3.6.26

Noorte Kotkaste Sakala maleva pealik Antonina Eek: meie ridades sirguvad noormehed, kellel on süda õiges kohas



Noorte Kotkaste Sakala maleva pealiku kõne aastapäevapeol

Head noored kotkad, noortejuhid, Sakala maleva staabiülem, Viljandi valla esindaja, kaitseliitlased, lapsevanemad ja sõbrad!

Täna tähistame organisatsiooni Noored Kotkad 96. aastapäeva. See on väärikas vanus – peaaegu sajand ajalugu, täis julgeid tegusid, sõprust, õppimist ja kokkuhoidmist.


Kui mõelda tagasi neile, kes kunagi organisatsiooni Noored Kotkad lõid, siis vaevalt oleks nad osanud ette kujutada maailma, kus noored orienteeruvad telefoni abil ja suhtlevad hetkega üle maailma.

Kuid hoolimata sellest, kui palju maailm meie ümber muutub, on üks asi jäänud samaks – Eesti vajab endiselt noori, kes hoolivad oma riigist, oma inimestest ja oma kogukonnast.

Me elame muutuste ajas. Infotehnoloogia areneb kiiremini kui kunagi varem. Droonindus, tehisintellekt ja digitaalne maailm avavad uusi võimalusi, kuid toovad kaasa ka uusi ohte. Üha lihtsam on kedagi petta, eksitada või mõjutada. Seetõttu ei piisa enam ainult teadmistest – vaja on ka tarkust, kriitilist mõtlemist ja oskust teha õigeid valikuid.

Ja just siin on organisatsiooni Noored Kotkad roll väga oluline.

Me ei õpeta ainult laagris telki püstitama või metsas hakkama saama. Me õpetame noori märkama, vastutama, koostööd tegema ja olema inimesed, kelle peale saab loota. Need oskused ei vanane kunagi.

Kõige suurem väärtus ei ole alati medal või erikatse märk. Vahel on suurim saavutus see, kui noor õpib uskuma iseendasse.

Näha, kuidas tagasihoidlikust poisist kasvab noor juht või kuidas keegi leiab laagris oma parimad sõbrad – just need hetked annavad meie tegevusele kõige suurema mõtte.

Kõige selle taga on meie vabatahtlikud noortejuhid.

Samas peame ausalt tunnistama, et vabatahtlik tegevus ei ole tänapäeval lihtne. Aega jääb kõigil vähemaks. Iga liigutus nõuab aega ning aeg on muutunud väärtuseks, mida mõõdetakse sageli rahas.

Me kõik soovime, et noortega tegeletaks, et neil oleks võimalusi, eeskujusid ja turvaline keskkond kasvamiseks. Kuid küsimus on – kes seda teeb?

Vastus on lihtne ja samas keeruline. Seda peame tegema meie ise. Noortejuhid, lapsevanemad, kaitseliitlased, toetajad ja kogukond koos. Kuid ikka seisame suure mure ees, et meil on suur puudus vabatahtlikest noortejuhtidest!

Noortejuhtide töö ei ole lihtne. Sageli ei nähta õhtuseid tunde, telefonikõnesid, laagrite planeerimist või varustuse parandamist. Aga just nende väikeste nähtamatute tegude peal seisab meie organisatsioon. Südamest aitäh kõikidele noortejuhtidele, kes on leidnud aja ja tahtmise panustada meie noortesse.

Me ei saa valida aega, milles elame, kuid saame valida, millised inimesed me selles ajas oleme. Ja mina usun, et Eesti tulevik on tugev seni, kuni meil on noori, kes julgevad vastutada, aidata ja oma riiki hoida. Ning kuni meil on noortejuhte, kes on noortele toeks ja eeskujuks.

Noorte Kotkaste malevapealikuna on mul  väga hea meel näha, et meie tegevused liiguvad ajaga kaasa. Hea uudis on, et drooniõpe jõuab malevatesse. See annab noortele võimaluse õppida uusi tehnoloogiaid, arendada tähelepanu ja meeskonnatööd ning näha, kuidas tänapäevased oskused on seotud riigikaitsega.

Noorte Kotkaste tugevus ongi selles, et hoiame traditsioone, kuid julgeme õppida ka uusi oskusi.

Kui mõni aastakümmend tagasi tähendas hea vaatlus binoklit ja märkmikku, siis nüüd võib kõrval olla droon ja telefonirakendus. Aga üks asi pole muutunud – märjas metsas saavad kõik ikka ühtemoodi poriseks. Ka üleelamisoskus ja looduses hakkama saamine on väärtused, mida läheb vaja igal ajal.

Ükski noor ei õpi neid oskusi üksi. Selle taga on inimesed, kes õpetavad, toetavad ja annavad edasi oma teadmisi ning kogemusi. Just seetõttu on koostöö ja üksteise toetamine meie organisatsiooni jaoks väga olulised.

Vabatahtliku organisatsioonina hindame kõrgelt oma koostööpartnereid.

Tänan südamest meie armsaid Kodutütreid koostöö eest! Ühised ettevõtmised, laagrid ja tegemised annavad meie noortele palju häid mälestusi, uusi kogemusi ja sõprussuhteid.

Mul on hea meel näha, et koostöö kaitseliitlastega on suurenenud. Oleme saanud abi tegevuspunktide läbiviimisel, laagrites ja üritustel. See näitab, et meie noori märgatakse ja peetakse oluliseks. Loodame väga, et see koostöö kasvab veelgi tugevamaks.

Samuti loodame tulevikus tihedamat koostööd Naiskodukaitsega, sest üheskoos suudame pakkuda noortele rohkem teadmisi, oskusi ja häid eeskujusid.

Soovin tänada TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiat – organisatsiooni, kellega on sel aastal olnud väga hea koostöö. Sellised partnerid annavad meie noortele uusi võimalusi ning aitavad näidata, et õppimine ja areng võivad olla põnevad ning inspireerivad.

Meie noorte tegemised ja võimalused ei sünni ainult organisatsiooni sees. Väga oluline on ka lastevanemate, kogukonna, koostööpartnerite ja kohaliku omavalitsuse toetus ning märkamine. Meie soov on olla aktiivne ja usaldusväärne koostööpartner ka tulevikus, et üheskoos pakkuda noortele rohkem võimalusi, turvalist kasvukeskkonda ja tugevaid väärtusi.

Usun, et mida rohkem üksteist märkame ja koostööd teeme, seda tugevam on ka meie kogukond tervikuna.

Head noored!

Teie olete põhjus, miks see organisatsioon kestab juba 96 aastat. Teie naer laagriõhtul, julgus proovida uusi asju, oskus sõpra aidata ja tahe mitte alla anda – need on väärtused, mis hoiavad Eestit tugevana.

Isamaalisus ei tähenda ainult suuri sõnu või pidulikke hetki. Vahel tähendab see hoopis märga metsarada, sõbra toetamist raskel hetkel, lipu heiskamist külmal hommikul või valmisolekut panustada ka siis, kui keegi seda ei näe.

Organisatsioon Noored Kotkad ei kasvata lihtsalt noori. Meie ridades sirguvad noormehed, kellel on süda õiges kohas.

96 aastat on väärikas vanus. Aga kõige tähtsam küsimus ei ole, kui kaua oleme olnud olemas. Tähtis on see, milliseid noori me kasvatame järgmise 96 aasta jooksul.

Palju õnne, Noored Kotkad, 96. aastapäeva puhul!

Eesti eest – alati valmis! 

29.5.26

Noored Kotkad tähistasid 96. aastapäeva




27. mail tähistasid oma 96. aastapäeva Noored Kotkad. Pidustusi oli üle terve Eesti, Noorte Kotkaste Sakala maleva aastapäevapidu toimus seekord Mustla rahvamajas. 
Peomajas askeldati juba eelmise päeva õhtul, et järgmiseks päevaks oleks ikka kõik ette valmistatud. Saal sai kaunistatud ja fotonurk üles seatud ning jalutussaali sätiti valmis suupistelaud.
Neljapäeval pärast kella nelja hakkasid juba kogunema õhtujuhid, vaja oli ette valmistada helindus, toolid tassiti saali ning veel nipet-näpet korraldada. Kella viieks oli kutsutud need noored, kes hakkasid andma Noorte Kotkaste tõotust, see aasta oli neid 8. Kui proovid tehtud ja külalised vastu võetud, võis pidulik sündmus alata.
Õhtujuhtideks olid meil oma kohalikud noored, Sakala maleva aasta noorkotkas Remi Zieds Tarvastu Tõhvide rühmast ja Alexandra Muts, Tarvastu Taevavõtme rühma noor.
Aastapäeva kõne alustati Artur Alliksaare luuletusega “Aeg”: "Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole..." Pärast luuletust tõusti püsti ja lauldi ühiselt Eesti Vabariigi hümni. Järgnevaks sai sõna Sakala maleva Noorte Kotkaste pealik Antonina Eek.
Pidupäevalisi oli õnnitlema tulnud Sakala maleva staabiülem major Andrus Põldma, Naiskodukaitse Sakala ringkonna juhatuse liige Gertu Viiask, Kodutütarde Sakala ringkonna esindaja Elerin Öövel, Tarvastu Gümnaasiumi direktor Anne Põldsaar ja Viljandi valla esindaja Evelyn Härm. Kõigil olid kaasa toodud palavad tervitused ja lillekimbud. Viljandi vald kinkis Noorte Kotkaste 96. aastapäevaks väga maitsva ja kauni tordi.
Peale sõnavõtte oli muusikaline etteaste, laulis ja klaveril saatis ennast Tarvastu Muusikakooli õpetaja Merli Mäevälja.
Seejärel oli aeg tunnustada oma noortejuhte, noorliikmeid, lastevanemaid ja koostööpartnereid. Tunnustused andsid üle Noorte Kotkaste Sakala maleva pealik Antonina Eek ja Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor Ebe Õnne. Parimad noored pälvisid tänukirja, anti välja mitmeid erialamärke, järkude sooritusi ja hoolsuspaelu.
Kui tunnustused olid jagatud ning kõiki tänatud, oli aeg väikseks vahepalaks. Alexandra Muts luges Peeter Volkonski luuletuse “Mis maa see on”. 

Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge,
vaid metsad lõputud ja laukasood.
Kuid siinne rahvas täis on imeväge
ja kummalised nende laululood.
Mis maa see on? Kord öö sööb ära päeva,
kord päev on nõnda pikk, et neelab öö.
Ühtmoodi mõlemad siin mööda lähevad —
kui võõras puhkab, kohalik teeb tööd.
Mis maa see on? Kas tõesti üksnes orjaks
veel ainult kõlbab inimene siin?
Kes selle valu ükskord kokku korjaks,
et tuleks armastus ja lõppeks piin?
Mis maa see on, kus halastus on ohus,
kus vabadus on maasse kaevatud,
kus on siin õiglus, kus on rahukohus,
kust õiglust otsima peaks vaevatud?
Mis maa see on? Kaastunne siin on roostes,
on roostes häbi südameta rind.
Siit põgeneda võiksin lausa joostes,
kuid miski hoiab tagasi veel mind.
Mis maa see on, mis saab mind kinni hoida,
ja millega ta seda teeb, ei tea.
Ta ju ei kata mind, ta ju ei toida,
kuid ometigi endaga mind veab.
Mis maa see on? Kas suudan teda mõista?
Kas suudan enam olla temata?
Mis maa see on? Kuis ometigi võis ta
kõik oma lapsed jätta emata?
Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge.
Vaid metsad lõputud ja laukasood.
Kuid siinne rahvas täis on imeväge
ja kummalised nende laululood.


Iga noor, kes astub Noorte Kotkaste organisatsiooni, annab piduliku tõotuse. Noored astusid lavale ja Antonina Eek hakkas ette lugema tõotust ning noored kordasid tema järgi. Tõotus antud, oli kaelarättide sidumise aeg ning anti kätte tunnistused. Kunagi üks noormees ütles, et tõotuse andmine on tal seniajani meeles, sest ta ei suutnud oodata, kunas teda noorkotkaks vastu võetakse. 
Nüüd oli pildistamise aeg, meie fotograafiks oli Sakala maleva teavituspealik Gunnar Teas, kelle klõpsudest tulevad elavad ja kaunid jäädvustused. Pildid tehtud, kuulutasid õhtujuhid piduliku osa lõppenuks ja kutsusid pidulisi keha kinnitama.
Suured tänud kõigile, kes aitasid selle peo korraldusmeeskonda. Suur tänu pidulistele, sest ilma teieta seda pidu ei oleks toimunud! Aitäh Ingriti Köögile, kes kattis suupistelaua! Suured tänud kallid vabatahtlikud noortejuhid, ilma teieta ei toimuks mitte kui midagi. 
Alati valmis!

 Tunnustamine malevapealiku tänukirjaga

    1. Bert Sõber
    2. Rihard Šinkartšuk
    3. Henry Jõemaa
    4. Mihkel Suigusaar
    5. Kaspar Teas
    6. Karl Kukk
    7. Robin Järv
    8. Kristofer Veetamm
    9. Ilmar Solom
    10. Luka Nöps
    11. Marko Tulp
    12. Sander Tulp
    13. Ralf Vanamets
    14. Märt Visor
    15. Steven Mõttus
    16. Risto Zieds
    17. Taivar Riiga (Riga)
    18. Enn Pinsel
    19. Birgit Sang
    20. Ebe Õnne
    21. Maris Pajumägi
    22. Vika Zieds
    23. Ahto Alas
    24. Aleksandr Karakozov
    25. Lauri Topolev
    26. Esta Kivisild
    27. Elerin Öövel
    28. Paistu Kooli direktor hr Eero Metsvahi
    29. Sten – Hendrik Kivikas
    30. Kristofer Tuur
    31. Aksel Alas
    32. Ako Alas
    33. Ats Alas
    34. Fred Karakozov
    35. Rauli Kuus
    36. Hugo Pukk
    37. Sten Semkiv
    38. Frank Karakozov
    39. Sebastjan Tafenau

Tunnustamine malevapealiku tänukirjaga ja meenega

    1. Ants Oskar Ingi
    2. Kevin Lucas Paris
    3. Rihard Kapp
    4. Siim Vaher
    5. Viktor Yevchyschyn
    6. Ruuben Kaasik
    7. Carel Pau
    8. Ken-Raidon Paabos
    9. Raimo Tulp
    10. Gustav Lind
    11. Otto Johanner Põrk
    12. Kaarel Tukk
    13. Veli Pettai
    14. Ruudi Kõiv

Noorte Kotkaste hoolsuspael

1. Kristjan Ruudi Alle 

Salgapealikud

    1. Kaarel Tukk
    2. Kristjan Ruudi Alle
    3. Otto Johanner Põrk
    4. Simon Leisson
    5. Eerik Lepla
    6. Timo Lepla
    7. Marten Hunt
    8. Karl Siimann

ERIKATSED
LASKUR

    1. Eerik Lepla 
    2. Kaarel Tukk
    3. Otto Johanner Põrk

MATKAJA
    1. Robert Lehtsaar
    2. Otto Johanner Põrk
    3. Kaarel Tukk
    4. Kristjan Ruudi Alle
    5. Paul Lind
    6. Gustav Lind
    7. Veli Pettai
    8. Raimo Tulp
    9. Sander Tulp
    10. Ruudi Kõiv
    11. Valmo Visor
    12. Kristofer Tuur

ÜLEELAJA

    1. Martin Hunt
    2. Marten Hunt
    3. Kristofer Tuur
    4. Theodor Teiter
    5.  Kaarel Tukk
    6. Otto Jahanner Põrk
    7. Karl Kõiv
    8. Sander Tulp
    9. Ilmar Solom
    10. Steven Mõttus

ARTIST

    1. Karl Kõiv


Tekst: Vika Zieds
Fotod: Gunnar Teas

28.5.26

Kodutütred ja noorkotkad panid end proovile „Pruudeni jälgedes“

 


Laupäeval, 23. mail, oli Heimtali ümbrus tunnistajaks noorte sitkusele, taibukusele ja meeskonnatööle, kui taas leidis aset kodutütarde võistlusmatk „Pruudeni jälgedes“. Soe kevadilm tõi rajale seitse kodutütarde ning ühe noorkotkaste võistkonna. 




14-kilomeetrisel trassil pandi noorte teadmised proovile väga mitmekülgsetes ja elulistes valdkondades. Kontrollpunktides tuli näidata oma oskusi vormi kandmises, esmaabis, veeohutuses, kriisivalmiduses, looduse tundmises, kaardi oskuses, sõlmede tegemises ning kommunikatsioonis. 

Kõige rohkem peavalu valmistas võistlejatele kommunikatsiooni kontrollpunkt, kus ülesande lahendamiseks jaotati võistkonnad kaheks – üks osa tiimist asus ühel pool ja teine osa teisel pool varjavat koormakatet. Ühel pool asuvate võistlejate ülesandeks oli kirjeldada neile etteantud klotsidest ehitist nii, et teisel pool katet olevad kaaslased suudaksid selle põhjal püstitada identse koopia. Ülesande sooritamise ajal oli lubatud ainult verbaalne suhtlus, igasugune muu infovahetus oli rangelt keelatud.

Korraldajate poolt suured, suur tänu ja sügav kummardus Politseile, Punasele Ristile ja Kolga-Jaani vabatahtlikele päästjatele. Teie põnevad ja harivad kontrollpunktid panid noortel silma särama ning mõtted liikuma. Aitäh ka teistele punktikohtunikele, abilistele ja vastutegevusele!

Samuti täname südamest Heimtali Põhikooli ja ERMi Heimtali muuseumit, et meid soojalt vastu võtsite. 

Kodutütarde arvestuses saavutasid äärmiselt tasavägises võistluses esimese koha võistkond Tauno Tilgad koosseisus: Angelia Nicolau Costa, Anette-Larissa Piir, Christella-Marleen Jürgens ja Eleanor Kõomägi. 

Teise koha saavutas taas Pöial-Liisi rühma võistkond koosseisus Liisa Reile, Emma Penter, Hanna-Marii Raudsepp ja Triin Marleen Taklaja. 

Kolmanda koha saavutas Rukkilille rühma võistkond koosseisus Saskia Tiido, Marta-Liisa Reinbach ja Heleen Ilves.

Noorte Kotkaste lippu hoidsid kõrgel Kalmetu noorkotkad Oliver Mättas, Keron Grünberg, Ats Kiik ja Sander Kõll.

Palju õnne võitjatele ning suur kummardus igale vaprale osalejale, kes raja läbis!

Kohtumiseni juba järgmisel radadel!

Diana Reile,

võistluse peakorraldaja

Galerii


Fotod: Kaspar Teas, Gunnar Teas

5.5.26

Kuidas noortejuhid droone õppisid lennutama

 


Kahel nädalavahetusel oli Kodutütarde ja Noorte Kotkaste noortejuhtidel võimalus läbida droonikoolitus, et hakata oma kodumalevates läbi viima drooniõpet, mis on sisse pandud ka uuendatud järguõppes  IV järgu riigikaitse osas.

Hommikul pidi vara tõusma, et õigeks ajaks kohale jõuaks. Sõit oli pikk, kuid ilus selge ilm ja kaunid Eesti maakohad tegid sõitmise nauditavaks. Autosõiduga saab avastada väga vahvaid Eestimaa paiku, mis pakuvad silmailu.
Kohale jõudes ootas meid koolitusmeeskond, kes Kuusalu Spordikeskuse suures saalis juba hoogsalt tegutses. Vaja oli oodata, sest kõik õppurid ei olnud veel kohale jõudnud. Jutustasin administraatoriga ja jutt läks karulaugu juurde, andsin juhiseid, kuidas head karulaugusoola teha.
Kogunesime spordisaali ja korraldaja tervitas meid kõiki, andis ülevaate, mis toimuma hakkab. Esimeseks ülesandeks oli lennu planeerimine. Kuna enne koolitust oli soovitav läbida MÕS 1-3, siis kõik see planeerimise info tuli ka sealt. 
Kui droonilend oli planeeritud ja instruktorile ette näidatud, jagati meid kolme meeskonda.
Kõigepealt läks meie meeskond planeeritud lendu sooritama DJI MINI-ga. Tundus, et kõik noortejuhid on hoidnud droone käes ja said ilusti hakkama. Loomulikult on oluline ka vilumus, sest mida rohkem on harjutatud, seda kiiremini ka lahendad ülesandeid. Selles harjutuses olid ära jagatud kõrgused, kus keegi lennata tohib. Olid madalad ja kõrged lennukoridorid. Ülesanneteks oli tuvastada esemeid, pildistada ja 360-kraadist videot teha.
Kui esimene töötuba läbi sai, oli juba lõunaaeg. Kui koolitus on huvitav ja kaasahaarav, siis aeg lendab linnutiivul.
Peale lõunat oli veel kaks õpituba. Järgmiseks liikus meie viieliikmeline meeskond drooni simulaatori töötuppa. Instruktor õpetas meid järk-järgult, kuidas tööle panna arvutisüsteem ja drooni simulaator. Kui kõik vajalikud esemed olid arvutiga ühendatud ja juhised antud, siis võis harjutamine alata. Peaks ütlema, et päris raske oli selle simulaatori drooni lennus hoida. 

Kuna kõikidel droonidel on oma eripärad, kuidas neid juhtida, siis seda peab tõesti harjutama ja õppima. Harjutasin kaua ma harjutasin, aga lõpuks suutsin nii palju, et maanduda oskasin juba päris hästi. Raja läbimisega läheb ikka päris mitu head päeva, et seda selgeks saada, aga ma arvan, et kui harjutad, siis saad ka meistriks. Lõpuks proovisime ka simulaatoris prillidega lennata, aga no see läks mul ikka päris metsa. Ei ole vaja enne ikka järgmist sammu edasi minna, kui üks on veel päris kõvasti ligadi-logadi.
Viimaseks õpitoaks oli DJI NEO. Selles õpitoas oli üles seatud erinevad ülesanded, mida tuli siis õppida ja läbida. Drooni koolitus tehti kõigile korraga ja seejärel läks harjutamiseks. Algul oli ikka raske aru saada, kuidas see pult ikka töötab. DJI NEO-l on WI-taoline pult, mida liigutades droon lendab just sinna, kuhu vaja. Algul ei saanud ma sellest süsteemist üldsegi aru, tahtsin ikka tagasi DJI MINI juurde minna, aju ja käsi ei tahtnud sugugi koostööd teha ja see ajas lausa marru. Tegin väikse pausi ja proovisin siis uuesti. Ei tea mis küll juhtus, aga minu aju hakkas koostööd tegema minu käega ja drooni lennutamine läks edukalt.  Viimane harjutus oli takistusrada, kus pidid üle ja läbi lendama rõngastest, siis edasi ümber värava ja tooli alt. See tooli alt lendamine oli suht võimatu ettevõtmine, arvasin, et ma ei saa kunagi sellega hakkama. Hingasin või äkki isegi ei hinganud ja uskuge või mitte, ma sain hakkama! Edasi oli vaja minna saali tagumise ukse juurde, kus oli vaja vaadata mingit numbrit ja edasi liikuda slaalomina takistusraja lõppu. Viimaseks pingutuseks oli vaja läbida korvpallikonstruktsioon, mis oli seina küljes kinni ja sealt oli vaja minna vahelt läbi, mitte alt ega pealt - ka see tundus algul kuidagi võimatu.
Vot see oli hea emotsioon, mis ma sealt sain ja seda tuleb anda edasi ka noortele. Eduelamus oli 100% ja seda tõestas ka instruktor.
Suur, suur tänu koolitajatele, et nii kaasahaarava koolituspäeva olite valmis planeerinud!

IV JÄRK / Alates 12-aastased
  • Teab õhudroonide ohutu kasutamise põhimõtteid, valmistab neid ette turvaliseks juhtimiseks ning omab praktilist kogemust lennutamisel
  • Mõistab droonide ehitust ja tööpõhimõtteid
  • Oskab hinnata inimtegurite ja keskkonnatingimuste mõju lennutegevusele
  • Rakendab lennuohutuse põhimõtteid droonilennutegevuses
  • Oskab planeerida lennutegevust
  • Omab praktilisi oskusi mehitamata õhusõiduki ohutuks käitamiseks nii simulaatoril kui ka reaalses lennutegevuses
Tekst ja fotod: Vika Zieds

25.4.26

Nutikate Rebaste rühma külaskäik Läti skautide laagrisse

 

17.–19. aprillini osales Sakala maleva Noorte Kotkaste rühm Nutikad Rebased rahvusvahelises laagris Lätis, Koćenis. Külas käidi Paistu Kooli sõpruskooli Koćeni skautidel, kes korraldasid traditsioonilise kevadlaagri „April Drops 2026“. Laagri jooksul avanes noortel võimalus tutvuda nii Läti skautide igapäevaelu kui ka nende pikaajaliste traditsioonidega.

Erinevused ja sarnasused

Üheks huvitavamaks tähelepanekuks oli erinevus osalemise põhimõtetes. Kui Noorte Kotkaste tegevused on noorliikmetele tasuta, siis skautide laagris osalemine on tasuline. Samas toob see kaasa olukorra, kus noorte osalus on väga teadlik ning puudumisi ei põhjendata kergekäeliselt.

Oluline roll laagris oli vanematel skautidel, kes kandsid hoolt nooremate eest – nad toetasid, juhendasid, toitlustasid, koristasid ning viisid läbi erinevaid tegevusi. Peakorraldaja jagas ülesandeid ning jälgis, et kogu laagrielu sujuks ladusalt. Oli selgelt näha, et tegemist on pikaajalise ja hästi toimiva koostööga, kus noored tegutsevad koos juhiga.


Laagrielu ja traditsioonid

Iga päev algas ja lõppes piduliku liputseremooniaga. Hommikuti heisati lipp hümni saatel ning õhtuti langetati see aupaklikult.

Kohe laagri alguses tutvustati osalejatele laagri teema legendi, millest lähtusid kõik järgnevad tegevused. Seekordseks teemaks oli nelja erineva maailma – džungli, põhjapooluse, ookeani ja kõrbe – lepitamine, kes olid omavahel tülli läinud.

Läbi mänguliste ja lõbusate tegevuste omandasid noored samal ajal skautlikke oskusi. Oli põnev näha, kuidas õppimine toimus märkamatult, läbi tegevuse ja koostöö. Saime palju häid ideid, mida saame oma laagrites rakendada, näiteks lihtsatest vahenditest tehtud noolemäng, köietöö ülesanded ning laagri legendist lähtuvad ülesanded.


Elamused ja kogemused

Laagri üks meeldejäävamaid hetki oli teise päeva õhtu, mil toimus etendus. Noored kehastasid erinevaid osapooli ning lahendasid ülesandeid, mis aitasid lahendada omavahelisi konflikte ning kõik lõppeski ühise leppimisega.

Üllatav oli see, et iga kogunemise alguses (eriti enne sööma asumist) lauldi mõni lõbus laul ja seda tegid kõik koos, nii nooremad kui vanemad. Laulmine oli loomulik osa laagrielust ning kandis endas tugevat ühtekuuluvustunnet.

Rahvusvaheline suhtlus toimus peamiselt inglise keeles, mis andis Nutikatele Rebastele hea võimaluse keelepraktikaks ning julgustas suhtlema uute inimestega.


Vaba aeg ja uued avastused

Lisaks laagri tegevustele külastati vabal ajal ka Valmiera linna, mis pakkus uusi elamusi ning võimalust tutvuda kohaliku eluolu ja kaubandusega. Noored olid üllatunud, et kohalikud kommid on väga head ja maitsevad teisiti kui kodumaised.


Kokkuvõtteks

Külaskäik Koćeni skautide juurde oli Nutikate Rebaste jaoks väga väärtuslik kogemus, mis pakkus uusi teadmisi ja ideid mängude korraldamisel, arendas iseseisvust ja koostööoskusi ning andis võimaluse tugevdada Paistu Kooli õpilaste pikaajalisi rahvusvahelisi sõprussuhteid ka Kaitseliidu tasandil. Sellised kohtumised aitavad noortel mõista erinevaid kultuure ning väärtustada nii oma kui ka teiste traditsioone.

 Oleme tänulikud Noorte Kotkaste organisatsioonile ja Kaitseliidule, kes võimaldasid meil sellest rahvusvahelisest kogemusest osa saada.

 

Antonina Eek,
Nutikate Rebaste rühmapealik


Galerii

21.4.26

Sakala maleva noorte meistrivõistlused Järvekülje auhinnale


Sakala maleva noorte
meistrivõistlused Järvekülje auhinnale toimusid Sakala maleva sisetiirus 13.-16. aprill 2026.















Üldarvestuse esikolmik

EesnimiPerekonnanimiKokkuKokkuPüstol+Püss kokku
1KarlLoik183198.8381.8
2FredKarakozov174196.7370.7
3MartinTjuška172197.4369.4


Püstol 20 laskuPüss 20 lasku
Tüdrukute noorem vanuserühm
Tüdrukute noorem vanuserühm
1RomilySülla1681RomilySülla198.7
2KarmenTukk1402LysandraLaanemäe196.4
3LysandraLaanemäe903KarmenTukk196
4Elise-LaureenSosi694Elise-LaureenSosi191.1
Poisid noorem vanuserühm
Poisid noorem vanuserühm
1AndreasHeinsoo1631AndreasHeinsoo204.7
2Otto JohannesPõrk1572Otto JohannesPõrk197.7
3KaarelTukk1433KaarelTukk194.1
4RihardKapp874RihardKapp188.2
5TrevorMozgovoi865Kevin LucasParis186.2
6KasparTeas696KasparTeas168.5
7Kevin LucasParis537TrevorMozgovoi164.5
8AtsAlas144.2
Tüdrukud vanem vanuserühm
1KarolinMäe159
Tüdrukud vanem vanuserühm
2AlexandraMuts1571KarolinMäe204.5
3BrittaMaaten1562HeleriinLaanemäe202.4
4AneteMozgovoi1463BrittaMaaten200.6
5HeleriinLaanemäe1174AlexandraMuts193.1
6Grethe-LiisSosi585AneteMozgovoi188.6
6Grethe-LiisSosi172.4
Poisid vanem vanuserühm
Poisid vanem vanuserühm
EesnimiPerekonnanimiKokku1MarkoTulp202.5
1KarlLoik1832KarlLoik198.8
2FredKarakozov1743MartinTjuška197.4
3MartinTjuška1724FredKarakozov196.7
4AkselAlas1665ViktorYevchgshyn195.9
5AkoAlas1586AkselAlas195.6
6ViktorYevchgshyn1497AkoAlas194.3
7MarkoTulp118