Sakala maleva rühmadevaheline laskevõistlus Välustes

Laupäeval, 29. septembril leidis Väluste lasketiirus aset Sakala maleva rühmadevaheline laskevõistlus.

Võistlusel osales viis võistkonda: Linnuse üksikkompanii 6. rühm, Linnuse üksikkompanii toetajate rühm, Naiskodukaitse, Karksi malevkonna Lilli rühm ja Karksi malevkonna Teringi rühm.

TULEMUSED

I koht Linnuse üksikkompanii 6. rühm (koosseis: Marge Laiõunpuu, Eero Takk, Guido Riitsalu, Toomas Värva, Raivo Roosi) - 1077 punkti. 

II koht Karksi malevkonna Teringi rühm (koosseis: Olev Kookla, Urmas Feldmann, Toomas Taimre, Imre Tsõmbalov, Harri Mäesalu)  - 994 punkti.

III koht Linnuse üksikkompanii toetajate rühm (koosseis: Vitalii Melnykovych, Andriy Fomychov, Jekaterina Rachno, Ivar Siidirätsep, Tarmo Joost)  - 883 punkti.

IV koht Naiskodukaitse (koosseis: Marit Pleiats,  Jane Särg, Liina Lehes, Evelin Lappalainen, Ele Lehes) - 794 punkti

V koht Karksi malevkonna Lilli rühm (koosseis: Taimo Tugi, Ahto Mäesalu, Indrek Feldmann, Urmet Auri, Jüri Saarem) - 793 punkti.

Fotod: Signe Kold 

Noored ammutasid riigikaitselaagris vajalikke oskusi

16.-22. septembrini vältas Viljandimaal noorte riigikaitselaager, kus osales 180 Viljandi kutseõppekeskuse (VIKK) ja Nõo reaalgümnaasiumi õppurit. Nädala sees noored kogusid teoreetilisi teadmisi ning reedest pühapäevani olid Väluste lasketiirus laagris, kus rakendasid õpitut tegevustena.

Kaitseliidu Sakala maleva instruktori Martin Zahkna andmetel oli noortel erinevad õpiblokid, millesse kuulusid näiteks topograafia, drooniõpe, meditsiin, orienteerumine, elanikkonnakaitse, relvaõpe. "Õppurid olid väga motiveeritud, ei olnud halbu kokkupuuteid. Positiivne on see, et nad kuulasid, tegid kaasa ning esimest korda nägin seda, et noored korrigeerisid nii üksteise käitumist kui ka teadmisi," rääkis Zahkna.

Oskar Saarepera,
lennuakadeemia õppejõud

Noorte drooniõpet juhendas Eesti lennuakadeemia õppejõud Oskar Saarepera, kes oli riigikaitselaagris õpetamas esimest korda. 

"Töötoas võtsime vajalikud komponendid ja ehitasime valmis FPV drooni (FPV - first person view). Traditsiooniliselt kasutatakse seda drooni võidusõitudes, aga nüüdseks on kasutusel ka sõjalises kontekstis, et teha nii-öelda ühe otsa lende," rääkis Saarepera. "Õppe eesmärk ongi see, et noored saaksid aimu, millest droon koosneb ja kuidas see lendab," lisas ta. 

Kolme noore peale oli üks komplekt ning ehitamiseks aega poolteist tundi. Valmis lennuvahendiga tehti ka demolend ning pärast tuli droon ka lahti võtta. 

Riigikaitselaagri drooniprojekti tehakse inseneriakadeemia raames.

Inseneriakadeemia tegevusi kõrghariduses viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses" raames. 

Merle Uba,
päästeameti ennetuspartner

Päästeameti korraldas mitu töötuba: evakuatsioon, Naiskodukaitse tutvustas Ole valmis! äppi, teenuste katkemise rada ja ohuteavitus.

Päästeameti ennetuspartneri Merle Liba sõnul õppisid noored evakuatsioonikoti komplekteerimist, evakuatsioonikohta liikumist ja maastikul turvakodusse minekut. "Grupid pidid oma koti komplekteerima nii, et saaksid oma varudega hakkama 48 tundi," täpsustas ta. 

Liba sõnul sai õppida seda, kuidas toimida siis, kui talvel on elekter ära, kuidas iseennast aidata ja ellu jääda. "Õppisime matkapliiti ja priimust kasutama. Samuti tuli osata internetist õiget infot leida, näiteks kus asuvad autonoomsed tanklad ning kust saab vett võtta."

Ennetuspartneri hinnangul oli kõige keerulisem teema ohutusteavitus. "Millal tuleb teavitus SMS-i tõsiselt võtta, mida teha, kui ohusireenid on tööle läinud ning kuidas varjuda," tõi ta näiteid.

"Laagris olnud noortega läheks luurele küll, nende eelteadmised on päris head!" tõdes Merle Liba.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

Sakala malev valmistub eesseisvaks õppuseks SIBUL

Möödunud nädalavahetusel kogunesid Sakala malevas kaitseliitlased, et teha viimased ettevalmistused ning saavutada valmisolek õppuseks SIBUL 24.

Nädalavahetuse eesmärk oli harjutada maleva juhtimisstruktuuri toimimist. 

Sakala maleva pealik
Andres Lapp

Sakala maleva pealiku kolonelleitnant Andres Lapi selgitusel eristatakse Sakala malevas peamiselt kolme tasandit: maleva staap, piirkondlikud allüksuste juhtgrupid ning allüksuste (rühm, kompanii) juhtkonnad. "Igal tasemel on oma vastutus ja ülesanded ning ka erinevad töövõtted ja protseduurid. Just neid oskusi nädalavahetuse jooksul lihviti ja harjutati," rääkis Lapp ja lisas, et malevapoolne eesmärk oli viia juhtimisstruktuur sellisele tasemele, et sinna saaks liita üksused ja õppus võiks alata.

Eraldi pöörati ka tähelepanu Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutatava infosüsteemi õppele. "Selles osas said treeningut ja praktikat just allüksuste sidespetsialistid. Just nemad peavad suutma tagada informatsiooni liikumise mitmes suunas ja sellega tagama maleva juhtimisstruktuuri sisulise toimimise," täpsustas Lapp.

Õppus SIBUL24 toimub ajavahemikul 7.-13. oktoober.

Õppuse eesmärk on anda kaitseliitlastele ja üksustele võimalus harjutada peamiste kriisi- ja sõjaaja ülesannete täitmist. Õppust korraldab Lõuna maakaitseringkond ja sellel korral on peamised treenitavad üksused Sakala ja Valgamaa malevad. Ülejäänud ringkonna malevad ja ka liitlaste üksused toetavad õppuse läbiviimist asjakohase keskkonna ja tingimuste loomisega.

Viljandimaal toimub õppus peamiselt kolmes piirkonnas: Kõpu ja selle ümbrus, Abja ja selle ümbrus ning Suislepa ja Pikasilla vahelisel alal. Laskeharjutused korraldatakse juba väljakujunenult Väluste lasketiirus.

Õppuse esimene päev keskendub allüksuste formeerimisele ning lahingvalmiduse saavutamisele, järgneval kolmel päeval viiakse läbi vajalik täiendväljaõpe ning alates reedest harjutatakse õpitut juba taktikaharjutuse formaadis.

Sakala maleva pealiku andmetel teeb sellel aastal õppuse eriliseks peamiselt kaks põhjust.
Esiteks. Kohaliku tasandi juhtimisvõimekuse kaasamine õppuse ettevalmistamisse ja korraldamisse. See omakorda seob ja kaasab õppuse toetuseks kohalikud ettevõtted, omavalitsused ja nende allasutused. Andres Lapi sõnul on senine toetus omavalitsustelt ja nende allasutustelt olnud äärmiselt sujuv ja eesmärgipärane. "On suur rõõm tunda ja tajuda kohaliku kogukonna toetust riigikaitsele!" lausus ta.

Teiseks loob õppus SIBUL võimaluse ühendada ühe harjutuse sisse nii maleva orgaanilised allüksused kui meile tugevduseks määratud reservväelased ehk ussisõdurid. "Maleva tervikstruktuuriga harjutuse korraldamine on küll paras väljakutse, aga samas ka suurepärane võimalus testida meie valmisolekut maakonna julgeoleku tagamiseks," rääkis Lapp.

Noored veetsid õpetliku nädalavahetuse Saeveski metsaonnis

Saeveski metsaonnis toimunud Ümera ja Võhma sügislaager algas 13. septembri õhtupoolikul.

 Saabudes püstitasime oma telgid, seejärel toimus pidulik avarivistus, mille käigus tutvustati ohutustehnikat. Peagi halvenes ilm, vihma hakkas kallama ning telgid hakkasid vett läbi laskma, mistõttu otsustasime kolida metsaonni. Saime teistmoodi kogemuse, kuidas ööbida väikses ruumis, nii et leiad oma jalanõud ja asjad hiljem üles. Mõni väiksem laagriline pani hommikul unise peaga erinevad jalanõud jalga ehk need, mis olid käepärast.

Vihm meid ei peatanud, süütasime lõkke, mis ajas isegi vihmapilved laiali. Istusime ümber lõkke, grillisime vorstikesi ja vahukomme. Lisaks oli grillimise kõrvale pandud rikkalikud dipivaagnad.  Nautisime lõkke ümber olemist, kus tutvusime, vestlesime ja nautisime ühist õhtut. Õhtu lõpetuseks kuulsime jutte nii Peppast kui õuduslugusid.

Hilisõhtul jõudis äike meie juurde. Terve metsamaja oli enamiku ööst välgusähvatustest valge, kaugemalt kostis müristamist ja raksatusi. Laagrilised ei lasknud ennast sellest häirida. Külg külje kõrval on hea ja turvaline.

Teisel päeval jagati osalejad gruppidesse, sest ees ootas matk. Pärast reeglite tutvustamist anti kätte kilekaaned, mille vahele hakkasime rajal koguma töölehti. Gruppide start oli 10-minutilise vahedega ning matkarajal oli kokku 19 erinevat töölehte. Väiksemad osalejad õppisid, mis on vastutegevus. Matka pikkus oli 9 kilomeetrit ja töölehtede täitmisel oli abiks RMK siltide lugemine. Pärast matka täitsid kõik grupid oma töölehed ära. Need, kes arvasid, et kaardi järgi pole vaja rajal püsida, said kaks korda pikema matka, kuid see oli seda väärt. Metsaalune oli sügiseselt värviline. Öine vihm tegi rajad libedaks ja samas lisas see põnevust. Üks matkaseltskond leidis aega isegi erinevaid seeni tuvastada.

Pärast kosutavat lõunasööki täideti töölehti. Seejärel toimusid töötoad, milleks olid püssilaskmine, kaardiõpe, sõlmed ning rivi- ja sideõpe. Need on paljudele tuttavad teemad, uutele võõrad, kuid kordamine on see, mis tagab, et õpitu meeles on. Kuigi päev oli ilus ja kuiv, hakkas õhtul taas vihma sadama, mistõttu jätsime lõkke tegemata ja veetsime aega siseruumides, jutustades laagri kogemustest.

Viimasel päeval, 15. septembril, pakkisime oma asjad kokku, koristasime metsaonni ja selle ümbruse. Pärast lõpurivistust algas kojusõit, põses magus šokolaadiamps ja kaisus hunnik kallistusi.

Marina Rudak

Laager oli edukalt korraldatud Marina Rudaki rühmajuhi praktika osana ning osalejad said uusi kogemusi ja teadmisi. Kõige lahedam oli see, et me olime reaalselt ilma elektri, voolava kraanivee ja levita. Mõnel üksikul osalejal oli aeg-ajalt levi. Reede õhtul ütlesid mitmed osalejad, et oh, mis see ära ei ole, et levi pole, me oleme oma elus internetisõltlased. Laupäeva õhtul proovisid mõned atsakamad leida kõrgemaid punkte, et äkki ikka jõuab levi nende telefoni. Pühapäeva hommikul oli kuulda, kuidas arutleti, et kui nüüd levisse saavad, kes millist rakendust esimesena kasutab. Seega soovitus laagrite korraldajatele: tehke veel selliseid ilma elektri ja levita laagreid. Ainult nii me õpime ja saame reaalseid kogemusi, et ka nii saab ägedalt aega veeta ja tarkuseid koguda.

Enneolematud ilmaolud vapraid laagrilisi ei murdnud

Noored, kes läinud nädalavahetusel (14.–16.09) Loodis laagris osalesid, said kogeda tõelist üleelamist. 

Vaprad noorkotkad ja kodutütred alustasid laagrit rattamatkaga, sõites mööda roheliste rööbaste matkarada. Teekond laagrialale oli päikseline ning ilm rattaga sõitmiseks oli suurepärane. Kohale jõudes paigutati velod puhkeasendisse ning alustati laagritegevustega. Enne kui ilm ära pööras, jõudsid noored õppida telklaagri kokkupanekut, Eesti ajalugu ning said ka õhtusöögi kõhtu pista.

Laager võttis ootamatu pöörde hilisõhtul, kui ilm hakkas vingerpussi mängima. Vihm ujutas laagriala üle ning paukus äike ja sähvis pikne. Osad laagrilised said magada tol öösel kodus ning teised Kaitseliidu Sakala maleva staabihoones.

Järgmisel hommikul koguneti uuesti laagri alale ning noorte nägudest oli näha, et neid ei sega märg maapind õppimast. Teise päeva jooksul õppisid noored kaarti ja kompassi tundma. Traditsiooniline sõlmede õpituba õpetas noori kasutama nii päästesõlme kui ka muid Noorte Kotkaste järgu õppes välja toodud sõlmi. Laager lõpetati mõnekilomeetrise matkaga ning noored läksid rõõmsate nägudega kodu poole.

Laagri korraldajad muljetasid peale laagrit, et mitte kunagi varem ei ole pidanud jätma laagrit pooleli ning noori koju magama saatma. Kuid ilmataadi vastu ei saa mitte keegi ning iga olukord õpetab, kuidas tulevikus saaks paremini tegutseda.

Tekst: Reimo Jürjo 

Fotod: Kaspar Teas

Galerii

Põnev seiklusorienteerumine Viljandi linnas

Teisipäeva, 13. augusti pärastlõunal kogunesid üheksa väikest meeskonda Viljandi Lastepargis, et osa võtta seiklusorienteerumisest. Sakala ringkonna kodutütar Mirell Lisett Ott kirjutas NOT projekti (Kodutütarde noorte omaalgatuslik toetus), mille eesmärk oli pakkuda noortele ja peredele põnevat ning aktiivset vaba aja veetmise võimalust ning leida uusi liikmeid Kodutütarde organisatsiooni ja Naiskodukaitsesse.

Koostöös Seiklusministeeriumiga oli tellitud kaunis päikseline päev, et avastada Viljandi linna. Värvilisele linnakaardile oli märgitud 45 punkti, mis tuli üles otsida. Igast punktist 50 meetri raadiuses avanesid valikvastustega küsimused antud punkti kohta. Kord tuli leida mälestustahvlilt mõni kuupäev, siis aastanumber või hoopis auaste. Punktid olid erinevad ja mitmekülgsed. Neid nägid osalejad Nutilogi äpi kaudu, mis registreeris ka osalejate trajektoori.

Iga meeskond valis ise marsruudi ja läbitavate punktide arvu. Aega oli kaks tundi, lisaks pool tundi lisa, kuid selle eest tuli vastu võtta miinuspunktid. Iga õige vastus andis viis punkti ja vale eest sai miinuspunkti. Kiiremad osalejad läbisid üle üheksa kilomeetri ja suutsid leida kõik punktid. Seiklusorienteerumine muutus tõeliseks võistluseks – kes rohkem punkte suudab läbida ja õigeid vastuseid anda!

Noorim osaleja oli 11-kuune, kes suurema osa ajast rõõmsalt kärus magas ja lasi vanematel orienteerumisele keskenduda. 

Võitjatiim käis kõigis 45 punktis, koos läbiti üheksa kilomeetrit. Meeskonda kuulusid Braian ja Brandon, kes nautisid peale orienteerumist jäätiseampsu. Nende arust oli orienteerumine põnev, kuid väsitav, aga samas iga kell teeks selle uuesti läbi. 

Õhetavate põskedega ja õnnelikult naeratades finišisse jõudnud meeskond PeRe, kuhu kuulusid kaks ema oma tütardega, kinnitas, et võistlusvaim oli suur. 

„Ega süveneda ei jõudnud, tempo oli piisavalt suur. Linna tundmine tuli kasuks. Punktid olid selged ja head leida!” andsid võistlejad hinnangu. 

Tüdrukud jooksid eest ära ja emadel oli tegemist, et tempos püsida. Meeskond saavutas oma südikusega kolmanda koha.

Jane osales mängus koos tütardega, kes vurasid ringi jalgratastega. Tütar Hanna arvates oli kõige toredam jalgrattaga mööda mägesid sõita, sest üles ja alla sõitmine on lahe. Ema Jane rääkis, et enamik punktid said läbitud ja mäng ise väga meeldis.

Kõik võistkonnad said kingituseks ja energia taastamiseks Sakala Kodutütarde šokolaadi. Samuti said osalejad kosutust joogi- ja snäkilaualt ning soovi korral infot organisatsiooni tegevustest. Nooremad võitlejad kasutasid suurepärast võimalust kiikuda ja ronida Lastepargi atraktsioonidel. Üks väike orienteeruja ütles, et see osa oli kõige parem, sest emme rääkis teiste tädidega juttu ja ei jooksnud eest ära.

Aktiivne õhtupoolik mööda Viljandi tänavaid möödus kiirelt punkte kogudes. Aitäh korraldajatele huvitava ja teistmoodi seiklusorienteerumise eest!

Tekst: Evelin Laanemäe

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

Sakala noored nautisid lahedat suvelaagrit

 

5.-7. augustini oli Viljandimaal Halliste Põhikoolis tänavusuvine Kodutütarde Sakala ringkonna ja Noorte Kotkaste Sakala maleva suvelaager, kuhu olid teretulnud ka Kaitseliidu noorteorganisatsioonidesse seni mitte kuuluvad huvilised. Kohal oli umbes 120 laagrilist ja paarkümmend korraldajat. Seekordse laagri peakorraldajad olid Liane Ott, Birgit Sang ja Reimo Jürjo.

Laager algas tavapäraselt telkide püstitamise, avarivistuse ja lipu heiskamisega.
Esimene päev oli tutvumise ja lustlike mängude päralt. Toimus pimevõrkpalli, seotud jalgadega jalgpalli ning käsnaga rahvastepalli matš ning lipu varastamise mäng. 

Esimesel päeval tuli laagrilistele külla Rita Austrin Tantsustuudiost Dance Dream ning ühiselt õpiti laagritantsu sammud selgeks. Rita tegi laagrilistele ka õppevideosid, et noored saaksid laagri vältel tantsu harjutada.

Teine päev oli õpitubade päralt. Noored jaotatati vanuse järgi kaheks: 7-11aastased ja 12-18aastased ning vanusegrupid omakorda neljaks ehk kokku oli kaheks gruppi. Noortematel ja vanematel laagrilistel oli erinevad õpitoad. 

Nooremad said osaleda järgmistes õpitubades: meisterdamine (Anne Sepik), vaprusehelmed (Salli Järve), esmaabi (Evelin Lappalainen), vaimne tervis (Ly Sova).

Suurtematel oli: laskmine (Toomas Taimre), vibu laskmine (Jandra, Jarno, Saire), vaimne tervis (Johanna Kai Kaasik), Politsei- ja Piirivalveameti kiirreageerijad.

Lisaks külastas noortelaagrit Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lapp, kes rääkis karjäärivõimalustest Kaitseliidus.

Nagu ühele korralikule laagrile kohane, algasid päevad ühise hommikuvõimlemisega, ei puudunud seegi kord lõkkeõhtu, mil sai sõpradega muljeid vahetada ning vahukomme küpsetada. Ja mõistagi võis järves supelda ja matkata.

Laagrile pandi võimas ja ülilõbus punkt ühiselt veesõda pidades nagu koolis tutipidudel ja õpitud tantsu tantsides. Kohtumiseni järgmisel suvel! 

ARVAMUS

Liane Ott,

peakorraldaja

"Iga laager on erinev ja igast laagrist on õppida, mida võiks teisiti teha. Võib-olla ainuke asi, mida ma teeks teisiti, on see, et võiks lõpetamise rohkem läbi mõelda... Üldjoontes saime hakkama ja eks igas laagris on viperusi ja ootamatusi. Kuna mul oli see esimene suvelaager, mida korraldasin, siis ma arvan, et saime päris hästi hakkama. 

Noored on mulle öelnud, et neile laager väga meeldis. Tagasisidelehtedel kiideti väga palju vaimse tervise töötuba. Samuti öeldi, et saadi uusi teadmisi kiirreageerijate ja Kaitseliidu kohta. Kiideti sööke ja ajakava täpsust. Öeldi, et kord oli majas ja reeglid kehtisid kõigile. Ja tantsu on suht palju mainitud! 

Tekst: Tea Raidsalu
Fotod ja video: Gunnar Teas

Galerii

Tantsuvideo

Ümera üksikkompanii rahvas kogus õppenädalavahetusel tarkusi

Augustikuu esimesel nädalavahetusel leidis Väluste lasketiirus aset Ümera üksikkompanii traditsiooniline õppenädalavahetus, kui ammutati uusi teadmisi ning tuletati meelde ja kinnistati varem õpitut. 

Õppenädalavahetusest võttis osa ligi 60 huvilist. Üksikkompanii liikmete kõrval osales ka mitteliikmeid, kes tunnevad huvi Kaitseliidu tegemiste vastu, ning ka noorkotkad. Kohal olid ka toetajaliikmed Soomest.

Kokkusaamine algas piduliku rivistusega, kus anti üle ergutused neile, kes eri põhjustel ei saanud osaleda võidupüha tähistamisel. 

Põhiline õppetegevus ringõppe vormis toimus laupäeval. Sai harjutada telklaagri püstitamist ning täiskasvanutel oli võimalik proovida täpsust laskmisel Rahe 20-ga. Külalised Soomest õpetasid sõiduki kontrollpunkti mehitamist ja selle toimimist. Uusi teadmisi ja kogemusi sai drooniõppel.

Ümera üksikkompanii pealik major Toomas Rebo andis ülevaate Kaitseliidust ning sõdivast taristust. Toetajaliige Elina Argillander, kes on tegev terapeudina, pidas mõtlemapaneva loengu posttraumaatilisest stressist.

Tegus laupäev sai punkti major Rein Kikase korraldatud ajalooteemalise viktoriiniga, mis keskendus Kaitseliidu ja Sakala maleva eluolule enne Teist maailmasõda ja taasiseseisvunud Eestis ning nuputada sai ka Soome kohta käivate küsimuste lahendamisel.

Fotod: Keijo Koort, Gunnar Teas

Galerii

Sakala ja Põlva noorkotkad tutvusid metsavendade eluga

Sakala ja Põlva maleva noorkotkad korraldasid juulikuu viimasel nädalal ühise sõpruslaagri Viljandi vallas Ennuksemäe metsavendade punkris. 

Tänavu veebruarikuus käisid Sakala poisid Põlvamaal ning seekord tulid põlvakad Viljandimaale külla. 

Sedakorda said kokku Ruusa ja Parvepoiste rühm. Laagri korraldasid vennad Joonas Poom (Põlva maleva Ruusa rühmajuht) ja Meelis Haniott (Sakala maleva Parvepoiste rühmajuht).

Laagri avamisel said osalejad omavahel tuttavaks ning tutvustasid vastastikku oma tegemisi. 

Joonas Poom rääkis, et kavas on mitmed erinevad töötoad. Meelde said tuletatud ja üle korratud noorkotkaste seadused, kombed ja tavad. Tavapäraselt õppisid poisid telgi püstitamist, samuti oli laagrilistel võimalik proovida telkmantlist varjualuse tegemist. "Arutasime poistega ja otsustasime nii, et osa magavad öösel õues ja osa all punkris," sõnas Poom. 

Kehakinnituski valmis ühisel jõul, näiteks esimesel päeval podises õhtusöögiks lõkkel makaroniroog hakklihaga. Esimesele tegusale laagripäevale pani punkti põnev öörännak.

Korraldaja rääkis, et poisid õppisid looduslikke vahendeid kasutades ojavett filtreerima ning tulepulkade abil lõket süütama. "Meil on abiks nii looduslik kraam kui ka tehislikud vahendid, näiteks paber ja vatt," täpsustas Poom.

Teisel päeval oli plaanis harjutada maastikul liikumist ning teha kaardiõpet, kus laagrilised tutvusid kompassiga ning mõõtsid joonlauaga kaardil vahemaid ja mõistatasid, missugused on vahemaad kaardil ja missugused tegelikkuses. Lisaks tutvuti ka sõlmede keeruka maailmaga.

Õpitubade vahepeal oli poistel võimalus kuulata Martin Andrelleri kaasahaaravat ajalootundi metsavendluse teemadel - kes olid metsavennad ja miks mehed toona üleüldse metsa läksid, mis vastupanu nad pärast Teist maailmasõda Vene võimudele osutasid. 

Koos tegutsedes ja õppides peeti plaane ka juba järgmiste laagrite korraldamiseks. 

Seekordne laager sai teoks IHP toel. 

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

Patrullvõistlus PõSa pani noored korralikult proovile

"Instas nägin PõSa tuleb,

noored pange selga suled!

Traditsioone hoidma peab,

rännakule sammud seab!" *

Kaitseliidu Põlva ja Sakala maleva noortekogu ühendasid jõud ning korraldasid üheskoos kolmandat korda 19.–21. juulini Eesti noorkotkastele ja kodutütardele mõeldud patrullvõistluse PõSa.

Võistluse eesmärk oli kontrollida võistlejate teadmisi nii üldtuntud valdkondades kui ka Kodutütarde ja Noorte Kotkaste järgunormides, arendada meeskonnatöö oskust ning kontrollida võistlejate füüsilist võimekust ja aja planeerimise oskust.

"Seiklus algab Mulgimaal,

elevust täis on kogu saal.

Leidlikkus on asja iva,

stardis tuleb teha siva!"

18 võistkonda startis rajale laupäeva, 19. juuli õhtul kell 20 Holstre-Polli spordikeskusest. Enne põhirajale suundumist oli noortel kohapeal tõsine pähkel pureda. Selleks, et saada kätte esimese kontrollpunkti suund, tuli leida spordikeskuse ümbrusest küsimused, neile vastates saada kokku koodid ning nendest siis nuputada õige koordinaat. Seejärel ootas ees paar kilomeetrit üpris keerulist rada, mis viis meditsiiniülesandeni, kus tuli kannatanule esmaabi anda ning teha kõne häirekeskusesse.

Tegevust jagus nii vee peale kui ka maa alla – Ennuksemäe metsavennapunkris näiteks ootas noori takistusrada. Siis aga tuli kummipaadiga järele sõuda vees hulpivale pudelile, et saada kätte võti, mis avas paadis olnud salapärase laeka, milles oli sõnum: "Säh, söö see soe sea saba siinsamas selle sooja soustiga!" See niigi keelt krussi keerav lause tuli kaaslasele raadiosaatjat kasutades edastada NATO-tähestikus! 

Parasjagu ukerdamist pakkus see ülesanne, kus etteantud lõik tuli läbida nii, et maha astuda ei tohtinud, selleks tuli enda ette asetada autorehv ning see järgmiseks sammuks taas kord enda ette sikutada.

 Politsei korraldatud ülesandes pidi ära lahendama naabritevahelise tüli. 

Terve raja ulatuses olid siin-seal postkastides peidus nuputamisülesanded (nt ristsõna, sudoku, täherägastik), mis andsid väärtuslikke lisapunkte.

Hea vahepala oli see, kui ühest punktist teise sai jalavaeva vähendamiseks sõita jalgrattaga. Väga väsinud said appi kutsuda takso, kuid selle eest tuli tasuda miinuspunktidega.

Võistlejaid aga "kollitas" rajal Ümera üksikkompanii korraldatud vastutegevus, mille ülesanne oli võistlejaid kruusa- ja asfaltteedest eemal hoida. 

"Meil on suht hästi läinud!" hindas Valgamaa võistkond olukorda umbes poole võistluse peal. Enda trumbiks hindasid nad seda, et liiguvad mööda metsa ja nii polnud vastutegevuse küüsi jäänud rohkem kui ühe korra. "Kõige keerulisem on seni olnud kõndimine," ütlesid nad naerdes kui ühest suust. "Konkurendid on toredad, nad soovivad meile alati õnne, kui kontrollpunktides kohtume!"

Harju maleva tiimi Delta poisid tõdesid, et kõige raskem oli algus, kui ei saanud korralikult minema ning ees ootas soo ja seetõttu tuli teha suur ring, kuid silme ees on siiski siht võita. Tiimi liige Martti Lainesaar on oma sõnul osalenud 4-5 patrullvõistlusel ning hindas, et võrreldes teistega on PõSal  loomingulisemad ülesanded. 

"Erinevus on see, mis killib,
metsas saadud jalavillid.
Okas päkka meile, teile,
rännaku võit tuleb MEILE!" 

Meditsiini eest vastutasid rajal naiskodukaitsjad Elerin Öövel ja Evelin Lappalainen. Maastik pakkus võistlejatele proovikive algusest peale ning suurem osa võistkondadest saabus juba esimesse punkti märgade jalgadega ja plaasterdamine võis alata. "Juba esimeses punktis tekkisid meil püsikunded ja mida punkt edasi, seda rohkem neid tekkis. Neljandas punktis tuli nii mõnigi jutuga: "Tee mulle uued kannad!". Endast andsid märku ka esimesed "siilid" ja hõõrdunud reied..." jutustas Öövel. Lisaks märjale maastikule ja kraavidele kostitas ilmataat osalejaid vägeva vihma ja kuumaga. Kuuendas punktis oli vaid mõni üksik võistkond, kellel abi vaja polnud, kuna nad olid ise rajal oma jalgade eest hoolitsenud. 

"Mida võistkond edasi, seda rohkem ville ja vettinud jalgu saabaste seest meie ette ilmus. Kuna noored ise olid indu täis, siis püüdsime omalt poolt aidata nii palju kui saab, et vettinud jalad ja lõhki läinud villid ei saaks katkestamise põhjuseks," tõdes Öövel. "Ikka puhasta, tuuluta, plaasterda, "ehita kandasid", pehmenda varbaid ja päkaaluseid. Plaastrit, haavalappe, tutikuid ja kindaid kulus meetrite ja pakkide kaupa ja ühel hetkel pidime paluma staabist varusid juurde saata."

Meditsiinitiimile isegi meeldis, kui võistkond pidi pikemalt oma järjekorda ootama – nii jõudsid valgeks ligunenud krimpsus jalad veidi rohkem tuulduda ja kuivada ja oli lootust, et plaastrid püsivad paremini peal.

Selgus, et nii mõnegi kaasas olnud neli kuiva sokipaari olid juba esimesse punkti jõudmise ajaks märjaks saanud – nii sai ooteajal kuumal bussikapotil "sokke praetud", et veidigi puhtam ja kuivem tunne saavutada.

Viimane punkt enne finišit oli Viljandi lossimägedes, kus meedikud ootasid. "Kui esimesed saabujad saime kuivas plaasterdatud, siis ühel hetkel oli sadu nii tugev, et võistlejad olid nii läbimärjad, et plaastrid enam kinni ei jäänudki, " kirjeldas Öövel. "Noored, kes olid starti liiga uljalt läinud, arvates et sooja pesu, jope või vihmakeebi võib suvisel ajal koju jätta, lõdisesid nüüd läbimärgadena. Kui väsimus ja pealetükkiv uni juurde lisada, siis respekt nende võistkondade ees, kes suutsid kõige selle juures üksteist toetada ja tuju üleval hoida!"

Kuigi lõpuni polnud enam palju, oli siis neid, kellel olid katkestamise mõtted, siis meedikud proovisid punkti ootealas nii palju kui annab jalgu puhastada ja plaasterdada. Võistlejad said protseduuride ajal veidi pikutada, seejärel pistsid meedikud neile motivatsiooniks glükoositableti põske ja saatsid finiši suunas teele. Uus plaasterdamise ja puukide eemaldamise ring läks lahti finišis, kui võistlejad pesust tulid. Ning mõned jalad said veel üle vaadatud ja plaasterdatud järgmiselgi hommikul.

"Vaatamata villidele, väsimusele, vihmale ja magamatusele olid kõik võistkonnad tõeliselt tublid ja vaprad! Isegi need, kellel tuli tervise säästmise huvides seekord katkestada, said kindlasti suure kogemuse võrra rikkamaks. Loodan, et kõik võistlejad õppisid, kui oluline on õige soki valik, mõistsid, et targem on ville ennetada ja varakult kohtadesse, mis hõõruma hakkavad, plaaster, side või muu abivahend kaitseks panna, kui pärast tagajärgedega võidelda. Ma ei oskagi öelda, mitukümmend meetrit plaastrit, sidet ja haavalappe meil ära kulus, aga minu ajaloos ikka rekordiliselt palju!" rääkis Öövel.

Laupäeva õhtuks jõudsid noored Viljandisse ning võistluse esimene etapp kulmineerus tugevas vihmasajus trossidega laskumisega lossimägede rippsillalt. 

Pärast seda ootas veel ees fotojaht Viljandi linnas, et pildistada üles olulisemaid kohti. Lõpurivistuseks kogunesid võistlejad pühapäeva hommikul Sakala malevasse.

"See oli äge võistlus! 18 tiimi läks rajale ja 18 tuli ka tagasi, 6 võistlejat küll eri põhjustel katkestas, kuid meie rõõmuks ei laekunud pärast võistlust mitte ühtki kirjalikku kaebust," rääkis korraldajate poolelt Gertu Viiask, kes oli noortekogu liikmetel abiks võistluse läbiviimisel."Tahaksin tunnustada kõiki noortekogu liikmeid, eriti Karoliina Ketsi ja Harri Sikkat, kes tegid ära väga suure töö!" 

Järva Neiud andsid lubaduse, et kui võistlus on edukalt möödas, siis nad hüppavad kambakesi lompi. Lubadust nad ei murdnud, kuigi olid rajal olles vett ja vilet saanud küllaga! 
(Foto: Marili Mänd)

ESIKOLMIK

I Kiired Tuvid (Järva): Oskar Põldvee, Robert Täht, Martti Mölter, Jan-Martin Reinberg (esindaja Urmas Täht).
Mis viis võiduni?
"Tahe lõpuni tulla! Võiduni viis hea koostöö, me oleme juba varem harjutanud ja rollid on kõik paigas. Meil oli hea kiire tempo!" 

II Turboteod (Harju): Kertu Koptelkov, Helena Vain, Robi Abel, Ursula Prants (esindaja Silver Allemann)

III Delta (Harju): Kermo Rea, Martti Lainesaar, Stinger Vahtrik, Ramil Viirsalu (esindaja Eveli Rea)

* Need luuleread PõSa kohta sündisid esindajate võistlusel, kus noorte antud märksõnadest tuli kirjutada luuletus. See luuletus osutus noorte hinnangul ka parimaks. Autor on Pärnumaa võistkonna esindaja Mari-Liis Kaljur (pildil).
Lisaks luuletamisele osalesid esindajad ka fotojahil Viljandi ümbruses.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas, Kaspar Teas

Galerii

Malevat tutvustavad õppepäevad pakkusid osalejatele kamaluga uusi teadmisi

16. ja 17. juulil leidis Väluste lasketiiru aladel aset Sakala malevat tutvustav õppepäev Noorte Kotkaste, Kodutütarde ja Naiskodukaitse liikmetele, Kaitseliidu toetaja- ja noorliikmetele ning mitteliikmetele. 

Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lapp rääkis Kaitseliidu ja Sakala maleva tegevusest. Huvilistele tutvustati näiteks relvi ja droone, toimus praktiline meditsiini- ja kaardiõpe ning palju muud kasulikku.

Kohal oli paarkümmend huvilist, nende hulgas üks sakslane ja kaks ukrainlast. Õppurid said ööbida jaotelgis, mille ise pidid püstitama. Toitu valmistasid nad kuivtoidupakkidest iseseisvalt. Esimese päeva lõpetas ühine lõkkeõhtu, kus saadi omavahel tuttavamaks ning võeti päevateemad kokku.

Krista Priile oli seesuguses õppelaagris viibimine esmane kogemus: "Mulle meeldis! Ma sain väga palju uusi teadmisi. Eriti meeldis relvast laskmine – see tuli endalegi üllatuseks, ja esmaabi."

Õppepäevadel osalenud 17-aastane Saksamaa noormees Tobias Reese tuli suveks Eestisse, sest soovib õppida eesti keelt. Talle meeldis laskmine, sest tema sõnul Saksamaal temavanused ei näe relvi ega saa proovida, seal pole selliseid võimalusi, mida Eestis Kaitseliit pakub. Tobias esitas viimasel päeval avalduse Noorte Kotkastega liitumiseks ning ootab suure põnevusega uut laagrit ja uusi teadmisi. "Lisaks sain teada, et mu füüsiline vorm vajab timmimist ja päikese eest tuleb end rohkem kaitsta," lisas noormees.

Ukrainlanna Jekaterina Rachno sai laagrist positiivse kogemuse ning soovib kindlasti veel osaleda. "Kiidan väga koolitajaid! Miiniõpe ja droonidega kokkupuude oli mulle esimene. Laskmist olin seni vaid kõrvalt näinud, kuid nüüd sain proovida." 

Noorkaitseliitlased Kristo Zujev ja Kristo Hendrik kiitsid topograafia- ja drooniõpet ning matka.

Värsketele kaitseliitlastele, Ümera üksikkompanii liikmetele Christi Lõhmus-Ergile ja Erko Ergile olid need õppepäevad esimene kokkupuude Kaitseliidu tegevusega ja nad jäid väga rahule. "Õppepäevad olid väga õpetlikud. Õppisime topograafiat ehk kuidas jõuda kaardi ja kompassi abil punktist A punkti B, milliseid takistusi tuleb ületada ning tingmärkide tähendust. Huvitavad olid loengud relvadest ja droonidest. Esmaabitunnis õppisime esmaseid võtteid, kuidas ennast ja oma lahingpartnerit õnnetuste käigus aidata. Et ükski sõdur ei pea vastu tühja kõhuga, õpetati meile, kuidas katelokis vett keeta ja süüa valmistada. Päeva pärl oli relvaõppus, mille käigus õppisime ohutustehnikat, kuidas relva käsitseda, kuidas sihtida ja kuidas tulistada," jutustas Christi Lõhmus-Erg. 

Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor ja õppepäeval osalenud koolitaja Ebe Õnne tõdes, et seesugused õppepäevad toetavad just noorte väljaõpet igati ning tutvustavad äsja liitunutele Kaitseliidu võimalusi. "Ma tänan Sakala malevat, et see laager teoks sai! Ja ma soovin, et kindlasti toimuks selline ettevõtmine ka järgmisel aastal," lisas ta. 

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Kristo Zujev

Kodutütred tähistasid aastapäeva

Kodutütarde Sakala ringkond tähistas oma aastapäeva kolmapäeval, 17. juulil Viljandis Sakala keskuses. 

Pidupäeva puhul edastas oma poolsed õnnesoovid Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lapp. Häid kaaslasi õnnitles Noorte Kotkaste Sakala maleva pealiku kohusetäitja Antonia Eek. Naiskodukaitse Sakala ringkonna poolsed tervitused edastas Elerin Öövel.

Muusikalisi vahepalu esitas Kalmetu kooli lastekoor Sakala ringkonnavanema Eda Kivisilla juhendamisel. Tantsulist silmailu pakkus Viljandi Jakobsoni kooli balletistuudio.

Aastapäevapeol andis kodutütre tõotuse 29 uut noorliiget ning üle anti tunnustused tublimatele. 

Kodutütarde Sakala ringkonna juhatuse tänukiri

MELISSA LEPPIK (Paistu rühm)
KAROLA LINNASTE (Paistu rühm)
GRETHE-LIIS SOSI (Paistu rühm)
ELISE-LAUREEN SOSI (Paistu rühm)
PILLE SUVI (Paistu rühm)
LIIS VARES (Paistu rühm)
KERTU VALMSEN (Paistu rühm)
LIIS-MARIE VENGERFELDT (Paistu rühm)
ELIISE JÄRVETAR (Tamme rühm)
MIA-MARIELLE KAASLA (Tamme rühm)
MERIBEL KANGRO (Tamme rühm)
MIREL KARRO (Tamme rühm)
GRETHEL LUBJA (Tamme rühm)
MINNA SCHULTZ (Tamme rühm)
LENNA TIGASING (Tamme rühm)
MERELLE MÜÜR  (Võhma rühm)
MERIBEL MÜÜR (Võhma rühm)
LIIS RANDER (Võhma rühm)
LISANNE EICHELMANN (Ümera rühm)
KRISTINA JÕGI (Ümera rühm)
MAILIIS JÜRIS (Ümera rühm)
HELERIIN LAANEMÄE (Ümera rühm)
MIRELL MÜÜR (Ümera rühm)
KAISA LIISA LEPA (Ümera rühm)
SANDRA OKS (Ümera rühm)
KERTTU ORGUSAAR (Ümera rühm)
SAIRE RÖSLER (Ümera  rühm)
ROMILY SÜLLA (Ümera rühm)
KAISA JAADLA (Paalalinna rühm)
GRETE LOORBERG (Paalalinna rühm)
MIA MÄLL (Paalalinna rühm)
MARII-KRISTIIN OTSLA (Paalalinna rühm)
MIA-LIIS PAAL (Paalalinna rühm)
ELEANOR POST (Paalalinna rühm)
LAUREEN REIAL (Kalmetu rühm)
EVELIN KALAMIS (Abja rühm)
JANE-LIIS LEPIK (Abja rühm)
Stella PÕDER (Abja rühm)
JENNIFER PAIDE (Abja rühm)
KAISA VARIK (Abja rühm)
CAROLA LISELL PETERSON (Halliste rühm)
ANETE-LY PÕDER (Halliste rühm)
STELLA PÕDER (Halliste rühm)
KADRI TELLIS (Halliste rühm)

Kodutütarde Sakala  ringkonna juhatuse tänukiri vähemalt aastase panuse eest Kodutütarde tegevusse toetajaliikmetele ja koostööpartneritele 

KRISTO HENDRIK (Kaitseliit)
KERDO MENDIK (Kaitseliit)
KRISTO ZUJEV (Kaitseliit)
KÄTLIN ULK (Naiskodukaitse)
TEA RAIDSALU (Naiskodukaitse)
PIRET TAIM (Naiskodukaitse)
MIRJAM TRALLMANN (Naiskodukaitse)
PAISTU KOOL Kodutütarde tegevuse toetamise eest

Kodutütarde Sakala  ringkonna juhatuse tänukiri vähemalt aastase tulemusrikka töö eest kodutütardega 

MARINA RUDAK (Võhma rühma rühmavanem)
LIANE OTT (Paalalinna ja Pöial-Liisi rühma rühmavanem)
TIINA OTT (Kodutütarde ringkonna instruktor)

Kodutütarde peavanema tänukiri Sakala ringkonna kodutütardele

LISETTE KALMUS (Paistu rühm)
GRETE-LIIS MARDISTE (Paistu rühm)
LISETT-MARI MARDISTE (Paistu rühm)
CAMILLA SASKIA KABUL (Tamme rühm)
KETRIIN ANIMÄGI (Paalalinna rühm)
MARTA LIIVA (Paalalinna rühm)
MERILY POKK (Paalalinna rühm)
ANETE MOZGOVOI (Ümera rühm)
NELERIIN OLLE (Ümera rühm)
EBE ÕNNE (Kodutütarde rühmavanem)

Kodutütarde peavanema hoolsuspael

ANNI OJA (Kalmetu rühm)
JOHANNA MARIA Maria TOPOLEV (Kalmetu rühm)

Kodutütarde peavanema hoolsusmärk

MIRELL LISETT OTT (Paalalinna rühm)

Erialamärgid

KAISA LIISA LEPP (laskur)

MERIBEL KANGRO (kokk)

LAURA-MARIA LAAS (kokk)

GRETHEL LUBJA (kokk)

LISETTE KALMUS (kokk)

KAISA JAADLA (matkaja)
ANNI OJA (sidespetsialist)
JOHANNA MARIA TOPOLEV (sidespetsialist)

Galerii

Võidupühal olgem kõik koos tänulikud vaba Eesti eest

23. juuni pärastlõunal leidis Viljandi lauluväljakul ja Vabaduse platsil taas kord aset maakaitsepäev. Huvilised said tutvuda Kaitseliidu, politsei ja päästeameti tehnika ja varustusega, mängida Naiskodukaitse korraldatud õpetlikku Bingot, kinnitada keha sõdurisupiga ja uurida Punase Risti tegevust. 

Pidulikul rivistusel tervitas Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lapp kaitseliitlasi, omavalitsuste juhte, koostööpartnereid ja Viljandimaa inimesi. "Sõltumata heitlikust ilmast ja veel heitlikumast julgeolekuolukorrast tähistame me täna meile väga olulist vabaduse püha, võidupüha," kõneles Lapp. "Mul on eriliselt hea meel teid tervitada just siin Vabaduse platsil, kus ka sümbolite õiglus on lõpuks jalule seatud, kommunistlik mälestus siit jäädavalt kadunud ja me saame seista uhkelt oma taastatud Vabadussõja ausamba jalamil." 

Malevapealik tänas kõiki kaitseliitlasi ning koostööpartnereid ja Viljandimaa ettevõtjaid panuse eest, mille nad on andnud Eesti riigikaitsesse. 

"Lehvigu uhkelt Eesti lipud tänasel võidupühal teie kodudes ja lõõmaku jaaniõhtul vägevad lõkked. Olgem kõik koos tänulikud vaba Eesti eest!" lisas Andres Lapp.

Rivistusel anti üle Kaitseliidu ja Sakala maleva ergutused. Tuletoojad Allar Mürk ja Ele Lehes tõid Narvast paraadilt Viljandimaale presidendi läkitatud võidutule, mis liikus edasi Viljandimaale jaanilõkkeid süütama.

Kaitseliidu Teeneteristi III klass

KALEV TAHKER

Kaitseliidu Teenetemedali I klass

AHTO ALAS

Kaitseliidu Teenetemedali II klass 

ÜLLE TREIMANN
MATI MÄESTU
MAIT TALVISTE

Kaitseliidu Teenetemedali III klass

GUNNAR TEAS
MARGIT SILLASTE
MADIS REBANE
JÜRI PLATONOV
KUUNO KREILIS
LIINA LEHES

Kaitseliidu ülema tänukiri eduka ja silmapaistvalt hea kohustuste täitmise eest ning seoses võidupüha tähistamisega

VILJAMI HOSKONEN
REEVO MAIDLA
DITMAR MARTINSON
MARJA KIRSS

Sakala maleva teenetemärgi III klass

AARNE MARKKO
KIRSTI MARKKO
URMAS FELDMANN
MARTTI PRAKS
OVE AINSALU
PIRET TAIM
RAUL ASTEL

Sakala maleva rinnamärk

MARTIN LAAN (ketiga)
PEEDU PÕLD
PAULI VIRTANEN
PETER HOLMQVIST
MAIU KIVILAAN
KAROLINA PUGAL
MERLY ROSENBERG

Hinnaline kink seoses võidupühaga ja aktiivse osalemise eest Kaitseliidu tegevuses

ENN SOOTS
KARIN ILUS
PERTTU HIETANEN
MARKO VANNINEN

Tänukiri seoses võidupühaga ning aktiivse osalemise eest Kaitseliidu tegevuses

KÄTLIN ULK
MAI-LY KURSON
SIRLE PETERSON
TIIU SOMMER
ROBIN LILLEVERE
JARMO MALMRE
ANTI MÄGI
AHTI MÄLGAND
URMET NAHKSEPP
MARINA RUDAK
SIMO PIETIKÄINEN
MIKKO TELANNE
JUHA VIMPARI
TERO KÄMPPI

Tänu aktiivse osaluse eest Kaitseliidu tegevuses

ELINA ARGILLANDER
CLAUS BUCHT
AKI HUTTUNEN
MATTI LAHTINEN
AARE LUIK
MEEME LUIK
PRIIT TÜRNER

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas; Jaan Männik

Galerii