Reservõppekogunemine Ussisõnad toimub Viljandimaal 15.-24. septembrini. Lõuna maakaitseringkonnas oodatakse õppusele ligikaudu 3000 reservväelast, neist 300 osalevad Viljandimaal.
Sakala maleva pealik major Andres Lapi selgitusel on Ussisõnad jada sündmusi, mis kulmineeruvad reservväelaste õppekogunemisega, mida viiakse läbi üle Eesti. Eripärane on õppus seetõttu, et selle läbiviimise eest vastutab Kaitseliit.
"Operatsiooniga Ussisõnad suurendame me sõjaaja kaitseväge 10 000 inimese võrra. Sisuliselt on see üks suuremaid kvantitatiivseid arenguhüppeid kaitseväe ajaloos, mis toimub pooleteise aasta jooksul. See on kahtlemata suur väljakutse kaitseväele ja Kaitseliidule, kuid julgeolekuolukord meie ümber ei anna meile õigust teha neid asju aeglasemalt või väiksemas mahus," ütles kaitseväe juhataja kindral Martin Herem.
"Õppuse korraldamise põhjusi kaugelt otsima ei pea. Pärast Vene Föderatsiooni täiemahulise agressiooni algust analüüsis Eesti riigikaitse juhtkond võimalusi, kuidas riigikaitset tugevdada ning üheks meetmeks jäi lauale maakaitse võime suurendamine ja tugevdamine. Kaitseväe juhataja tegi ettepaneku suurendada maakaitse võimet 10 000 üldreservis oleva võitleja võrra," rääkis Andres Lapp.
Ussisõnade ettevalmistus on major Lapi sõnul kestnud poolteist aastat. Töö algas üldreservi hulgast isikkoosseisu valimise ja määramisega ning seda tehti selliselt, et inimesed saaksid teenistusse määratud piirkondadesse, kust on nad pärit või kus nad elavad. Sellele järgnes varustushangete ettevalmistamine ja administreerimine.
“Mis puudutab Lõuna maakaitseringkonda, siis meie teeme seda õppust veidi teistmoodi kui teised, nimelt on õppus kahe etapiline,” täpsustas Lapp. Esimene etapp toimus 12. ja 13. augustil kõigis Lõuna maakaitseringkonna vastutusalades ning sinna olid kutsutud jao- ja rühmaülemad ning rühmavanemad, kellele selgitati nende rolli sõjaväeliste juhtidena. Samuti täpsustati kokkutulnute personaliandmeid, et võimalusel viia kokku teenistusülesannete täitmine nende elukutsega. Lisaks said osalejad meeldetuletavalt sõduri põhioskuste väljaõpet.
Andres Lapi andmetel kutsutakse Lõuna maakaitseringkonnas reservõppekogunemisele suurusjärgus 3000 reservväelast. “Viljandimaa ja Sakala malev saavad sellest väiksema portsu – meile on tulemas 300 reservväelast, mis omakorda on 9 maakaitse rühma.”
Kutse saavad ja on juba saanud üldreservis olijad, kes on ajateenistuse läbinud viis või rohkem aastat tagasi. “Ülesanded kriisi ajal laiemalt on jõustruktuuride ja ametkondade toetamine. Mis puudutab maakaitse sõjaaja ülesandeid, siis need on eelkõige vaatlus, objektide julgestamine, teeliikluse kontroll (maa-ala sulgemine või liikluses kontrollpunktide rajamine), info kogumine ja andmete edastamine. Lisaks peavad maakaitseüksused olema võimelised teostama oma vastutusalades varitsusi ja vajaduse korral liituvad maakaitse võitlejad Kaitseliidu koosseisuga,” rääkis major.
Ussisõnad kestavad Viljandimaal 15.-24. septembrini. Esimesel kolmel päeval kogunevad reservväelastest juhid teadmisi täiendama ja ettevalmistusi tegema. Peaasjalikult tegutsetakse siis Sakala maleva staabi territooriumil ja ümbruses ning Välustes tehakse taktikalised drillid ja laskeharjutused.
18. septembril liitub õppusega reakoosseis, mis on arvuliselt oluliselt suurem. Õppus kogu koosseisuga on Viljandimaal planeeritud kolmes asukohas.
Esimene on seotud Sakala maleva staabi ja Pärsti alaga. “Siin vahel võib olla hommikul ja õhtul tavapärasest rohkem liikumist. Enam on ka müra, sest kasutatakse vahendeid lahingsituatsioonide imiteerimiseks, aga seda teeme maastikul, mitte kellegi koduhoovis,” selgitas major.
Teine ala on Leie asulas ja selle lähedastel RMK kinnistutel. Kolmas on Mõisaküla ümbrus.
Lapp kinnitas, et õppusel hoitakse mõõdukat joont ja peetakse kinni öörahu reeglitest ning kindlasti teavitatakse kohalikku elanikkonda täpsemalt kuupäevadest ja piirkondadest. “Malev soovib tänada tööandjaid mõistva ja toetava suhtumise eest. Igal maakaitse sõduril ja ülemal on hea tulla õppusele kui tööandja on osalemist toetav ja soodustav. Eks see ole ju lõpuks ka tööandjate ja ettevõtjate huvi, et me kõik koos suudame tagada Eestis maksimaalse julgeoleku, turvatunde ja läbi selle ka toimiva majanduskeskkonna tulevikuks.”
Reservõppel osalemiseks saadab kutse Kaitseressursside Amet, mis korraldab ühtlasi osalemisest vabastamist. “Kui kellelgi on tervislikud või mingid muud ettenägematud asjaolud, mille tõttu ta ei saa osaleda, tuleb kindlasti Kaitseressursside Ametiga ühendust võtta, et dokumendid saaksid korda,” rääkis Lapp. “Me kindlasti ei taha, et teadmatusest, ajapuudusest või asjaajamatusest satuvad inimesed olukorda, kus nad peavad hiljem osalema mingisugustes menetlustes ja andma täiendavaid selgitusi,” tõdes ta ning lisas, et Sakala malev ja Lõuna maakaitseringkond saavad anda vajadusel nõu ja olla moraalseks toeks.
Malevapealik rõhutas, et kui reservväelasel tekivad viimasel hetkel õppusel osalemist takistavad põhjused, siis ta annaks sellest viivitamatult teada nii Kaitseressursside Ametile kui ka Sakala malevale. “Ootame reservväelastelt rohket osavõttu. Tulge hea tujuga – see on hea võimalus oma igapäevaste tööde kõrvalt riigikaitsesse panustada!” ütles Andres Lapp.
