Tihedad õppimist ja harjutamist täis päevad pakkusid väljakutseid nii instruktoritele kui ka õppuritele. Instruktorid hindasid, et õppurid olid väga positiivselt meelestatud ning andsid tagasisidet, et harjutusteks oli loodud realistlikud olukorrad, mis panid end pingutama ja aitasid tavarutiinist välja tulla.
Sakala maleva noored kaitseliitlased Kristo Hendrik ja Kristo Zujev jäid õpituga väga rahule, sest instruktorid olid väga head, seletasid arusaadavalt ega kahelnud endas - tõelised oma ala professionaalid.
"Meeldis see, et oli varem õpitu kinnistamist ning sai harjutada liikumisi, mida varem polnud teinud. See oli positiivne, et rühmas tekkis tugev omavaheline side, kõik toetasid üksteist ja vingumist polnud," rääkis Kristo Hendrik.
Kristo Zujev on kaitseliitlaseks sirgunud noorkotkast ning tõdes, et niimoodi on kergem organisatsiooni tulla, kui juba on olemas mingid oskused ja teadmised.
Kolmeaastase kaitseliitlase staažiga Evelina Nagibina tuli kursusele Võrumaa malevast. "Meid ikka testiti siin korralikult! Pioneeri õpe oli väga huvitav. Õppisime, kuidas valmistada süütlit ja kuidas granaati visata," sõnas ta. Nagibina on varem tegutsenud kodutütrena ning astus Kaitseliitu isa eeskujul.
Põlva malevast olid kursusele tulnud Mihkel Sabre ja Priit Lees ning Põlva ringkonna naiskodukaitsja Ronja Tork. Kaheaastase naiskodukaitsja staažiga Tork sõnas, et siinne õpe oli talle pigem teadmiste kordamine ja kinnistamine. "Väga kahju on siit nüüd tagasi tsiviilellu tagasi pöörduda," ütles ta.
Mihkel Sabre on Kaitseliidus tegutsenud kolm aastat ning kommenteeris, et kursusel polnud talle eriti meelt mööda klassis istumise tunnid. "Aga päevad metsas - need meeldivad väga!"
Priit Lees astus Kaitseliitu tänavu jaanuaris ning saigi end korralikult proovile panna. "Kuna ma seni olen olnud suhteliselt hedonistlike eluviisidega, siis soovisin riigikaitseliste põhitõdedega tutvuda ning alustasingi siin põhimõtteliselt nullist, aga kursusel polnud midagi rasket, ma nautisin seda, see oli mulle nagu puhkus!" rääkis Lees. "Kõige rohkem õppisin ma taktikalist liikumist ja sain aru, et kui inimesed liiguvad ühtse arusaama järgi samas suunas, siis asjad juhtuvad ja kõik toimib," arutles ta.
Tartu malevast Tamme malevkonnast osalesid kursusel Mattias Kärema ja Maiko Mathiesen. Mattias Kärema hinnangul on sellist kursust väga vaja ja võrdles, et sellesse kümnesse päeva oleks nagu väga oskuslikult kokku pakitud kogu kaitseväes õpetatav. "Kõige tähtsam on õppida ja õpetada inimestele koos tegutsemist, meeskonnatöö on ülioluline, siin tuleb oma isekus kõrvale jätta. See hoiak ja oskused pole mitte ainult Kaitseliidus olulised, vaid ka elus üldiselt," arutles Kärema ja lisas, et see kursus oli põhimõtteliselt nagu teraapia.
Maiko Mathieseni sõnul loob see kursus suurema silmaringi sellest, mis on kaitsmine ja omamoodi enesekindlus ning see kõik tuleb tsiviilellu kaasa. "Sõdur peab suutma valves olla. Sõdur peab oskama taluda seda aega, mil ei ole midagi teha. Sõdur peab suutma olla stressis, sest plaanid muutuvad, ta peab liikuma ühest kohast teise, sest sõda on ju selline. Ja siinsed instruktorid oskasid seda kõike meile edasi anda," rääkis Mathiesen.
Valgamaa maleva liige Gabriel Pruks on organisatsioonis olnud vaid viis kuud, kuid juba leidis tee kursusele. Põhjus, mis Kaitseliitu tulla on tal selge ja lihtne: "Mulle meeldib Eesti riik!" Kursuse kohta jagus tal palju kiidusõnu. "Mulle meeldis, et oli loodud olustik nagu me oleksimegi rindel. Me olime väsinud ja magamata, ei teadnud, mis edasi juhtuma hakkab, toimetasime kogu aeg oma füüsiliste võimete piiri peal. Uskumatu, aga me õppisime sellises olukorras väga palju. Instruktorid õpetasid meile palju rohkem, kui nad oleksid pidanud, aga nende soov oli, et me oskaksime reaalselt asju teha."
