Suvi, sõbrad, seiklus - see on Spekter!
Viljandimaal Mulgi vallas Nuutsaku puhkekeskuses leidis 31. juulist kuni 3. augustini aset tänavune suurlaager Spekter kodutütardele, noorkotkastele ja mitteliikmetele - viimaste hulgas oli 21 noort Ukrainast. Laagri peakorraldajad olid noortejuhid Vika Zieds ja Antonina Eek.
Laagri pidulikul avamisel kerkis vardasse Spektri logoga lipp ning tervitussõnad laagrilistele ütlesid Noorte Kotkaste Sakala maleva pealik Riho Rei ja Kodutütarde Sakala ringkonnavanem Eda Kivisild. "Vaatasin ilmateadet ja loodan, et te siiski ei saa palju vihma ning saate end tunda rõõmsa ja õnnelikuna! Lustige, sest on suvi ja see aeg ongi nautimiseks!" rääkis Kivisild. "Mul on suur rõõm, et meie maakonnas on nii palju noorkotkaid ja kodutütreid. Soovin teile palju huvitavaid ja õpetlikke tegevusi! Tänan kõiki korraldajaid ja abilisi!" lisas Rei.
Kodutütardest, noorkotkastest ja mitteliikmetest moodustati kümme rühma. Ukraina lapsed olid eraldi rühmas, nende juht, tõlk ja abiline oli laagri peakorraldaja Antonina Eek. Iga rühm sai omale juhi, kes tutvustas noortele ohutustehnikat ja laagri reegleid, noored said omavahel tuttavaks ja tegid kokkuleppeid. Rühmajuhtidena lõid kaasa ka kolm Viljandi kultuuriakadeemia tudengit, kes kogusid laagris oma praktikatunde.
Et kogu laager oli viikingiteemaline, olid rühmade esimesed ülesanded endale välja mõelda teemakohane nimi, kujundada lipp ja välja mõelda etteaste, mida esitada kolmandal päeval viikingiõhtul.
Noortekogu juht Reimo Jürjo jagas igale rühmale teema, millest tuli kokku panna oma õpituba ehk siis õpetamine ja õppimine noortelt noortele. Noortekogu mõistagi aitas planeerimisel ning hankis vajaliku varustuse.
Esimese päeva õhtu möödus üliaktiivselt, kui noored said mängida lipu varastamise mängu.
Teine laagripäev
Kell 8 kaikus üle kogu ala rütmikas laul: "Miks magad sa nii kaua, ei tõuse ülesse, ei kuule kukelaulu, ei lähe pissile? Miks magad sa nii kaua, ei tõuse ülesse, ei kuule kukelaulu, ei hüppa pükstesse?"
Telkidest ja kämpingutest voorisid välja padjanägudega laagrilised ning pärast traditsioonilist "Punase suksu" tantsu olid viimasedki uneriismed kadunud ja päev võis alata.
Pärast kosutavat hommikusööki ootas laagrilisi kümme põnevat õpituba.
Elektrilevi esindajad rääkisid noortele, et elekter on korraga nii kasulik sõber kui ka vaenlane, kes võib muutuda ohtlikuks, ja õpetasid, kuidas ohuolukorras käituda. Õisu mõisa sepikoja sepp tutvustas oma tööd ning laagrilised said ise proovida, kuidas rauast vardast nael välja kopsida. Keskkonnaameti spetsialist lasi spektrilistel viktoriini abil nuputada, kuidas toimida, kui kohtud metsloomaga. Tamrexi töötajad rääkisid tuleohutusest ja õpetasid kasutama nii tuletekki kui ka tulekustutit. Kuigi tuli oli paljudele pelutav, ületasid noored hirmu vapralt ning proovisid mõlemal moel leeke summutama.
Politseinikud rääkisid veebimaailma ohtudest ja jagasid näpunäiteid, kuidas neid ära tunda ja tekkinud probleeme lahendada. Samuti tutvustasid nad politseitööd laiemalt. Demineerijal kaasas olnud kahjutuks tehtud ja õppematerjaliks muudetud lõhkekehad tekitasid palju elevust ning samuti sai selgeks, mida teha sel juhul, kui oled leidnud tundmatu eseme. Suukooli tunnis lasid laagrilised kätel käia ja nühkisid oma hambad puhtaks ning puhtust sai kontrollida mustikakarva tabletiga: kel suu jäi hambapesu ja tableti katki närimise järel väga siniseks, siis see oli märk lohakast pesust. Järve ääres oli veeohutuse õpituba, kus sai proovida päästerõnga viskamist ja selga panna päästevesti. Mõni vapram oli valmis ka koos riiete ja vestiga vette sulpsama, et vesti tõhusust kontrollida. Sealsamas oli ka ujumispaus, kuigi ilm oli jahedavõitu. Päeva jooksul sai iga laagriline siiditrüki õpitoas endale trükkida Spektri logoga T-särgi.
Pärast õhtusööki ootas ees tõeline laagrimöll! Noored said endale bingokaardi ja täitmist ootasid erinevad ülesanded. Nad said karata batuutidel ja mürgeldada sumokostüümides, teha näomaalingu, süüa jäätist ja suhkruvatti, puhuda täis õhupalle, visata täpsust, mängida memoriini. Pärast melu maitses ööuni eriti hästi!
Kolmas laagripäev
Kolmandal päeval olid kavas Noortekogu eestveetavad õpitoad, mida viisid läbi noored ise. Kavas oli takistusrada, sõlmede tegemine, riviõpe, aaretejaht, riviõpe ja FUN õpituba (lõbusate ja omapäraste reeglitega pallimäng). Lisaks said noored tutvuda kriisivarudega ja Ole valmis äpiga ning punuda endale ellujäämiskäepaela.
Laagris käis külas tegevuste ja oludega tutvumas Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm, kes tänas ja andis üle kingi ametist lahkunud Noorte Kotkaste instruktorile Gertu Viiaskile.
Lõuna paiku saabus külla Kaitseliidu ülemveebel Andri Harkmann, kes kõhklemata lõi koos noortega tegevustes kaasa: läbis takistusraja, marssis riviõppel ja punus käepaela. Ta leidis noortega kiiresti ühise keele ja vastas kõigile tekkinud küsimustele, näiteks tahtsid laagrilised teada, kas ülemveebel on olnud noorkotkas (ei ole), mitu last tal on (5) ja mis on tema lemmiktoit (lasanje). "Siin on super asukoht! Mind üllatas see, kuidas noored minuga suhtlesid. Mind üllatas ka laagri organisatoorne pool. Väga hea on anonüümne tagasisidevorm ja mulle väga meeldis kriisi töötuba," rääkis Harkmann.
Pärast õhtusööki oli aeg valmistuda viikingiõhtuks. Noored panid selga kostüümid, said näole viikingimärkidega näomaalingud, tüdrukud pähe uhked punupatsid ning soovijad meisterdasid mõõgad.
Ja siis ootaski ees esinemine. Noored esitasid meeskondade kaupa oma tantse, luuletusi, laule ja etendusi. Suure aplausi ja kordusesinemise soovi kutsus esile Ukraina sõjahümn ukrainlaste esitluses ning kes oskas, laulis kaasa. Viimaks sai hääletada oma lemmiku kostüümi poolt ja õhtu lõppes diskoga.
Neljas laagripäev
Hommikul kõditas laagriliste ninasid mõnus pannkoogilõhn. Viimane laagripäev sai magusa stardi!
Noori tuli tervitama augusti esimesel päeval Sakala maleva pealikuna ametisse astunud major Andres Lapp. Ta soovitas lastel kindlasti veel mõnuga puhata ja suve nautida, sest koolivaheaega jagub veel. Major Lapp andis laagris üle ka maleva rinnamärgi Antonia Eekile.
Enne kojusõitu tuli kokku pakkida oma kraam, korrastada laagriplats ja veel natuke mängida.
Laagri lõpurivistusel tänasid peakorraldajad kõiki osalejaid, abilisi ja koostööpartnereid. Ühiselt sai veedetud neli ägedat laagripäeva!
Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas
