Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lapp, kas võime Kevadtormi lõppenuks lugeda?
Kevadtorm ise on siiski vaid osa suuremast väljaõppe masinavärgist Kaitseväes ja Kaitseliidus. Disainitud eelkõige koostöö harjutamiseks ja üksuste väljaõppetasemele hinnangu andmiseks. Selleks korraks on see tegevus lõppenud, tagasiside antud ja võetud ning aruanded koostatud.
Maleva jaoks teatud mõttes on ka üks väljaõppetsükkel justkui lõppenud. Samal ajal algab ka uus tsükkel ja uute väljaõppeliste eesmärkide seadmine.
Kevadtorm ise on Kaitseväe õppus ja kuna ka Kaitseväe väljaõppetsükkel on teatavas muutuses, siis tulevik näitab, millises formaadis Kevadtorm tulevastel aastatel Lõuna maakaitseringkonda ja Sakala malevat kaasab.
Kui suur koormus oli möödunud Kevadtorm Sakala maleva kaitseliitlastele ja maakaitsele?
Koormus oli parasjagu suur, enamik meie koosseisust oli õppusel väljas ja toimetas seal. Laiemalt selgitades on ju igal õppusel mitu poolt: administreerimine, reaaltoetuse vajadused, osapoolte taktikaline mäng jne.
Kaitseliidu eripärast tulenevalt jagus tegevust nii noortele kui kogenumatele, positsioonide rajamisest kuni personalitoiminguteni. Kaitseliitlase ja reservväelase vaatenurgast on Kevadtorm muidugi paras isiklik pingutus. Sõltuvalt rollist panustati 8 kuni 15 päeva, see eeldab eraelus ikkagi teatavat kombineerimist ja kompromissi.
Mis möödunud õppusest jäi hinge kriipima ja mis pani silma särama?
Kaitseliit ja kaitseliitlased panevadki silma särama. Kaitseliitlaste avatus väljakutsetele, valmisolek panustada, initsiatiiv ja kaasamõtlemine on see, mis Kaitseliidu eriliseks ja ka väga võimekaks teeb. Kohati on kaitseliitlased oma initsiatiivi ja tegutsemistahtega viinud ka mind ennast selle tasemele, et tajun ise õppimis- ja arengukohti või vajadust rohkem pingutada. Viimane olgu ülema poolt keeruliselt konstrueeritud, aga suur kiitus Sakala maleva koosseisule!
.jpg)
Mis teeb murelikuks ja paneb hinge kriipima, on meie osaliselt piiratud võimekused ja aeglane võimekus reageerida vajalikele muutustele. Kahjuks siin formaadis väga detailselt arutada ei saa, aga eks see mõte ole seotud sellega, mida me oleme näinud, tajunud ja õppinud VF agressioonisõjast Ukraina vastu. Ma kindlasti ei väida, et me ei õpi või ei kohane, vaid et asjade muutmine suures organisatsioonis võtab aega ja paraku vahel rohkem, kui soovime.
Kui võrrelda, siis milline oli Sakala maleva panus võrreldes ringkonna malevatega?
Valdav enamus Lõuna maakaitseringkonnast oli Kevadtormil väljas ja täitis määratud ülesandeid. Seega võrdluses naabritega oli Sakala maleva panus samas suurusjärgus. Lisaks meie maakaitseringkonna üksustele oli õppustel kaitseliitlasi hulga rohkem, teised ringkonnad toetasid hindajate ja vahekohtunikega ning mehitati erinevaid õppuse õnnestumist toetavaid funktsioone.
Õppus, nagu ka möödunud Kevadtorm, ei ole ainult püssiga metsas roomamine või kaevikus passimine. Kuivõrd kohane on, et puhkehetkel võetakse ette ühiselt laul?
Liikusin õppusel üsna palju ringi, aga laulu ei kuulnud ja laulumehi ei kohanud… Naljatades või mitte, aga ette tuleb võtta kõik vajalik, mis aitab hoida ja tõsta sõdurite moraali. Kokkuvõttes on ju meie tegevuse eesmärk tagada ühiselt võitlusvõimeliste üksustega määratud ülesannete täitmine. Kui võitlusvõime tagamisel on abi laulust või kohalikust köögist tulnud hakklihakastmest, siis nii peab olema!
Küsitles Sakala maleva teavituspealik Gunnar Teas.
Video - Metsavendade laul
Fotod: Gunnar Teas
