VOLi esimees ja Sakala maleva pealik kutsusid vastuvõtule Karksi-Nuia

Eda Kivisild, fotod: Gunnar Teas


Pühapäeval 23. veebruaril korraldasid Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Alar Karu ja Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud vastuvõtu Karksi-Nuia kultuurikeskuses.
Alar Karu kõneles eesti keelest ja meelest. Ta sõnas, et sada aastat tagasi hakati Tartu ülikoolis õpetama eesti keeles. Täna vaieldakse, kas eesti keeles saab teadust teha. 
Karu andis üle ka Viljandimaa vapimärgi. Sel aastal pälvis selle kunstnik Aate-Heli Õun. 
Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus kõneles Kaitseliidu fenomenist ja lausus, et need, kes Kaitseliitu ei kuulu, ei pruugi sellest nähtusest aru saada.
Pärast kõne kutsus pealik lavale Martin Lingi ja kinnitas tema õlgadele leitnandi pagunid.
Maleva vapimärgi sai aasta kaitseliitlane Meelis Eelmaa.
Kaitseliidu II klassi teenetemedal anti üle Lauri Topolevile.
Kontsert-aktusel esinesid rahvatantsurühm "Samm sassis",  Priit Oks ja kandlemängija Heidi Öövel ning Viljandist pärit lauljad Stefan Airapetjan ja Eleryn Tiit, keda saatis Vändrast pärit kitarrist  Frederik Küüts.


Vaata vastuvõttu siit: Galerii

Viljandi pidutses Eesti sünnipäeval

Eda Kivisild, fotod: Gunnar Teas

Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva tähistamine algas kohtumaja juures. Lauldi hümni, linnapea Madis Timpson luges ette manifesti kõigile Eestimaa rahvastele ning pärast Eesti lipu laulmist mindi rivis Laidoneri mälestusmärgi juurde.

Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus andis üle auastmed ja ergutused.
Kella 14-st algas lauluväljakul perepäev ning kell 15.30 tuli sinna ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Ergutused said:
Kaitseliidu teenetemedal, 2. klass
Lauri Topolev

Kaitseliidu ülema tänukiri
Andres Lapp
Andris Sild

Kaitseliidu Sakala maleva rinnamärk
Reigo Lillemäe
Ardo Koitla
Jarno Kipp
Risto Toobal
Agno Teinveld
Leho Lepalo
Peeter Sinimets
Ats Tarto
Andre Kalm
Inger Stanko
Vootele Saatmann

Kaitseliidu Sakala maleva pealiku tänukiri  ja  meene
Arvi Roosi
Alar Pajusalu
Madis Mikkor
Igor Esajas
Sven Raudsepp
Ailar Krüger
Frank Tiisler
Merle Murka
Ly Sova
Moonika Pärna
Antonina Eek
Raul Astel
Olev Luik
Merike Nõumees
Taivar Riiga(Riga)

Loretta Silm
Kaisa-Liisa Väli
Ketely Ždanov
Marja KIRSS
Remi Zieds
Karl Ilves
Georg Teiter
Hannes Tammets
Mart Kändma
Tõnn Alas
Mairold Luik
Raul Pinsel
Mikk Pinsel
Oskar Lind
Bruno Pugal
Jürgen Aas
Vaiko Juur

Vaata ülevaadet pidupäevast siit:  Galerii

Karksi malevkond võttis möödunud aasta kokku

Eda Kivisild, fotod: Gunnar Teas

Laupäeval, 15. veebruaril kogunesid Karksi malevkonna liikmed iga-aastasele üldkoosolekule. 
Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus rääkis kokkutulnutele Kaitseliidu tulevikusuundadest. 
Karksi malevkonna tegemisest aasta jooksul andis ülevaate malevkonna pealik Ervin Tamberg, noorte tegevusest kõnelesid Enno Teiter ja Raul Astel ning Naiskodukaitse Karksi jaoskonna aastast rääkis Kai Kannistu.
Revisjonikomisjoni aruande tõi kuulajateni Katrin Kivistik. Ta märkis, et suurim probleem kaitseliitlaste hulgas on liikmemaksu tasumine. Kokkuvõttes jäi komisjon malevkonna tegemistega rahule.
Üldkoosolekul kuulutas pealik välja ka Karksi malevkonna aasta noorkaitseliitlase. Selle tiitli sai Germo Malmre.  

Karksi malevkonna koosoleku pilte näeb siit:

Galerii

Kärstna lahingumängus võidutsesid Kuujäneste rühma kodutütred ja Ümera noorkotkad

Eda Kivisild, Fotod: Gunnar Teas

15. veebruaril leidis Kärstnas aset lahingumäng 7-11-aastastele noorkotkastele ja kodutütardele, mille võitsid Kuujäneste II kodutütred ja Ümera I noorkotkad.

Tänavu otsis kontrollpunkte kuus noorkotkaste ja kaheksa kodutütarde võistkonda.
"Sel aastal oli võistlus korraldatud teistmoodi," ütles Sakala ringkonna kodutütarde instruktor Tiina Ott. "Kõik võistkonnad startisid üheaegselt. Neil oli kaasas kaardid, kus olid märgitud kontrollpunktid ja võistlejad said ise valida, millises järjekorras nad kontrollpunktid läbivad."
Kahekümne kontrollpunkti läbimiseks oli aega neli tundi. Enamus punktides pidi võistkond end  registreerima elektrooniliselt, kaheksas punktis olid ka ülesanded, millega oli võimalik teenida lisapunkte.
Tuli visata täpsust, juhendada kaaslast, kel olid silmad kinni seotud, mõõta pikkust, kasutades oma käsi,tunda käbisid.
"Esimesele kolmele võistkonnale on meil sellel aastal ka uued medalid," lausus Ott.
Kärstna lahingumängu algataja on Priit Silla, kes viis esimese lahingumängu läbi 1993. aastal. Sel aastal toimus võistlus 28. korda.
Kärstna lahingumäng on 1919. aasta jaanuaris aset leidnud  lahingu mälestuseks, mille tulemusena peatati vaenlase, Vene 49. kütirügemendi liikumine Viljandi poole.

Vaata Kärstna lahingumängu pilte siit:  Galerii

Tartu rahu 100 Kolga-Jaanis

Tartu rahu aastapäeva tähistamine on Kolga-Jaanis muutunud traditsiooniks

Eda Kivisild

2. veebruaril tähistati ka Kolga-Jaanis Tartu rahu 100. aastapäeva. Seda korraldab juba aastaid Kolga-Jaani mees Hovard Nurme.
Sakala ringkonna naiskodukaitsja Margit Rei ütles, et aastapäeva pidamine oli tore. "Rahvast oli palju, Kolga-Jaani naisseltsi naised olid katnud toidulaua nii, et see oli lookas."
Oli ka kauneid ja huvitavaid etteasteid.
Rei lisas, et Tartu  rahu aastapäeva tähistamine sellisena on väga armas.
"Suurepärane, et eestvedajal on jaksu ja soovi seda ikka ja jälle korraldada. See oli meeldiv pärastlõuna meeldivas seltskonnas."


Vaata Tartu rahu tähistamist Kolga-Jaanis siit: Galerii
Fotod:Gunnar  Teas