Nädal Viljandimaal Ussisõnade rütmis

Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu ajaloo suurim reservväelaste väljaõpetamisele keskenduv õppekogunemine Ussisõnad toimub 28. augustist 8. oktoobrini lõuna maakaitseringkonnas, Kaitseliidu Sakala maleva vastutusalas oli see 15.–24. septembrini. Kuue nädala jooksul oodati üle Eesti õppusele ligi 10 000 reservväelast, kes määrati 2022. aasta jooksul maakaitseüksuste koosseisu. Õppus jaotus ülemate väljaõppeks, põhikoosseisu väljaõppeks ja koostegevusharjutusteks. Õppus kulmineerus väljaõpetatud üksuste koostegevusharjutusega Viljandis, Mõisakülas ning Pärsti ja Leie asulas.

15. septembri hommikul saabus Sakala malevasse 40 reservväelast, kes said individuaalvarustuse ja väljaõppe, et astuda rühmajuhtidena tegutsema 18.septembril õppusele tulevate kaasvõitlejate ees.

Reservväelastest juhtivkoosseisuga kohtus Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi, kes rääkis
õppusel eesseisvast ja tutvustas maakaitseväe toimimist. "Maakaitsevägi, kuhu te nüüd kuulute, ei ole tavaline vägi. Teid on siia välja valitud ja teie olete kodukandikesksed – teie sõjaaja ülesanne ongi siinsamas, Viljandimaal sõdida. Siin õppusel te tuletate meelde ajateenistuses ja kordusõppustel õpitut ning saate ka uusi kogemusi," sõnas kindralmajor. Ühtlasi rõhutas kindral, et rühmaülemad looksid tugeva meeskonna ja oleksid võitlejate suhtes hoolivad ja hoolitsevad. Ühtegi toonitas, et malev on valmis õla alla panema, kui rühmad soovivad ka edaspidi väljaõpet.

Nädalavahetus möödus õppimise tähe all. Laupäeva veetsid ülemad Väluste lasketiirus, kus harjutati tulepositsioonide valikut ning toimus laskeväljaõpe. Lisaks tuletati meelde tunnimehe kohustusi ja püstitati telkmantlist varjualuseid. Pühapäeval korraldas Politsei- ja Piirivalveamet reservväelastele Sakala maleva staabi ja tagala territooriumil korrakaitse ja kontroll-läbilaskepunkti väljaõpet.

Esmaspäeval, 18. septembril algas õppuse järgmine etapp, mille käigus formeeriti üksuste reakoosseis, värskendati võitlejate sõjalisi baasteadmisi ja liiguti oma väljaõppealadele. Sakala maleva pealiku major Andres Lappi sõnul möödus formeerimine igati positiivselt. Ees ootas terve nädal sõjaliste baasteadmiste värskendamist ning jao- ja rühmataseme tegevuste harjutamist.

Teisipäeval, algas reservväelaste hommik motoriseeritud rännakuga väljaõppealadele, kus viidi läbi intensiivne värskendusõpe järgmistel teemadel: relva- ja laskeõpe, taktikaõpe, lahingmeditsiin, pioneeriõpe.

Kesknädalal said ussisõdalased harjutada tegevusi kontroll-läbilaskepunktis. Kontroll-läbilaskepunkti eesmärk on kontrollida liiklusvoolus olevaid sõidukeid ja inimesi. Harjutuse käigus said maakaitseväelased kätt harjutada nii masinate peatamisel kui ka "kahtlaste" isikute kontrollimisel.

Neljapäeval anti viimane lihv koostegevusharjutuseks, mis leidis Laatre, Penuja, Lilli, Pikasilla ja Vaibla külas aset 22.-23. septembrini. Harjutati kriisi- ja sõjaaegsete ülesannete täitmist, ühtlasi lahendati mängulisi intsidente ja kontrolliti liiklust koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga.

22. septembril rõõmustas maakaitseväelasi oma külastusega kindralmajor Riho Ühtegi. Võitlejad said vahetult kindraliga vestelda ja jagada oma seniseid kogemusi ja emotsioone seoses õppusega. Meeste sõnul oli motivatsioon kõrge, aga kui kindral isiklikult tervitama tuleb, andis see lisajõudu.

Ussisõnade pidulik lõpurivistus toimus pühapäeval, 24. septembril Viljandis Vabaduse platsil. Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi tervitas neid 270 meest, kellest on saanud riigikaitse oluline osa. Ta tõdes, et jalavägi on kõige tähtsam väeliik – see otsustab enamasti lahingu tulemuse. Ühtegi meenutas kindral Reeki mõtet, et patriootlik riik võib endale lubada head jalaväge ning nüüdsed ussisõdurid on seda näidanud. “Teie tahe õppida on mind innustanud. Viljandi ja Mulgimaa on hästi kaitstud, tänan teid!” ütles Ühtegi. Lisaks tänas ta kaitseliitlasi, peresid ja tööandjaid, kes toetasid reservväelasi, et õppus õnnestuks.

Sakala maleva pealik Andres Lapp kiitis õppusel osalenuid ja tõdes, et riigikaitse on oluliselt paranenud. “Ussisõdur on kohalik, osa kogukonnast. Ta on tavaline Eesti mees, kes igapäevaselt on õpetaja või insener, aga valmis riigi heaks panustama. Mul on au olla osa teie meeskonnast ja kinnitan, et Sakala maleva uks on teile alati avatud. Teen suure kummarduse teie peredele ja tööandjatele! Mina tänan, Eestimaa tänab!”

Oma ergutused andsid võitlejatele üle Kaitseväe ülem, Kaitseliidu ülem, Sakala maleva pealik. Viljandi linna nimel võttis tänukirja vastu linnapea Madis Timpson, kes möönis, et Ukraina sõda on meile tõestanud, et vabadus ei ole iseenesestmõistetav. “Tänu teile on Eesti parem kui enne!” kiitis Timpson ning luges ette päeva meeleoluga sobivad Paul-Eerik Rummo luuleread “Me hoiame nõnda ühte…”

Kindralmajor Riho Ühtegi andis tunnustuse ja kingituse Sakala maleva nooreminstruktorile Imre Koldile, kellel täitus 50. eluaasta ja kes ühtlasi on olnud 25 aastat kaitseliitlane.

ERGUTUSED

Kaitseväe juhataja meenemünt

nooremleitnant JAN KRANER

veebel VILJAR SEDRIK

nooremveebel MARGO KOORDES

kapral ALAR PAJUSALU

nooremleitnant MARTIN LAAN

nooremleitnant MARTTI PRAKS

Kaitseliidu ülema hinnaline kingitus

lipnik TARMO LAUR

lipnik JAANIS ROOTS

Kaitseliidu ülema münt

nooremseersant TOIVO LEPIK

nooremseersant KRISTJAN KASAK

Kaitseliidu ülema tänukiri

lipnik LAURI SUSI

reamees KARDO KIIS

reamees GERMO ARRO

seersant ALARI LEIMAN

seersant DANIEL LÕHMUS

vanemveebel ANDRUS VENNE

nooremseersant RAUNO ODEM

Sakala maleva pealiku meene

nooremseersant KERT ANIJÄRV

kapral BENJAMIN TAAT

reamees JAANUS TERA

nooremseersant TAUNO RÄÄSTAS

reamees SILVER TENNO

nooremseersant MADIS SUKK

reamees RENE BRIKIS

nooremseersant MARKO MIHALIŠIN

nooremseersant MARTIN MÄNNAMAA

reamees TAAVI SÕLG

Sakala maleva tänukiri koostööpartneritele

VILJANDI VALD

VILJANDI LINN

MULGI VALD 

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI LÕUNA PREFEKTUURI VILJANDI POLITSEIJAOSKOND

Galerii - pildid.mil.ee

Vabatahtlikud noortejuhid õpivad Viljandimaal

Septembrikuu eelviimasel nädalavahetusel toimus Viljandimaal  Kaitseliidu vabatahtliku noortejuhi kursuse esimene etapp.

Kursuslastena osalevad 20 noortejuhti üle Eesti: Harjust, Järvast, Raplast, Saaremaalt,  Sakalast, Tartust, Pärnust, Põlvast, Tallinnast ja Virust.

Esimesel etapil antakse kursuslastele edasi teadmised ja oskused Eesti noorsootöö kontseptsioonist ning lastekaitseseadusest, kaitseväe ülesehitusest, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsiooni õigusaktidest, tööplaanide, eelarvete ja aruannete koostamisest, noorkotkaste ja kodutütarde töökoonduse ja piduliku koonduse läbiviimisest. Kursuselt ei puudu ka meeskondliku töö osa.

Kursuse teine etapp toimub oktoobris Kaitseliidu Sakala malevas, seal keskendutakse laagrite  ja matkamängude ettevalmistamisele ja läbiviimisele ning turvalisuse tagamisele üritustel.

Kui valdavas osas viivad kursuse läbi Kaitseliidu vabatahtlikud, siis esimesel nädalavahetusel andsid instruktoritena oma panuse ka Viljandi valla noortekeskuse juhataja Liis Särg, Kaitseliidu veebel Andri Harkmann ja isamaalise programmi programmijuht Kätlin Poopuu.

Kui oled mõelnud noortega tegelemise peale, siis vabatahtlike noorejuhtide kursus on sellega alustamiseks ideaalne koht. Järgmine kursus tuleb juba 2024. aasta kevadel!

Õppus Ussisõnad jõuab Viljandimaale septembri keskpaigas

Reservõppekogunemine Ussisõnad toimub Viljandimaal 15.-24. septembrini. Lõuna maakaitseringkonnas oodatakse õppusele ligikaudu 3000 reservväelast, neist 300 osalevad Viljandimaal.

Sakala maleva pealik major Andres Lapi selgitusel on Ussisõnad jada sündmusi, mis kulmineeruvad reservväelaste õppekogunemisega, mida viiakse läbi üle Eesti. Eripärane on õppus seetõttu, et selle läbiviimise eest vastutab Kaitseliit.

"Operatsiooniga Ussisõnad suurendame me sõjaaja kaitseväge 10 000 inimese võrra. Sisuliselt on see üks suuremaid kvantitatiivseid arenguhüppeid kaitseväe ajaloos, mis toimub pooleteise aasta jooksul. See on kahtlemata suur väljakutse kaitseväele ja Kaitseliidule, kuid julgeolekuolukord meie ümber ei anna meile õigust teha neid asju aeglasemalt või väiksemas mahus," ütles kaitseväe juhataja kindral Martin Herem.

"Õppuse korraldamise põhjusi kaugelt otsima ei pea. Pärast Vene Föderatsiooni täiemahulise agressiooni algust analüüsis Eesti riigikaitse juhtkond võimalusi, kuidas riigikaitset tugevdada ning üheks meetmeks jäi lauale maakaitse võime suurendamine ja tugevdamine. Kaitseväe juhataja tegi ettepaneku suurendada maakaitse võimet 10 000 üldreservis oleva võitleja võrra," rääkis Andres Lapp.

Ussisõnade ettevalmistus on major Lapi sõnul kestnud poolteist aastat. Töö algas üldreservi hulgast isikkoosseisu valimise ja määramisega ning seda tehti selliselt, et inimesed saaksid teenistusse määratud piirkondadesse, kust  on nad pärit või kus nad elavad. Sellele järgnes varustushangete ettevalmistamine ja administreerimine.

“Mis puudutab Lõuna maakaitseringkonda, siis meie teeme seda õppust veidi  teistmoodi kui teised, nimelt on õppus kahe etapiline,” täpsustas Lapp. Esimene etapp toimus 12. ja 13. augustil kõigis Lõuna maakaitseringkonna vastutusalades ning sinna olid kutsutud jao- ja rühmaülemad ning rühmavanemad, kellele selgitati nende rolli sõjaväeliste juhtidena. Samuti täpsustati kokkutulnute personaliandmeid, et võimalusel viia kokku teenistusülesannete täitmine nende elukutsega. Lisaks said osalejad meeldetuletavalt sõduri põhioskuste väljaõpet.

Andres Lapi andmetel kutsutakse Lõuna maakaitseringkonnas reservõppekogunemisele suurusjärgus 3000 reservväelast. “Viljandimaa ja Sakala malev saavad sellest väiksema portsu – meile on tulemas 300 reservväelast, mis omakorda on 9 maakaitse rühma.”

Kutse saavad ja on juba saanud üldreservis olijad, kes on ajateenistuse läbinud viis või rohkem aastat tagasi. “Ülesanded kriisi ajal laiemalt on jõustruktuuride ja ametkondade toetamine. Mis puudutab maakaitse sõjaaja ülesandeid, siis need on eelkõige vaatlus, objektide julgestamine, teeliikluse kontroll (maa-ala sulgemine või liikluses kontrollpunktide rajamine), info kogumine ja andmete edastamine.  Lisaks peavad maakaitseüksused olema võimelised teostama oma vastutusalades varitsusi ja vajaduse korral liituvad maakaitse võitlejad Kaitseliidu koosseisuga,” rääkis major.

Ussisõnad kestavad Viljandimaal 15.-24. septembrini. Esimesel kolmel päeval kogunevad reservväelastest juhid teadmisi täiendama ja ettevalmistusi tegema. Peaasjalikult tegutsetakse siis Sakala maleva staabi territooriumil ja ümbruses ning Välustes tehakse taktikalised drillid ja laskeharjutused.

18. septembril liitub õppusega reakoosseis, mis on arvuliselt oluliselt suurem. Õppus kogu koosseisuga on Viljandimaal planeeritud kolmes asukohas. 

Esimene on seotud Sakala maleva staabi ja Pärsti alaga. “Siin vahel võib olla hommikul ja õhtul tavapärasest rohkem liikumist. Enam on ka müra, sest kasutatakse vahendeid lahingsituatsioonide imiteerimiseks, aga seda teeme maastikul, mitte kellegi koduhoovis,” selgitas major.

Teine ala on Leie asulas ja selle lähedastel RMK kinnistutel. Kolmas on Mõisaküla ümbrus.

Lapp kinnitas, et õppusel hoitakse mõõdukat joont ja peetakse kinni öörahu reeglitest ning kindlasti teavitatakse kohalikku elanikkonda täpsemalt kuupäevadest ja piirkondadest. “Malev soovib tänada tööandjaid mõistva ja toetava suhtumise eest. Igal maakaitse sõduril ja ülemal on hea tulla õppusele kui tööandja on osalemist toetav ja soodustav. Eks see ole ju lõpuks ka tööandjate ja ettevõtjate huvi, et me kõik koos suudame tagada Eestis maksimaalse julgeoleku, turvatunde ja läbi selle ka toimiva majanduskeskkonna tulevikuks.”

Reservõppel osalemiseks saadab kutse Kaitseressursside Amet, mis korraldab ühtlasi osalemisest vabastamist. “Kui kellelgi on tervislikud või mingid muud ettenägematud asjaolud, mille tõttu ta ei saa osaleda, tuleb kindlasti Kaitseressursside Ametiga ühendust võtta, et dokumendid saaksid korda,” rääkis Lapp. “Me kindlasti ei taha, et teadmatusest, ajapuudusest või asjaajamatusest satuvad inimesed olukorda, kus nad peavad hiljem osalema mingisugustes menetlustes ja andma täiendavaid selgitusi,” tõdes ta ning lisas, et Sakala malev ja Lõuna maakaitseringkond saavad anda vajadusel nõu ja olla moraalseks toeks.

Malevapealik rõhutas, et kui reservväelasel tekivad viimasel hetkel õppusel osalemist takistavad põhjused, siis ta annaks sellest viivitamatult teada nii Kaitseressursside Ametile kui ka Sakala malevale. “Ootame reservväelastelt rohket osavõttu. Tulge hea tujuga – see on hea võimalus oma igapäevaste tööde kõrvalt riigikaitsesse panustada!” ütles Andres Lapp. 

Rühmadevaheline laskevõistlus 2023

Pühapäeval, 3. septembril leidis Väluste lasketiirus aset järjekordne rühmadevaheline laskevõistlus. 

Võistkondlik järjestus

1. koht - Linnuse ÜK 6. rühm (1095 punkti)

2. koht - Lehola ÜR (1068 punkti)

3. koht - Karksi mvk Lilli rühm (906 punkti)

4. koht - Karksi mvk Teringi rühm (892 punkti)

5. koht - NKK Sakala ringkond (836 punkti)

6. koht - Ümera ÜR (2) (800 punkti)

7. koht - Ümera ÜR (1) (771 punkti)

Individuaalne arvestus

Püstol Glock P80 (25 m)

1. koht - Allar Mürk (246 silma)

2. koht - Olev Kookla (210 silma)

3. koht - Marit Pleiats (208 silma)

Püstolkuulipilduja m/45B KPIST (50 m)

1. koht - Sander Ilves (220 silma)

2. koht - Eero Takk (219 silma)

3. koht - Ahto Mäesalu (216 silma)

Automaat AK-4/H&K G3/M-14 (100 m)

1. koht - Guido Riitsalu (266 silma)

2. koht - Toomas Taimre (242 silma)

3. koht - Jukka Markonsaari (236 silma)

Automaat AK-4/H&K G3/M-14 (200 m)

1. koht - Alar Johanson (224 silma)

2. koht - Sören Silm (202 silma)

3. koht - Riho Rei (184 silma)

Automaat AK-4/H&K G3/M-14 (300 m)

1. koht - Ele Lehes (204 silma)

2. koht - Aarne Markko (186 silma)

3. koht - Raivo Roosi (184 silma)

Fotod: Signe Kold, Gunnar Teas
Galerii