29.1.23

Karksi-Nuias toimus juubelihõnguline Kärstna lahingu mälestusmäng

Laupäeval, 28. jaanuaril kogunesid noorimad, 7–11-aastased kodutütred ja noorkotkad Karksi-Nuia, et osaleda Vabadussõja Kärstna lahingule pühendatud matkamängul. Sedakorda siis juba 30. korda ning korraldamise au lasus tänavu Kodutütarde Sakala ringkonnal.

Kell 10.30 rivistas Kitzbergi gümnaasiumi õuel mängijad üles ürituse korraldamise eest vastutav Kodutütarde Pöial-Liisi rühmavanem Tiina Türk. Võistlejaid tervitas Kodutütarde Sakala ringkonnavanem Eda Kivisild. “Ma soovin, et te kõik võidaksite! Kui mitte mängu, siis vähemalt iseennast,” lausus Kivisild. Seejärel palus Sakala maleva pealiku kohusetäitja Silver Mäe võistlejatel kõvasti plaksutada. “Plaksutage iseendale ja olge iseenda üle uhked! Ja mul on suur rõõm, et teid on täna siin nii palju!” ütles Mäe noori teele saates. 

Kell 11 suunduski 17 neljaliikmelist tiimi umbes viiekilomeetrisele rajale. Ees ootas 11 kontrollpunkti ülesannetega, mille lahendamiseks oli vaja nii kodutütarde kui noorkotkaste V–VI järgu teadmisi ja oskusi. Aega raja läbimiseks oli kolm tundi ning punktide läbimise järjekorra sai iga meeskond omavahelisel kokkuleppel ise valida – kes alustas kõige lähematest koolimaja ümbruses olnud punktidest, kes võttis esmalt suuna kõige kaugemale, et siis lõpetada koolimajas olevas finišis, kus kontrolliti üle võistlejate varustus. Ülesannete lahendamiseks oli aega 8 minutit. 

Jõudu ja täpsust sai proovile panna saapaviskes. Selleks olid joonele seatud neli paari omavahel kokkuseotud saapaid, mille iga võistleja lendu saatis. Kohtunik Ebe Õnne täpsustas, et üle mõõdeti kõik visked ning tiimile läks kirja see, mis kogus kõige rohkem meetreid. Kelgusõidul tuli üles näidata osavust ja nutikust, kuidas mahutada kogu tiim ühele kelgule ja nii mäest võimalikult kaugele alla tuhiseda.

Laste loodusteadmisi kontrolliti taimede ja lindude äratundmisega. Pudelitesse olid pistetud näiteks kuivatatud õunatükid, piparmünt ja nõges, kõige paremini teadsid nuputajad aga kõrvitsaseemneid. Lindude määramisel olid abivahendiks pehmed mängulinnud, mis vajutades ka laulsid. “Lapsed olid üllatunud, et ohakalind laulab nii ilusasti,” tõdes kohtunik Kätlin Ulk ja kiitis mängijate head omavahelist koostööd. Karksi jaoskonna naiskodukaitsjad kontrollisid, mida oskavad lapsed teha, kui leiavad eest maha kukkunud inimese, kes küll hingab, ent pole teadvusel. Kiita said need, kes oskasid ta keerata stabiilsesse küliliasendisse, kontrollida hingamist ja helistada 112.

Karksi-Nuia kultuurikeskuse naabruses tuli lastel demonstreerida seda, kui hästi nad tunnevad ilmakaari ning määrata mis ilmakaares asub kirjanik August Kitzbergi kuju. Abivahendiks oli maas suur puust kompass. Palju elevust pakkus pusleülesanne, kus tuli elevandikujulisele alusele mahutada väiksed puidust elevandikesed. Samuti oli lastele meelepärane pudelivise, mida ilmselt on päris palju omavahel ka harjutatud.

12. kontrollpunktis tuli lõksuga kinnitada nöörile õigesse järjekorda riigipühad, just nii nagu need kalendriaastas ajaliselt üksteise järel tulevad. Miinuspunktid aga läksid kirja selle eest, kui ajateljele jõudsid ka tähtpäevad. Punkti kohtunik Moonika Pärna tõdes, et siin oli ülioluline lugeda juhendit hoolikalt ja selle järgi toimida. Seda ülesannet nimetasid mitmed võistlejad üheks keerulisemaks.

Pärast üsna kõledas tuules matkamist oli kuum supp igati omal kohal ning paremusjärjestuse selgumist oodates jaksasid lapsed kooli võimlas palle taga ajada. Eda Kivisild rääkis põhjalikult Kärstna lahingu ajaloost ning seejärel tunnustati osalejaid. Igaüks sai endale mälestuseks Kärstna lahingumängu 30. aastapäeva embleemi.

ESIKOLMIKUD
Kodutütarde arvestuses
1. Pärlipüüdjad
2. Tarvastu algajad
3. Paalalinna Kodutütred 1

Noorte Kotkaste arvestuses
1. Nutikad Rebased
2. Nutikad Rebased 2
3. 8jalad

MÄNG
    • Kärstna lahingu matkamängu korraldatakse Eesti vabadussõja ajal 2.–6. jaanuaril 1919 Kärstna ümbruses toimunud murranguliste lahingute mälestuseks. Need olid ühed strateegiliselt olulisemad lahingud lõunarindel. Siin murti Punaarmee pealetungi ind ja lõppesid selle katsed liikuda edasi Viljandi poole. Viljandimaal olid Kärstna lahingud vabadussõja kõige ohvriterohkemad võitlused.
    • Kärstna lahingute mälestuseks korraldati esimene matkamäng 1993. aastal Kärstnas. Selle kutsus ellu toonane Kärstna kooli ajalooõpetaja Priit Silla, kes mängu aastaid eest vedas.
    • Kuni 2021. aastani korraldati Kärstna lahingumängu Kärstna ümbruses, et aga sealsed rajad olid osalejatel juba peas, hakati seda nimetama Kärstna lahingu mälestusmänguks ja võistlusrada on erinevates Viljandimaa kohtades.

Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas 

Galerii

23.1.23

LõMKR ja Sakala MV õhkrelvadest laskmises



Sakala maleva meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises toimusid 16.-21. jaanuarini Sakala malevas. Võistlustulle astus 5 malevat ning anti 96 starti. Võrdluseks: mullu pani end proovile 3 malevat ja anti 66 starti.




TULEMUSED

Võistkondlik arvestus
Sakala malev 2729,3
Põlva malev 1820,8
Tartu malev 1476,6
Võru malev 1026,4
Valga malev 322

40 lasku, õhupüss, üldarvestus
1. Marianne Tavits (Tartu) - 399,9
2. Kristina Mölder (Tartu) - 399,7
3. Marja Kirss (Sakala) - 362,3

40 lasku, õhupüstol, üldarvestus
1. Allar Mürk (Sakala) - 368
2. Aleksander Kalitventsev (Sakala) - 363
3. Marja Kirss (Sakala) - 362

40 lasku, õhupüstol, tüdrukud
1. Loretta Silm - 342
2. Katerina Herma - 331
3. Mall Vaikla - 317

40 lasku, õhupüstol, poisid
1. Aleksander Kalitventsev - 363
2. Mikk Pinsel - 346
3. Reimo Jürjo - 332

40 lasku, õhupüss, tüdrukud
1. Laura-Liisa Kolomets - 331,7
2. Ketely Ždanov - 324,2
3. Liisa Suviste - 271,4

40 lasku, õhupüss, poisid
1. Reimo Jürjo - 310,9
2. Aksel Alas - 259,1
3. Aleksander Kalitventsev - 244,4

40 lasku, õhupüstol, mehed
1. Allar Mürk - 368
2. Silver Mäe - 359
3. Andu Heinsoo - 353

40 lasku, õhupüstol, naised
1. Marja Kirss - 362
2. Andra Soopa - 357
3. Marit Pleiats - 356

40 lasku, õhupüss, mehed
1. Guido Riitsalu - 340,1
2. Ivar Siidirätsep - 337,7
3. Toomas Taimre - 279,5

40 lasku, õhupüss, naised
1. Marja Kirss - 362,3
2. Marit Pleiats - 341,5
3. Aili Mägi - 325,1

Fotod võistluselt

22.1.23

Kodutütarde aasta pärl veeres Paalalinna rühma kätte


Pühapäeval leidis Harjumaal Siidrifarmis aset Kodutütarde 91. aastapäeva pidu, kus võeti kokku möödunud teguderohke aasta ja tunnustati tublimaid. 

Kodutütarde aasta pärli pälvis Sakala ringkonna Paalalinna rühm aasta jooksul korraldatud heategevuslike ürituste eest. 

Kodutütarde teeneterist anti Kodutütarde Sakala ringkonna instruktorile Tiina Otile ja Taevavõtme rühma vanemale Vika Ziedsile, Kodutütarde hõbetatud teeneteristi sai Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaine Jane Koitlepp.

Paalalinna rühma kodutütred korraldasid 2022. aastal kaks heategevuslikku projekti: heategevuslik laat ja jõuluüritus Viljandi Hoolekandekeskuse eakatele.

15. novembril toimus Viljandi Paalalinna koolis kodutütarde eestvedamisel heategevuslik laat, millel saadud tulu 225 eurot annetasid TÜK Lastefondile, et aidata haruldase haigusega lapsi, kes oma haigusest tulenevalt võivad vajada kas kallist ravi, abivahendit, teraapiat või näiteks ravitoitu.

Laat sai teoks Paistu kodutütarde rühma liikme Mirell Lisett Oti ideest ja Paalalinna rühma kodutütarde koostööna. Ettevalmistused heategevusürituseks algasid varakult ja tegevust jagus paljudele. Laadal olid müügil isevalmistatud magnetid ja tüdrukute ühistööna valminud maiustused: muffinid, pulgakoogikesed, brownie-koogid ning popkorni ja peale rüüpamiseks morssi. Nii muffinitel kui ka pulgakoogikestel olid kaunistuseks suhkrumassist meisterdatud sinised kollase tutiga mütsikesed – samasugused nagu kuuluvad kodutütarde piduliku vormi hulka. 

Lisaks rõõm näha, kuidas noored mõtlevad oma raskelt haigetele eakaaslastele ja koguvad nende toetuseks annetusi. 

Seda annetust pidas oluliseks tänukirjaga tunnustada ka Tartu Ülikooli Lastefond.

27. detsembril käis Kodutütarde Paalalinna rühm Viljandi Hoolekandekeskuse klientidel külas.

Et rühma liikme Mirell Lisett Oti vanavanaema viibib ühes hoolekandekeskuses, siis teda seal külastades on ta näinud ja kuulnud, kuidas mõnel on seal üksik olla kuna nende e lähedased ei saa väga tihti neid külastada. Sealt tuli Mirell Lisetil idee, et äkki saaksid kodutütred teha pühade ajal esinemisega neile natukene rohkem rõõmu ja tuua sära silmadesse. Nii alustasid rühma kodutütred juba oktoobris jõulukaartide meisterdamistega. Kokku sai tehtud 70 kaarti, mis sai esinemise päeval jagatud Viljandi Hoolekandekeskuse klientidele ja ka töötajatele.

Novembrist saati käisid vähemalt korra nädalas proovid, kus õpiti esitamiseks laule ja luuletusi. Tüdrukud suutsid teha kava nii, et ka igaühe häält oleks eraldi kuulda.

Noorte esinemine meeldis hoolekandeasutuse elanikele väga: sooviti uuesti laulude kordamist ning paluti uuesti esinema tulla Eesti Vabariigi sünnipäeval.

Paalalinna rühma vanema Liane Oti sõnul osalesid nende ürituste ettevalmistamisel ja läbi viimisel peaaegu kõik Paalalinna rühma kodutütred. Lisaks oli kaasatud üks Paistu rühma noorliige.

“Tegemist oli noorte enda välja pakutud ideedega, nende sooviga teha head ning rõõmustada võimalikult paljusid inimesi. Sellest tingituna oli valitud ka erinevad sihtrühmad,” rääkis Ott. “Noorte omavaheline koostöö heategevuskampaaniates näitab meie organisatsiooni mitmekesisust – seda, et siin on erineva oskuste ja teadmistega noored, kes on valmis inimestest hoolimiseks oma panuse andma ning koostööd tegema,” lisas ta.

Aasta pärli tiitlile oli igal maakonnal võimalus esitada oma maakonna kõige tegusam rühm, silmapaistvam tegu ja suurim toetaja või tuua esile pikaajaliselt organisatsiooni panustanud noortejuht. Auhind on klaasist ja seda ehib kollane klaaspärl. Klaasikunstnik Viivi-Ann Keerdo käsitööna loodud klaaspärl sümboliseerib iga pärli erakordsust.

Galerii

Fotod: Gunnar Teas 

12.1.23

Kodutütarde tegevus jõudis Viljandi linna aastapreemiate nominatsioonile


Viljandi linna 2022. aasta preemiatele laekus 115 ettepanekut kokku 76 isiku, ettevõtte või ettevõtmise tunnustamiseks. Preemiate laureaadid selguvad Viljandi linnavolikogu 26. jaanuari istungil.


Aasta noore preemiale kandideerib Paalalinna rühma kodutütar Mirell Lisett Ott (pildil) aktiivse tegevuse eest Kodutütardes.

Laste- ja noortesõbraliku ettevõtte preemiat püüab Kodutütarde Sakala ringkond suurepäraste ning noori kaasavate tegevuste eest.

Preemiate laureaadid selguvad Viljandi linnavolikogu 26. jaanuari istungil ning need antakse üle Viljandi linna Vabariigi 105. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel, mis sel aastal toimub Ugala teatris.

Allikas: www.viljandi.ee 

Foto: Gunnar Teas


3.1.23

Relvarahu 103



3. jaanuaril 1920 kuulutati välja vabadussõja relvarahu.
103 aastat hiljem asetati mälestuskivide ja -tahvlite juurde pärgi.

Fotod Viljandist, Kärstnast, Karksi-Nuiast.
Galerii