Esmaspäeval, 12. veebruaril tähistati Viljandi vallas Viiratsi külje all ja Viljandis lauluväljaku nõlval ratsamonumendi juures kindral Johan Laidoneri 140. sünniaastapäeva.
Lugupeetud kindralit meenutasid Viljandi vallajuhid Alar Karu ja Alvar Pähkel. Kõne pidas Viljandi muuseumi juhataja Jaak Pihlak ja palve lausus Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus.
Sakala maleva pealik major Andres Lapp ja Jaak Pihlak sidusid kindral Laidoneri kujule kaela sinimustvalge salli.
Pidulikul rivistusel osalesid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.
Major Andres Lapp rõhutas oma sõnavõtus kindral Laidoneri suuri teeneid. "Ta oli 34-aastane, kui oli esimest korda Eesti sõjavägede ülemjuhataja, mis kõneleb sellest, et ta oli karismaatiline ja andekas liider. Juhina oli tema kõige suurem väärtus see, et ta suutis ühendada tollel hetkel olulised liidrid ühise eesmärgi nimel. Ta suutis nad rakendada ühtse vankri ette ja liigutada vaba Eesti suunas," rääkis Lapp. "Kindral Laidoner taipas, et võita suuremat ja tugevamat, peab väiksem olema kiirem ja osavam. Ta oli kahtlemata üks võtmeisik, kes aitas kujundada Vabadussõda Eestile võidukaks."
Major Lapp tunnustas üritusele kogunenud noori, et nad peavad Eesti ajaloo meelespidamist oluliseks ja rõhutas neile, et Johan Laidoner oli ka ühiskondlikult ja poliitiliselt aktiivne. "Oma elu jooksul jõudis ta kuuluda mitmetesse seltsidesse, olla kolme Riigikogu liige, olla kolm korda tänapäeva mõistes Kaitseväe juhataja ja võita sõja – ta tegi mitme inimese elutöö!"
