Kaitseliidu Sakala maleva juhtimise võttis üle major Andrus Põldma

 

24. juulil toimus Viljandis Kaitseliidu Sakala maleva pealiku vahetustseremoonia, kus kolonelleitnant Andres Lapp andis maleva juhtimise üle major Andrus Põldmale.

​„On suur au ja tunnustus saada oma kodumaleva pealikuks, mille liige olen olnud aastast 2000. Just sellisel keerulisel ajal, mis praegu maailmas valitseb luban anda endast parima, et jätkata eelkäijate suurepärast tööd maleva edasi viimisel ning vabatahtlike kaasamisel,“ ütles uus malevapealik major Andrus Põldma.

Vahetustseremoonial osalesid Kaitseliidu Sakala maleva liikmed, Naiskodukaitse Sakala ringkonna, Kodutütarde Sakala ringkonna ja Noorte Kotkaste Sakala maleva esindused koos liputoimkondadega ning külalised. Pärast käskkirja ettelugemist andis kol-ltn Lapp maleva lipu üle major Põldmale, kes lubas seda kaitsta ja hoida.

„Selle kolme aasta sisse on mahtunud väga palju õppusi, väljaõpet, kohtumisi ja koostööd. Ilma liigsete detailideta, olen pealikuna väga rahul kaitseliitlaste panuse ja
saavutatuga,“ ütles endine Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lapp. „Olen täiesti veendunud, et major Põldmaga on Sakala maleva kaitseliitlased heades kätes ning ta annab endast parima, et maleva areng oleks eesmärgistatud ja tõhus.“ Kolonelleitnant Andres Lapp jätkab teenistust Lõuna maakaitseringkonna – Tartu maleva staabiülemana. 

Kaitseliidu Sakala maleva juhtimise üle võtnud major Andrus Põldma alustas oma teenistust 2001. aastal ajateenijana piirivalveameti ridades. Alates 2006. aastat töötas ta erinevatel ametikohtadel Sakala malevas, pärast mida suundus kaitseväkke. Kaitseväes on ta teeninud nii Eesti diviisi 1. kui ka 2. jalaväebrigaadis nii kompaniiülema kui ka staabi operatiivsektsiooni ülema ametikohtadel. 2018. aastal osales ta välisoperatsioonil Malis. Major Põldmale on omistatud Kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist, Kaitseliidu teenetemedali II ja III klass, Kaitseliidu Sakala maleva teenetemärk, Kaitseväe pikaajalise teenistuse medal ja Maaväe Ohvitseri Hõberist.

Galerii

Kolonelleitnant Andres Lapp: kaitseliitlaste valmisolek panustada teeb Kaitseliidu eriliseks ja väga võimekaks

 

Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lapp, kas võime Kevadtormi lõppenuks lugeda? 

Kevadtorm ise on siiski vaid osa suuremast väljaõppe masinavärgist Kaitseväes ja Kaitseliidus. Disainitud eelkõige koostöö harjutamiseks ja üksuste väljaõppetasemele hinnangu andmiseks. Selleks korraks on see tegevus lõppenud, tagasiside antud ja võetud ning aruanded koostatud.

Maleva jaoks teatud mõttes on ka üks väljaõppetsükkel justkui lõppenud. Samal ajal algab ka uus tsükkel ja uute väljaõppeliste eesmärkide seadmine.

Kevadtorm ise on Kaitseväe õppus ja kuna ka Kaitseväe väljaõppetsükkel on teatavas muutuses, siis tulevik näitab, millises formaadis Kevadtorm tulevastel aastatel Lõuna maakaitseringkonda ja Sakala malevat kaasab.

Kui suur koormus oli möödunud Kevadtorm Sakala maleva kaitseliitlastele ja maakaitsele?

Koormus oli parasjagu suur, enamik meie koosseisust oli õppusel väljas ja toimetas seal. Laiemalt selgitades on ju igal õppusel mitu poolt: administreerimine, reaaltoetuse vajadused, osapoolte taktikaline mäng jne.

Kaitseliidu eripärast tulenevalt jagus tegevust nii noortele kui kogenumatele, positsioonide rajamisest kuni personalitoiminguteni. Kaitseliitlase ja reservväelase vaatenurgast on Kevadtorm muidugi paras isiklik pingutus. Sõltuvalt rollist panustati 8 kuni 15 päeva, see eeldab eraelus ikkagi teatavat kombineerimist ja kompromissi.

Mis möödunud õppusest jäi hinge kriipima ja mis pani silma särama?

Kaitseliit ja kaitseliitlased panevadki silma särama. Kaitseliitlaste avatus väljakutsetele, valmisolek panustada, initsiatiiv ja kaasamõtlemine on see, mis Kaitseliidu eriliseks ja ka väga võimekaks teeb. Kohati on kaitseliitlased oma initsiatiivi ja tegutsemistahtega viinud ka mind ennast selle tasemele, et tajun ise õppimis- ja arengukohti või vajadust rohkem pingutada. Viimane olgu ülema poolt keeruliselt konstrueeritud, aga suur kiitus Sakala maleva koosseisule! 

Mis teeb murelikuks ja paneb hinge kriipima, on meie osaliselt piiratud võimekused ja aeglane võimekus reageerida vajalikele muutustele. Kahjuks siin formaadis väga detailselt arutada ei saa, aga eks see mõte ole seotud sellega, mida me oleme näinud, tajunud ja õppinud VF agressioonisõjast Ukraina vastu. Ma kindlasti ei väida, et me ei õpi või ei kohane, vaid et asjade muutmine suures organisatsioonis võtab aega ja paraku vahel rohkem, kui soovime.

Kui võrrelda, siis milline oli Sakala maleva panus võrreldes ringkonna malevatega?

Valdav enamus Lõuna maakaitseringkonnast oli Kevadtormil väljas ja täitis määratud ülesandeid. Seega võrdluses naabritega oli Sakala maleva panus samas suurusjärgus. Lisaks meie maakaitseringkonna üksustele oli õppustel kaitseliitlasi hulga rohkem, teised ringkonnad toetasid hindajate ja vahekohtunikega ning mehitati erinevaid õppuse õnnestumist toetavaid funktsioone.

Õppus, nagu ka möödunud Kevadtorm, ei ole ainult püssiga metsas roomamine või kaevikus passimine. Kuivõrd kohane on, et puhkehetkel võetakse ette ühiselt laul?

Liikusin õppusel üsna palju ringi, aga laulu ei kuulnud ja laulumehi ei kohanud… Naljatades või mitte, aga ette tuleb võtta kõik vajalik, mis aitab hoida ja tõsta sõdurite moraali. Kokkuvõttes on ju meie tegevuse eesmärk tagada ühiselt võitlusvõimeliste üksustega määratud ülesannete täitmine. Kui võitlusvõime tagamisel on abi laulust või kohalikust köögist tulnud hakklihakastmest, siis nii peab olema!

Küsitles Sakala maleva teavituspealik Gunnar Teas.

Galerii

Video - Metsavendade laul

Fotod: Gunnar Teas

Kolonelleitnant Andres Lapp: olgem täna kõik koos tänulikud vaba Eesti eest

Austatud Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees, head Viljandimaa Vapimärgi
kavalerid, lugupeetud Riigikogu liikmed, austatud külalised, head kaitseliitlased.
Valmistudes tänaseks kõneks, sirvisin oma paari viimase aasta sõnavõtte Eesti Vabariigi
aastapäevadel. Meenutades tajusin, et oleksime justkui sattunud halva märulifilmi
järgmisse osasse. Meie sõbrad ja liitlased USAst kaaluvad jõu kasutamist Gröönimaal
ja kui see mõte ei tundu enam ahvatlev, siis survestatakse liitlasi tollimaksudega.
Meie liitlased Euroopas, Ungari ja Slovakkia, teevad endast kõik, et halvata Euroopa
pingutusi Ukraina toetamisel ja Venemaa sanktsioneerimisel. Venemaa jätkab
täiemahulist sõda Ukrainas ja homme on selle sõja 1461. päev. Lihtsalt konteksti
panemiseks: selles sõjas on osapoolte peale kokku hukkunud või vigastada saanud
umbes 1,8 miljonit inimest.
Tundub, et maailmakord on paratamatult muutumas ja rahvusvahelistel reeglitel
püsinud korrast on saamas tugevamate ees- ja otsustusõigusel põhinev süsteem. Peame
olema tähelepanelikud, et me mõjusfääride jagamisel nurkadega pihta ei saa. Soovin
omalt poolt meile kõigile mõõdukust ja tasakaalu nende geopoliitiliste väljakutsete
mõtestamises. Ei tohi lasta ennast nendest hirmutada. Ajagem eestlastena ikka Eesti
asja, tasa ja targu, aga sihikindlalt ja ikka parema tuleviku suunas.
Segastel aegadel vajame tugevaid ja tublisid inimesi. Ma tean, et täna siin meie
ümber ja teie hulgas ning ka Viljandimaal laiemalt on palju tegusaid inimesi. Neid,
kes igapäevaselt annavad endast parima, et meie elu edeneks, et meie lapsed
kasvaksid turvalises keskkonnas ka tulevikus. Vahetult ja ehk endalegi märkamata,
panustate te kõik riigi julgeoleku tagamisse. Olgu see laste haridustee toetamine,
kohaliku tasandi teenuste ja vajaduste pakkumine, tervishoiuteenuste tagamine,
tänaval meie turvalisuse eest seismine või ettevõtlusega tegelemine – see kõik
moodustab terviku, mis loob tugeva aluse ja seob meid kui ühine nimetaja. Aitäh
teile selle eest!
Soovin eraldi tänada Kaitseliidu organisatsiooni liikmeid, kaitseliitlasi,
naiskodukaitsjaid, noorkotkaid ja kodutütreid, aga ka noortejuhte ja teie kõigi
lähedasi. Inimesi, kes oma igapäevaste toimetuste kõrvalt on leidnud aega ja
energiat, et panustada meie organisatsiooni ja riigikaitsesse.
Olgem täna kõik koos tänulikud vaba Eesti eest, võimaluse eest ise enda, oma laste
ja riigi tulevikku kujundada. Ma soovin teile kõigile ilusat ja meeleolukat Eesti
Vabariigi 108. sünnipäeva!

Elagu vaba Eesti! Eesti eest surmani!

Sakala maleva pealiku kolonelleitnant Andres Lapi kõne 
23. veebruaril omavalitsuste liidu juhi ja Sakala maleva pealiku vastuvõtul 
Karksi-Nuia kultuurikeskuses

Koostööpartnerid annetasid Sakala malevale akupangad

 

Augusti alguses sai kulminatsiooni järjekordne koostööprojekt, mille osapooled olid Vestman Grupi ettevõtted, Viljandi Rotary Klubi ja Sakala malev. 

Kui möödunud aastal annetasid samad ettevõtjad koostöös Rotary klubiga malevale droone, siis sellel aastal toetati malevat akupankadega. Nimelt annetasid koostööpartnerid malevale viis suure mahutavusega akupanka, mis on hädavajalikud maleva üksuste juhtimisvõimekuse tagamiseks just sellistes olukordades, kus tavapärane elektrivarustus puudub või on katkenud. 

Lisaks on see võimekus kasutatav häda- või kriisiolukorras laiemalt, maleval on võimalik neid seadmeid vajadusel laenata omavalitsustele või nende allasutustele. Kui mingil põhjusel on kusagil sellist toetust vaja, siis malev on kindlasti valmis abistama. 

Suure mahutavusega akupank on hea alternatiiv generaatoritele ja sellel on loomulikult oma spetsiifilised eelised tavapärase generaatori ees. Kui tavaolukorras ei ole see väga oluline, siis Kaitseliidu vaatenurgast on vast kõige olulisem, et akupank ei kiirga soojusenergiat ega tekita müra.

Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lapp kiidab toetajaid ja on siiralt tänulik, et leidub initsiatiivikaid inimesi ja ettevõtjaid, kes maleva tegevusse panustavad. 

Pealiku sõnul ei olegi küsimus niivõrd riigi rahakoti paksuses vaid pigem selles, et kõiki vajaminevaid vahendeid võib olla teinekord bürokraatlikel põhustel vaevaline, keeruline või ajakulukas soetada. Lõpetuseks lisab pealik, et sellistest detailidest moodustub tugev tervik: "Teineteise toetamine, usaldamine ja aitamine tagab selle, et Viljandimaa on tervikuna kriisideks paremini valmistunud!"

Kolonelleitnant Andres Lapp: teadlikkus ja arusaam riigikaitse vajalikkusest on oluliselt kasvanud

Selleks korraks on Lõuna maakaitseringkonna (LõMKR) õppus SIBUL24 läbi ja on aeg teha esmane tagasivaade õppusele. 

Õppusel oli kaks peamist eesmärki. Esiteks luua üksustele võimalus ja keskkond, kus nad saavad harjutada oma sõjaaja ülesannete täitmist. Teine eesmärk oli anda hinnang maleva valmisolekule ja võimekusele kästud ülesandeid planeerida, juhtida ja teostada. Esmase tagasisidena võin kindlalt väita, et õppus täitis oma eesmärki, üksused said harjutada ja tegevusele oli võimalik anda ka hinnang.

Sakala malevast panustas õppuse õnnestumisse umbes 450 osalejat ja LõMKR-üleselt oli õppusega seotud peaaegu 1300 isikut. Malevasiseselt oli kaasatud kogu siin tegutsev ja toimetav spekter. Osalesid Lehola ÜR instruktorid, lahingkompanii, maakaitserühmad, ussisõdurid viie kergjalaväerühmaga, formeerijad, meie sõjaaja staap ning loodav juhtimis- ja toerühm, maleva noored, naiskodukaitsjad, meie toetajad ja sõbrad Soomest, KV üksused ja ka maleva palgalised. Lisaks harjutasime esmakordselt ka niinimetatud kohalikul tasemel allüksuste juhtimist regionaalsete juhtgruppide näol. 

Allutasin meie kergjalaväe- ja maakaitserühmad juhtimise ja tagamise kohalikule tasandile ja see õigustas ennast igakülgselt. Õppuse korraldajana olen väga rahul maleva võimekusega ise

oma üksusi koolitada. Meil on pädev instruktorkoosseis, kes suudab tagada maleva väljaõppevajadused. Samuti oli väga positiivne KV üksuste kaasamine, see lõi tegevusele reaalse mõõtme ja sisu. Lisaks oli

märkimisväärne osalejate kõrge motivatsioon ja valmisolek õppida, aga see on Sakala malevas juba tavapärane ja pigem osa meie standardist. Kahjuks juhtus õppuse jooksul kaks raskemat õnnetust. Tänaseks on kannatanud kodusel ravil, soovin neile rahulikku ja sujuvat paranemist.

Soovin tänada kõiki, kes õppuse õnnestumisele kaasa aitasid - nii osalejaid kui ka taustajõude. Soovin tänada osalejate perekondi ja lähedasi, et nad võimaldasid neil Sakala maleva aasta põhipingutusel osaleda ja sellesse panustada. Tean vägagi hästi, et kõigil õppusel osalenutel on oma igapäevased

kohustused ning 7-10 päevaks õppusele tulemine lõhub seda rutiini. Samuti soovin tänada õppusega seotud kaitseliitlaste ja reservväelaste tööandjaid mõistva suhtumise ja toetuse eest õppuse õnnestumiseks. 

Lõpetuseks soovin eraldi rõhutada Viljandimaa omavalitsuste, nende allasutuste ja ettevõtjate avatust ja toetust meie tegemistele. Saan ainult positiivse tundega tõdeda, et viimastel aastatel

on ühiskonnas oluliselt kasvanud teadlikkus ja arusaam riigikaitse vajalikkusest.

Andres Lapp,

kolonelleitnant, 

Sakala maleva pealik

Galerii

Video

Fotod ja video: Gunnar Teas 

Sakala malev valmistub eesseisvaks õppuseks SIBUL

Möödunud nädalavahetusel kogunesid Sakala malevas kaitseliitlased, et teha viimased ettevalmistused ning saavutada valmisolek õppuseks SIBUL 24.

Nädalavahetuse eesmärk oli harjutada maleva juhtimisstruktuuri toimimist. 

Sakala maleva pealik
Andres Lapp

Sakala maleva pealiku kolonelleitnant Andres Lapi selgitusel eristatakse Sakala malevas peamiselt kolme tasandit: maleva staap, piirkondlikud allüksuste juhtgrupid ning allüksuste (rühm, kompanii) juhtkonnad. "Igal tasemel on oma vastutus ja ülesanded ning ka erinevad töövõtted ja protseduurid. Just neid oskusi nädalavahetuse jooksul lihviti ja harjutati," rääkis Lapp ja lisas, et malevapoolne eesmärk oli viia juhtimisstruktuur sellisele tasemele, et sinna saaks liita üksused ja õppus võiks alata.

Eraldi pöörati ka tähelepanu Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutatava infosüsteemi õppele. "Selles osas said treeningut ja praktikat just allüksuste sidespetsialistid. Just nemad peavad suutma tagada informatsiooni liikumise mitmes suunas ja sellega tagama maleva juhtimisstruktuuri sisulise toimimise," täpsustas Lapp.

Õppus SIBUL24 toimub ajavahemikul 7.-13. oktoober.

Õppuse eesmärk on anda kaitseliitlastele ja üksustele võimalus harjutada peamiste kriisi- ja sõjaaja ülesannete täitmist. Õppust korraldab Lõuna maakaitseringkond ja sellel korral on peamised treenitavad üksused Sakala ja Valgamaa malevad. Ülejäänud ringkonna malevad ja ka liitlaste üksused toetavad õppuse läbiviimist asjakohase keskkonna ja tingimuste loomisega.

Viljandimaal toimub õppus peamiselt kolmes piirkonnas: Kõpu ja selle ümbrus, Abja ja selle ümbrus ning Suislepa ja Pikasilla vahelisel alal. Laskeharjutused korraldatakse juba väljakujunenult Väluste lasketiirus.

Õppuse esimene päev keskendub allüksuste formeerimisele ning lahingvalmiduse saavutamisele, järgneval kolmel päeval viiakse läbi vajalik täiendväljaõpe ning alates reedest harjutatakse õpitut juba taktikaharjutuse formaadis.

Sakala maleva pealiku andmetel teeb sellel aastal õppuse eriliseks peamiselt kaks põhjust.
Esiteks. Kohaliku tasandi juhtimisvõimekuse kaasamine õppuse ettevalmistamisse ja korraldamisse. See omakorda seob ja kaasab õppuse toetuseks kohalikud ettevõtted, omavalitsused ja nende allasutused. Andres Lapi sõnul on senine toetus omavalitsustelt ja nende allasutustelt olnud äärmiselt sujuv ja eesmärgipärane. "On suur rõõm tunda ja tajuda kohaliku kogukonna toetust riigikaitsele!" lausus ta.

Teiseks loob õppus SIBUL võimaluse ühendada ühe harjutuse sisse nii maleva orgaanilised allüksused kui meile tugevduseks määratud reservväelased ehk ussisõdurid. "Maleva tervikstruktuuriga harjutuse korraldamine on küll paras väljakutse, aga samas ka suurepärane võimalus testida meie valmisolekut maakonna julgeoleku tagamiseks," rääkis Lapp.

Sakala maleva ja Viljandimaa omavalitsuste liidu vastuvõtt

23. veebruaril leidis Viljandis Sakala keskuses aset Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimehe Alar Karu ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku kolonelleitnandi Andres Lapi Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud vastuvõtt ja kontsert.

Maakonna kõrgeima autasu, Viljandimaa vapimärgi pälvis teenekas poliitik ja Sakala maleva pealiku abi Helir-Valdor Seeder.

Vastuvõtul andis malevapealik Andres Lapp kaitseliitlastele üle auastmed ja ergutused.

Sõjaväeline auaste leitnant: 

HENRI PAAVO (reservis)

Kaitseliidu teenetemedali III klass: 

HANNO KIRSCHFELDT

MARGO KOODRES

ANDRIS SILD

RAIT MÄRTIN

RISTO TOOBAL

Sakala maleva pealiku, kolonelleitnant Andres Lapi kõne

Austatud Viljandimaa Vapimärgi kavaler, lugupeetud riigikogu liikmed, head külalised ja Viljandimaa inimesed. 106 aastat tagasi sündis tormilises julgeolekukeskkonnas Eesti Vabariik. Kaks aastat tagasi initsieeris Vene Föderatsioon massiivse, agressiivse ja ebaõiglase sõja Ukraina vastu ja taas on maailm tormilises ja keerulises julgeolekukeskkonnas.

Lubage ma jagan üht isiklikku kogemust, mis seob Eestit ja Ukrainat. Kaks aastat ja kümme päeva tagasi viibisin Ukrainas Zhitomiri oblastis Berdichevi linnas. Oli 14. veebruar, sõbrapäeva õhtu. Istusin koos sõbra Oleksandriga kohvikus. Sõjaväelastena teadsime, et Ukrainat ootavad ees väga keerulised päevad. Küsisin Aleksilt, mida ukrainlased sisimas tunnevad. Ta vastas: „Mitte ükski ukrainlane ei soovi sõda. Tähtis ei ole see, mida me tunneme, vaid see, kuidas me käitume. Kui vaja, ajame selja uhkelt sirgu ja pea püsti ning kaitseme oma kodu nii hästi kui oskame ja suudame. Ainult nii saame tulevikus iseendale ja oma lastele silma vaadata, teades, et tegime, mida vaja ja mis oli meie võimuses." 

Aleksit enam ei ole... Mu sõber hukkus sõja kolmandal päeval raketirünnakus, temast nagu tuhandest saatusekaaslasest sai Ukraina kangelane. Oleksandri selge mõte ja sihikindel tegutsemine olid imetlusväärsed ning innustavad mind tänaseni. Olgu julgeolekuolukord nii keeruline kui tahes, hoiame ikka pea püsti ja selja sirgena, teeme kõik, et säilitada oma riik, vabadus ja õigus ise otsustada.

Teie oma ala professionaalidena teete iga päev nii kogukonna kui kogu Viljandimaa heaks rohkem kui teilt oodatakse. Vahetult või kaudselt panustate te kõik riigi julgeoleku tagamisse. Olgu selleks lastele kvaliteetse hariduse pakkumine, kohaliku elu edendamine ja ettevõtluse arendamine, tervishoiuteenuste ja turvalisuse tagamine - see moodustab terviku, mis loob aluse ja võimaluse riigi sõjaliseks kaitseks, kui niisugune vajadus peaks tekkima.  

Soovin kõiki tänada panuse eest meie väikese, aga tubli Eesti arendamisel. Meie riik on meie nägu ja mulle niisugune Eesti meeldib väga. Tahan tänada kaitseliitlasi, kes oma igapäevaste toimetuste kõrvalt leiavad aega ja energiat, et panustada riigikaitsesse. Olgem täna - ja tegelikult iga päev - tänulikud vaba Eesti eest, võimaluse eest enda, laste ja riigi tulevikku kujundada. Ma soovin kõigile ilusat ja meeleolukat Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva. Elagu vaba Eesti! Eesti eest surmani! 

Galerii

Fotod: Taavi Bergmann, Gunnar Teas

2. veebruaril tähistati Tartu rahulepingu aastapäeva

2. veebruaril tähistati üle Eesti Tartu rahulepingu allkirjastamise 104. aastapäeva.

1920. aastal Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahuleping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja. Selle tulemusena määrati kindlaks Eesti idapiir, samuti avas Tartu rahu Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.

Viljandis kogunes Kaitseliidu Sakala maleva esindus koos Viljandi linna ja Viljandi gümnaasiumi esindusega Vabaduse platsil Vabadussamba jalamil, J. Laidoneri ratsamonumendi ja kapten A. Irve mälestuskivi juures ning Vabadussõjas langenute kalmistul, kuhu asetati mälestusküünlad ja lillepärjad. 

Sakala maleva pealik major Andres Lapp tänas kõiki kohaletulnuid, kes peavad ajaloo tundmist ja mäletamist oluliseks. Major Lapp tõdes, et sõjaväelasena austab ta nii kindral Johan Laidoneri kui kapten Anton Irve väga kõrgelt. "On imetlusväärne, kuidas kindral Laidoner oskas ühendada erinevaid isiksusi. Kapten Irv väärib austust ja mäletamist sellepoolest, et ta seisis oma meeste kõrval, võitles ja ka langes koos nendega," rääkis malevapealik.

Tartu rahulepingu aastapäeva tähistati pidulikult ka mujal Viljandi maakonnas.

Tekst: Tea Raidsalu

Galerii

Sakala malev tähistas iseseisvumise taastamise aastapäeva koos Viljandi vallaga

 

Pühapäeval, 20. augustil leidis Holstre-Pollis aset Viljandi valla külade päev, kus toimus ka Kaitseliidu Sakala maleva rivistus ja ergutuste üle andmine.

Sakala maleva pealik major Andres Lapp tervitas osalejaid ning tõdes, et Eestil on seni läinud väga hästi. "Me oleme uhked oma vabaduse, oma riigi ja iseenda üle. Oleme uhked oma sõprade ja liitlaste üle. Meil on luksus kuuluda maailma kõige tugevamasse kaitseorganisatsiooni - NATO-sse, meil on head majandussuhted ja oleme osa Euroopa Liidust," rääkis Lapp. 

Major juhtis tähelepanu selle, et kõik, mis meile tundub loomulik ja iseenesestmõistetav, on olnud paljude riigiametnike, poliitikute ja Eesti inimeste raske ja järjepidava töö vili. "Julgeolek on kallis ja habras. Ühelt poolt riigikaitse ongi kulukas, aga vajab ka inimressurssi. Kui me iseennast ei kaitse ja kui me ei ole ise valmis selleks tegevuseks, siis ei kaitse meid ka keegi teine," nentis Lapp ning tänas kõiki kaitseliitlasi, kes oma igapäevaste tegevuste kõrvalt on leidnud aega ja energiat, et panustada riigikaitsesse.

Kaitseliitlased tutvustasid oma tehnikat ja varustust ning külalised said keha kinnitada naiskodukaitsjate pakutud sõdurisupiga.

Elagu Eesti! 

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

Kaitseliidu Sakala maleva pealikuna astus ametisse Andres Lapp

1. augustil astus Sakala maleva pealikuna ametisse major Andres Lapp.

Oma sõnavõtus meenutas Andres Lapp eelmist pealikku major Andres Saritsat, kelle sõnul ei ole Sakala malev perifeeriasse kuuluv väikemalev ning et siin tegutsevad rahvuslikult meelestatud suure teotahtega mehed ja naised, kelles on asjade käimalükkamiseks piisav annus heas mõttes Mulgi jonnakust. 

"Kui lisame sellele Mulgi jonnakusele kaitseliitlastele omase leidlikkuse, pealehakkamise ja motivatsiooni, siis on raske ette kujutada väljakutset, millisele Kaitseliit ja kaitseliitlased ei suudaks vastu seista," tõdes Andres Lapp.

"Kavatsen Sakala maleva pealikuna oma staabi ja teie kõikide toetusel tagada meile vajalikud tingimused harjutamiseks, et oleksime vajadusel võimekad partnerid võimalikes kriisides teistele Viljandimaa riigiasutustele ning kohalikele omavalitsustele. Ning et oleksime vajadusel valmis ja võimelised Viljandimaad ja viljandimaalasi kaitsma. Meil peab olema tegevusplaan, millesse me ise usume. Enesekindel ja sihipärane harjutamine viib meid tulemuseni, kus Viljandimaal on igal ruutkilomeetril kaitseliitlasest omanik, ta teab sellel ruutkilomeetril oma ülesannet ja on selle täitmist harjutanud," rääkis vastne pealik.

Seni Sakala maleva pealiku ülesandeid täitnud staabiülem Silver Mäe tänas staapi toetava ja hea koostöö eest ning tunnustas kõiki andmast oma panuse, et kõik suured ettevõtmised, tänavune võidupüha paraad sealhulgas, said väga hästi tehtud. Lisaks kiitis ta muheledes kaitseliitlasi sellegi eest, et nood teda vahepeal nii-öelda maa peale tõid ja aitasid mõista, mismoodi asjad Kaitseliidus käivad või ei käi.

Kindralmajor Riho Ühtegi nentis, et viimasel ajal on tal tulnud Sakalas väga palju käia ning mõnikord pole need käigud olnud rõõmsad. Ta meenutas tänulikult major Andres Saritsat ja lisas, et nüüd on tema mälestuseks Viljandis nimeline pink. Samuti tänas ja kiitis ta major Mäed tehtud töö eest, sest ülesandeid ja tööd on olnud palju.

Andres Lapi kohta ütles kindral Ühtegi, et Sakala maleva uus pealik on rahulik ja tasakaalukas mees. Kindral Ühtegi lisas, et tunneb major Lappi hästi, sest nad on koos töötanud erioperatsioonide väejuhatuses.

Maleva pealiku vahetuse tseremoonial osalesid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred. Üles astus Sakala maleva sõjatorupilli jagu.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii