Reimo Jürjo pälvis Noorte Kotkaste kõrgeima järgu

Noorte Kotkaste Sakala maleva Heimtali rühma noorkotkas Reimo Jürjo pälvis Noorte Kotkaste I järgu, olles sellega neljas noorkotkas kogu organisatsioonis , kes on selle märkimisväärse tasemeni jõudnud!

Reimo on Sakala maleva noorkotkas olnud alates 2015. Reimo pühendumus ja juhtimisoskused on olnud silmapaistvad. Ta on näidanud üles erakordset oskust ja tugevust väljaõppe korraldamisel, aidates kaasa noorte kaasamisele organisatsioonis.

Reimo I järgu lõputöö teemaks oligi Sakala maleva noorkotkal just noorte kaasamine juhtimisse Kaitseliidu noorteorganisatsioonides. Töös toob ta välja välja, kuidas on Kaitseliidu noorteorganisatsioonid viimaste aastate jooksul tõstnud enda panust noorte kaasamisel juhtimisse ning otsustusprotsessi. Töös käib ta üle ka noortekogude vajadused ning eesmärgid, noortekogude koostöö arenduse ning noorte hääle kaasamisvõimalused.

Reimo on rühmapealiku abi SANK esimees, Sakala maleva esindaja üle Eesti. 

Reimo on eeskujulik noorkotkas, kes korraldab Sakala maleva noortekogu esimehena noorte aktiivgrupi tegevust ja leiab võimalust kaasa rääkida üle-eestiliselt ka teistes malevates noorliikmete kaasamise, väljaõppe ja arenguvõimaluste teemal. Reimo on näidanud erikatsete omandamise ja teadliku noorena, kuhu ta tahab jõuda - Eesti eest alati valmis! Reimo on olnud eeskujuks kõigile organisatsiooni noortele, näidates, mida on võimalik saavutada pühendumise, kire ja meeskonnatööga. 

Reimole on omistatud järgmised erialamärgid: seadusetundja, kodumaatundja, matkaja, laagri korraldaja, luuraja, arvutikasutaja, pioneer, ajakirjanik, kalamees. Samuti on ta edukas noorte omaalgatuslike projektide kirjutaja, on korraldamisel võtnud vastutavaid rolle nii maleva kui ka üle-eestilisel tasandil. 

Hiljuti pälvis Reimo kaitseminister Hanno Pevkurilt kaitseministeeriumi hõberinnamärgi olulise panuse eest Noorte Kotkaste Sakala maleva noortekogu töö edendamisel.

Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor Ebe Õnne iseloomustus: "Reimo on võtnud oma südameasjaks noortekogu juhtimise ja arendamise. Koos noortekogu liikmetega aktiivselt külastab maakonna koole ja tutvustab Noorte Kotkaste tegemisi ja ettevõtmisi. Sama head tööd teeb Reimo ka NOT projektide kirjutamisega. Ta on rahulik ning oskab oma teadmisi edasi anda ka uutele liikmetele. 2022. aastal oli Reimo tugev kandidaat aasta noorkotka konkursil. Rühmapealikul on Reimost alati suur abi, sest teda saab usaldada talle antud ülesannetes. Mida lubab – seda ka teeb, sellist pühendumust kohtab harva."

Noorkotkad ja kodutütred nautisid pidulikku ja mängulist talvelaagrit

Detsembrikuu esimesel nädalavahetusel kogunesid Sakala ringkonna kodutütred ja Sakala maleva noorkotkad Abja gümnaasiumisse talvelaagrisse, mille peakorraldajateks olid Liane Ott ja Alar Tael.

Reede õhtul olid laagri avamisel üllatuskülalisteks Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ja Sakala maleva pealik major Andres Lapp.

"Siin on koos väga lahe seltskond, te saate targemaks ja niimoodi te muututegi ülioluliseks osaks meie riigist. Teie jaoks me seda Eestit ehitame ja hoiame!" sõnas Pevkur. Kaitseminister tutvustas noortele kolme olulist mõtet Eesti kaitsmisel: kaitsetahe, kaitsevõime ja kaitsekoostöö, ning tõdes, et nii noormeestel kui ka neidudel pärast ajateenistust kaitseväelase karjääri valimine annab võimaluse süsteemis kasvada ja areneda terve elu. "Kui elu pakub võimalusi, võtke need vastu, need, kes on ühiskonnas aktiivsed, jõuavad elus kaugele," lisas ta.

Noored esitasid Hanno Pevkurile päris palju küsimusi ning selgus, et erinevate ministriametite hulgast on kaitseministriks olemine olnud talle kõige meelepärasem ja huvitavam. 

Kaitseväelase ameti plusspooli kiitis ka Andres Lapp ja lisas, et tänu oma elukutsele on ta saanud erinevates kõrgkoolides õppida ja väga palju reisida. "Kuigi praegu on olukord maailmas keeruline, võin lohutuseks öelda, et meil on praegu õnneks hästi, me oleme tugevad ja meil on head sõbrad," nentis ta. 

Pärast avamist algasid tutvumismängud ja laagrilised jagati meeskondadesse. Õhtu tipnes improteatri katsetustega Madis Järve eestvedamisel. "Improteatris ei pea pähe õppima pikki tekste, käigu pealt mõtleme välja olukorrad ja tegelased ning niimoodi saab kas või hetkeks kõik muu unustada," tutvustas Järve ning kutsus noored mängima. Julgetest proovijatest tekkis suisa järjekord! 

Laupäeva täitsid erinevad õpitoad. Abja gümnaasiumi näiteringi õpetaja Triinu Menningu ja noortejuht Olev Luige juhendamisel said algajad selgeks esimesed tantsusammud ja oskajad õpitut meelde tuletada. See kõik ikka selleks, et õhtusel ballil hätta ei jääks! Noorte julguse ja nutikuse panid Merike Nõumees ja Raul Pinsel proovile põgenemistoas, kus tuli leida võti, mis avab õige ukse. Eda Kivisilla taaskasutusteemaline loeng "Miks ei peaks ostma 5-eurost T-särki?" tekitas küsimusi ning pakkus mõtlemis- ja arutlusainet veel tükiks ajaks. Et jõuluaeg pole enam mägede taga, sai meisterdustoas Ly Sova, Anne Sepiku ja Antonina Eeki näpunäidete järgi teha endale papitükist, lõngast ning paeltest ja pärlitest toreda ehte. Olulistel ja tundlikel teemadel tuli juttu Ly Sova korraldatud vaimse tervise töötoas. 

Päeva jooksul tuli võtta kokku julgus ning valida endale õhtuks peokaaslane ja temalt viisakalt nõusoleku saamine. Pärastlõunane aeg kulus meeskondadel esmalt selleks, et välja mõelda oma etteaste ja seda hoolega harjutada, sest pühapäeval oli oodata jõulutaati. Ja teine ülesanne: sättida end õhtuseks balliks korda - soeng, riietus, aksessuaarid, meelde tuletada tantsusammud... Elevust ja sekeldamist oli kuhjaga!

Kui ballikülalised olid õhtujuhi Kai Kannistu väljakuulutamise saatel kaunilt ehitud peosaali kogunenud ja esimesed taktid avavalsist kõlanud, täitus tantsupõrand imeilusate peolistega. Tants ja trall ei lakanud hetkekski! Noortejuhid vaatasid peolisi väga hoolikalt, sest valida tulid auväärsed tiitlid: balli kuningas ja kuninganna ning prints ja printsess. Selleks võeti arvesse noorte käitumist, väljanägemist, tantsimist - et üldmulje oleks kena. 

Balli printsess - Kerttu Leppikus

Balli prints - Rasmus Martin Raidsalu

Balli kuninganna - Marta Liiva

Balli kuningas - Sebastian Tafenau

Pühapäev, tänavuse aasta esimene advendipäev, oli ka laagrilistele ootusärev, sest oodata oli jõuluvana. Koridorides harjutati hoolega oma tantse ja laule ning sätiti korda koolimaja, mis oli terve nädalavahetuse noori võõrustanud. Viimaks antigi luba saali koguneda ning õpitu jõulutaadile ette kanda. Kui noored olid oma kommipakid välja lunastanud, oli järg noortejuhtide käes. Jõuluvana andis korralduse, et omavahel kokku leppida ei tohi ning igaüks hakkab laulma omal viisil ja kõvasti ükskõik millist jõululaulu, et kokku saaks "Kõvasti ja valesti jõululaul". Algus oli küll paras suri-muri, aga viimaks saavutasid noortejuhid kooskõla ning teenisid oma "Põdramaja" esitusega noortelt suure aplausi ja jõulutaadilt kommi. 

Peakorraldajad Liane ja Alar kiitsid kõiki noori aktiivse osalemise ja toreda talveballi eest ning tänasid kõiki kaaskorraldajaid meeldejääva nädalavahetuse eest.

Kohtumiseni uutes ägedates laagrites!

Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas 

Galerii

Sakala ringkonna naiskodukaitsjad pidasid aastapäevapidu

Esmaspäeval, 27. novembril pidas Sakala ringkond Viljandis Paruni Trahteris 96. aastapäevapidu.

Ringkonna esinaine Jane Särg tõi oma aastapäevakõnes välja, et kui 2023. aasta alguses oli meid 174, siis nüüd juba 186. "See näitab pühendumust ühise eesmärgi nimel. Siinkohal on oluline roll ja koormus kindlasti nii juhtidel kui ka igal liikmel, et tunneksime end kasvavas organisatsioonis ühtsena. Selleks olgem proaktiivsed, innustagem teisi panustagem ka ise vastavalt võimalusele," rääkis Särg.

Meie selle aasta eesmärk oli võidupüha paraadil osalemine ja selle korralduse toetamine. "Kokku panustas paraadi korraldamisse 57 vaprat Sakala ringkonna naiskodukaitsjat erinevatel viisidel. Meie pühendumus ja töö on kajastunud kõikjal. Alustades ettevalmistustega juba päev varem - "Terevisiooni" otse-eetrist kell 5 hommikul kuni peaproovini kell 19 õhtul," meenutas esinaine. 

Esinaise sõnul oli Kaitseliidu üksuste liikmete aasta sündmuseks Ussisõnade õppus, kus naiskodukaitsjad said näidata suurepäraselt omandatud oskusi ja emotsionaalset tugevust. "Olime formeerimas, põllupeal, staabis, esmaabi tagamas, toitlustamas. Suur tänu igale naisele, kes leidis võimaluse olla osa meie maakaitse võimekuse näitamisest!"

Tulevikust rääkides tõi Särg näiteks, et järgmine aasta toob kaasa suure evakuatsiooniõppuse, kuhu on oodata üle tuhande osaleja. "See on suur eesmärk, kuid me teame, et koos suudame kõik ületada," sõnas ta.

"Soovin teid kõiki südamest tänada. Teie pühendumus, julgus ja ühtsustunne on teinud meist tugeva ja kokkuhoidva meeskonna. Olgem uhked selle üle, mida oleme koos saavutanud, ja vaatame tulevikku suure ootuse ja optimismiga. Aitäh teile, vaprad naised, meie Sakala ringkonna uhkus! Palju õnne meile!" 

Aastapäevapeol pälvisid tunnustuse oma tegevusega silma paistnud naiskodukaitsjad.

Sakala ringkonna aasta naiskodukaitsja 2023 - MIRJAM TRALLMANN

Liiliaristi V klass

KAI KANNISTU
KAIRI HEINSOO

Naiskodukaitse keskjuhatuse tänukiri

ALLAR MÜRK
AGRIS LINNASTE

Ringkonna juhatuse tänukiri

MARI MESIPUU
RIIN LAENESTE
ANNIKA VÄLJA
MARILIIS TAMMEVÄLI
GERTU VIIASK 
SIGRID HÄKKINEN TANK
SIRLE PETERSON
MAI-LY KURSON
TIIU SOMMER

Tänukiri ja meene 20 aasta aktiivse tegevuse täitumise puhul organisatsioonis

EVELIN LAPPALAINEN 

VIKA ZIEDS

Tänukiri ja meene 15 aasta aktiivse tegevuse täitumise puhul organisatsioonis

ELE LEHES

PIRET TAIM

Aasta tulevikulootus 2023 - KAILE EIERT

Käbe kulbikeerutaja 2023 - EVE JAANUS

Aasta meediaguru 2023 - TEA RAIDSALU

Aasta roheline 2023 - INGA VUTT

Terav kotkasilm 2023 - MARJA KIRSS

Aasta plaasterdaja 2023 - EBE ÕNNE

Aasta vedur 2023 - TAIRI LAPPALAINEN

Aasta üllataja 2023 - ANNE ANTON

Aasta taustajõud 2023 - GUNNAR TEAS

Galerii

Sakala ringkonna aasta naiskodukaitsja 2023 on Mirjam Trallmann

Naiskodukaitse Sakala ringkonna 96. aastapäeval selgus aasta naiskodukaitsja 2023 tiitli saaja - MIRJAM TRALLMANN! 

Mirjam Trallmann kuulub Naiskodukaitsesse 2014. aastast. Ta juhtis tarmukalt kuus aastat Lõuna-Viljandi jaoskonda ning nüüd on Tarvastu jaoskonna aseesinaine, ta õpetab esmaabi ja sõdurioskusi ning on Sakala ringkonna evakuatsioonirühma meditsiinimeeskonna pealik.

Mirjamit on tunnustatud jaoskonna, ringkonna, keskjuhatuse, malevapealiku ja Kaitseliidu ülema tänukirjaga. Talle on omistatud Sakala maleva rinnamärk ja Naiskodukaitse Liiliaristi V klass. Ta on pälvinud 2015. aastal Sakala ringkonna aasta tulevikulootuse ja 2021. aastal aasta plaasterdaja tiitli.

"Mirjam on positiivne suhtleja ning hea meeskonnatöötaja. Temalt võib saada alati häid ideid probleemide lahendamiseks. Mirjam on kindlasti tõestanud oma kasulikkust ning vajalikkust organisatsioonis, ta on kohusetundlik ja tasakaalukas juht, kes ei karda ei vastutust ega väljakutseid," kiidab Sakala ringkonna esinaine Jane Särg.

Esinaise hinnangul on Mirjam ehe näide sellest, kuidas Naiskodukaitses leiab naine end. Naiskodukaitsjaks saades kartis ta verd, kuid pärast esmaabi baasväljaõpet ning erinevaid kursusi tegutseb Mirjam meditsiinivaldkonnas: ta on asunud ülikoolis meditsiini õppima ning panustab ringkonnas igal võimalusel teistele esmaabi õpetamisele ja ka esmaabi tagamisele. 

"Mirjam on oma senise sihikindla tegevusega  tõestanud, et  Kaitseliidu ning Naiskodukaitse tegevus on talle olulised ning sealjuures peab ka oluliseks enda arendamist, et anda suurem panus organisatsiooni," lisab Särg.

Tarvastu jaoskonna esinaise Vika Ziedsi sõnul liitus Mirjam Tarvastu jaoskonnaga, et anda jaoskonnale uus hingamine. Sellel aastal on Tarvastu jaoskonnaga liitunud juba 8 liiget.

"Alati särasilmne ja lõbus Mirjam on valmis iga kell selga tõmbama kas laigulise, evakuatsioonirühma või Naiskodukaitse piduliku vormi, et esindada ringkonda või malevat erinevatel üritustel: koormusmatkadel, õppustel või instruktorina oma teadmisi jagamas," räägib Zieds. 

Juhatuse töös iseloomustavad jaoskonna esinaise hinnangul Mirjamit järjepidevus ja korrektsus. "Mirjam on see hing, kes hoiab kätt pulsil, et asjad saaksid õigeaegselt tehtud. Tarvastu jaoskonna liikmetega imetleme Mirjamit, kes oma kahe lapse kõrvalt panustab olulisel määral Naiskodukaitse tegemistesse. Sellel aastal on ta juba panustanud 219 tundi. Oleme uhked, et meie ridades on selline vapper naine!" rõõmustab Zieds.       

Kaevikuliini rajamine Välustesse

Novembri alul oli lahingukompaniil õppepäev. Harjutuse teemadeks oli jaokaeviku rajamine ning jao kaitse päeval. Lisaks harjutati motoriseeritud rännakut ja varitsusse sattumist. Eesmärk on rajada Välustele 600 m tiiru jao positsioonid, et kasutada seda jao laskeharjutustes nii päeval kui öösel. Samuti saab seal harjutada kaevikuliini puhastamist vastasest (paukmoonaga). Rajada jõuti 50% planeeritavatest jooksukraavidest ja laskepesadest. Hiljem on vaja ka positsioonidele killuvarjed ehitada.

Galerii

Sakala maleva aasta noorkotkas 2023 on Raul Pinsel ja noortejuht Birgit Sang

Noorte Kotkaste Sakala maleva 2023. aasta noorkotkas on Halliste rühma liige RAUL PINSEL. Ta kuulub organisatsiooni alates 2015. aasta sügisest. Aastate jooksul on noormees omandanud heal tasemel noorkotkale vajalikud teadmised ja oskused (II järk ja suur hulk erialakatseid). 

Teadmiste ja oskuste taset on Raul tõestanud kõrgete kohtadega võistlustel ja matkamängudel nii individuaalselt kui võistkondade koosseisus (viimane neist II koht matkamängul "Laidoneri rada 2023" võistkonna koosseisus). Raul on mitmekordne Järvekülje rändkarika võitja Noorte Kotkaste Halliste rühma laskurite meeskonnas, edukas laskur Viljandi Spordikoolis ja Kaitseliidu võistlustel. 

Lisaks laskespordile tegeleb Raul motokrossiga, sellel hooajal saavutas Eesti Noorte Karikasarja Pärnu etapil III koha.

Raul on tegus Sakala maleva noortekogu liige. Noortekogu koosseisus on ta osalenud ürituste läbiviimisel nii Sakala malevas kui koostöös teiste malevate noortekogudega (PõSa, Hiiumaa militaarlaager).

Raul oskab noorkotkana jagada omandatut noorematele kaaslastele. Teda võib kohata laagrites õpitubade ettevalmistaja ja läbiviija rollis juba mitu aastat.

Raul on meeskonnamängija, kes sageli loobub oma väljateenitud kohast kellegi teise kasuks, kui see käik tugevdab võistkonda (Mini-Erna 2023, kus Sakala võistkond saavutas III koha). Igaühel on oma tugevused ja nõrkused, kuid paljudel puudub julgus selle tunnistamiseks. Raulil on see julgus olemas!

Rauli on tunnustatud mitmete tänukirjadega, meenetega, hoolsuspaela ja eeskujuliku noorkotka rinnamärgiga.

Raul on Viljandi Riigigümnaasiumi abiturient.

Noorte Kotkaste Sakala maleva 2023. aasta noorte kotkaste noortejuht on Ümera rühma rühmapealiku abi BIRGIT SANG.

Birgit on sihikindel, põhjalik, kohusetundlik ja täis teotahet. Alates 2015. aastast on Birgit kasvatanud oma osalustunde mitte ainult rühma, vaid kogu Sakala maleva Noorte Kotkaste, Kodutütarde ja Kaitseliidu arvestuses. Algselt liitus rühmaga nooruke ja iseloomult sõjakas neiu, keda jagus siia-sinna nii jutus kui ka tegudes, ta vajas kohati sekkumist ja suunamist, kuid nüüdseks on Birgiti märgatav areng jõudnud selleni, et ta annab laagrites ja koondustel edasi oma teadmisi. Ta planeerib, organiseerib ja viib läbi õpitubasid, koondusi, laagreid, ellujäämiskursusi lähtuvalt Noorte Kotkaste ja Kodutütarde järkudest. Koordinaatide ja orienteerumise, NATO kuuldekoodide ja teiste järguteadmiste õpetamine ei ole Birgitile mingi probleem!

Birgitist on saanud tasakaalukas, viisakas, peene huumorisoonega, empaatiline ja suure pingetaluvusega noortejuht. Ta esindab malevat ja rühma nii malevkondlikel kui vabariiklikel võistlustel olles  noortele saatja, esindaja ja mentor. Birgit on Ümera rühma vääriskivi, julgeb olla tema ise ja on alati abivalmis. Birgit on tahtejõuline, sportlik ja vastupidav. Noorte Kotkaste organisatsioon on Birgitile väga hingelähedane, ta tutvustab ja soovitab seda noortele igal võimalusel üritustel tegevuspunktides osaledes.

Birgit - tõeline eeskuju noortele ja noortejuhtidele ning väärikas täiendus Noortele Kotkastele!

Sakala ringkonna aasta kodutütar 2023 on Heleriin Laanemäe ja noortejuht Ly Sova

Sakala ringkonna 2023. aasta kodutütar on Ümera rühma noorliige HELERIIN LAANEMÄE.  

Heleriin Laanemäe kuulub Kodutütarde organisatsiooni alates 14.12.2017. Heleriin on aktiivne noor, kes panustab organisatsiooni tegemistesse aastast aastasse üle 400 tunni (2022. aastal oli 428 tundi, 2023. aasta oktoobri seisuga juba 437 tundi).

Käesoleval aastal on ta pannud ennast proovile patrullvõistlusel Laidoneri rada, Valge Välk, võistlusmatkal Vändra Sprint ning Sakala maleva noorte laskevõistlusel. Ta on võtnud osa taktikalaagrist, suvelaagrist SPEKTER, NOT ning Kodutütarde tegevust tutvustavast laagrist.

Lisaks on ta 2023. aastal panustanud "Anname au!" kampaania läbiviimisel ja Naiskodukaitse juuniküüditamise mälestusüritusel "Me ei unusta Sind!", teinud tegevuspunkti nooremate võistlusel Kärstna lahingumäng ja viinud tegevusi läbi hansapäevade lastealal ning osalenud rivikarbis võidupüha paraadil. Ta on noorte arvamuse esindaja ja elluviija Kaitseliidu Sakala maleva noortekogus.

Heleriin on läbinud Naiskodukaitse baasväljaõppe viiest moodulist neli (ohutushoid, organisatsiooniõpetus, välitoitlustus, esmaabi) ning lisaks on tal läbitud ka toiduhügieeni kursus.

Heleriin on rõõmsameelne, positiivse ellusuhtumisega, abivalmis ja osavõtlik ega oota heateolt vastuteenet. Ta on oma suure südame, aktiivsuse ja hea eeskujuga suutnud väga palju ära teha ning väga paljusid inimesi mõjutada. Temalt on õppida nii noortel kui täiskasvanutel.

Heleriinule on omistatud III järk (16.10.2021), IV järk (28.11.2020), V järk (11.05.2019), VI järk (14.12.2017).

Erialamärkidest on ta pälvinud: perenaine (21.06.2022), matkaja (21.06.2022), esmaabi andja (21.06.2022), loomatark (17.06.2021).

Talle kohaldatud ergutused: hoolsuspael (13.06.2023), peavanema tänukiri (21.06.2022), maleva pealiku tänukiri (15.02.2021).

Kodutütarde Sakala ringkonna 2023. aasta noortejuht on Tamme rühma rühmavanem LY SOVA. 

Ta on olnud rühmavanem alates 23.10.2015. 

Ly on elurõõmus rühmavanem, kes teeb oma tööd pühendunult, inspireerides noori, kaasates lapsevanemaid ning väärtustades noori kaasavat õpet.

Ettevõtliku inimesena on ta panustanud järjepidevalt oma aega Kodutütarde tegemistesse ning ilmestanud neid uute ideede ja mõtetega. Tema rühma koondused ja üritused on alati põhjalikult ette valmistatud ja läbi viidud. 

Ta tunneb suurt uhkust iga lapse individuaalsete edusammude üle otsides aktiivselt lahendusi ja viise, kuidas noori  kõige paremini rühmas toetada. Tegusa noortejuhina on ta alati abis maakondlikel üritustel, viib läbi vajadusel õppetunde järgukatsete laagrites või tegevuspunkte matkamängudel ja võistlustel. Märkimist väärib tema iga-aastane heategevusprojekt – piparkookide küpsetamine hoolekandeasutustele. 

Ly teeb oma tööd suure armastuse ja hoolega, mis aitab noortel püstitatud eesmärgid saavutada. Ly on organisatsiooni väärtuste kandja, kelle igapäevane tegevus ja pühendumine on eeskujuks nii noortele kui ka kolleegidele. Ta on sõbralik, positiivse ellusuhtumisega, terava huumorimeelega, samas konkreetne ja lahendustele orienteeritud. 

Aktiivse liikmena kuulub Ly ka ringkonna juhatuse koosseisu.

Sellel aastal tegi ta põhjalikku tööd, et suurendada oma rühma koosseisu ning tõsta noorliikmete aktiivsust (taotles iga kvartal Isamaalise hariduse programmist toetus rühmategevuseks, viis koolis läbi organisatsiooni tutvustavaid üritusi).

Sakala maleva aasta kaitseliitlane 2023 on Ervin Tamberg

Ervin Tamberg kuulub Kaitseliidu Sakala malevasse alates 2000. aasta oktoobrikuust. 

Nooremleitnant Ervin Tamberg on Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik olnud alates 2012. aasta 21. märtsist. Tema panus malevkonna pealikuna on tähelepanuväärne. Tal on oskus motiveerida ning innustada malevkonna kaitseliitlasi osalema maleva korraldatavatel õppustel, malevkonna korraldavatel tänuüritustel, koostööüritustel kohaliku omavalitsuse ja kohaliku rahvaga (Tartu rahu aastapäev, vabariigi aastapäev, võidupüha jm).

Karksi malevkonna juhatus on esile tõstnud Ervin Tambergi pühendumust ja organiseerimisvõimet malevkonna juhatuse ja teiste koosolekute läbiviimisel. Tamberg osaleb ka ise aktiivselt sõjalises väljaõppes. Ta on ka kauaaegne Sakala maleva juhatuse liige.

Kuna Ervin Tamberg on olnud Mulgi valla asevallavanem ja pikka aega Mõisaküla linnapea, siis tema panus Kaitseliitu omavalitsuse esindajana on märkimisväärne. Mõned näited: Karksi malevkond on saanud oma kodu, kus kaitseliitlased saavad korraldada rühmaõpet ja koosolekuid; gümnaasiumi riigikaitset õppivate õpilastele tundide läbiviimine; osalemine malevkonna lipu ja käiseembleemi väljakujundamisel jne.

Hoolimata enam kui kolme aastakümne möödumisest Eesti iseseisvuse ja Kaitseliidu taastamisest on Kaitseliidu ridades endiselt vähe omavalitsuse juhte esindatud, Ervin Tamberg tegusa kaitseliitlasena ja ohvitserina hea eeskuju endast noorematele vallajuhtidele. See pole lihtne ülesanne, teovõimelise malevkonna alalhoidmine on piirkonna valitsevaid olusid arvestades tõsine vägitükk ja on andnud suure panuse Karksi malevkonna püsima jäämisesse. Karksi malevkonna traditsioonide edasi kandmisesse. Karksi malevkond on ühtne pere, kuhu soovitakse tulla malevkonnas kehtivate väärtuste pärast.

Sakala malev tähistas 106. aastapäeva ning tunnustas tegijaid

Reedel, 10. novembril tähistas Sakala malev Viljandis Paruni trahteris oma 106. aastapäeva. 

Sakala maleva pealik major Andres Lapp tõdes oma sõnavõtus, et tema napp ametis oldud aeg on olnud väga tegus ja õppimisrohke. Major Lapp tõi esile edukalt möödunud suurõppuse "Ussisõnad", mis lisas Eesti kaitsesse 270 sõjaaja ametikohta omavat reservisti. Ühtlasi pani pealik kaitseliitlastele südamele, et nemadki lähiajal oma sõjaaja ametikoha ära valiksid. 

Maleva pealik tänas kõiki kaitseliitlasi, kes panustavad oma perede ja tegemiste kõrvalt aega ja energiat Kaitseliidu tegemistesse. 

Andres Lapp andis üle kingituse - raamitud Sakala maleva lipu Silver Mäele, kes on täitnud Sakala maleva pealiku kohuseid ning õige pea siirdub Valga maleva etteotsa.

ERGUTUSED

Sakala maleva vapikilp:

Aasta kaitseliitlane 2023
Ervin TAMBERG 

Aasta kodutütar 2023
HELERIIN LAANEMÄE 

Aasta kodutütarde noortejuht 2023 
LY SOVA 

Aasta noorkotkas 2023
RAUL PINSEL 

Aasta noorte kotkaste noortejuht 2023
BIRGIT SANG 

Kaitseliidu teenetemedali II klass:

TOOMAS VÄRVA

Kaitseliidu ülema tänukiri:
MAIU KIVILAAN
INGA VUTT
RENE VRIDOLIN
JAN KRANER 

Sakala maleva teenetemärgi III klass:
EGLE REINUP
ARVO PEDE
HARRI MÄESALU

Sakala maleva rinnamärk:
AULIS LAANEJÄRV 
IGOR ESAJAS

Maleva pealiku tänukiri ja meene
SIRLE PETERSON
KRISTIINA SUSI
TARMO JOOST

Maleva pealiku tänukiri 
SVEN RAUDSEPP
MARGIT KIRSS
VIKA ZIEDS
ALAR PAJUSALU
REIGO LILLEMÄE
LEHO LEPALO
RAIT MÄRTIN
MEELIS RINK
MARI-LIIS SILD
ANDRIS SILD
RISTO TOOBAL     
ANDRE TEDER
LAURI TOPOLEV                                 

                            

Ergutused

Fotosein

PiduPidu

Nädal Viljandimaal Ussisõnade rütmis

Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu ajaloo suurim reservväelaste väljaõpetamisele keskenduv õppekogunemine Ussisõnad toimub 28. augustist 8. oktoobrini lõuna maakaitseringkonnas, Kaitseliidu Sakala maleva vastutusalas oli see 15.–24. septembrini. Kuue nädala jooksul oodati üle Eesti õppusele ligi 10 000 reservväelast, kes määrati 2022. aasta jooksul maakaitseüksuste koosseisu. Õppus jaotus ülemate väljaõppeks, põhikoosseisu väljaõppeks ja koostegevusharjutusteks. Õppus kulmineerus väljaõpetatud üksuste koostegevusharjutusega Viljandis, Mõisakülas ning Pärsti ja Leie asulas.

15. septembri hommikul saabus Sakala malevasse 40 reservväelast, kes said individuaalvarustuse ja väljaõppe, et astuda rühmajuhtidena tegutsema 18.septembril õppusele tulevate kaasvõitlejate ees.

Reservväelastest juhtivkoosseisuga kohtus Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi, kes rääkis
õppusel eesseisvast ja tutvustas maakaitseväe toimimist. "Maakaitsevägi, kuhu te nüüd kuulute, ei ole tavaline vägi. Teid on siia välja valitud ja teie olete kodukandikesksed – teie sõjaaja ülesanne ongi siinsamas, Viljandimaal sõdida. Siin õppusel te tuletate meelde ajateenistuses ja kordusõppustel õpitut ning saate ka uusi kogemusi," sõnas kindralmajor. Ühtlasi rõhutas kindral, et rühmaülemad looksid tugeva meeskonna ja oleksid võitlejate suhtes hoolivad ja hoolitsevad. Ühtegi toonitas, et malev on valmis õla alla panema, kui rühmad soovivad ka edaspidi väljaõpet.

Nädalavahetus möödus õppimise tähe all. Laupäeva veetsid ülemad Väluste lasketiirus, kus harjutati tulepositsioonide valikut ning toimus laskeväljaõpe. Lisaks tuletati meelde tunnimehe kohustusi ja püstitati telkmantlist varjualuseid. Pühapäeval korraldas Politsei- ja Piirivalveamet reservväelastele Sakala maleva staabi ja tagala territooriumil korrakaitse ja kontroll-läbilaskepunkti väljaõpet.

Esmaspäeval, 18. septembril algas õppuse järgmine etapp, mille käigus formeeriti üksuste reakoosseis, värskendati võitlejate sõjalisi baasteadmisi ja liiguti oma väljaõppealadele. Sakala maleva pealiku major Andres Lappi sõnul möödus formeerimine igati positiivselt. Ees ootas terve nädal sõjaliste baasteadmiste värskendamist ning jao- ja rühmataseme tegevuste harjutamist.

Teisipäeval, algas reservväelaste hommik motoriseeritud rännakuga väljaõppealadele, kus viidi läbi intensiivne värskendusõpe järgmistel teemadel: relva- ja laskeõpe, taktikaõpe, lahingmeditsiin, pioneeriõpe.

Kesknädalal said ussisõdalased harjutada tegevusi kontroll-läbilaskepunktis. Kontroll-läbilaskepunkti eesmärk on kontrollida liiklusvoolus olevaid sõidukeid ja inimesi. Harjutuse käigus said maakaitseväelased kätt harjutada nii masinate peatamisel kui ka "kahtlaste" isikute kontrollimisel.

Neljapäeval anti viimane lihv koostegevusharjutuseks, mis leidis Laatre, Penuja, Lilli, Pikasilla ja Vaibla külas aset 22.-23. septembrini. Harjutati kriisi- ja sõjaaegsete ülesannete täitmist, ühtlasi lahendati mängulisi intsidente ja kontrolliti liiklust koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga.

22. septembril rõõmustas maakaitseväelasi oma külastusega kindralmajor Riho Ühtegi. Võitlejad said vahetult kindraliga vestelda ja jagada oma seniseid kogemusi ja emotsioone seoses õppusega. Meeste sõnul oli motivatsioon kõrge, aga kui kindral isiklikult tervitama tuleb, andis see lisajõudu.

Ussisõnade pidulik lõpurivistus toimus pühapäeval, 24. septembril Viljandis Vabaduse platsil. Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi tervitas neid 270 meest, kellest on saanud riigikaitse oluline osa. Ta tõdes, et jalavägi on kõige tähtsam väeliik – see otsustab enamasti lahingu tulemuse. Ühtegi meenutas kindral Reeki mõtet, et patriootlik riik võib endale lubada head jalaväge ning nüüdsed ussisõdurid on seda näidanud. “Teie tahe õppida on mind innustanud. Viljandi ja Mulgimaa on hästi kaitstud, tänan teid!” ütles Ühtegi. Lisaks tänas ta kaitseliitlasi, peresid ja tööandjaid, kes toetasid reservväelasi, et õppus õnnestuks.

Sakala maleva pealik Andres Lapp kiitis õppusel osalenuid ja tõdes, et riigikaitse on oluliselt paranenud. “Ussisõdur on kohalik, osa kogukonnast. Ta on tavaline Eesti mees, kes igapäevaselt on õpetaja või insener, aga valmis riigi heaks panustama. Mul on au olla osa teie meeskonnast ja kinnitan, et Sakala maleva uks on teile alati avatud. Teen suure kummarduse teie peredele ja tööandjatele! Mina tänan, Eestimaa tänab!”

Oma ergutused andsid võitlejatele üle Kaitseväe ülem, Kaitseliidu ülem, Sakala maleva pealik. Viljandi linna nimel võttis tänukirja vastu linnapea Madis Timpson, kes möönis, et Ukraina sõda on meile tõestanud, et vabadus ei ole iseenesestmõistetav. “Tänu teile on Eesti parem kui enne!” kiitis Timpson ning luges ette päeva meeleoluga sobivad Paul-Eerik Rummo luuleread “Me hoiame nõnda ühte…”

Kindralmajor Riho Ühtegi andis tunnustuse ja kingituse Sakala maleva nooreminstruktorile Imre Koldile, kellel täitus 50. eluaasta ja kes ühtlasi on olnud 25 aastat kaitseliitlane.

ERGUTUSED

Kaitseväe juhataja meenemünt

nooremleitnant JAN KRANER

veebel VILJAR SEDRIK

nooremveebel MARGO KOORDES

kapral ALAR PAJUSALU

nooremleitnant MARTIN LAAN

nooremleitnant MARTTI PRAKS

Kaitseliidu ülema hinnaline kingitus

lipnik TARMO LAUR

lipnik JAANIS ROOTS

Kaitseliidu ülema münt

nooremseersant TOIVO LEPIK

nooremseersant KRISTJAN KASAK

Kaitseliidu ülema tänukiri

lipnik LAURI SUSI

reamees KARDO KIIS

reamees GERMO ARRO

seersant ALARI LEIMAN

seersant DANIEL LÕHMUS

vanemveebel ANDRUS VENNE

nooremseersant RAUNO ODEM

Sakala maleva pealiku meene

nooremseersant KERT ANIJÄRV

kapral BENJAMIN TAAT

reamees JAANUS TERA

nooremseersant TAUNO RÄÄSTAS

reamees SILVER TENNO

nooremseersant MADIS SUKK

reamees RENE BRIKIS

nooremseersant MARKO MIHALIŠIN

nooremseersant MARTIN MÄNNAMAA

reamees TAAVI SÕLG

Sakala maleva tänukiri koostööpartneritele

VILJANDI VALD

VILJANDI LINN

MULGI VALD 

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI LÕUNA PREFEKTUURI VILJANDI POLITSEIJAOSKOND

Galerii - pildid.mil.ee

Vabatahtlikud noortejuhid õpivad Viljandimaal

Septembrikuu eelviimasel nädalavahetusel toimus Viljandimaal  Kaitseliidu vabatahtliku noortejuhi kursuse esimene etapp.

Kursuslastena osalevad 20 noortejuhti üle Eesti: Harjust, Järvast, Raplast, Saaremaalt,  Sakalast, Tartust, Pärnust, Põlvast, Tallinnast ja Virust.

Esimesel etapil antakse kursuslastele edasi teadmised ja oskused Eesti noorsootöö kontseptsioonist ning lastekaitseseadusest, kaitseväe ülesehitusest, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsiooni õigusaktidest, tööplaanide, eelarvete ja aruannete koostamisest, noorkotkaste ja kodutütarde töökoonduse ja piduliku koonduse läbiviimisest. Kursuselt ei puudu ka meeskondliku töö osa.

Kursuse teine etapp toimub oktoobris Kaitseliidu Sakala malevas, seal keskendutakse laagrite  ja matkamängude ettevalmistamisele ja läbiviimisele ning turvalisuse tagamisele üritustel.

Kui valdavas osas viivad kursuse läbi Kaitseliidu vabatahtlikud, siis esimesel nädalavahetusel andsid instruktoritena oma panuse ka Viljandi valla noortekeskuse juhataja Liis Särg, Kaitseliidu veebel Andri Harkmann ja isamaalise programmi programmijuht Kätlin Poopuu.

Kui oled mõelnud noortega tegelemise peale, siis vabatahtlike noorejuhtide kursus on sellega alustamiseks ideaalne koht. Järgmine kursus tuleb juba 2024. aasta kevadel!

Õppus Ussisõnad jõuab Viljandimaale septembri keskpaigas

Reservõppekogunemine Ussisõnad toimub Viljandimaal 15.-24. septembrini. Lõuna maakaitseringkonnas oodatakse õppusele ligikaudu 3000 reservväelast, neist 300 osalevad Viljandimaal.

Sakala maleva pealik major Andres Lapi selgitusel on Ussisõnad jada sündmusi, mis kulmineeruvad reservväelaste õppekogunemisega, mida viiakse läbi üle Eesti. Eripärane on õppus seetõttu, et selle läbiviimise eest vastutab Kaitseliit.

"Operatsiooniga Ussisõnad suurendame me sõjaaja kaitseväge 10 000 inimese võrra. Sisuliselt on see üks suuremaid kvantitatiivseid arenguhüppeid kaitseväe ajaloos, mis toimub pooleteise aasta jooksul. See on kahtlemata suur väljakutse kaitseväele ja Kaitseliidule, kuid julgeolekuolukord meie ümber ei anna meile õigust teha neid asju aeglasemalt või väiksemas mahus," ütles kaitseväe juhataja kindral Martin Herem.

"Õppuse korraldamise põhjusi kaugelt otsima ei pea. Pärast Vene Föderatsiooni täiemahulise agressiooni algust analüüsis Eesti riigikaitse juhtkond võimalusi, kuidas riigikaitset tugevdada ning üheks meetmeks jäi lauale maakaitse võime suurendamine ja tugevdamine. Kaitseväe juhataja tegi ettepaneku suurendada maakaitse võimet 10 000 üldreservis oleva võitleja võrra," rääkis Andres Lapp.

Ussisõnade ettevalmistus on major Lapi sõnul kestnud poolteist aastat. Töö algas üldreservi hulgast isikkoosseisu valimise ja määramisega ning seda tehti selliselt, et inimesed saaksid teenistusse määratud piirkondadesse, kust  on nad pärit või kus nad elavad. Sellele järgnes varustushangete ettevalmistamine ja administreerimine.

“Mis puudutab Lõuna maakaitseringkonda, siis meie teeme seda õppust veidi  teistmoodi kui teised, nimelt on õppus kahe etapiline,” täpsustas Lapp. Esimene etapp toimus 12. ja 13. augustil kõigis Lõuna maakaitseringkonna vastutusalades ning sinna olid kutsutud jao- ja rühmaülemad ning rühmavanemad, kellele selgitati nende rolli sõjaväeliste juhtidena. Samuti täpsustati kokkutulnute personaliandmeid, et võimalusel viia kokku teenistusülesannete täitmine nende elukutsega. Lisaks said osalejad meeldetuletavalt sõduri põhioskuste väljaõpet.

Andres Lapi andmetel kutsutakse Lõuna maakaitseringkonnas reservõppekogunemisele suurusjärgus 3000 reservväelast. “Viljandimaa ja Sakala malev saavad sellest väiksema portsu – meile on tulemas 300 reservväelast, mis omakorda on 9 maakaitse rühma.”

Kutse saavad ja on juba saanud üldreservis olijad, kes on ajateenistuse läbinud viis või rohkem aastat tagasi. “Ülesanded kriisi ajal laiemalt on jõustruktuuride ja ametkondade toetamine. Mis puudutab maakaitse sõjaaja ülesandeid, siis need on eelkõige vaatlus, objektide julgestamine, teeliikluse kontroll (maa-ala sulgemine või liikluses kontrollpunktide rajamine), info kogumine ja andmete edastamine.  Lisaks peavad maakaitseüksused olema võimelised teostama oma vastutusalades varitsusi ja vajaduse korral liituvad maakaitse võitlejad Kaitseliidu koosseisuga,” rääkis major.

Ussisõnad kestavad Viljandimaal 15.-24. septembrini. Esimesel kolmel päeval kogunevad reservväelastest juhid teadmisi täiendama ja ettevalmistusi tegema. Peaasjalikult tegutsetakse siis Sakala maleva staabi territooriumil ja ümbruses ning Välustes tehakse taktikalised drillid ja laskeharjutused.

18. septembril liitub õppusega reakoosseis, mis on arvuliselt oluliselt suurem. Õppus kogu koosseisuga on Viljandimaal planeeritud kolmes asukohas. 

Esimene on seotud Sakala maleva staabi ja Pärsti alaga. “Siin vahel võib olla hommikul ja õhtul tavapärasest rohkem liikumist. Enam on ka müra, sest kasutatakse vahendeid lahingsituatsioonide imiteerimiseks, aga seda teeme maastikul, mitte kellegi koduhoovis,” selgitas major.

Teine ala on Leie asulas ja selle lähedastel RMK kinnistutel. Kolmas on Mõisaküla ümbrus.

Lapp kinnitas, et õppusel hoitakse mõõdukat joont ja peetakse kinni öörahu reeglitest ning kindlasti teavitatakse kohalikku elanikkonda täpsemalt kuupäevadest ja piirkondadest. “Malev soovib tänada tööandjaid mõistva ja toetava suhtumise eest. Igal maakaitse sõduril ja ülemal on hea tulla õppusele kui tööandja on osalemist toetav ja soodustav. Eks see ole ju lõpuks ka tööandjate ja ettevõtjate huvi, et me kõik koos suudame tagada Eestis maksimaalse julgeoleku, turvatunde ja läbi selle ka toimiva majanduskeskkonna tulevikuks.”

Reservõppel osalemiseks saadab kutse Kaitseressursside Amet, mis korraldab ühtlasi osalemisest vabastamist. “Kui kellelgi on tervislikud või mingid muud ettenägematud asjaolud, mille tõttu ta ei saa osaleda, tuleb kindlasti Kaitseressursside Ametiga ühendust võtta, et dokumendid saaksid korda,” rääkis Lapp. “Me kindlasti ei taha, et teadmatusest, ajapuudusest või asjaajamatusest satuvad inimesed olukorda, kus nad peavad hiljem osalema mingisugustes menetlustes ja andma täiendavaid selgitusi,” tõdes ta ning lisas, et Sakala malev ja Lõuna maakaitseringkond saavad anda vajadusel nõu ja olla moraalseks toeks.

Malevapealik rõhutas, et kui reservväelasel tekivad viimasel hetkel õppusel osalemist takistavad põhjused, siis ta annaks sellest viivitamatult teada nii Kaitseressursside Ametile kui ka Sakala malevale. “Ootame reservväelastelt rohket osavõttu. Tulge hea tujuga – see on hea võimalus oma igapäevaste tööde kõrvalt riigikaitsesse panustada!” ütles Andres Lapp. 

Rühmadevaheline laskevõistlus 2023

Pühapäeval, 3. septembril leidis Väluste lasketiirus aset järjekordne rühmadevaheline laskevõistlus. 

Võistkondlik järjestus

1. koht - Linnuse ÜK 6. rühm (1095 punkti)

2. koht - Lehola ÜR (1068 punkti)

3. koht - Karksi mvk Lilli rühm (906 punkti)

4. koht - Karksi mvk Teringi rühm (892 punkti)

5. koht - NKK Sakala ringkond (836 punkti)

6. koht - Ümera ÜR (2) (800 punkti)

7. koht - Ümera ÜR (1) (771 punkti)

Individuaalne arvestus

Püstol Glock P80 (25 m)

1. koht - Allar Mürk (246 silma)

2. koht - Olev Kookla (210 silma)

3. koht - Marit Pleiats (208 silma)

Püstolkuulipilduja m/45B KPIST (50 m)

1. koht - Sander Ilves (220 silma)

2. koht - Eero Takk (219 silma)

3. koht - Ahto Mäesalu (216 silma)

Automaat AK-4/H&K G3/M-14 (100 m)

1. koht - Guido Riitsalu (266 silma)

2. koht - Toomas Taimre (242 silma)

3. koht - Jukka Markonsaari (236 silma)

Automaat AK-4/H&K G3/M-14 (200 m)

1. koht - Alar Johanson (224 silma)

2. koht - Sören Silm (202 silma)

3. koht - Riho Rei (184 silma)

Automaat AK-4/H&K G3/M-14 (300 m)

1. koht - Ele Lehes (204 silma)

2. koht - Aarne Markko (186 silma)

3. koht - Raivo Roosi (184 silma)

Fotod: Signe Kold, Gunnar Teas
Galerii