7.–10. juulini leidis Soomaal Hüpassaares aset järjekordne Sakala maleva noorkotkaste suvine laager, kuhu võis soovi korral kaasa kutsuda ka oma mitteliikmest sõbra. Seda võimalust mitmed ka kasutasid.
Seekord üllatas laagrilisi oma külaskäiguga Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi, kes korraldas esmalt rivistuse ning rääkis noortele enda teenistuskäigust ja tööst. Rõõmuga oli ta valmis vastama ka küsimustele ning neid tuli noortelt ridamisi. Lisaks tööle tulid jutuks ka eraelulised teemad, näiteks tema muusikalised eelistused ja lemmikloomad. Pärimisele, millised on Riho Ühtegi ootused noorkotkastele, vastas kindral, et peab oluliseks seda, kui noorkotkad on tublid ja iseseisvad ning eelkõige aitaksid õpitud oskuste ja teadmistega oma vanemaid ning vajadusel tuleksid ka riigile appi.
Nagu ikka jagunes suur seltskond salkadeks, sedakorda kuueks. Endi hulgast valiti salga juht, kelle sõnade ja tegude järgi joonduda. Õige ruttu sai kambakesi ringi liikumine ja rivvi võtmine selgeks ka mitteliikmetele, kellele see ehk esialgu harjumatu võis tunduda. Ja nagu ikka: suuremad võtsid väiksemad oma hoole ja õpetuse alla.
Nagu noorkotkaste laagrile kombeks, ei puudunud seegi kord erinevad põnevad töötoad. Noored said lihvida oma oskusi ja täpsust laskmisel, samme seada eestvedamisel riviõppes ning saada teadmisi side- ja meditsiinivallast. Samuti sai proovida lõkke tegemist ning meisterdada endale veepuhastusfiltri. Palju elevust pakkus kamuflaaži tegemine ja varjumismäng metsarajal. Kõik kuus salka pidid välja mõtlema ja kangale maalima oma lipu. Nii mitmelgi ilutses kena roheline telk ja stiilne kotkas.
Ühes töötoas panid osalejad kirja põhjusi, miks olla noorkotkas:
* Uued kogemused
* Saab õppida metsatarkusi ja ellujäämist
* Saab palju uusi teadmisi
* Leiab palju uusi sõpru
* Hea ajaviide
* Palju toredaid laagreid
* Õpetatakse riigikaitset ja saab lähemalt tutvuda kaitseväega
* Õpetatakse relvi käsitsema
Iga salk sai endale laagri algul ülesandeks metsa ehitada onn, kus kannataks kas siis üksi või mitmekesi isegi ööbida. Juhendajad ulatasid ehitajatele tööriistad ja jagasid soovijatele välja koormakatted ning manitsesid oma tegevust põhjalikult läbi mõtlema, et tegevus ei kahjustaks loodust. Pärast poiste mitmepäevast tööd olid hindajad täiesti üllatunud, kui uhked, läbimõeldud ja funktsionaalsed varjualused olid metsa kerkinud. Tasavägise hääletuse tulemusel sai parima hinnangu mahalangenud kuuse kõrvale rajatud tugev, vastupidav ja loodusega üsna ühtesulav onn, mille ukse ees oli äärmiselt turvaline lõkkease. Ehitusmeestele auhinnaks võimalus minna airsoft’i mängima.
Omapärane ja meeldejääv kogemus oli kindlasti salapärases ja põhjatuna tunduvas laukas ujumine ja umbes viiekilomeetrine matk laudteel. Laukavee põlgas osa küll külmaks, kuid karastavast ja kosutavast suplusest keeldus vaid mõni üksik. Mõni kohtas raja ääres vonklevat rästikutki ja suud said mustikatest ja metsmaasikatest magusaks.
Lisaks panid noored ja ka juhendajad käed külge ja andsid omapoolse panuse ühiselt varjevõrku punudes. Valminud varjevõrk sõidab õige pea Ukrainasse tähtsat ülesannet täitma.
Mõistagi jagus aega ja jaksu mängida ja tantsidagi ning küpsetada lõkkes vorstikesi. Uni maitses telgis hea ja võis rõõmustada hüva ilma üle, mis lubas rahulikult öösel magada, sest kütta polnud vaja. Viimasel päeval enne kojusõitu ootas väsimatuid laagrilisi airsoft’i lahing, mis pani laagrile korraliku punkti.
Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas
