusime, tegid sellise tulemuse, et vähe polnud!
See on operaatori kindel käsi.

Pigem köidab sind õppustel tegevus kui selline? Sa ei lähe põlema mõttest, et nüüd saab sõda mängida?
Ei, kohe kindlasti mitte! Mu kaks last ei kuulu noorkotkaste ega kodutütarde ridadesse, aga käivad tihti kaasas ja proovivad ülesandeid lahendada. Ega noorteorganisatsioonide liikmed ju ka püssi ei lase. See õpetab lihtsalt eluga hakkama saama. Sa pead suutma saapapaelu kinni siduda, endale süüa valmistada või tuld teha.

 Mismoodi sa päriselt puhkad?
Lähen sõidan mootorrattaga.

Aga talvel?
Mul  külgkorviga mootorratas. Kui on kuiv, saab ka talvel.

Meenus! Sa käid ju korra aastas tsikliga Saksamaal kokkutulekul. See on vist küll aeg iseendaga.
Just! Sellel reisil olen vaid mina ja on mootorrattas. Tuul vihiseb ja lased mõtetel lennata. Ega kellegi teisega rääkida pole, ikka iseendaga. Tanklas leiad ehk mõne teise ratturi, kellega paar sõna vahetada.

 Läheme tagasi Kaitseliidu juurde. Mida aasta kaitseliitlase tunnustus sulle tähendab?
(Ohkab sügavalt)

Ma saan aru, et nüüd tuleb see tagasihoidliku mehe jutt.
Just-just. No tore, et on märgatud ühte meest. Mitte püssi, vaid kaameraga metsas. Kellele see ei meeldiks? Aga et ta sedasi suure kella külge läheb... Aga ma räägin, ilma teiste kaitsellitlasteta poleks mul midagi. Keda ma seal metsas pildistan? Karu ja põtra?

Nüüd on vähemalt kindlustunne edasi panna. Seda sa vist oleksid nagunii teinud.
Muidugi! Ega ma selleks Kaitseliitu astunud, et taolist tunnustust saada.

Millist rolli sina ühel kaitseliitlasel näed?
No kindlasti ei ole kõige tähtsam see, et ta püssi laseks. Kui sa oskad lasta, on hästi, aga sa ei pea seda tegema. On ka palju muid võimalusi kasulik olla. Kevadel valvasime piiri, aitasime koroonatelgi juures, oleme abistaminud metsa eksinud inimeste otsimisel... Me räägime ju kaitsmisest üldisemalt. Sa ei pea kaitsma tingimata püssiga. On ka näiteks IT-inimesed, kes võitlevad küberrünnakute vastu. Samas, igaühele loomulikult Kaitseliit ei sobigi, ta ei saa sellest aru.

Ma arvan ka nii. See miski peab ju olema, kui taolise organisatsiooni tegemistes osaled. Kasvõi see, et pead distsipliini austama ja käsuliini mõistma. On see korraihalus?
Nojah. Aga kodus prügi viskad nurka võid paned ämbrisse?

 Ämbrisse ikka. Aga naisega saab enne selle väljaviimist vähemalt moe pärast vaielda.
Hehee! No aga siis peab ikka mingisugune korraarmastus olema. Meie oleme sinuga ju reamehed. Ega neid peab ka olema. Kui sa oled ikka viks ja viisakas, siis oled seda nii eraelus kui kaitseliitlasena. Kuidas sa lähed muidu lahingpaarilisega metsa? Sa pead temaga ju kaubale saama ning elusa ja tervena sealt välja tulema. Miks sa ise Kaitseliidus oled?

 Ahhaa! Vahetame rollid, jah? Minule oli lükkeks pronksiöö Tallinnas.
No sama teema oli paljudel staažikamatel kaitseliitlastel kindlasti ka augustiputši ajal.

 Et oleme koos noorkotkaste, kodutütarde ja naiskodukaitsjatega selline patriotismi kasvulava?
Seda ka. Aga kõige olulisem on vast väljapääsmatutest olukordadest väljapääsu leidmine, mida siit õpib kõvasti.

Igatahes paistab, et sinu liikmelisus jätkub ja oled vähemalt sama aktiivne edasi.
Ma loodan küll.

 Ainult et nüüd ühe tiitli võrra rikkamana.
Mnjah. 

Kuhu siit edasi?
Ma ei tea, jätkan ikka pildistamist ja filmimist ning teavitan, et Kaitseliit on olemas ja tegutseb. Sakala malev peab olema pildis ja näha. Muidu seostub inimestele selle nimetusega ainult betoonist hoone linnaservas.

Püha üritus jätkub?
Jätkub!

 

 

 

27. november 2020

Naiskodukaitse Sakala ringkond tähistas oma 93. aastapäeva

Sünnipäeva tähistamiseks ja järjepidevuse kinnitamiseks saadi  seekord kokku Viljandi muusikakoolis. Muusikakooli maja ostis 1929. aastal Kaitseliidu Sakala malev. 1945. aastal, kui Kaitseliit oli juba viis aastat likvideeritud, anti hoone muusikakooli käsutusse.

Et 25 aastat tagasi 8. juunil taasasutati Sakala ringkond, meenutati ka seda aega ning kokkutulnute ette tulid  endised Sakala ringkonna esinaised Ulvi Lomp, Malle Lohk, Vika Zieds, Tiina Ott ja Eda Kivisild. 

Pidupäeval annetati teenetemedaleid ja tänukirju, kuulutati välja aasta tegijad ning Sakala ringkonna aasta naiskodukaitsja.

Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus andis Kaitseliidu teenetemedali II klassi Egle Reinupile ning Kaitseliidu teenetemedali III klassiLilian Estornile ja Maire Lillemetsale.

Kaitseliidu ülema tänukirja said Maarika Kurg ja Jane Schults


Sakala maleva rinnamärk annetati Ülle Riinerile, Mai Muttikale ja Pia-Eve Tederile.


Naiskodukaitse keskjuhatus austas Liiliaristi IV klassi aumärgiga Leana Lemmingut, Liiliaristi V klassi sai Mirjam Trallmann ja Liiliaristi hõberisti Kaido Toomemägi.

Keskjuhatuse tänukiri omistati Grete Varesele, Mailis Saale, Elerin Öövelile, Helja Ütsikule, Piret Sultsile ja Ebe Õnnele. Sakala ringkonna juhatuse tänukirja said Erle Nõgene, Anu Rätsep, Janika Koitla, Merike Tulp ja Salli Järve.


20 aastase aktiivse tegevuse täitumise eest organisatsioonis austati Kerstin Käärikut.


Sakala ringkonna "Aasta tõusev täht" on Kersti Laos, "Käbe kulbikeerutaja" on Marge Raidma, "Terav kotkasilm" on Marit Pleiats, "Aasta plaasterdaja" tiitli sai Anne Kutser, "Aasta ideedegeneraator" on Merike Tulp, "Aasta BVÕ kiiruseületaja" on Lisette Põrk, ja "Maitseelamuste maaletooja on Leana Lemming.

Sakala ringkonna aasta naiskodukaitsja tiitli sai ringkonna esinaine Jane Koitlepp.


Vaata Sakala ringkonna aastapäevapidu siit: Fotode autor on Gunnar Teas.

8. november 2020

Kõikide laste isadepäev Viljandis.

 


8. novembril toimus Viljandis kogupereüritus Kõikide laste isadepäev.





Üritusel oli võimalus tutvuda jõustruktuuride tehnika ja relvastusega.
Kaitseväest oli esindatud nii maa-, mere- kui õhuvägi.
Kohal oli õhuväe helikopter. Lisaks olid esindatud naiskodukaitsjad, noored kotkad, kodutütred, maanteeamet, politsei- ja piirivalveamet ning päästeamet.
Ürituse alale oli toodud kaitseliidu tellimusel Eesti sajandaks sünnipäevaks ehitatud ajalooline soomusauto "Estonia".


Video

Galerii
Fotod: Gunnar Teas, Eneli Sepp