29.7.22

Sõnajalgadest seelikud, Tai poks ja kohtumine piirivalvekoeraga ehk Kodutütred lustisid suvelaagris

 








26.–28. juulini leidis Viljandimaal Nuutsaku puhkekeskuses aset Sakala maleva kodutütarde suur suvelaager.

Esimene laagripäev oli pühendatud sportlikele tegevustele: tehti meeskonnamänge ja teatevõistlust, veeti köit ja vett ning käidi ujumas. Õhtul lõpuks keerutati diskol tantsujalga. 

Teine tegus laagripäev kuulus õpitubadele. Tüdrukud olid jagatud nelja gruppi ning sedasi kordamööda said läbi proovida kõik õpitoad. Oma käteosavust tuli demonstreerida Eda Kivisilla juhendamisel paelapunumises, kus valmisid kirjumirjud käepaelad. Tiina Türk õpetas makrameetehnikat, näiteks võis meisterdada endale nöörist punutud kaunistustega purgid, mis täidavad imekenasti küünlahoidiku ülesannet. Puidutöötoas näitasid Ülle Treimann ja Moonika Pärna, kuidas lauajuppidest ja puidurattakestest valmistada kuumaaluseid.

Kondor Fight Clubi treenerid Ringo Tipp ja Tai poksi maailmameister Sigrid Kapanen tutvustasid tüdrukutele Tai poksi ehk Muay Thaid, mida peetakse üheks universaalsemaks püstivõitlusspordiks, kus on lubatud löögid nii käte ja jalgadega kui ka põlvede ja küünarnukkidega ning lisaks on mängus ka püstimaadlus. Pärast soojendusringi oli tüdrukutel võimalik treenerite valvsa silma all proovida nii lööke kui ka nende tõrjumist – väärtuslikud oskused enesekaitses. 

Kui meisterdused tehtud ja adrenaliin poksimisest laes, tuli palju elevust pakkunud neljajalgne külaline – endine piirivalve jäljekoer Jerry (passinimega Jerry Lucky Lee ja hellitavalt Hiireke). Jerry treener Sulev Visnap demonstreeris, kuidas koos koeraga platsilt hülsse otsida. Samuti tegid nad kuulekustreeningut ning treener näitas, kuidas koerale erinevaid käsklusi õpetada. Lapsed said Jerryle viinereid sööta ja katsuda jõudu koera vedamisel.

Pärast õhtusööki ootas ees päeva nael – loodusteemaline moeetendus, kus tuli kollektsioonides kasutada loodusest leitavaid materjale. Elevil tüdrukud silkasid ringi nagu murumoorid sõnajalalehtedest ja heinakõrtest seelikutes, juustes oksad ja kõrred ning kõrvarõngasteks lehelatakad. Pärast muusikapalade valikut ja lavakõnni harjutamist astus maruliselt kaasa elava publiku ette 12 eriilmelist ja ägedat kollektsiooni. Esitlusele panid vinge punkti noortejuhid, kes sammusid lavale „Kui kõnnib mannekeen” saatel ja esitlesid oma uhkeid loodusest ainest ja materjali saanud kübaraid.

Viimasel laagripäeval tuli tüdrukutele külla Psühhobuss, mille liikmed korraldasid põneva orienteerumismängu, kus tuli lahendada nuputamisülesandeid. Ja nii need õppimist ja lustimist täis laagripäevad mööda saidki ja ees ootas kodutee.

Sel sügisel kooliteed alustav Lysandra Laanemäe, kes oli oma elu esimeses laagris kaasas kodutütrest õega, ütles suure õhinaga: „Mulle meeldib siin KÕIK!”

Galerii

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas 

19.7.22

Linnuse kompanii korraldas Välustes perepäeva


Sakala maleva Linnuse üksikkompanii korraldas üle hulga aastate taas perepäeva, mille eesmärk oli ühelt poolt tutvustada kaitseliitlaste lähedastele, millega me tegeleme ning teiselt poolt pakkuda osalejatele lõbus ja tegevusi täis suvepäev.

Perepäev leidis aset 15. juulil Väluste lasketiirus. Kohale tuli veidi üle 30 osaleja pere pisimatest emade-isadeni. Kui üritus juba lasketiirus teha, siis ikka selleks, et huvilised saaksid ise päriselt püssi lasta. Päev algas laskmise ohutustehnika tutvustamisega ning seejärel oli võimalik proovida laskmist automaadist AK4, püstolkuulipildujast M45 ning püstolist USP.


Kellel laskmised tehtud, said kätt proovida mitmesuguste sõjalissportlike tegevustega, millele oli väike vigur juurde pandud. Soovijatel oli võimalik katsetada granaatidega täpsusviset ja kinniseotud silmadega autosõitu. Ilmselt kõige populaarsemaks kujunes  paintball'i püssiga TEST 3 läbimine. 

Nii nagu Eestimaa suvele kohane, kostitas ilm kõiki nii päikese, vihma kui äikesega.

Päeva lõpus jagati tublimatele osalejatele auhindu.

Tekst: Tauno Tilk
Fotod: Maarit Tilk

18.7.22

Kodutütardel oli uhke aastapäevapidu



Kodutütarde Sakala ringkonna aastapäevapidu leidis aset reedel, 15. juulil Viiratsi rahvamajas.

Et tänavu täitus Kodutütardel väärikas 90. tegevusaasta, tegi ringkonnavanem Eda Kivisild oma sõnavõtus põike ajalooradadele ning vahendas Naiskodukaitse liikumisele alusepanija Mari Raamoti mälestusi sellest, kuidas tütarlapsi ühendav noorteorganisatsioon sündis.


„Eksis nii Sokrates kui ka need, kes tänapäeval arvavad, et noored on hukas, sest nii ägedat seltskonda kui on Kodutütred, ma ei teagi,” tõdes Kivisild ning tänas oma panuse eest nii noortejuhte kui ka kõiki toetajaid.

Kaitseliidu poolt andis õnnitlused üle väljaõppeülem Silver Mäe. „Mul on nii hea meel, et teid on nii palju!” sõnas Mäe ja lisas, et rõõmu teeb seegi, et noored käivad tihti väliüritustel. „Õnneks teie hulgas selliseid saamatuid noori pole, kes ei oskaks saapapaelu siduda või tikku põlema panna!” 

Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaine Jane Koitlepp tunnustas noori selle eest, et nad on valmis olema Eesti eest väljas ja ammutavad kõike seda, mida organisatsioon pakub. Ta soovitas neidudel kindlasti õppimises pürgida välja viimase järguni. „Tõtt-öelda ma lausa natuke kadestan teid selle eest, mis võimalused teil olemas on. Loodan, et õige pea saan koos oma tütardega teiega ühte sammu käia,” lausus Koitlepp.

Noorte Kotkaste Sakala malevapealik Riho Rei sõnul on noorteorganisatsioonid COVID-i kriisist tänu oma leidlikkusele ja tegevuste jätkumisele välja tulnud tugevamana kui enne. „Kui keegi küsib, miks peaksid lapsed harjutama hakkamasaamist, siis elu on nüüdseks näidanud, et seda on väga vaja,” tõdes ta õnnesoove edastades.

Muusikalisi vahepalu pakkusid noorkotkas Jürgen Aas ja Kärolin Mäe.

Kodutütarde tõotuse andis 28 uut noorliiget. „Sellist järelkasvu pole meil jupp aega olnud!” rõõmustas ringkonnavanem Eda Kivisild.

Aastapäevapeol jagati tublimatele kodutütardele kätte erialamärgid ja tunnustused.


Hoolsuspaela pälvisid

Maarja Õmblus
Suzette Linnaste
Angeelika Visor
Emma Vridolin
Janeli Sults
Maribel Emma Pidim
Meribel Hanna Pidim
Mirell Lisett Ott
Ketely Ždanov
Jandra Vaikmets

Ringkonna juhatuse tänukiri aktiivse osalemise eest Kodutütarde tegevuses vähemalt aasta jooksul

Anete Mozgovoi
Angela-Julia Ruzitš
Anni Oja
Diana Zarubin
Eleriin Ivask
Eliise Kass
Elis Marksoo
Gerli Tafenau
Isabella Aria
Johanna-Maria Topolev
Karmen Tukk
Kerli Kessa
Laura Pärna
Lii-Sandra Ruzitš
Maia Sophia Trallmann
Rebecca Viigand
Regiina Rudisaar
Elisabeth Kiisler
Karmen Roht
Aleksandra Višnjakova
Rihanna Meikar
Esta Kivisild (Naiskodukaitse)
Evelin Lappalainen (Naiskodukaitse)
Risto Zieds (Kaitseliit) 


Kodutütardele osutatud abi ja toetuse eest

Mustla rahvamaja
Mustla Avatud Noortekeskus
Holstre kool


Peavanema tänukiri aktiivse tegevuse eest Kodutütarde organisatsioonis

Adeel Raudkivi
Claudia Alksnis
Britta Põrk
Gerli Sülla
Heleriin Laanemäe
Jessika Visla
Kädi-Lii Väli
Laura-Liisa Kibe
Lisandra Triksberg
Loreena Olle
Meribel Tamla
Reena Reidla
Daniela Erit (Naiskodukaitse)
Kai Kannistu (Naiskodukaitse)
Jane Koitlepp (Naiskodukaitse)
Tiina Ott (Kodutütarde instruktor)
Gunnar Teas (Kaitseliit)
Eve All (Holstre kooli õpetaja)


Erialamärgid said

Heleriin Laanemäe (perenaine, matkaja, esmaabi andja)
Reena Reidla (perenaine, matkaja, esmaabi andja)
GerliTafenau (perenaine, matkaja, kunstnik, esmaabi andja)
Alexsandra Muts (perenaine, laskur, kunstnik, esmaabi andja)
Ketely Ždanov (matkaja, laskur)
Mirell Lisett Ott (matkaja)
Britta Põrk (matkaja)
Kaisa Viru (matkaja)
Claudia Alksnis (esmaabi andja)
Rahel Tafenau (esmaabi andja)

Galerii

Tekst Tea Raidsalu
Fotod Gunnar Teas 

13.7.22

Noorkotkad pidasid suvelaagrit



7.–10. juulini leidis Soomaal Hüpassaares aset järjekordne Sakala maleva noorkotkaste suvine laager, kuhu võis soovi korral kaasa kutsuda ka oma mitteliikmest sõbra. Seda võimalust mitmed ka kasutasid.

Seekord üllatas laagrilisi oma külaskäiguga Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi, kes korraldas esmalt rivistuse ning rääkis noortele enda teenistuskäigust ja tööst. Rõõmuga oli ta valmis vastama ka küsimustele ning neid tuli noortelt ridamisi. Lisaks tööle tulid jutuks ka eraelulised teemad, näiteks tema muusikalised eelistused ja lemmikloomad. Pärimisele, millised on Riho Ühtegi ootused noorkotkastele, vastas kindral, et peab oluliseks seda, kui noorkotkad on tublid ja iseseisvad ning eelkõige aitaksid õpitud oskuste ja teadmistega oma vanemaid ning vajadusel tuleksid ka riigile appi. 

Nagu ikka jagunes suur seltskond salkadeks, sedakorda kuueks. Endi hulgast valiti salga juht, kelle sõnade ja tegude järgi joonduda. Õige ruttu sai kambakesi ringi liikumine ja rivvi võtmine selgeks ka mitteliikmetele, kellele see ehk esialgu harjumatu võis tunduda. Ja nagu ikka: suuremad võtsid väiksemad oma hoole ja õpetuse alla. 

Nagu noorkotkaste laagrile kombeks, ei puudunud seegi kord erinevad põnevad töötoad. Noored said lihvida oma oskusi ja täpsust laskmisel, samme seada eestvedamisel riviõppes ning saada teadmisi side- ja meditsiinivallast. Samuti sai proovida lõkke tegemist ning meisterdada endale veepuhastusfiltri. Palju elevust pakkus kamuflaaži tegemine ja varjumismäng metsarajal. Kõik kuus salka pidid välja mõtlema ja kangale maalima oma lipu. Nii mitmelgi ilutses kena roheline telk ja stiilne kotkas.

Ühes töötoas panid osalejad kirja põhjusi, miks olla noorkotkas:
* Uued kogemused
* Saab õppida metsatarkusi ja ellujäämist
* Saab palju uusi teadmisi
* Leiab palju uusi sõpru
* Hea ajaviide
* Palju toredaid laagreid
* Õpetatakse riigikaitset ja saab lähemalt tutvuda kaitseväega
* Õpetatakse relvi käsitsema

Iga salk sai endale laagri algul ülesandeks metsa ehitada onn, kus kannataks kas siis üksi või mitmekesi isegi ööbida. Juhendajad ulatasid ehitajatele tööriistad ja jagasid soovijatele välja koormakatted ning manitsesid oma tegevust põhjalikult läbi mõtlema, et tegevus ei kahjustaks loodust. Pärast poiste mitmepäevast tööd olid hindajad täiesti üllatunud, kui uhked, läbimõeldud ja funktsionaalsed varjualused olid metsa kerkinud. Tasavägise hääletuse tulemusel sai parima hinnangu mahalangenud kuuse kõrvale rajatud tugev, vastupidav ja loodusega üsna ühtesulav onn, mille ukse ees oli äärmiselt turvaline lõkkease. Ehitusmeestele auhinnaks võimalus minna airsoft’i mängima.

Omapärane ja meeldejääv kogemus oli kindlasti salapärases ja põhjatuna tunduvas laukas ujumine ja umbes viiekilomeetrine matk laudteel. Laukavee põlgas osa küll külmaks, kuid karastavast ja kosutavast suplusest keeldus vaid mõni üksik. Mõni kohtas raja ääres vonklevat rästikutki ja suud said mustikatest ja metsmaasikatest magusaks. 

Lisaks panid noored ja ka juhendajad käed külge ja andsid omapoolse panuse ühiselt varjevõrku punudes. Valminud varjevõrk sõidab õige pea Ukrainasse tähtsat ülesannet täitma.
Mõistagi jagus aega ja jaksu mängida ja tantsidagi ning küpsetada lõkkes vorstikesi. Uni maitses telgis hea ja võis rõõmustada hüva ilma üle, mis lubas rahulikult öösel magada, sest kütta polnud vaja. Viimasel päeval enne kojusõitu ootas väsimatuid laagrilisi airsoft’i lahing, mis pani laagrile korraliku punkti. 

Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas 








Galerii