Sakala malev tähistas Eesti Vabariigi 105. aastapäeva

24. veebruaril kogunesid Sakala maleva liikmed Viljandi kesklinna pidulikule Eesti Vabariigi aastapäeva rivistusele. Pärast iseseisvusmanifesti ettelugemist Viljandi kohtumaja ees viis traditsiooniline rongkäik kindral J. Laidoneri ratsamonumendi juurde, millele asetati mälestuspärjad. Seejärel rivistus Sakala malev Tasuja puiesteel, kus major Silver Mäe Sakala maleva staabiülem maleva pealiku ülesannetes õnnitles kõiki pidupäeva puhul ning andis üle ergutused.

Silver Mäe rääkis, et eelmisel aastal mõõdeti Kaitseliidus liikmete aktiivsust, selle eesmärk oli, et malevad hakkaksid paremini ära märkima vabatahtlike tunde ja tegevusi, mida nad Kaitseliidus tegid. "Eelmise aasta kokkuvõttes tuli välja, et Sakala malev oli aktiivsuse kohapealt Eestis Tartu maleva järel teisel kohal. Arvesse läks Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmete panus. Sakala maleva naiskodukaitsjad olid Eestis kõige aktiivsemad ja panustasid kõige rohkem. Kaitseliitlased olid Eesti teised ja kokkuvõttes saimegi teise koha. Mõõtmine käis selliselt, et liideti kokku kõikide vabatahtlike panustatud tunnid ja jagati see maleva kaitseliitlaste ja naiskodukaitsjate tundidega. Tänan südamest kõiki, kes panustasid Kaitseliidu, Sakala maleva ja isiklikku arengusse!" selgitas Mäe.

Auastmed
Vanemseersant Mihkel Soolo
Seersant Andres Sakkov
Kapral Andi Kits
Kapral Meelis Haniott
Kapral Timo-Reimar Vigur
Kapral Steve Võsu
Kapral Rauno Tamm
Kapral Janek Lehtpuu
Kapral Andrus Keerd
Kapral Mario Mardim
Kapral Raili Pedak
Kapral Raimo Saar
Kapral Ergo Leilop
Kapral Martin Luhaäär
Kapral Erki Marksoo
Reamees Silver Puusepp
Reamees Karmen Toomsalu

Kaitseliidu ülema tänukiri
Urmas Saarik
Ervin Tamberg
Helir-Valdor Seeder

Sakala maleva rinnamärk
Kaupo Kokamägi
Aulis Laanejärv
Moonika Pärna

Malevapealiku tänukiri ja meene
Germo Saar

Malevapealiku tänukiri
Kert Karu
Andrus Keerd
Andres Räägel
Vaido Must

Malevapealiku tänu
Henri Argel
Erki Marksoo
Kennet Sihver

Galerii

Heimtali mõisas peeti Eesti riigi sünnipäeva

23. veebruaril korraldasid Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Alar Karu ja major Silver Mäe Sakala maleva staabiülem maleva pealiku ülesannetes Heimtali mõisa ringtalli Eesti Vabariigi 105. aastapäevale pühendatud vastuvõtu. 

Pidulikul üritusel andis major Silver Mäe üle ka tunnustused silmapaistvatele kaitseliitlastele.          

Major Silver Mäe pidupäevakõne:

Kallid viljandimaalased, Sakala maleva liikmed, head kuulajad!

Soovin teile kõigile kogu südamest õnne Eesti Vabariigi 105. aastapäevaks!

President Meri ütles 1997. aastal oma vabariigi aastapäeva kõnes: „Iseseisvus on ühiskondlik lepe, tänases maailmas veelgi enam kui eilses. Lepe eeldab usaldust. Usaldus ei ole kaasavara, mida on kogutud sukasäärde, kuni see on saanud täis. Usaldust tuleb igal jumalahommikul uuendada, päevast päeva taastada, kasvatada nagu kapitali ja hoida nagu algkapitali.“ 

Usun, et väljaöeldu kehtib tänaseni. Iseseisvus ja vabadus ei ole lihtsalt mingi asi, mille meie esivanemad meile Eesti Vabadussõjas välja võitlesid. Iseseisvus ja vabadus saab edasi kesta tänu ühiskondlikule leppele. Ja mul on hea meel tõdeda, et meil see ühiskondlik lepe kehtib. Kuidas muidu on Eesti ühiskond olnud niivõrd abivalmis Ukraina suhtes. Oleme teinud otsuseid mis piiravad meie teatuid tegevusvabadusi, mis omakorda on toonud kaasa hinnatõusu ja elukallinemise. Kuid see ei ole meid kui ühiskonnana murdnud. Me usaldame üksteist ja tänu sellele usaldusele oleme vabad ja iseseisvad. 

Möödunud aasta jooksul liitus Kaitseliiduga pea 4400 inimest. Nendest 78 kodanikku liitus Sakala malevaga ja pea 40 liitus Naiskodukaitsega. Võrreldes meie senise maleva isikkoosseisu arvuga on uute liitunute arv vägagi suur. Mis tõi kaasa nii staabi koosseisule kui ka juba liitunud vabatahtlikele suurenenud töömahu. Iga astme ülemale tuli sellega juurde tööd, mida tehti omast vabast ajast. Ja seda oli ka tulemustest näha. Sakala malev oli 2022. aastal Kaitseliidus olevatest malevatest teine, kus vabatahtlikud panustasid kõige rohkem tunde erinevatele tegevustele. Olgu selleks sõjaline väljaõpe või mittesõjaline väljaõpe. Ja seoses sellega tänan ma südamest kõiki maleva liikmeid nende antud panuse eest!

Eestile truuks jäämine ei tähenda seda, et kogu oma elu peab Eestis elama. Usun siiralt, et noored peavadki vahel mööda maailma ringi rändama. Et kogeda ja näha seda, kuidas mujal maailmas tegutsetakse. See avab meie maailma ja võimet mõista meist erineva mõttemaailmaga inimesi. Me ei pea nendega alati nõustuma, aga oleksime võimelised mõistma. Ja läbi selle saavad meie tulevased generatsioonid samuti kaitsta meie vabadust ja riiki. Kaitsmine ei pea alati tähendama füüsilist võitlust, vaid enda vabadusi saab hoida ka läbi mõistmise ja hoolimise ning avatud meelega. Aga siinkohal mängib üliolulist rolli haridus ja haritus. Täna kinnitas vabariigi valitsus heaks riiklike õppekavade muudatuste määruse, mille eesmärk on ajakohastada põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad. Kuid ainult sellest ei piisa. Kool ei ole mingi müstiline koht, kuhu hommikul paneme oma lapsed ja kust õhtul saame tagasi õigete väärtuste ja kasvatusega inimesed. Selline mõttemaailm kehtis, kui Eesti ei olnud veel vaba. Igasuguse noore harimine, väärtuste kujunemine ja mõtemaailm hakkab ikkagi pihta kodust. Ja usun, et siinkohal on meil kõigil olemas viis kuidas paremad olla. 

Pastor Harry Emerson Fosdick on öelnud: „Vabadus on alati ohtlik, aga see on kõige ohutum asi, mis meil on“. Meie sihiks on täna ja igal järgmisel, nagu oli ka eelmisel aastapäeval see, et Eesti Vabariik JÄÄB!

Võtke täna ja homme aega, et tähistada Eesti Vabariigi 105. aastapäeva, sest Eesti - see on meie kodu ja eestlased, need oleme meie. 

Kaunist Eesti Vabariigi aastapäeva meile kõigile! Elagu Eesti!

Sõjaväelised auastmed:
Kapten - Martin Link
Leitnant - Tauno Tilk
Nooremleitnant - Eik Erich Tahk

Kaitseliidu teenetemedali II klass:
Viljar Sedrik
Indrek Feldmann
Jan Kraner

Kaitseliidu teenetemedali III klass:
Aarne Kalm
Marvin Tirmaste
Urmas Suits

Sakala maleva teenetemärgi III klass:
Marge Laiõunpuu
Tarmo Joost
Riho Tõnisalu
Arno Sula

Galerii:

Viljandi valla teenetemärgi pälvisid noortejuhid Antonina Eek ja Vika Zieds

Eesti Vabariigi 105. sünnipäeva eel pälvisid Viljandi valla teenetemärgi noortejuhid Antonina Eek ja Vika Zieds. Viljandi valla teenetemärk antakse isikule, kelle töö, looming või panus on toonud märgatavat ühiskondlikku kasu Viljandi vallas.

ANTONINA EEK on olnud vabatahtliku noortejuhina Kaitseliidu Sakala maleva Noorte Kotkaste Nutikate Rebaste rühmapealik alates 2008. aasta maikuust. Rühmapealikuna on ta arendanud noorte isamaalisi väärtusi ning andnud neile võimaluse osaleda kodanikukasvatuse suunitlusega huvihariduses, mis hõlmab Noorte Kotkaste järguõppe ja erikatse teemasid.  

Peamiste tegevusvaldkondadena on Antonina planeerinud ja viinud läbi väljaõpetel erinevaid teemasid, nagu riigikaitseline õpe, Eesti ajalugu ja kultuur, esmaabi, orienteerumine ja matkamine, ellujäämine metsas, loodusharidus ning muud vajalikud oskused kogu eluks. 

Antonina on hea korraldaja ja meeskonnakaaslane, kaasates väljaõppe läbiviimisel ka teiste struktuuriüksuste tegev- ja toetajaliikmeid Kaitseliidust, Naiskodukaitsest ja Kodutütarde noortejuhte, pidades koostööd väga oluliseks.  

Antoninat on vabatahtliku töö ja hindamatu panuse eest tunnustatud mitmete tänukirjade ja medalitega. Aastal 2011 tunnustati Noorte Kotkaste teenetemärgiga, 2016. aastal hindamatu töö eest Noorte Kotkaste teeneterist III klass ja  ta on 2020. aasta võidupühal tunnustatud Viljandimaale võidutule toojana Võidutule medaliga.

Antonina töötab Paistu Koolis kunsti- ja käsitööõpetajana. Ühtlasi on ta Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kogukonnahariduse ja huvitegevuse õppekava viimase kursuse tudeng. Lisaks 

Noorte Kotkaste huviringile viib ta läbi ka loodusringi aidates õpilastel loodust ja keskkonda 

väärtustada ning hoida. Paistu rahvamajas juhendab ta läbi käsitöö- ja draamaringi.

2022. aasta suvel juhtis ja korraldas Antonina Eesti ja Ukraina seikluslaagreid, kus Eesti noored aitasid paadisõidu, mängude ja muu põneva tegevuse käigus ukrainlastel eesti keelt omandada. Samuti on ta aidanud tõlketööga paljusid Viljandimaal elavaid ukrainlasi.

Lisaks kõigele on ta ka osaline pereettevõttes, mis kasvatab metsapuutaimi ning seeläbi antakse oma panus metsade taastamisele. 

Antonina on väga hea meeskonnakaaslane, kes väärtustab koostööd ning inimesi enda ümber.

VIKA ZIEDS on Naiskodukaitse liige olnud pea 20 aastat ja kogu selle aja on ta järjepidevalt aktiivselt tegutsenud.  Aastaid on Vika oma tegevusega andnud oma panuse kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Ta viib Sakala ringkonnas läbi baasväljaõppe esmaabimoodulit. 

Viimastel aastatel on Vika lõpetanud Kaitseliidu Kooli nooremallohvitreri erialakursuse, sanitarikursuse ja parameediku kursuse ning praegu õpib Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õenduse õppetoolis teisel kursusel.

Tema eesmärk ei ole koolitada ainult naiskodukaitsjaid ja noori vaid ka nende vanemaid ja teisi kogukonna liikmeid. Ühe näitena paljudest võib esile tuua eelmise aasta 15. ja 16. oktoobri, kui kampaania "Maailm elustab" raames oli Mustla rahvamajas ja Coopi kaupluses oli võimalik Vika eestvedamisel harjutada elustamisvõtteid. Ta ise leiab, et õppimine on talle andnud suurepärase võimaluse tegelda reaalses elus oluliste teemadega ja andnud enesekindluse jagada neid teadmisi ka teistele.

Vika panustab väga suure osa oma vabast tahtest ja südamest noorte tegevuse arendamisele. Ta on Holstre Koolis ja Tarvastu Gümnaasiumis tegutsevate Kodutütarde rühmade rühmavanem ning Mustlas tegutsevate Noorte Kotkaste rühmapealiku abi.

Vika eestvedamisel on lisandunud noortetegevusse mitmeid arendusi. Noored on rohkem metsas käima hakanud ja rohkem mõeldakse ka seotusele Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega.

Samuti veab Vika mitmeid heategevuslike projekte. Näiteks eelmisel aastal oli Vika üheks eestvedajatest Naiskodukaitse esimese esinaise Mari Raamoti sünnikohas avatud mälestupingi 

paigaldamise projektis. Vika kaasamisel aitasid Tarvastu Taevavõtmete rühma kodutütred koguda raha sünnikohta pingi paigaldamiseks. Selleks korraldati kahe aasta jooksul eri kohtades heategevuslikku loteriid. Kodutütred meisterdasid loterii jaoks mitmesuguseid tooteid ning aitasid õnneloosi ka ette valmistada ja läbi viia.

Mullu 4. märtsil toimus Mustla rahvamajas ja 17. märtsil Viiratsi rahvamajas infopäev “Valmisolek enda ja teiste aitamiseks”. Rääkima tulid Viljandi valla esindajad, Kaitseliit, Päästeamet, 

Punane Rist ja Politsei. Ürituse eestvedajaks oli Vika ning korraldusmeeskonda olid kaasatud Sakala ringkonna Tarvastu Taevavõtme rühma kodutütred. Noored aitasid valmis panna saali ja infolaua, jagasid kaitsemaske ja kontrollisid vaktsiinipasse.

Sakala malev tänas ettevõtteid

 

Sakala malev kutsus 21. veebruaril tänuüritusele 25 ettevõtet ja asutust, kelle töötajad osalesid eelmisel aastal toimunud LaKo reservõppekogunemisel,

kuid töötajatele jäeti nende palk alles või maksti palga ja õppekogunemise tasu vahe kinni. 

"Sakala malev soovis antud ettevõtteid

tänada vastutulelikkuse eest maleva liikmete suhtes ja riigikaitse toetamise eest," selgitas major Silver Mäe.

Viraito OÜ

TIMBERSTON OÜ

Electrum AS

AS Viljandi Aken & Uks

Print Best OÜ 

Puurvesi OÜ

OÜ Andry MT 

Amserv Viljandi 

SANDMANI GRUPI AS

Eesti Energia kontserni kuuluv Enefit Connect OÜ

Nordecon AS 

AS PRISTIS 

FIE Marek Rahu 

AS LandCredit

Viljandi Jakobsoni Kool 

AS Nuia PMT

Sanber OÜ

Tactical Solution OÜ

Eesti Maaülikool 

Elite Logistics OÜ

HANVAL METALL OÜ

AS G4S Eesti

Lennuliiklusteeninduse AS 

AS LHV pank

Abja Tarbijate Ühistu 

Horeca Service OÜ (Pärnu filiaal)

Sakala laskurid noppisid võidumedaleid

Veebruari teisel nädalavahetusel toimusid Harjumaal Sakus nii Eesti meistrivõistlused kui ka Kaitseliidu meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises.

11. veebruaril olid Eesti meistrivõistlused, kus põhivõistlustele pääses meeste püstoli harjutuses 30 paremat laskurit, nende hulgas Sakala malevast Silver Mäe ja Aleksander Kalitventsev.

Silver Mäe lasi isikliku tulemuse 560 punkti ja pääses finaali, kus pälvis 5. koha. Aleksander Kalitventsev lasi ka isikliku rekordi - 551 punkti ja saavutas meeste seas 14. koha. 

Sakala maleva naistest pääses püstoli laskmise põhivõistlusele 20 parema hulka neli: Marja Kirss, Kairi Heinsoo. Marja Kirss võitis pingelises finaalis hõbemedali (tulemus 553) ja Kairi Heinsoo pronksmedali (547), Marit Pleiats saavutas 15. koha (537) ja Andra Soopa 16. koha (534). 

12. veebruaril läksid läksid laskurid tulejoonele Kaitseliidu meistrivõistlustel.  

Sakala malevasse tõi meistritiitli Marja Kirss, teise koha saavutas Mikk Pinsel ning kolmandale kohale jõudsid Andra Soopa ja Laura-Liisa Kolomets.

Ühe tüdruku asemel kaks. Värske kaitseliitlase esmatutvus Rahega

MAREK TIITS,
kaitseliitlane

Eks see ole vana tõde, et mehed jäävad poisteks elu lõpuni. Ja kui silmapiiril on uus mänguasi, kipub vana, mis parasjagu käes, korraks soosingust välja langema ning mees-poiss, meelas pilk silmis, õhinal uue lelu poole paterdama. Ei ole lood kuidagi teisiti ka siis, kui kõne all pole mitte mänguasjad, vaid tulirelvad ning poisiks kehastub kaitseliitlane.

Sõnaga: veel üpris värskest Sakala maleva võitlejast siinkirjutaja sai kätte oma uue relva, R-20 ehk maakeeli Rahe ning see tuli kohe normaaljooksule seada ja Rahe-plikaga lähemat tutvust teha. Vana armastus, SOKkl-i ajal südame külge kasvanud AK-4, jäi sel lörtsisel laupäeval lattu ootama. Kui te küsite, miks ma relvadest rääkides õrnema soo mängu toon, siis tuleneb see lihtsalt sellest, et ilmselt ei ole ühtki ajateenijat, kaitseväelast, kaitseliitlast või muidu võitlejat, kes oma relva suhtes vähemat hellust, hoolt ja lembumust üles näitaks, kui ta seda tavaliselt oma naise või pruudi (naisterahvastest võitlejate puhul oma mehe või peika) suhtes teeb. Kui AK-4 oli põhiõppe vältel saanud vaata et osaks minu ihust, siis Rahe näol oli tegemist justkui uue ja põneva tüdrukuga, kellega lähema tutvuse tegemine meeled erksaks lõi. Abielumehena, muidugi, patujutt, aga ehk saan selle allegooria andeks.

Vaid korra varem olin saanud Rahet käes hoida ning selle punatäppsihikust õppeklassis sisse piiluda. Mis ehmatas, vaimustas ja kummastas korraga, oli mõistagi relva kaal. Rahe on AK-4ga võrreldes lausa mänguasjalikult kerge, mis paneb esimesel pilgul teda pisut umbusklikult käes veeretama ning piiluma, ega tal ometi ole kusagil osi, mille uut relva käte vahel hoides kogemata katki võiks teha. 

Ei ole. Tol lörtsisajusel hommikul Väluste lasketiirus relvaõppetundi alustades sai kiiresti selgeks, et tegemist on igati tubli tükiga, mille puhul tema sulgkaal on saavutet lihtsalt läbimõeldud inseneeriavõtetega. Juba üksi kerge, reguleeritav kaba, mille sisse on peidetud taandurvedru, võtab relval AK-4ga võrreldes tuntavalt kaalu vähemaks. Relva üldpikkus on AK-4 omast ligi 13 sentimeetrit lühem, sealhulgas vintraua pikkuse vahe koguni 8,3 sentimeetrit; väiksem on ka kaliiber. See kõik annabki kokku 1,1-kilogrammise kaalumiinuse Rahe kasuks. Muidugi tuleb selle kõige nimel järele anda tulejõus ning täpsuses pikemalt vahemaalt tulistades. 

Rahe on AK-4ga võrreldes lausa mänguasjalikult kerge,
mis paneb esimesel pilgul teda pisut umbusklikult käes veeretama
ning piiluma, ega tal ometi ole kusagil osi,
mille uut relva käte vahel hoides kogemata katki võiks teha. 

Positsioonil istudes on sinu suunas nihkuvat vaenumeest seetõttu AK-4ga tuntavalt efektiivsem mõjutada. Ent see kõik ei pisenda Rahe mõnusust ega naudingut sellest, kuidas ta käes istub. Õigupoolest kippus mul naeratus näole. Kui mõtlesin sellele, kui palju lihtsam on mul eesootavail õppepäevadel oma sanitarikolaga ja isikliku varustusega ringi müdistades Rahega opereerida ja kui tülikas oli see kohati AK-4ga, siis juba üksnes selle tõttu pani Rahe mu südame sulama.

Kui selgus, et Rahel on kõik oluliselt mehhanismid dubleeritud relva mõlemale küljele, nii kaitseriiv, vinnastushoob, salveriiv kui Rahel küljes olev mõnus lisa, lukustopper; ja lisaks neile on relvaraamil ääretult lihtne rihm ja selle kinnitussüsteem kolme kinnituspunktiga, läks naeratus veelgi suuremaks. Päris kõrvuni venis suu aga siis, kui läks relva lahtivõtmiseks. Erinevaid osi ja osakesi, mis võiksid või saaksid keerulistes tingimustes relva hooldades kaotsi minna, on Rahel vähe. 

Lukuraam ja lukk on tehtud äärmuseni lihtsaks. Seda viimast hindavad ilmselt eriti kõik need, kes AK-4 kohati pöörasuseni kapriisse lukuga maadelnud, küüsi pahupidi pööranud ja tõrkuvate rullikute peale vihaselt karjunud.

Ka on Rahe hooldusvajadus tulenevalt ümberlaadimissüsteemi erinevusest oluliselt madalamate nõudmistega kui AK-4 oma. Püssirohugaasid ega -jäägid lukukotta ei pääse, mis tähendab, et tõsiselt nühkimist vajavaid osi on Rahel rootslannast oluliselt vähem. Selle argumendiga võidab Rahe ilmselt nii mõnegi tahmaste näppudega jalaväelase südame.

Igatahes, ohutustehnika üle korratud ning Rahe välis- ja siseelu selgeks tehtud, oli aeg tiiru suunduda ning uue kaaslanna sääred normaaljooksule seada. Selles polnud midagi uut ega üllatavat, vahe seisnes vaid selles, et kui raudsihikud paika sätitud, tuli sama teha ka punatäppsihikuga. Minul läks raudsihiku seadmiseks tarvis kaht reguleerimist ning punatäpi jooksma panekuks kolme. Instruktoriga 25 ja 100 meetri tulejoonte ning sihtmärkide vahet vantsides sain taas kinnitust sellele, et pean oma ajakavast ja argielust hammustama Kaitseliidu tegemiste jaoks veel priskema tüki, sest laskepäevadel osalemise tarvidus karjus vastu iga laskekorra järel: kipun päästikut menetledes ja lasku sooritades relva kuidagimoodi reflektoorselt paremale "rebima". Ei midagi uut, sama häda kimbutas mind ka rootslannaga hullates. Ja selle häda vastu aitab ainult praktika.

Normaaljooksule seatud Rahe on 100 meetri pealt kenasti täpne ning teeb tõrkumata kõik, mis kästud ja täpselt seal, kus kästud. Eksperimendi korras ning AK-4 erinevust Rahest demonstreerimaks, viis instruktor meid ka 300 meetri joonele; ja seal tuli kahe relva vaheline kõige põhimõttelisem erinevus halastamatult ilmsiks. Kompenseerisin, mis ma kompenseerisin, 300 meetri pealt suutsin kümnest lasust sihtmärgi "alfasse" saata vaid kaks. Seitse mürtsu läksid "charlie" äärealadele ning üks kaitsevalli sisse käike uuristama. "Pole viga," lohutas instruktor. "Rahega kolmesaja pealt vaenlasele pihta saada on juba tubli tegu iseenesest."

Normaaljooksule seatud Rahe on 100 meetri pealt kenasti täpne
ning teeb tõrkumata kõik,
mis kästud ja täpselt seal, kus kästud.

Ma nõustusin sellega innukalt, ent kui paar päeva hiljem kukkus postkasti kompaniiülema kiri eesootava laskepäeva kohta, kus Rahedega laskeharjutusi saab teha, tegi see tuju ikkagi mõnusaks.

Aga ... AK-4, minu rootslanna, ka tema jääb minuga. Ta ootab kannatlikult laos ning teda ei häiri teadmine, et minu elus on nüüd veel üks, uus ja naeruhimuline plika. Küllap tuleb mul veel väärikas rootslanna nii mõnigi kord jalutuskäigule viia. Kavatsen teda siis laesäärele patsutada ja öelda: "Helga, kõik on hästi."

Tartu rahuleping 23

Tartu rahu aastapäev 2.2.23

Galerii