Väluste lasketiir läbis „Siili” ajal värskenduskuuri.

 

Suurõppuse „Siil” raames rassisid pioneeripataljoni mehed Viljandimaal Välustes Kaitseliidu Sakala maleva lasketiirus ehitus- ja parandustöödel. 

Kaitseliidu Sakala maleva pealiku major Andrus Tiituse andmetel oli Välustes vastavalt kokkuleppele vaja rajada lõhkamisplats ja asendada vana betoontruup nüüdisaegsega.
„Pioneerid tõstsid lasketiiru valli kõrgemaks, et lasketiiru paremal pool saaks lasta erinevate relvadega, snaipripüssid jms.
Vana tiiru laskepaika pandi juurde pinnast, eesmärgiga rajada sinna jao kaitsepositsioonid.
Ala tõsteti kõrgemaks, et kaevikutesse ei tuleks vesi ja positsioon jääks maapinnast kõrgemale. Tagada tuleb see, et tagumine vall püüaks kõik kuulid kinni ja me ei peaks tagumist valli veel täiendavalt kõrgemaks tõstma,” selgitas Tiitus.

Pioneerikool ülem major Marten Suur rääkis, 

et töös oli paarkümmend pioneeripataljoni rasketehnikamasinat, näiteks buldooserid, frontaallaadurid, laadurekskavaatorid, ekskavaatorid, kallurid.

Pioneeripataljoni meestel oli suurepärane võimalus saada vajalikku väljaõpet rasketehnikaga 

töötamisel ning seeläbi muutus paremaks ka Sakala maleva harjutusväljak, 

kus nüüd saab ära teha kõik sõjaaja harjutuste lahinglaskmised, mida üks maakaitse jagu sõjaajal tegema peaks. 

“Anname au” kampaania läks tänavu hästi korda

2022. aasta “Anname au” kampaania on jõudnud edukalt lõpule. Kaaskorraldaja Naiskodukaitse peab tänavust kampaaniat eriti õnnestunuks - panus sellesse oli tähelepanuväärselt suur, sest kokku koguti kampaania toetuseks üle 61 000 euro, millest 2090 eurot aitasid koguda Sakala ringkonna naised.

MTÜ Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing annetab koos Naiskodukaitsega läbiviidud sinilillekampaaniaga kogutud 103 000 eurot Eesti ja Ukraina veteranide heaks ning Ida-Tallinna Keskhaigla taastusraviosakonnale käeroboti soetamiseks.

Rõõmustav on see, et tänavune kampaania sai üle kahe aasta taas toimuda täies mahus.

Annetuste kogumise üks eestvedajatest oli Naiskodukaitse Sakala ringkonna Viljandi jaoskonna esinaine Daniela Erit. “See oli meil aastate parim tulemus!” rõõmustas ta.

“Käisime Viljandi linnavalitsuse ja vallavalitsuse istungil kampaaniat tutvustamas ning toetusi kogumas. Rõõm oli tõdeda, et mõlema omavalitsuse juhid olid kampaaniaga kursis ning toetasid heal meelel,” rääkis Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaine Jane Koitlepp. “Inimesed olid hästi informeeritud, aupaklikud ja vastutulelikud, panustasid rõõmuga. Pöörduti ka otse meie poole sooviga saada erinevaid tooteid, et koguda toetusi oma ettevõttes või mõnel üritusel,” lisas ta. 

Kindlasti mõjutas tänavust kampaaniat Ukraina sõda, mistõttu olid inimesed mõistvamad ja lahkemad. “Tänavu ei olnud torisejaid! Mõni inimene ütles, et ei taha raha tagasi. Mõni jällegi ütles, et annetavad niisama, ei soovigi asja,” rääkis Erit. “Tänapäeva veterani mõiste sai selgemaks,” tõdes Koitlepp.

Uued tooted, näiteks kahte sorti helkurid ja rõngassall, läksid Eriti sõnul väga hästi kaubaks. Inimesed on teadlikud ja oskasid annetusi koguvatelt naiskodukaitsjatelt küsida just neid tooteid, mida tavapoodides pakkumisel pole. 

Koos Karksi jaoskonna esinaise Kai Kannistuga veab Daniela Erit Viljandimaa raamatukogudes raamatukogude aasta raames “Ole valmis!” äpi ja kriisivarude tutvustamise tuuri ning sealgi olid “Anname au” tooted pakkumisel. “Raamatukogudes läks meil hästi, eriti Karksis - seal pidi asju juurdegi tooma!” rääkis Kannistu. 

Nagu varasematel aastatel, tegid ka tänavu annetuste kogumisel Naiskodukaitsega koostööd erinevad Viljandimaa ettevõtted ja asutused. Näiteks olid sinililletooted saadaval Viljandi vallavalitsuses, linnaraamatukogus, politseijaoskonnas. Hea koostöö on Viljandi ilusalongidega Saara-Leenu Ilutuba, Ilustuudio, K-J Ilustuudio ja Blue Chrystal. 

Naiskodukaitse tänab kõiki kampaaniasse panustajaid ja toetajaid!

Tekst: Tea Raidsalu

Foto: Oma panuse "Anname au" kampaaniasse andis ka Viljandi linnavalitsus. 

Maarja Evert, Viljandi linnavalitsuse avalike suhete spetsialist

Võidutule toovad Viljandimaale kodutütar Gerli Tafenau ja noortejuht Ülle Treimann

 

Kodutütarde organisatsioon tähistab tänavu oma 90. aastapäeva ning seetõttu on selle  liikmetel auväärne ülesanne viia võidupühal president Alar Karise Saaremaalt teele läkitatud võidutuli kodumaakondadesse. Viljandimaale toovad tule Sakala maleva kodutütar Gerli Tafenau ja noortejuht Ülle Treimann.

Ülle Treimann kuulub Kaitseliidu ridadesse 2013. aastast. Kaitseliitu astumine oli talle ammune unistus. „Kui 10 aastat tagasi Viljandisse kolisin, olid mõned tuttavad ees, kes Sakala maleva kaitseliitlased. Kohe tekkis mõte täita oma unistus ja astuda Kaitseliitu formeerimisrühma,” jutustab naine ja kinnitab, et oma otsust ei kahetse üldse.

Treimann on olnud Ümera Kodutütarde rühmavanem 2015. aasta suvest alates. „Kui sai mõned aastat Kaitseliidus oldud, tekkis huvi noorteorganisatsiooni vastu, millega nemad tegelevad. Mu Kaitseliidu rühmaülem kapral Raul Astel tegeles sel hetkel noorkotkaste ja kodutütarde rühmaga. Sedasi sain omale kodutütarde Ümera rühmavanemaks,” meenutab ta.

Treimann elab iga kodutütre käekäigule kogu hingest kaasa ning mäletab oma rühma noori ka aastaid hiljem. Ta on loonud turvalise keskkonna, kus iga noor saab olla iseseisev ja vastavalt oma huvidele julgelt tegutseda. Treimann on entusiastlik, suurte kogemustega, aktiivne ja kohusetundlik rühmavanem. Tema jaoks pole probleemi korraldada noortele kaasahaaravaid üritusi, olgu selleks välilaager, ekskursioon, õppekäik või siis lihtsalt rühma koondus.

„Mulle meeldib, et saan noortele oma teadmisi edasi anda ja koos uusi juurde õppida. Pärast ürituse lõppu näen noorte nägusid ja siis saan teada, et teen õiget asja. Kui olen noortega koos, siis unustan argipäeva mured ära!” lausub ta.

Lisaks noorte üritustele on Treimann läbinud Naiskodukaitse viiest baasväljaõppest neli.

Tema pühendunud töö ja panus pole jäänud märkamata ning Treimann on pälvinud palju tunnustust. 2021. aastal omistati talle Kodutütarde tunnusrist; 2020. aastal pälvis Kaitseliidu Sakala maleva pealiku tänukirja; 2019. aastal sai Kaitseliidu teenetemedali (III klass), 2018. aastal Kaitseliidu Sakala maleva teenetemärgi ja Kodutütarde peavanema tänukirja ning 2016. aastal Kodutütarde Sakala ringkonna juhatuse tänukirja.

See, et ta on valitud tänavuaastaseks tuletoojaks, on Treimannile suur au. „Oh, see ehmatus oli ikka väga suur, ei tahtnud kohe uskuda! Polnud kunagi mõelnud selle peale, et võiksin tuletoojaks valituks saada. Olen isa poolt natukene saarlane, nii et on eriti uhke tuua võidutuld Saaremaalt Viljandisse! Tänan kogu südamest Sakala maleva Kodutütarde ringkonda!”

Viljandi gümnaasiumi XI klassi õpilane Gerli Tafenau kuulub Kodutütarde ridadesse alates 2020. aastast. „Ma astusin Kodutütardesse alles hiljuti, kuid huvi oli mul juba väiksemast east. Mulle meeldib see, et kõik on väga toetavad ja valmis abistama, kui on vajadus. Lisaks on tore käia üritustel ja kohtuda uute noortega, kes on minuga sarnaste huvidega,” räägib ta.

Tafenaule on 2021. aasta 14. novembril omistatud Kodutütarde III järk ning loomatarga ja perenaise erialamärk, peagi täieneb tema käis uute erialamärkidega. Ta on mitmekülgne kodutütar, kes lööb kaasa nii pidulikel üritustel kui metsalaagrites. Rühmategevustes juhendab ta endast nooremaid ning toetab rühmavanemat tema ülesannetes.

Ta on mängleva kerglusega läbinud Naiskodukaitse ohutushoiu, esmaabi, välitoitlustuse ja organisatsiooniõpetuse baasväljaõppe ning toiduhügieeni koolituse. Ta on võtnud endale eesmärgiks sel aastal läbida kõik Naiskodukaitse baasväljaõpped. Tafenau armastab ennast proovile panna kõikvõimalikel võistlustel ja retkedel oma meeskonnaga Sakala Mustad Kassid: 2020. aastal käis Laidoneri rajal, 2021. aastal lõi kaasa Vändra Sprindil, Laidoneri rajal ja Athenal, tänavu osales Valgel Välgul ja Vändra Sprindil.

Tafenau on üks noortest, kes aitas korraldada Kodutütarde 90.aastapäeva joonistusvõistlust maakonnas, kujundas Tarvastu Taevavõtme rühma infovoldiku ja meened. „Mulle meeldib vabal ajal käia looduses kõndimas ja samas meeldib ka joonistamine ja maalimine. Olen viinud need kaks kokku ja käinud looduses erinevaid taimi joonistamas,” räägib ta oma hobidest.

Ta on võtnud südameasjaks sotsiaalmeedias (kooli ja vallaleht) rühma tegevuse kajastamise. Lisaks kuulub ta Sakala maleva kodutütarde ja noorkotkaste noortekogusse.

Tafenau kohta võib öelda, et ta tüdruk kui orkester. Mängib igat pilli, mida vaja ja kõik tuleb väga hästi välja. Ta on hea näide sellest, kuidas lühikese ajaga saab üks noor nii palju saavutada. Tema kontosse on kogunenud muljet avaldav hulk osalustunde: 2020. aastal 154, mullu 309 ning tänavu on juba kirjas 199.

„Kui ma sain teada, et olen tuletooja, siis olin väga õnnelik just seetõttu, et sain üldse nii suure au endale. See näitab mulle, et tehes asju, mis mulle meeldivad, on ka võimalik saada suuri tulemusi!” on neiu õnnelik.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Sõjaline kolmevõistus 2022

 

Kolmikvõistluse tulemused:

M18+
1 Mairo Mändla        Saaremaa     2625
2 Jaanus Roos            Tartu     2451
3 Kris Gregor Edo    Jõgeva     2347

N18+
1 Kadri Roos         Tartu         2576
2 Liisi Roos         Tartu         2096
3 Karolina Pugal     Sakala     1914

M40+

1 Indrek Roos    Tartu    2778

2 Rain Muru    Tallinna    2641

3 Rain Jano    Saaremaa    2606

N35+

1 Helen Saal    Tartu    2602

2 Aili Popp    Valgamaa    2486

3 Piret Treier    Tartu    1945

M50+

1 Tarmo Mändla   Saaremaa    2659

2 Aigar Konsap    Tartu        2571

3 Joe Lepp            Pärnumaa    2493

N45+

1 Liis Kruuse        Tartu    2087

2 Erge Viiklaid     Tartu     2031

3 Tiia Riis            Järva     1962

M60+

1 Kalle Kirs                        Tartu    2396

2 Heldur-Valdek Seeder     Tallinna    2395

3 Ülo Randaru                    Tartu    2130

N55+

1 Leili Särg        Sakala    1982

2 Tiia Kiis            Tartu    1681

        Parim mees         Tulemus Punktid Parim naine Tulemus Punktid

Granaadivise Kalle Kirs         154         936         Kadri Roos         160         960

Laskmine Rain Muru         164         970          Aili Popp         177     1035

Jooks         Tarmo Mändla 10.56 994          Karolina Pugal 13.16 854

        Parim malev     Punktid

1 Tartu             49601

2 Sakala             25656

3 Saaremaa     14788

Galerii

Fotod: Gunnar Teas

Noorkotkad müdistasid nädalavahetusel metsas koos vanematega

Laupäeva, 30. aprilli hommikul kell 9 veeres läbi Viljandi kesklinna pikk autoderivi, muu hulgas kolm DAF-i, millest kahe lastiks põnevil seltskond. Suund võeti Välustesse, kus löödi kaheks tegusaks päevaks püsti Sakala maleva noorkotkaste lapsevanemate laager.

Lastevanemate laagrisse olid oodatud osalema 7–14-aastased noored koos lapsevanemaga. Kaitseliidu noorteorganisatsiooni väljaõppetegevusi viisid läbi salgapealikud ja noorliikmed noortejuhtide vastutusel ja juhendamisel. Lastevanemate laagris saabki ema või isa suurepärase pildi, millega tema noorkotkastest võsuke(sed) tegelevad ja mida õpivad.

Noored õpetavad noori

Lastevanemate laagri tegevuskava väljatöötamisel on lähtutud Kaitseliidu noorteorganisatsiooni väljaõppejuhendist ja Noorte Kotkaste järgukatsete nõuetest. Väljaõpe põhineb elamuslikul õppel ehk õppimine läbi tegevuste, sidudes elamusi varasemate kogemustega. Noorte osalusel ja kaasamisel väljaõppetegevuste korraldamisel on oluline rõhk noortejuhtidel. Noortejuhid innustavad noori, et noorliikmed saaksid olla organisatsiooni töös aktiivsed, võimaldades noortele praktilisi ja elulisi oskusi ning sõnaõigust kaasa rääkida rühma tegevustes ja väljaõppe kujundamises.

Kohapeal kerkisid põõsaste vahele rohelised telgid nagu võluväel ning laagrilised said ümbrust uudistada. Jaoülemad jagasid seltskonna neljaks jaoks ning pärast lõunasööki võis tegudele asuda ja õpitubadesse teadmisi-oskusi ammutama minna. Iga punt käis kordamööda kõik õpitoad läbi. Laupäeval oli kavas topograafia, esmaabi, matkatarkused ja varjualuse ehitamine. Kõik juhendajad panid osalejatele südamele, et kõik kuuldu tasub hoolikalt kõrva taha panna, sest päev lõpeb matkamänguga, mille kontrollpunktides tuleb lahendada just nimelt neil teemadel ülesandeid.

Päeval õpitu pandi õhtul proovile

Pärast õhtusööki oligi viimaks aeg siirduda umbes neljakilomeetrisele metsaringile. Siinkirjutaja sättis end teele koos kolmanda jaoga. Esimeses kontrollpunktis oli meeskonna ülesanne võimalikult kiiresti püstitada telkmantlist varjualune ning kui kohtunikud on töö üle kontrollinud, see ka maha võtta. Kohtunik Enn Pinsel toonitas, et töötada tuleb ühtse tiimina, mitte keegi ei hoia niisama nööriotsa peos, kõik panustavad. Seejuures vanemad olgu toetav, mitte teostav jõud. Neli minutit tihedat rabistamist ning valmis see saigi! 

Läbi võseriku järgmist punkti otsides võis suureks rõõmuks kogeda suuremate noorkotkaste igati seltsimehelikku käitumist, kui nad manitsesid mahajääjaid järele ootama ning väiksemaid hoolitsevalt läbi ja üle okste aitasid ning julgustasid neid ütlema, kui on vaja puhkepausi.

Teises kontrollpunktis ootas kuhi asju, millest tuli komplekteerida kergmatkakott ühele inimesele. Asjaliku ja üksmeelse tiimitöö tulemusel jõudsid kotti nuga, müts, veepudel, toidukraam, tikud, vihmakeep ja meditsiinivahendid. Kohtunikel jagus kiidusõnu, et kolmas jagu oli esimene võistkond, kes pakkimisel arvestas sellega, et raskem nodi allapoole ja kergem peale. „Mis see veel on? Kes prahti kotti pani?” küsis kohtunik Remi Zieds üllatunult kasetohukänkrat kotist välja sikutades. Naerupahvaku saatel tunnistasid võistlejad, et kuna see oli asjade hulgas (hiljem selgus, et oli sinna kogemata sattunud) ja on igati vajalik kraam ja nii see kotti pakitigi.

Kolmandas mängupunktis ootas tahvlile kinnitatud nuputamisülesanne, kus tuli koodsõnadest välja lugeda lause. Näiteks novemberõnneindiaalfadelta taga peitis end sõna „nõiad” – igati paslik volbriõhtusse.

Neljandaks tuli kehastuda abiandjateks ning leida alalt kolm kannatanut: ühel oli legendi järgi suur lõikehaav jalas, teisel oli rästik hambad käsivarde löönud ning kolmas vaevles kuumarabanduse ja krampide käes. Jagus nii ähmis peataolekut kui ka asjalikku abi hädalistele. Kui „kannatanud” olid aitajatele head ja vead ette lugenud, lahkus kamp väärtusliku kogemuse võrra rikkamana.

Teel laagriplatsi poole üllatas ja ehmatas metsast kõlav kärgatus ning rühm pani väsinud jalgadest hoolimata padinal üle kraavi võssa, sest oli hoiatatud vastutegevuse eest. Vahejuhtumist elevil jagu lahendas kiiresti ka viimase punkti ülesande, kus kaardile tuli märkida ilmakaared ja kaks kontrollpunkti. Valmis! Nüüd võis hakata lõkketule paistel volbriõhtut nautima. Vorstid lükati vardasse ja vahetati päevamuljeid. 

Kui jaoülemad olid oma telkides paika saanud öövalve järjekorra ning juhtnöörid kätte jaganud, kuidas ahju kütta ning valvamise tiir sõbrale üle anda, poetigi põhku. Hommikul ärkas nii mõnigi elukogemuse võrra rikkamana, et kui uni saab valvajast võimust ja tuli kustub, poeb külm üpris ruttu kontide vahele...

Adrenaliinilaks laagrile punktiks

Karge pühapäevahommik metsas algas laagrilistele lindude koorilaulu saatel. Pärast kosutavat hommikuputru siirduti taas õpitubadesse. Üks jagu õppis ja harjutas rivis sammumist ja pöördeid, teine kuulas naiskodukaitsjate Kai Kannistu ja Daniela Eriti õpetussõnu kriisiks valmistumise ja „Ole valmis!” äpi kohta ning kolmas ja neljas jagu koondusid Antonina Eeki juurde köiekunsti ja sõlmede tegemist õppima.

Pärast lõunasööki tuli hakata tasapisi laagriplatsi korrastama ja telke kokku pakkima. Laagripäevadele pani uhke punkti airsoft’i lahing metsatukas. Rohelistes ja mustades maskides võitlejad ragistasid võsas, ümbrus kaikus tärinast ja hõigetest.

Kui varustus oli autodesse pakitud, rivistus tehtud, tänusõnad lausutud, veeres väsinud, aga õnnelik kamp Viljandi poole... Kohtumiseni järgmisel korral!

Rahul ja rõõmsad laagrilised

Piret Sadam oli koos oma Ümera rühma noorkotkaga lapsevanemate laagris teist korda. Eelmisel korral olid nad laagris keset palavat suve ning siis oli kogemus sootuks teine, aga oma sõnul jäi Sadam mõlemal korral rahule, sest tegevused olid huvitavad ja telgis magamine elamus omaette.

Aivar Berzin oli laagris esimest korda koos oma 7-aastase poja ja tolle sõbraga. Avaldused noorkotkaste ridadesse astumiseks on tehtud ja poisid ootavad vastuvõtmist. „See on ju puhas seiklus! Loodus, telgis magamine, mängud, airsoft, maastikuretk... Endalgi on huvitav, sest siin on eluliselt vajalikud õpetused, näiteks matkakoti pakkimine,” rääkis Berzin. Ta nentis, et mõne tegevuse juures lapsed kurtsid igavust, aga õnneks mitte palju. „Ma ise mõtlesin, et äkki rivistus ei meeldi neile, aga üllatavalt hästi tegid kaasa.” 

Kirjutas Tea Raidsalu

Fotod Gunnar Teas 

Galerii

Lennubaasist Haapsallu

 

26. aprillil said Noorte Kotkaste 
Sakala maleva ja Kodutütarde Sakala
ringkonna liikmed võimaluse tutvuda 
Ämari lennubaasi ja Toetuse väejuhatuse
tegevustega. 
Päev sai alguse Lennubaasi
külastusega, kus tutvusime
Lennubaasi ülesannetega, 
seejärel toimus ringkäik Ämari alal: 
lennubaasi terminaliga tutvumine, 
Pääste komando tegevustega tutvumine 
ja Eesti lennuväe helikopterite uudistamine. 

Seejärel sõime Ämaris lõunat ning oligi aeg liikuda Toetuse väejuhatuse välilaagrisse, 
kus tutvusime nende tegevustega : välilaager ja millest see koosneb, masinad ning logistikute ülesanded. 
Kõik noored olid õhtul väsinud, kuid rahul päevaga.
Sakala maleva Noored Kotkad ja Sakala Ringkonna Kodutütred tänavad vastuvõtjaid.
Fotod: Gunnar Teas

Galerii

Tekst: noorkotkas Reimo Jürjo

4. Järvekülje auhind

 Laskevõistlus Järvekülje auhinnale 2022

Marja Kirss 381.6

Võistkondlik arvestus:

Mikk Pinsel             Kas või

Aleksander Kalitventsev    Kas või 
Raul Pinsel             Kas või

Loretta Silm                    Trenni ei toimu

Johanna Õmblus             Trenni ei toimu

Alexandra Muts Trenni ei toimu

Sandra Nahksepp     Ümera 1

Ketely Ždanov         Ümera 1

Gerli Sülla                 Ümera  1

*Püstol

Tüdrukud noorem vanuse grupp

Karita-Vesta Lepa

Camilla Saskia Kabul

Anette Mozgovoi

Tüdrukud vanem vanuse grupp

Marja Kirss

Laura-Liisa Kolomets

Sandra Nahksepp

Poisid noorem vanuse grupp

Aksel Alas

Leif Reimand

Johannes  Luik

Poisid vanem vanuse grupp

Mikk Pinsel

Martti Vahemaa    

Joosep Animägi

*Püss

Tüdrukud noorem vanuse grupp

Kaisa-Liisa Lepa

Camilla Saskia Kabul

Anette Mozgovoi

Tüdrukud vanem vanuse grupp

Karita-Vesta Lepa

Katerina Herma

Mei-Bret Isotamm

Poisid noorem vanuse grupp

Leif Reimand

Johannes Luik

Remi Zieds

Poisid vanem vanuse grupp

Henri Asu

Karl Loik

Aleksander Kalitventsev

* Kokku

Tüdrukud noorem vanuse grupp

Kaisa-Liisa Lepa              333

Camilla Saskia Kabul       294

Anette Mozgovoi             284

Tüdrukud vanem vanuse grupp

Marja Kirss         381.6

Katerina Herma         370.2

Laura-Liisa Kolomets     370.2

Poisid noorem vanuse grupp

Aksel Alas         314.6

Leif Reimand          311.3

Johannes Luik         277.7

Poisid vanem vanuse grupp

Mikk Pinsel                 354.8

Aleksander Kalitventsev         351.3    

Karl Loik                  348.0

Terve miinipilduja sinu käes ...

 ...ehk Uus võimalus tulistada täpselt ja pika maa peale

Kas tahad näha, mis toimub sinu ümber kaugemal kui pool kilomeetrit?

Kas on huvi märgata vastast enne kui tema märkab sind?

Kas tundub mõistlik mõjutada vastast kaugemalt kui tema saab sind mõjutada?

Kaitseliidu Sakala maleva kompaniiveebel Toomas Taimre rääkis, et Sakala malevas on nüüd olemas vintpüssi M14 peale käiv tuttuus Athloni kümnekordne optikaseade, mis muudab senise tubli 200 meetri püssi kuni 800 meetri püssiks. Kusjuures relva enda originaalsihik jääb alles ja toimib varusihikuna. Optika on disainitud olema lihtne ja töökindel abivahend jalaväelasele. Mingit eriharidust selle kasutamiseks vaja ei ole .

Pikkadel distantsidel laskmise üks põhilisemaid probleeme on, et peab oma sihtmärgi tuvastama. Tavaline inimene võib ka 600 meetri peale palja silmaga näha, et kuskil seal võsas keegi nagu liiguks, aga ei suuda vahet teha, kas see on oma, vastane või tsiviilisik ja millega tegeletakse. Kui relval on selline abiline peal, suudad sihtmärgi tuvastada ja tegutseda olukorra kohaselt.

Kui seni suutis laskur relvaga opereerida heades valgustingimustes 200 meetri raadiuses, siis optikaseadme abil saab isegi keskpärane laskja tegutseda kolm korda pikematelt distantsidelt, oskajamad mehed koguni 800 meetrit ning lasta saab ka hämaras.

„Viimaste õppuste praktika näitab, et üks motiveeritud laskur põhjustab sellise asjaga vastasele sama palju kahju kui terve miinipilduja rühm,” võrdles Taimre.

„Kui sa oskad looduses liigelda ja sinu käsutuses on selline abivahend, siis sind tuvastada on äärmiselt raske. Vastased võivad ju oma soomuse sees vahvasti ringi liigelda, aga õhtul tahavad nemad ka välja pissile ja teed jooma tulla, aga nüüd nad seda enam teha ei saa!” lisas veebel.

See on täpsuspüssi optikaseade, sellepärast on ta poolautomaadi peal. Täpsuslaskuri töö lõpeb umbes 600-700 meetri peal ja sealt edasi algab snaipri teema. Täpsuslaskur käib jalaväeüksusega kaasas ja võtab enda ümbruses ala puhtaks umbes 500 meetri raadiuses. Kui ta töötab koos snaipriga, on ta snaipri lähikaitse julgestus ja abivaatleja.õ

Huvilised, kes tahavad oma M14 peale sellist pikksilma saada, pöördugu Sakala maleva kompaniiveebli Toomas Taimre poole. „Kui näitate ette, et te avatud ehk raudsihikutega 300 meetri distantsilt enam sihtmärgist mööda ei lase, siis panen teie M14-le sellised „silmad” peale – teie võimalus!” julgustas Taimre.

Kaitseliit andis Sakala malevale 60 M14 püssi ja neist 20-le võiks Taimre hinnangul optikaseadmed peale panna – nii palju on praegu huvilisi, kes sellega ka midagi peale hakkaksid. 

Kõnealune optikaseade maksab 1700 eurot, praegu on neid malevas olemas viis tükki, aga plaan on igal aastal üks viiene komplekt juurde hankida.

„Esimene viiene seeria on välja jagatud ja kuna ostude finantseerimine tuleb maleva omavahenditest, siis käib usin kestakorje juba järgmiste komplektide ostuks” ütles Taimre.

Videot vaata siit

Sakala malev on tänavu jõudsalt kosunud

Pöördelised ajad maailmas ning kodanike soov ise oma riigi hüvanguks midagi ära teha on pannud paljud pöörama pilgu Kaitseliidu poole. Kohtumisõhtud on kogunud palju huvilisi ning ka avalduse esitajaid ja vastu võetuid on tavapärasest rohkem.

Kaitseliidu Sakala maleva personalispetsialisti Karin Ilusa andmeil on 2022. aasta esimese kolme kuuga Sakala maleva kaitseliitlaseks lisandunud 32 inimest. “Neist 27 on täiesti uued inimesed, üks oli mitu aastat tagasi noorkotkas, siis meile üle ei tulnud, aga nüüd liitus uuesti Kaitseliiduga. Harju, Tallinna, Rapla malevast meile üle tulnud neli kaitseliitlast. Olid jäänud Kaitseliidu tegevuses tagasihoidlikuks. Elavad juba mõnda aega Viljandi maakonnas ja sõda andis tõuke oma tegevust aktiveerida ja teha seda kodukoha malevas,” selgitas Ilus.

Ilus pole oma sõnul nendega pikalt arutanud, miks nad soovivad Kaitseliitu astuda. Pigem on rõhk sellel, mida ja kui palju nad soovivad teha. “Paljud on siiski öelnud, et sõda Ukrainas andis viimase tõuke. Nad on seda sammu juba varem kaalunud, aga on edasi lükanud. Kõik, kellel on ajateenistus läbimata, on valmis sõduri baaskursuse läbima, nad on valmis sõjaaja ametikohal olema ja sõjaväeliselt tegevusest osa võtma. Neist 31-st kaks soovivad olla toetajaliikmed, tervise tõttu ei saa olla tegevliikmed, aga tahavad siiski Kaitseliidu heaks panustada,” rääkis personalispetsialist.

Kuraditosin naist

Sakala maleva Naiskodukaitse numbrid luges kokku ringkonna instruktor Piret Taim. “2022. aasta algusest on meiega liitunud 13 liiget, kellest üks tuli üle Kaitseliidust ja kolm tulid Kodutütardest. Viljandi jaoskonda tuli juurde 5, Tarvastusse ja Karksisse 3 ning Suure-Jaani 2 liiget,” täpsustas Taim.

31. märtsi seisuga on üle Eesti Naiskodukaitses 3002 liiget, millega on taas üks suur eesmärk täidetud. Võrdluseks: 2021. aasta lõpu seisuga oli Naiskodukaitses 2720 liiget.

Paarkümmend noort lisaks

Kaitseliidu Sakala maleva Kodutütarde instruktori Tiina Oti sõnul on uusi liikmed aasta alguse seisuga 11 ja 4 avaldust on veel ootel.

Ott tõdes, et noorte aktiivsus on olnud Sakala ringkonnas aastaid keskmisel tasemel. “Hea meel on tõdeda, et huvi on tõusnud Naiskodukaitse baasväljaõpetel osalemise vastu.

Seoses Ukraina sõjaga oleme pidanud üle vaatama mõningal määral ka oma väljaõppe. Tähtsal kohal on üleelamisoskused ja välitingimustes üldine hakkama saamine: teadmised telgis elamisest, veefiltri tegemisest, priimuse kasutamisest, lõkke süütamisest, esmavajaliku varustuse komplekteerimisest ja hooldusest, hügieenist, lõkke tegemine, varjualuse ehitamine jne,” rääkis ta.

Kaitseliidu Sakala maleva Noorte Kotkaste instruktor Gertu Viiask sõnas, et avaldusi on esitatud 21. “31. märtsi seisuga on vastu võetud 12 noorkotkast ning 2 rühmapealikku, 1 rühmapealiku abi ja 1 toetajaliige.”

Püssid paukusid Jaak Kärneri mälestuseks

Pühapäeval, 3. aprillil leidis Väluste lasketiirus aset järjekordne Jaak Kärneri nimeline laskevõistlus.

 End proovile panema oli tulnud 19 võistkonda, kokku 80 osalejat. Teiste hulgas oli üks Läti Zemerzadse võistkond.

Kaasa lõid ka üksikrühm Ümera soomlasest toetajaliikmed.
Lääne malevast oli väljas neli võistkonda, Pärnust kolm ja Sakalast kaks. 

Tulemused:

Võistkondlik
1. Pärnumaa malev, Pärnu MK - 1066

(Toomas Juksaar, Aare Väliste, Meelis Sinijärv, Joe Lepp)

2. Tallinna malev - 1040
(Janis Aarne, Elmet Orsasson, Edik Koppelmann, Raul Erik)

3. Jõgeva malev I - 1029
(Ants Prii, Marek Multram, Priidik Sepp, Taivo Teder)

Individuaalne
Reijo Virolainen - 280
Priidik Sepp - 276
Siim Jeeberg - 275

Galerii

Tänavu kanname sinililli ka Ukraina veteranide toetuseks

 

Alates 2014. aastast korraldab Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing koostöös Naiskodukaitsega aprillis ehk veteranikuul “Anname au” kampaaniat. Kampaania kutsub üles kandma Sinilille rinnamärki kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste tunnustuseks.

Tänavu kevadel kogutakse raha nii Eesti kui ka Ukraina veteranide ja nende lähedaste ning tervishoiu valdkonna toetuseks. Sinilille sümboolika müügist saadav tulu aitab ITK Taastusravikliinikul soetada vajalik käerobot ning toetab Ukraina veteranide ravi ja rehabilitatsioonivõimalusi.

Kõikjal Eestis aitavad Sinilille toodete müügiga annetusi koguda Naiskodukaitse vabatahtlikud. Inimene annetab endale sobiva summa ning selles vääringus saab endale valida meelepärase kingituse. Sinilillesümboolikaga on mitmesuguseid asju väikestest märkidest ja helkuritest kuni maski ja poekotini, nendega saab lähemalt tutvuda SIIN 

Annetuste kogumise üks eestvedajatest on Naiskodukaitse Sakala ringkonna Viljandi jaoskonna esinaine Daniela Erit. Tema andmetel on esimesed annetuste kogumised plaanis teisipäeval, 5. ja laupäeval, 9. aprillil kella 8-12 Viljandi turul. 

“Me oleme annetusi koguma kaasanud ka kodutütreid ning kampaaniat tutvustavad ja annetusi koguvadki üks naiskodukaitsja ja kodutütar paaris. Kanname Naiskodukaitse pidulikku vormi,” rääkis Erit. 

Daniela Eriti sõnul on inimesed annetamisse üldiselt väga positiivselt suhtunud, vaid üksikud tõdevad, et nad ei taha sõjast ega muust sellisest kuuldagi. “Eriti suurt lähedust sellega tunnevad need, kellel on näiteks poeg kaitseväes ja nad annetavad rõõmuga,” tõi Erit näite.

Nagu mullugi on tänavu kavas viia annetuste kogumise karbid ja tooted linnavalitsusse ja vallavalitsustesse. Annetuste kogumisel on Naiskodukaitse teinud koostööd ka ettevõtetega, varem on kampa löönud näiteks Cleveron ja Galvi-Linda. 

“Eelmisel aastal aitasid ilusalongid väga tublisti annetusi koguda ja on plaanis ka sel aastal sinna meie tooteid viia,” lisas Erit. 

Ettevõtted, kes soovivad, et naiskodukaitsjad tuleksid nende juurde sinililletooteid pakkuma, võivad lahkesti ühendust võtta.

Sinilillemärke ja käepaelu saab annetuse eest osta ka Selveri kauplustes ja e-poes, COOPi kauplustes ja e-poes, Apotheka e-apteegis, R-kioskites, Apollo raamatupoodides ja  e-poes, Myfitness spordiklubides, Karupoeg Puhhi poodides ja e-poes, koostöös Smartpost Itellaga ka www.annameau.ee kodulehe e-poes.

Veterane on meie seas üle 3000, kes on osalenud erinevatel rahvusvahelistel sõjalistel ja rahutagamise operatsioonidel mitmel pool maailmas. Veteranide sümboliks on Sinilill, millega saab igaüks näidata, et väärtustame nende panust meie ühise julgeoleku heaks.

Iga Sinilille märk, mille on valmistanud SA Hea Hoog vahendusel vaimse ja psüühilise erivajadusega inimesed üle Eesti, on unikaalne käsitöö.

Rohkem infot veteranikuu kohta kampaania kodulehelt

Saame tuttavaks! Sakala malev korraldas märtsis kohtumisõhtuid

 

Ukrainas lahvatanud sõjategevus tõstatas elanikkonnas palju küsimusi ning külvas ärevust. Kaitseliidu ja Naiskodukaitse üle Eesti nii veebis kui ka kohapeal korraldatud kohtumis- ja infoõhtud kogusid rõõmustavalt palju osalejaid. 

12. märtsil Sakala malevas infotunnil ja värbamisüritusel oli kõne all olukord Ukrainas ja Eestis, mida saavad kodanikud ise teha enda, oma lähedaste ja Eesti turvalisuse tõstmiseks ning tutvustati Kaitseliitu, Naiskodukaitset, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsiooni. “Tuba oli rahvast täis!” rõõmustas Kaitseliidu Sakala maleva pealik Andrus Tiitus. 

Organisatsiooni ridadesse astuda soovijad said end juba kohapeal kirja panna ning 24. veebruarist alates on Kaitseliidule laekunud koguni 31 liitumisavaldust. “Mul on hea meel, et inimesed on ärganud ja hakanud mõtlema selle peale, mis saab siis, kui Eestis peaks midagi juhtuma,” lisas ta.

Viljandis, Mustlas ja Viiratsis aset leidnud infopäevade peamine eesmärk oli Tiituse sõnul elanikkonna rahustamine ja vajaliku teabe jagamine. Neil üritustel olid väljas ka naiskodukaitsjad, kes tutvustasid rakendust “Ole valmis!” ning andsid soovitusi kriisivarude kogumiseks.

Naiskodukaitse Sakala ringkonna Viljandi jaoskond korraldas 9. märtsil Sakala malevas tutvumisõhtu uutele liikmetele ja organisatsiooniga liituda soovijatele. Kohale tulnud naised olid täis entusiasmi ja pealehakkamist. Huvilised said ülevaate Naiskodukaitsest, tutvusid malevaga ning proovisid kätt laskeharjutusel. Kokku oli tulnud 20 inimest, neist 7 mitteliikmed, kellest omakorda 4 kirjutasid kohapeal liitumisavalduse. 

“Suuremal osal huvilistest on ikkagi peamine soov Eesti riiki kaitsta. Naised tahavadki esimese asjana relvaõpet ja vormi. Samuti tahavad teada, kuidas ise olla erinevateks olukordadeks valmis: kuidas oma peret hoida või esmaabi anda,” rääkis Viljandi jaoskonna esinaine Daniela Erit. 

30. märtsil oli Naiskodukaitse Suure-Jaani jaoskonna eestvedamisel Suure-Jaani raamatukogus tutvumisüritus “Vormis naised”. Kokku tulid nii uued, veidi eemale jäänud ja  vanad liikmed, kes kõik ühtlustasid oma teadmisi.

“Suure-Jaanis toimunu kohtumisõhtu põhiline küsimus oli, kuidas olla kasulik ühiskonnas -  kodus nutmine ei aita ju kedagi! Mis võimalused on naiskodukaitses panustamiseks? Kuidas see kõik nüüd pihta hakkab ja mis saab pärast avalduse esitamist? Kui ma astun liikmeks, siis kas ma pean ka olema kohe valmis SMS-i peale kodust välja tormama ja kedagi kaitsma?” rääkis jaoskonna esinaine Tairi Lappalainen. 

Kohapeal sai läbi käidud kõik teemad ja toredad lookesed. Ohutushoid ja “Ole valmis!” äpp oli kuulajatele põnev esimene samm, kust saab alustada. 

“Kaks avaldust saime Suure-Jaani jaoskonnaga liitumiseks!” rõõmustas Lappalainen. 

7. aprillil kella 18-20 ootab Naiskodukaitse Sakala ringkond kõiki huvilisi külalisõhtule. Tutvustame organisatsiooni, väljaõppevõimalusi ja tegevussuundi.

Üle-eestiline Kaitseliidu noorteorganisatsioonide infoõhtu oli veebis 24. märtsil.  

Galerii.

Linnuse sümbolika

Linnuse Üksikkompanii sümboolika.

Embleemil on kõige ülemisel kohal Põhjatäht, mis sümboliseerib stabiilsust.

Põhjatähe all on Põhjakotkas, mis sümboliseerib kodumaa kaitset. Mõlemad olid kunagise Viljandi kompanii sümbolid. Kotka kaitsvate küünte vahel on Mõõgavendade ordu, kelle linnus asus Viljandis, sümbol. 

Kotka all risti mõõgad, mis sümboliseerivad võitlusvalmidust.

Kokkuvõttes on Linnuse kompanii stabiilne kodukohta kaitsev üksus, kes on vajadusel valmis lahingusse astuma.