25.9.23

Nädal Viljandimaal Ussisõnade rütmis

Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu ajaloo suurim reservväelaste väljaõpetamisele keskenduv õppekogunemine Ussisõnad toimub 28. augustist 8. oktoobrini lõuna maakaitseringkonnas, Kaitseliidu Sakala maleva vastutusalas oli see 15.–24. septembrini. Kuue nädala jooksul oodati üle Eesti õppusele ligi 10 000 reservväelast, kes määrati 2022. aasta jooksul maakaitseüksuste koosseisu. Õppus jaotus ülemate väljaõppeks, põhikoosseisu väljaõppeks ja koostegevusharjutusteks. Õppus kulmineerus väljaõpetatud üksuste koostegevusharjutusega Viljandis, Mõisakülas ning Pärsti ja Leie asulas.

15. septembri hommikul saabus Sakala malevasse 40 reservväelast, kes said individuaalvarustuse ja väljaõppe, et astuda rühmajuhtidena tegutsema 18.septembril õppusele tulevate kaasvõitlejate ees.


Reservväelastest juhtivkoosseisuga kohtus Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi, kes rääkis
õppusel eesseisvast ja tutvustas maakaitseväe toimimist. "Maakaitsevägi, kuhu te nüüd kuulute, ei ole tavaline vägi. Teid on siia välja valitud ja teie olete kodukandikesksed – teie sõjaaja ülesanne ongi siinsamas, Viljandimaal sõdida. Siin õppusel te tuletate meelde ajateenistuses ja kordusõppustel õpitut ning saate ka uusi kogemusi," sõnas kindralmajor. Ühtlasi rõhutas kindral, et rühmaülemad looksid tugeva meeskonna ja oleksid võitlejate suhtes hoolivad ja hoolitsevad. Ühtegi toonitas, et malev on valmis õla alla panema, kui rühmad soovivad ka edaspidi väljaõpet.

Nädalavahetus möödus õppimise tähe all. Laupäeva veetsid ülemad Väluste lasketiirus, kus harjutati tulepositsioonide valikut ning toimus laskeväljaõpe. Lisaks tuletati meelde tunnimehe kohustusi ja püstitati telkmantlist varjualuseid. Pühapäeval korraldas Politsei- ja Piirivalveamet reservväelastele Sakala maleva staabi ja tagala territooriumil korrakaitse ja kontroll-läbilaskepunkti väljaõpet.


Esmaspäeval, 18. septembril algas õppuse järgmine etapp, mille käigus formeeriti üksuste reakoosseis, värskendati võitlejate sõjalisi baasteadmisi ja liiguti oma väljaõppealadele. Sakala maleva pealiku major Andres Lappi sõnul möödus formeerimine igati positiivselt. Ees ootas terve nädal sõjaliste baasteadmiste värskendamist ning jao- ja rühmataseme tegevuste harjutamist.

Teisipäeval, algas reservväelaste hommik motoriseeritud rännakuga väljaõppealadele, kus viidi läbi intensiivne värskendusõpe järgmistel teemadel: relva- ja laskeõpe, taktikaõpe, lahingmeditsiin, pioneeriõpe.

Kesknädalal said ussisõdalased harjutada tegevusi kontroll-läbilaskepunktis. Kontroll-läbilaskepunkti eesmärk on kontrollida liiklusvoolus olevaid sõidukeid ja inimesi. Harjutuse käigus said maakaitseväelased kätt harjutada nii masinate peatamisel kui ka "kahtlaste" isikute kontrollimisel.

Neljapäeval anti viimane lihv koostegevusharjutuseks, mis leidis Laatre, Penuja, Lilli, Pikasilla ja Vaibla külas aset 22.-23. septembrini. Harjutati kriisi- ja sõjaaegsete ülesannete täitmist, ühtlasi lahendati mängulisi intsidente ja kontrolliti liiklust koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga.

22. septembril rõõmustas maakaitseväelasi oma külastusega kindralmajor Riho Ühtegi. Võitlejad said vahetult kindraliga vestelda ja jagada oma seniseid kogemusi ja emotsioone seoses õppusega. Meeste sõnul oli motivatsioon kõrge, aga kui kindral isiklikult tervitama tuleb, andis see lisajõudu.

Ussisõnade pidulik lõpurivistus toimus pühapäeval, 24. septembril Viljandis Vabaduse platsil. Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi tervitas neid 270 meest, kellest on saanud riigikaitse oluline osa. Ta tõdes, et jalavägi on kõige tähtsam väeliik – see otsustab enamasti lahingu tulemuse. Ühtegi meenutas kindral Reeki mõtet, et patriootlik riik võib endale lubada head jalaväge ning nüüdsed ussisõdurid on seda näidanud. “Teie tahe õppida on mind innustanud. Viljandi ja Mulgimaa on hästi kaitstud, tänan teid!” ütles Ühtegi. Lisaks tänas ta kaitseliitlasi, peresid ja tööandjaid, kes toetasid reservväelasi, et õppus õnnestuks.


Sakala maleva pealik Andres Lapp kiitis õppusel osalenuid ja tõdes, et riigikaitse on oluliselt paranenud. “Ussisõdur on kohalik, osa kogukonnast. Ta on tavaline Eesti mees, kes igapäevaselt on õpetaja või insener, aga valmis riigi heaks panustama. Mul on au olla osa teie meeskonnast ja kinnitan, et Sakala maleva uks on teile alati avatud. Teen suure kummarduse teie peredele ja tööandjatele! Mina tänan, Eestimaa tänab!”

Oma ergutused andsid võitlejatele üle Kaitseväe ülem, Kaitseliidu ülem, Sakala maleva pealik. Viljandi linna nimel võttis tänukirja vastu linnapea Madis Timpson, kes möönis, et Ukraina sõda on meile tõestanud, et vabadus ei ole iseenesestmõistetav. “Tänu teile on Eesti parem kui enne!” kiitis Timpson ning luges ette päeva meeleoluga sobivad Paul-Eerik Rummo luuleread “Me hoiame nõnda ühte…”

Kindralmajor Riho Ühtegi andis tunnustuse ja kingituse Sakala maleva nooreminstruktorile Imre Koldile, kellel täitus 50. eluaasta ja kes ühtlasi on olnud 25 aastat kaitseliitlane.

ERGUTUSED

Kaitseväe juhataja meenemünt

nooremleitnant JAN KRANER

veebel VILJAR SEDRIK

nooremveebel MARGO KOORDES

kapral ALAR PAJUSALU

nooremleitnant MARTIN LAAN

nooremleitnant MARTTI PRAKS

Kaitseliidu ülema hinnaline kingitus

lipnik TARMO LAUR

lipnik JAANIS ROOTS

Kaitseliidu ülema münt

nooremseersant TOIVO LEPIK

nooremseersant KRISTJAN KASAK

Kaitseliidu ülema tänukiri

lipnik LAURI SUSI

reamees KARDO KIIS

reamees GERMO ARRO

seersant ALARI LEIMAN

seersant DANIEL LÕHMUS

vanemveebel ANDRUS VENNE

nooremseersant RAUNO ODEM

Sakala maleva pealiku meene

nooremseersant KERT ANIJÄRV

kapral BENJAMIN TAAT

reamees JAANUS TERA

nooremseersant TAUNO RÄÄSTAS

reamees SILVER TENNO

nooremseersant MADIS SUKK

reamees RENE BRIKIS

nooremseersant MARKO MIHALIŠIN

nooremseersant MARTIN MÄNNAMAA

reamees TAAVI SÕLG

Sakala maleva tänukiri koostööpartneritele

VILJANDI VALD

VILJANDI LINN

MULGI VALD 

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI LÕUNA PREFEKTUURI VILJANDI POLITSEIJAOSKOND

Galerii - pildid.mil.ee