On olnud üsna kiire aeg, esimesed kaks kuud võttis põhienergia suurõppus Ussisõnad. „Ülejäänud aja olen tegelenud nii-öelda väljaspoole mitte paistva tegevusega. Olen püüdnud korrastada kaitseliitlaste arusaamist malevast ja sellest, millised allüksused meil on, millised ülesanded meil on rahu- ja sõjaajal ning mis allüksused vastutavad millise osa eest Viljandimaal,” rääkis Lapp.
Üks kõrgpunktidest, mis pealikule neljast esimesest töökuust meelde jääb, on kahtlemata Ussisõnad. „Mind väga positiivselt üllatas nende Viljandimaa inimeste motivatsioon ja teotahe riigi kaitsesse panustada. Teisalt üllatas mind see, kuidas Sakala malev selle õppuse väga sujuvalt ja efektiivselt ära korraldas!”
On teisigi toredaid ja meeldejäävaid hetki, möönis Lapp. „Alates sellest toredast tseremooniast, kui ma lipu vastu võtsin – seda päeva ma ei unusta kindlasti mitte kunagi! Oleme toredalt tähistanud maleva ja Kaitseliidu aastapäeva. Olen saanud olla Naiskodukaitse ja noorte üritustel.”
Uuelt aastalt loodab Andres Lapp seda, et tuleks täpsem arusaam, kuhu Kaitseliit liigub, arvestades, et organisatsioonil on uus ülem. „Ma loodan, et tuleb selgus selles osas, mis kuju maakaitse võtab ja mis roll talle jääb. Kuidas maakaitse mahub diviisi lahinguruumi ja diviisi ümber, milliseid toetusvajadusi diviisil maakaitsele on – see kõik täpsustab seda, milline on meie sõjaaja roll ja kuidas me peaksime selleks valmistuma, et seda ülesannet võimalikult hästi täita, et olla riigikaitses arvestatav partner,” rääkis ta.
Maleva tasandil loodab pealik, et see nii-öelda korrastamistöö, mida ta seni on koos allüksuste ülematega teinud, hakkab heas mõttes edasi arenema. „Korrastamine toob mõne aja möödudes kaitseliitlasele selguse, mis on tema roll, mida temalt oodatakse, kuhu ta kuulub ja kes on tema ülemus. Üldises plaanis parem tunnetus allüksuse tasemel: millega tegeleb ja mille eest vastutab see allüksus, kuhu keegi kaitseliitlane kuulub. See on see selgus, mida ma ootan. Kui see õnnestub, siis ma arvan, et kaitseliitlase enda roll tuleb paremini välja, ta saab ennast paremini ette valmistada ja ta saab paremini panustada. Kavatsen seda arusaama ja vastutust suunata allüksustesse kohustuse taju tekitamise läbi,” selgitas Lapp ja täpsustas, et see kõik pole praegu hirmus segane, aga on mingid märgid, et kõik pole päris üheselt mõistetav.
Kõige madalamalt hakkab see Lapi sõnul pihta sellest, mis on kaitseliitlase kriisi- ja sõjaaja roll ja mis on tema ametikoht – olgu see siis rohelises või valges struktuuris, ja kuni sinnamaani välja, mida malev täpsemalt teeb.
Uue aasta väljaõppe plaanidest rääkides tõi malevapealik välja selle, et sügisel oktoobrikuus tuleb õppus Sibul, mis oma ülesehituselt ja formaadilt on üsna sarnane Ussisõnadega. Sellel osaleb ka maleva sõjaaja koosseis peaasjalikult õppivate üksustega. Sinna õppusele kutsutakse Lapi sõnul ka teatud hulga ussisõdurite rühmasid ning proovitakse maleva kui tervikuga koostööd. „Et õppus hästi õnnestuks, on sinna juurde viivad etapid. Kevadel kaks korda ja enne õppust veel ühe korra, kus juhtkond võetakse kokku. Alustame õppuse planeerimisest, siis taktikaharjutuse läbimängimine kaardiharjutuse ja sõjamänguna ja jõuame siis päris taktikaharjutuseni oktoobrikuus,” tutvustas ta plaane.
Enne Sibulat tuleb Naiskodukaitsel ja Päästeametil päris suur evakuatsiooniõppus, mille eesmärk on läbi harjutada Lõuna maakaitseringkonnast tsiviilelanikkonna evakuatsioon. „Evakueerime inimesi Põlva-, Võru-, Valga- ja võib-olla ka Tartumaa aladelt Viljandimaale. Siin on ka Kaitseliidul oma roll mängida,” ütles Lapp.
Malevapealiku kinnitusel jätkub tavapärane üksuste väljaõpe (laskeharjutused, taktikaharjutused).
Major Lapp tõdes, et ta tahaks parandada uute liikmete väljaõppesse kaasamist. „Ma pole veel otsustanud, kas ma teen seda läbi uue korrastatud struktuuri ja annan ülesande näiteks ühele üksikkompaniile või malevkonnale teha oma uutele liikmetele õppepäev, kus tutvustatakse maleva relvastust, tehakse taktika meeldetuletust või esmast taktikaõpet inimestele, kes ei ole ajateenistuses käinud. Või teha malevas tervikuna uutele liikmetele õppepäev, kus ka malevakonnad saavad ennast tutvustada. Mulle meeldib sellest mõelda kui 12 tunni SBK-st, aga see oleks tutvustav, mitte sooritav.”
Lapp tunnetab, et seda oleks vaja, sest inimesed liituvad, aga ei saa enne tegutseda, kui alles sõduri baaskursusel või mõnel õppusel. Mõnel võib selleni jõudmiseks kuluda aasta ja see on pealiku arvates liiga pikk aeg.
Uusi liikmeid pealiku rõõmuks aga tuleb. Tema andmetel on novembri-detsembri saak 8 inimest, mis on väikese maleva kohta täiesti hea tulemus. „Kaitseväe poolt on sõjaaja ametikohtade arv ette antud ja fikseeritud ning selle muutmine peab olema väga hästi motiveeritud ja põhjendatud. Aga Kaitseliidu ülema üks tegevussuundadest on see, et sõltumata fikseeritud rohelisest struktuurist, pole Kaitseliidu poolel piirangut ees – iga kaitseliitlane peab leidma endale rolli kriisi- ja sõjaajal ning toetusstruktuuri võrgustikku sihtüksuse näol võib peaaegu lõpmatult arendada,” arutles Lapp.
Instruktoreid malevapealiku hinnangul jagub ja ta on seda meelt, et potentsiaal tuleb endi hulgast üles leida ja rakendada. „Siin ma kordan Ussisõnadel kogetud positiivset imestust, kuidas me oma instruktoritega selle asja ära tegime! Aga me peame vaatama, et me oma instruktoreid ära ei kurna. Kui neist puudu tuleb, siis loodetavasti saame Kaitseväest abi.”
Maleva staabi koosseisu osas Lapi kinnitusel suuri muudatusi ei ole ette näha. Valgamaa maleva pealikuks suundunud major Silver Mäest tühjaks jäänud staabiülema koht jääb Lapi sõnul praegu täitmata. „Mul on sinna välja vaadatud ja läbi räägitud üks kandidaat. Loodame, et ta tuleb sügisest meile appi. Nii palju võin öelda, et tegemist ei ole Sakala maleva jaoks võõra mehega, ta on meie maleva liige, aga tegevteenistuses praegu lihtsalt mujal.”
Malevapealik tõdes sedagi, et kaitseliitlastele omaseks saanud traditsioonilised peod ja tähistamised jäävad mõistagi alles, näiteks juba 3. jaanuaril hoitakse au sees Vabadussõjas võidelnute mälestust. „Eripära aga on see, et vastutuse tähtpäevade eest annan allüksuste ülematele, Viljandimaa on nende vahel ära jagatud. Tahaksin näha, et allüksuste ülemad kas ise või siis organiseerivad oma esinduse kaasates noori ja naiskodukaitsjaid nende tähtpäevade väärikale tähistamisele,” selgitas Lapp.
Major Andres Lapp soovis kõigile kaitseliitlastele, naiskodukaitsjatele ning noortele tegusat ja Kaitseliidu rohket uut aastat.
Kuula vestlust malevapealikuga siit.
