17.7.23

Sakala kodutütred tähistasid aastapäeva

Laupäeval, 15. juulil leidis Viljandi Jakobsoni koolis aset Kodutütarde Sakala ringkonna pidulik aastapäeva pidu. 

Sakala ringkonna vanem Eda Kivisild tsiteeris oma sõnavõtus räppar Chalice'i menukat lugu "Minu inimesed" ja nentis, et kodutütred tõepoolest ongi läbinisti minu inimesed. 

Sakala maleva pealik Silver Mäe avaldas kodutütardele tunnustust võidupüha paraadil tubli ja esiletõstmist väärt osalemise eest ning kiitis neidude sirget rivi ja rütmikaid samme. 

Naiskodukaitse Sakala ringkonna aseesinaine Tiiu Sommer õnnitles kodutütreid tähtpäeva puhul ning tundis heameelt, et kodutütarde ridadest sirgub uhke järelkasv naiskodukaitsjatele.

Aastapäevapeol andsid oma esimese kodutütreks astumise vande 30 tüdrukut. Samuti pälvisid tublimad kodutütred ergutused ja erialamärgid.

 TUNNUSTUSED

Kodutütarde Sakala ringkonna juhatuse tänukiri

KETRIIN ANIMÄGI 

MARTA LIIVA 

MERILY POKK 

MAARJA MEIKAR 

HEILI REENA ÕSSO 

KERLIIN KAUR 

CAMILLA SASKIA KABUL 

MERILY LUIK 

HEIDY VORONIN 

ANETE KIIN 

DAISY METSAROOS 

LIISA SCHNEIDER 

LAURA SCHNEIDER

LIISA SUVISTE 

ELIS LOREEN NÄLK 

GRETE-LIIS MARDISTE

LISETT-MARII MARDISTE 

LIIS VARES

KADI RIMMEL

Kodutütarde Sakala ringkonna juhatuse tänukiri toetajaliikmetele ja koostööpartneritele

MARGE MARDISTE

ABJA GÜMNAASIUM

Kodutütarde Sakala ringkonna juhatuse tänukiri tulemusrikka töö eest kodutütardega

Halliste rühma rühmavanem EBE ÕNNE

Kodutütarde peavanema tänukiri 

RAHEL TAFENAU 

GERLI TAFENAU 

VICTORIA VIIDIK 

DELISA LOTTE TOKMAN

LII-SANDRA RUZITŠ

ANGELA-JULIA RUZITŠ 

ELISABETH KIISLER 

KARMEN ROHT 

ANNI OJA 

JOHANNA MARIA TOPOLEV 

RIHANNA MEIKAR 

ANETE-LY PÕDER 

HEILI MEHU 

REELIKA JAKIMOV

BRITTA PÕRK 

Kodutütarde peavanema tänukiri Naiskodukaitse Sakala ringkonna tegevliikmele

ESTA KIVISILD

Kodutütarde hoolsuspael Kodutütarde Sakala ringkonna aktiivsetele noorliikmetele, kes omavad vähemalt IV järku

GERLI SÜLLA

ALEXSANDRA MUTS

HELERIIN LAANEMÄE

MARLEEN KALG

ALEKSANDRA KENA 

ERIALAMÄRGID

Sportlase erialamärk

KÄDI-LII VÄLI

Laskuri erialamärk

CAMILLA SASKIA KABUL

GERLI SÜLLA 

MIRELL LISETT OTT 

ALEKSANDRA KENA 

LIISA SUVISTE 

Matkaja erialamärk

GERLI SÜLLA

BRITTA PÕRK

Laulja erialamärk

RAHEL TAFENAU 

MIRELL LISETT OTT

Perenaise erialamärk

KETRIIN ANIMÄGI 

KEITI ELUR 

KAISA JAADLA 

MARTA LIIVA

GRETE LOORBERG

MAARJA MEIKAR 

ELEANOR POST

MIA-LIIS PAAL 

MERILY POKK 

Esmaabi andja erialamärk

ANNI OJA 

JOHANNA MARIA TOPOLEV 

MIRELL LISETT OTT 

Nobenäpu erialamärk

KARMEN ROHT 

KAISA JAADLA 

MAARJA MEIKAR 

MIA MÄLL

KÄDI-LII VÄLI

Aktivist/organisaatori erialamärk

ANNI OJA 

JOHANNA MARIA TOPOLEV


Galerii

6.7.23

Laskurid tulid koju kopsaka medalisaagiga

30. juunist 2. juulini toimusid Elvas Tartumaa tervisespordikeskuses laskmise Eesti meistrivõistlused juunioride ja täiskasvanute arvestuses.

Kahekordseks Eesti juunioride meistriks tuli Marja Kirss standardpüstoli harjutuses ja 30+30 spordipüstoli harjutuses, kusjuures 30+30 lasku spordipüstolis finaalis lasi Marja Kirss uue Eesti rekordi!

Lisaks individuaalsetele medalitele saavutas Marja Kirss võistkonnaga kaks hõbemedalit. Viljandi Laskurklubi võistkonda kuulusid peale Marja Kirsi veel Marit Pleiats ja Kairi Heinsoo (kõik kuuluvad Naiskodukaitsesse). 

Standardpüstoli harjutuses saavutasid  Viljandi neiud kolmikvõidu: Marja Kirss (Naiskodukaitse) I koht, Katerina Herma (Kodutütred) II koht ja Laura-Liisa Kolomets (Kodutütred) III koht.

Mehed tõid  30+30 täiskaliibrilise püstoli harjutuses pronksmedali. Võistkonnas olid Silver Mäe, Allar Mürk ja Anton Heinsoo.


Tulemused: https://laskurliit.ee/tulemused-2023/

27.6.23

Kaks paraadi. Nii erinevad ja nii sarnased


MAREK TIITS,
kaitseliitlane

22. juuni, Valga keskväljak, 1999. Tohutult, täiesti tapvalt palav. Olen siia loksunud Unimogi kastis koos poolesaja võitluskaaslasega Tartu üksik-jalaväepataljonist. Pea ja tagumik on nii segi raputatud, et kohati ei saa aru, kumb on kumb. Nüüd aga seisan siin juba teist tundi, higi mööda keha alla voolamas ning kohmakas kiiver silmile vajumas. Pigistan käe tugevamini ümber Galili kaba. Tulemas on pikk, pikk öö. Olen 19-aastane noor ajateenija ning mind on ootamas mu elu esimene paraad.

* * * 

Vähestest 24 aasta tagant alles jäänud ajateenistuses talletatud mälupiltidest on 1999. aasta võidupüha paraad Valgas üks neist, mis jääb minuga surmatunnini. Ja rohkem kui iial varem vahepealsete aastate jooksul kerkisid need mälupildid mu silme ette viimase paari kuu jooksul, mil Sakala malevast anti teada, et 23. juunil tuleb taas võidupüha paraadiks mundrisse ja rivvi astuda, sedakorda koduses Viljandis, ja et oldagu riviproovideks kohal sel ja sel kuupäeval.

* * *

“Liinurid, joonele!”

“Paraad, valvel!”

“Tervist, härra kindral!”

“Ei säbele!”

“Kohenduda!”

“Taktsa… Jätta! Tartu jaoülem, millega sa tegeled? Oled sa pime või, kurat?”

Tunnid Valgas venivad nagu härja ila ja päike kõrvetab üha halastamatumalt. Mingil hetkel hakkavad taevasse kogunema suured pilvekänkrad ning nende all tekib ajuti tuulepuhanguid, mis annavad natukenegi leevendust.

Kuradima higi jookseb silmadesse. Juukseid ju pole.

Peaproov Valgas kestab.

* * * 

Kompaniiveeblil on Sakala maleva hoovil garaažide taga väga lõbus. Rivis on umbes 40 meest, erinevas vanuses, pikkuses, kehakaalus ja kõige erinevamates fassongides: pikad ja lühikesed habemed, kiilaspead ja volüümikad juuksepahmakad.

“Kuulge, te oskate seista ju täitsa viisakalt, aga miks te paigalmarsiga laiali jooksete?” naerab veebel. “Vaadake seda rivi, noh! Ja tõsta ometi jalga ka natuke, aga ära trambi seda paigalmarsil vastu maad nagu segane. Noh, läksime. Rühmaülem, anna minna.”

“Vasssaaaak! Vasssaaak” Üüüks, kaaaks, kooolm! Valvelsammu! Marss! Paremale! Vaat!”

Kurat, midagi nagu tuleks välja. Jõuan selle mõtte vaevu lõpuni mõelda, kui eesmine mees komistab lahtisel kruusal ja enam-vähem toiminud rivist saab pooleteise sekundiga vänderdav uss. Kostab vandumist ja irvitamist.

Esimene riviproov Sakala malevas kestab.

* * * 

Valgas on hämardunud, aga mitte sellepärast, et öö saabuks – jaaniaeg ju ikkagi! – vaid äikesepilved on õhtuse Valga endasse mässinud. Esimest prahmakat ei pea kaua ootama ning peagi on keskväljak mattunud kottpimedusse ning rühmaülemate häält pole üle rajuvihma mürina kohati kuuldagi.

“Paraad, valvel! Liinurid, joonele!”

“Minge persse oma liinuritega,” kirun end hambad ristis tuhandendat korda valvelseisangusse võttes. Selg on kivistunud, tallad löövad tuld, põlved tudisevad. Ja kõik on märg. Frentši krae vahelt koliseb valge vesi selga mööda otse püksi.

“Homme on rauad roostes,” pomiseb kaaslane mu kõrval.

“Homme oleme me kõik roostes,” pomisen vastu. “Tartu üksik-roostepataljon. Tere sulle kah, härra president.”

* * * 

Teisel riviproovil malevas olime juba asjalikumad. Miskit meenus, miskit kinnistus. Paar tundi trampimist, paremalevaate, takt- ja valvelsammusid, tervisthärrapresidente ja tervisthärrakindraleid ning nii kompaniiülem kui -veebel jäid rahule. Kes käis veel salvetaskuid vahetamas, kel kohendati rakmeid. Me olime valmis, jäänud oli veel vaid peaproov.

Võidupüha eelse päeva õhtuks kogunesime malevasse ning kaitseväeline molutamine võis alata. Ülemad lendasid ringi ja ajasid asju, moodustati karpe, neis tõsteti mehi ümber, väljastati relvad ja käivitati autod. Süüa anti, juua anti ning mingil hetkel viskasin lao ette asfaldile pikali ja tõmbasin mütsi silmile.

Ajateenistuses omandatud oskus suvalisel hetkel, suvalises kohas ja suvalises olukorras kahe minutiga magama jääda ei ole kuskile kadunud. Kunagi ei tea, millal jälle silmasõba saab.

* * * 

Peaprooviks Tallinna tänaval üles rivistununa ning eespool valendavale Vabaduse platsile vaadates adusin, et kõik on nii sama nagu ta oli 24 aasta eest, ent samas on kõik nii teistmoodi.

Sama riik. Sama õhk. Sama päike. Isegi sama palavus nagu toona. Aga kui 19-aastasena olin ma seal rivis pooleldi vastu tahtmist ning vandusin oma üleni valutava kerega kõiki ja kõike, siis täna adusin erilise selgusega, et ma TAHAN siin olla.

Ma PEAN siin olema.

* * * 

23. juuni, Valga. Võidupüha paraad. Olen terve möödunud öö või … Kurat, selle, mis sellest ööst järele jäi, üritanud meeleheitlikult mingis koolivõimlas matil kügeledes oma ligemärga vormi kuivatada. See ei ole mul kõige paremini õnnestunud, ei ole teistelgi. Seisame keskpäevale läheneva päikese käes ning aurame kollektiivselt.

Kusagil hakkab orkester mürtsuma, paraadi peakorraldaja mikrofoni paisatud röögatused jõuavad minuni otsekui läbi udu, ent on piisavad selleks, et mu kolmandikrežiimil tiksuv magamata aju sundida masinlikult tegema, mis kästud.

“Paa-ramp-pampa-ramp paamp-raa-raa, pamparamparampapampamp-paaaaaaa-rahhhh!”

Ja äkki seisab ta seal, täpselt minu ees. Meetri kaugusel. Lennart Meri. Näost vähkpunane, selgelt väsinud ja kuumast ilmast vaevatud. Nagu me kõik.

“Tervist, Tartu kaitsjad,” ütleb Lennart väga vaikselt.

Minust käib läbi tuline jutt.

“TERVIST! HÄRRA! PRESIDENT!” paiskub minust ja mu kaaslastest värelevasse õhku.

Äkitselt hakkab kuidagi kerge.

Äkitselt on kõik hästi.

* * * 

Viljandi imekaunil Vabaduse platsil on sama päeva hommikul avatud uhiuus, taastatud vabadussõja mälestussammas. Ma seisan täpselt selle ees. Neil hetkedel, kui veebel käib veepudeleid jagamas, saan seda põgusalt silmitseda. Minuga koos on platsil enam kui tuhat inimest. Rivijooned on nagu noaga lõigatud ja joonlauaga tõmmatud.

“Kuradi ilusasti tuli välja see sammas,” mõtlen endamisi. “Ei rikutudki ära. Täitsa nagu vanasti. Hea, et ei hakatud mingi modernse juraga jantima.”

“Tervist, härra kindral!”

Kuule … Tallad pole täna üldse nii valusad kui eile peaproovil! Selg kah ei tuika! Mis värk see nüüd siis on?

“Paa-ramp-pampa-ramp paamp-raa-raa, pamparamparampapampamp-paaaaaaa-rahhhh!”

“Tere, Sakala malev!”

President Karise hääl on sama vaikne nagu Lennarti oma tookord.

“Tervist, härra president!” haugun kogu oma kopsu- ja kõrijõuga.

Uhke. No kuradi uhke, noh!

* * * 

Unimogi kasti ronides, et Tartusse tagasi sõita, ei oska ma muud teha kui naeratada. Kogu see möödunud ööpäeva jant on otsekui meelest pühitud. Hea, kerge on olla.

Pataljonis on jaanituli ja mängud. Linnaluba ma jaaniajaks ei saa. Eks see ole vanemate ajateenijate privileeg. Aga homme on külastuspäev ja rõõmu teeb seegi.

* * * 

Tähtsate külaliste tribüüni eest valvelsammul mööda tagudes ei oska ma oma kivise riviilme all teha muud kui naeratada. Näe, linnapea ja. Herem ja. Peaminister ka kohal ja. Uhke!

Mööda Tallinna ja Tartu tänavat marsisammu mürtsutades vaatan silmanurgast, kuidas rõõmsad inimesed – neid on tuhandeid, hullumaja! – lehvitavad. Vastu ma neile ei lehvita, aga kuulen, kuidas nad hõikavad õnnitlusi. Mehed ja naised, lapsed ja vanad, lipud käes, plaksutavad. Palju tuttavaid nägusid, palju võõraid.

Õhus on puhas, siiras rõõm.

* * *

Kodus on jaanituli. Istun terrassil, vaatan metsa poole ja rüüpan kes teab mitmendat jahedat õlut.

“Viljandi paraad oli vist kõige ägedam neist, kus ma olen kohal käinud,” oli Tallinnast spetsiaalselt võidupüha peoks kohale sõitnud sõber mulle pärast paraadi saadetud sõnumis kirjutanud. “Kuradi ilus on teil siin. Kõige ilusam! Ja paraad oli vinge. Tublid!”

* * * 

Viljandi sai hästi hakkama. Nagu Viljandi alati saab.

Paraadi peaproovi galerii

26.6.23

Maakaitsepäeval sai tutvuda sõjatehnikaga ja jagati võidutuld


Kaitseliidu võidupüha paraad lõppes tänavu Viljandi järve ääres staadioni kõrval parklas, kus toimus põnev ja suurejooneline maakaitsepäev.
Huvilised said uudistada jõustruktuuride ja liitlaste tehnikanäitust, mis sel korral oli tavapärasest suurem ja mitmekesisem, kohal oli rohkem masinaid ja erinevat tehnikat. Naiskodukaitsjad tutvustasid oma organisatsiooni ning jagasid teavet kriisivarude ja "Ole valmis!" äpi kohta.
Ajaloohuvilistele pakkus põnevust Eesti Sõjamuuseumi väljapanek. Oma tööd ja varustust demonstreerisid nii Politsei- ja Piirivalveamet kui ka Päästeamet. Keha sai kinnitada sõdurisupiga.

President Alar Karise välja jagatud võidutule tõid kohale kaitseliitlane Raivo Roosi ja naiskodukaitsja Mari Mesipuu. Sellest läitsid oma tõrvikud kohalike omavalitsuste esindajad, kes viisid tule oma piirkondadesse jaanilõkete süütamiseks.

Kaitseliidu Sakala maleva rivistusel anti üle ergutused.

Kaitseliidu eriklassi teeneterist mõõkadega
PEETER ILUS 

Kaitseliidu eriklassi teeneterist 
URMAS FELDMANN
JAAK PÕLDMA
AVO OSTUMAA
EINART KASK

Kaitseliidu teenetemedali II klass 
FRED ASUKÜLA
ENN SIHVER
TOOMAS VÄRVA

Kaitseliidu teenetemedali III klass 
AIN TANNEBAUM
ARTUR SAAR
RISTO KARU

Tänukiri ja meenemünt "Kaitseliit laskma" eduka ja silmapaistvalt hea kohustuste täitmise eest
OLEV KOOKLA

Tänukiri eduka ja silmapaistvalt hea kohustuste täitmise eest  
KAROLINA PUGAL
KRISTO VESKE
RIHO REI
TAUNO TILK
TÕNIS VARDJA
JÜRI SAAREM
RENE VRIDOLIN
INGA VUTT
MAIU KIVILAAN

Sakala maleva teenetemärgi III klass
MAREK RAHU
EERO TAKK
RAIVO ROOSI
JAANUS PÕLDMA
EVELIN LAPPALAINEN
EGLE REINUP

Maleva rinnamärk 
ERKI MÄNDMETS
SVEN RÄTSEP 
ELMAR SARV
IMRE TSÕMBALOV
SALLI JÄRVE
ERLE NÕGENE
JANA SOITU
HELJA ÜTSIK
ANTONINA EEK 

Tänukiri aktiivse osalemise eest sõjaväelises väljaõppes
REEVO MAIDLA
KAUPO KASE
MIHKEL KLEMM
MAREK TIITS
MATIS KIVILA
MARTIN KALA
ERGO LEILOP
RAIVO SÜLLA
TAAGO TAMM
PEEDU PÕLD
MARIO MARDIM
TEA RAIDSALU
KRISTJAN KALDA
ÜLAR MEREMAA
ALAR RÄNNIK
REIN ROHTMAA
KENNET SIHVER
JAANUS TENSING
MARGIT KIRSS

Tänu pühendunud tegevuse eest Kaitseliidus 
TIMMO ANTSO
JUHAN KAUGERAND
ALEKSANDER KUKKA
MARGUS LEHEMETS
LEON MEIER
JANEK MÕNDRESKU
AIN MÄGI
TOOMAS SUSI
JUHAN VINGISSAR

Maakaitsepäeva galerii

Võidutule galerii

Viljandis on taas mälestussammas vabadussõjas võidelnute auks


Võidupüha hommikul avati Viljandis Vabaduse platsil mälestussammas vabadussõjas langenutele. 

Samba pidulikul avamisel osalesid Eesti Vabariigi president Alar Karis, peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindral Martin Herem, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ning Viljandi volikogu esimees Helmen Kütt ja Viljandi linnapea Madis Timpson ning kaitseliitlased, naiskodukaitsjad kodutütred ja noorkotkad.


Mälestussamba ajaloost saab pikemalt lugeda ajakirjast Kaitse Kodu!

Galerii avamisest

21.6.23

Major Andres Saritsa mälestust hoiab pink Viljandi järve ääres



Võidupüha eel avas Kaitseliit Viljandis Ranna puiesteel terviseraja ääres mälestuspingi  Sakala maleva varalahkunud pealikule major Andres Saritsale (14. XII 1980 - 6. XI 2022). 


"Andres oli tubli spordipoiss ja küllap on ta siingi rajal jooksutiirul käinud, järveäärsel nõlval istunud, puhanud ja mõtisklenud. See on õige koht kaunis looduses, kus võtta endale hetk ja mõtiskleda," tõdes Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi. "Meenutagem teda rõõmuga, mitte kurbusega!" lisas ta.

Kaitseliidu peakaplan Peeter Paenurm arutles mälestuspingi idee üle laiemalt. Kuigi kirik on tema sõnul meie jaoks püha koht, kus peaks tähtsaid jutte rääkima ja kuulama seistes, on siiski teemasid, mida võiks kuulata just istudes. "Istu, puhka, kuula, mõtle..." sõnas Paenurm.

Major Saritsa lesk Margit Sarits rääkis, et kahe aasta eest renoveeris Andres perekonna hauaplatsil ühe pingi, aasta tagasi ehitas koju oma perele pingi. "Sel aastal sai ta nüüd oma pingi," ütles Margit Sarits ning tänas kõiki kaitseliitlasi ja teisi, kes on teda ja perekonda raskel ajal toetanud ja nende jaoks olemas olnud. 

Sinimustvalge paela sõlmisid pingi ümbert lahti major Saritsa pojad ja pisitütar, ulatasid selle kindral Ühtegile ning võtsid isa pingil mõnusalt istet. 

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

12.6.23

Sakala malev oli Kaitseliidu meistrivõistlustel edukas


10. ja 11. juunil toimusid Männikul Kaitseliidu 2023. aasta meistrivõistlused sõja- ja sportrelvadest laskmises. Sakala maleva rahvas tõi sealt koju kaks hõbe- ja kaks pronksmedalit. 

Hõbemedalile tuli võistlusel 30 lasku sportpüstolist meeste arvestuses Silver Mäe tehes isikliku rekordi 290 silmaga, jäädes üksnes ühe punktiga alla Eesti parimale laskurile Peeter Oleskile.

Teise hõbemedali saavutas 280 silmaga võistlusel 30 lasku sportpüstolist meesjuunioride arvestuses Aleksander Kalitventsev.

Pronksmedali võitis Allar Mürk tulemusega 275 silma võistlusel 30 lasku sõjapüstolist meeste arvestuses.

Teise pronksmedali pälvis Marja Kirss naiste arvestuses võistlusel 30 lasku sportpüstolist tulemusega 283 silma.

9.6.23

Sakala maleva noored aitasid Kärstna lastele korraldada toreda lastekaitsepäeva


3. juunil toimus Kärstnas lastekaitsepäev, kus osalesid koostööpartneritena ka Sakala ringkonna Tarvastu ja Holstre Kodutütred ja Noored Kotkad. Ürituse korraldas MTÜ Kohaliku Elu Edendamine. 

Tarvastu Taevavõtme, Holstre Mustade Kasside Tarvastu Tõhvide noored olid lastekaitsepäeval erinevates ülesannetes. Noored tutvustasid meie organisatsiooni ja pakkusid mitmesuguseid tegevusi. Osa kodutütreid müüsid jäätist ja jagasid õhupalle, teised noored turvasid batuudil hüppajaid, kolm noort registreerisid osalejaid, et nad saaksid osaleda õnneloosis. Meie noored olid ka Kärstna bussijaama töötoas, kus iga lastekaitsepäevaline sai kaunistada bussipeatust oma käejäljega. 


Sakala malev oli välja meditsiiniautoga ja käsitulirelvadega ning lapsi sõidutas Kaitseliidu kastikas, kus meie noored olid samuti abis. 

Naiskodukaitse tutvustas kriisivarusid ja ohutusmaja ning õpetas elustamist. 

Lastekaitsepäeval sai näha erinevaid põllutöö- ja metsaveomasinaid, esindatud oli ka motosport. Lapsed said tasuta sõita kardiga ja sõitu tehti ka ATV-ga, hüpata batuutidel, esimesele 100 lapsele oli jäätis ja kohuke tasuta, osa sai võtta õnneloosist. 

Koostegemise jõud on suurem, suured tänud Valmar Haava, et meid kampa võtsid ja saime oma panuse anda noorte heaks.



Tekst ja fotod Vika Zieds

31.5.23

Võidutule toovad tänavu kaitseliitlane Raivo Roosi ja naiskodukaitsja Mari Mesipuu

 



Tänavu valiti tuletoojateks igast maakonnast üks kaitseliitlane ja üks naiskodukaitsja, kes saavad 23. juunil võidupüha paraadil Viljandis presidendilt võidutule, et see viia oma kodukanti ja jagada jaanitule süütamiseks kõigile soovijatele.



Kaitseliidu Sakala maleva tuletoojad on Raivo Roosi ja Mari Mesipuu.

Raivo Roosi kuulub Kaitseliitu 2009. aastast. Raivo Roosi on väga mitmekülgne kaitseliitlane, osaledes nii sõjalises väljaõppes kui ka spordivõistlustel, paraadidel ja alati oma allüksuse üldkoosolekul. Roosi toetab ka noorte tegevust: 2022. ja 2023. aastal korraldas ta “Laidoneri raja” vastutegevust. Raivo Roosi on läbi aastate olnud stabiilselt aktiivne, näiteks eelmisel aastal osales ta 20 korda Kaitseliidu üritusel. 

2018. aasta õppusel SIIL täitis ta rühmaülema ülesandeid eeskujulikult, pälvides selle eest Kaitseliidu ülema meene. Lisaks on Raivo Roosi saanud korduvalt malevapealiku tänukirja ning 2. ja 3. klassi teenetemedali.  

Raivo Roosi on äärmiselt kohusetundlik ja rühmapealikuna ootab ka oma kaaslastelt täielikku pühendumist. Tänu õpetajaametile on tal oskused oma võitlejaid motiveerida ja ühise eesmärgi nimel pingutama panna. Teda kui juhti hinnatakse ja austatakse, tema arvamusega arvestatakse.   

Mari Mesipuu kuulub Naiskodukaitse Sakala ringkonna ridadesse 2017. aastast.

Mari Mesipuu on väga mitmekülgsete oskustega. Ta arendab end pidevalt ning tegutseb usinalt nii toitlustus-, formeerimis-, kui sidegrupi tegemistes. Ta on panustanud oma aega ja energiat nii Karksi jaoskonna kui ringkonna ettevõtmistesse ning esindanud Sakala ringkonda korduvalt üleriigilistel võistlustel (side- ja staabierialagrupi võistlus, koormusmatk, välikokavõistlus). 

Mari Mesipuu on väga tasakaalukas, kohusetundlik ja hea suhtleja. Ta julgeb võtta vastutust ning on alati orienteeritud lahenduste leidmisele. Kaaslased kirjeldavad teda kui liiget, kelle peale saab alati kindel olla ja kui kisubki raskeks, siis tema huumorimeel aitab tuju üleval hoida ja edasi pingutada. Mari Mesipuu puhul kehtib ütlus "Julge pealehakkamine on pool võitu". Julget pealehakkamist tal jagub, võidust puudujääva osa kompenseerib töökuse ja sihikindlusega.

Ta on liige, kes midagi poole vinnaga ei tee. Kui ta midagi ette võtab, siis annab endast kõik, et see saaks võimalikult hästi tehtud. Kui omal teadmised puuduvad, siis sellepärast midagi tegemata ei jää, ta julgeb seda tunnistada, kogenumaid kaasata, ise juurde uurida ja õppida. Kui ta on endale midagi temale omaselt põhjalikult selgeks teinud, on ta lahkesti valmis ka teistele oma teadmisi ja oskusi jagama. 

Mari Mesipuul on kindel ametikoht ka Kaitseliidu ettevalmistavas üksuses, tema panustatud tunnid Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegemistesse on märkimisväärsed: (2018. aastal 573 tundi, 2019. aastal 622,5 tundi, 2020. aastal 267 tundi, 2021. aastal 239 tundi, 2022. aastal 499 tundi, 2023. aastal 220 tundi). 

Mari Mesipuu valiti 2021. aastal Sakala ringkonna aasta naiskodukaitsjaks. Samuti on ta pälvinud kaks korda maleva pealiku tänukirja, kaks korda jaoskonna tänukirja, Kaitseliidu ülema tänukirja ja Sakala maleva rinnamärgi. 

30.5.23

Laskur Marja Kirss püstitas uue Eesti rekordi


26.–28. maini toimus Elvas laskevõistlus Baltic Cup 2023. Eestlaste võitu panustasid Sakala malevast Marja Kirss ja Silver Mäe. 

Silver Mäe saavutas 6. koha standardpüstolis (530 silma) ja 7. koha vabapüstolis (511 silma).

Marja Kirss (pildil keskmine) võitis ainsa laskurina kõik oma harjutused: spordipüstoli isikliku rekordiga 571 silma, õhupüstolis 555 silma ja standardpüstolis uue Eesti rekordiga 552 silma.

Selle võistlusega alustas Marja Kirss oma suvist hooaega. 31. mail sõidab ta Saksamaale juunioride maailmakarika etapile, juulis osaleb Koreas juunioride maailmameistrivõistlustel ja augustis Azerbaijanis täiskasvanute maailmameistrivõistlustel. 

Marja Kirss osaleb ka 11. juunil Männikul toimuvatel Kaitseliidu meistrivõistlustel. 

29.5.23

Noored Kotkad pidasid 93. aastapäeva pidu

 

Pühapäeval, 28. mail kogunesid Sakala maleva noorkotkad, noortejuhid, lapsevanemad ja teised asjaosalised Viljandimaal Paistu rahvamajas pidulikule kontserdile, et tähistada Noorte Kotkaste organisatsiooni 93. aastapäeva. 
Sünnipäevapeol tervitas kokkutulnuid Noorte Kotkaste Sakala maleva pealik Riho Rei, kes avaldas kiitust ja tänu tublidele noorliikmetele, tänas kõiki abilisi ja sõpru. 
Meeleolu lõid Paistu kooli rahvatantsijad. Pidulik aktus päädis uute liikmete pühaliku tõotuse andmisega.

Noorte Kotkaste 93. aastapäeva puhul pälvisid erinevaid tunnustusi organisatsiooni liikmed, noortejuhid, toetajad ja koostööpartnerid. 


TUNNUSTUSED
Eeskujuliku kotka märk
Reimo Jürjo
Jürgen Aas

Malevapealiku suuline tänu
Arjen Kaasla
Tarmo Reiman
Tristan Tafenau
Leonhard Pertelson
Kevin Pärn
Karmo Pärn
Markus Valk
Fred Karakozov
Frank Karakozov

Malevapealiku tänukiri
Eerik Lepla
Rasmus Martin Raidsalu
Martin Hunt
Marten Hunt
Emil Lindvest
Reinhard Raid
Reinaldo Raid
Magnus Järvis 
Lauri Pinsel
Sepo Poom
Tauri Meel
Holger Purga
Simon Rosen
Henrik Sander
Romet Jürjo
Karl Siimann
Tauri Toomemäe
Sten Mattias Topolev
Karl Kõiv
Aron Alekõrs
Kristjan Ruudi Alle
Ken-Kristjan Jõesoo
Samuel Lelov
Paul Lind
Steven Mõttus
Luka Nöps
Simo Tollimägi
Kaarel Tukk
Marko Tulp
Raimo Tulp
Sander Tulp
Ralf Vanamets
Verner Aas
Simo Tollimägi
Ilmar Aria
Taavi Tibu
Marko Tulp
Otto Johanner Põrk
Vaiko Juur
Vihur Põld
Rasmus Mirka
Madis Õmblus
Romi Zieds
Johann-Eerik Lepp
Raul Hendrik  Silde
Mare Maalmeister
Toomas Rebo
Alar Tael
Krista Lillemäe
Raivo Roosi
Jürgen Lukkanen
Tiit Mardisoo
Popsi köök
Viljandi Vaba Waldorfkool
Paistu rahvamaja
Paistu Kool

Peavanema tänukiri
Aleksander Kalitventsev
Mikk Pinsel
Kristo Zujev
Theodor Teiter
Sten Sarv
Karl Liivson
Theodor Teiter
Mihkel Mattias Süldre
Aimar Pullisaar
Paul Teiter
Otto Johanner Põrk
Andero Vilper
Kaarel Tukk
Remi Zieds
Aksel Alas
Jaarek Vaikmets
Kristen Kibe
Karl Feliks Sadam
Simo Sören Saar
Raido Luik
Aksel Alas
Jaarek Vaikmets
Jako Kink

Malevapealiku tänu + meene
Noortekogu liikmed: Reimo Jürjo, Raul Pinsel, Kermo Kaur, Kristo Zujev, Karoliina Kets (Põlva noortekogu esimees).
Enno Teiter
Meelis Eelmaa
Meelis Haniott
Oskar Lind
Salli Järve
Anne Sepik
Algis Martsoo
Jane Särg
Elerin Öövel
Agris Linnaste
Toomas Taimre 

13.5.23

Sõjaline kolmevõistlus 2023

 



13. mail toimus Välustes järjekordne sõjaline kolmevõistlus.





Paremusjärjestus:

Malevate esikolmik
1. Tartu malev
2. Valgamaa malev
3. Sakala malev

Individuaalsed esikolmikud

N18 
1. Kadri Roos
2. Karolina Pugal
3. Kerli Prants

N35
1. Helen Saal
2. Liisi Roos
3. Mari-Liis Kaljur

N45
1. Liis Kruuse
2. Viia Kaldam
3. Luise Puu

N55
1. Erge Viiklaid
2. Leili Särg
3. Ene Aigro

M18
1. Peeter Murumets
2. Mairo Mändla
3. Toomas Roos

M40
1. Indrek Roos
2. Jaanus Roos
3. Rando Anni

M50
1. Tarmo Mändla
2. Arvo Näkk
3. Ülar Lehiste

M60
1. Ülo Randaru
2. Kalle Kirs
3. Rein Vask

Ala parimad:

        Laskmine                
            Nimi            Malev            punktid
N        Liis Kruuse        Tartu                1040
M        Indrek Roos        Tartu                1015                                                
                        
        Granaat                
        Nimi                Malev                punktid
N        Jaanus Roos        Tartu                976
M        Kadri Roos         Tartu                868
                                                
        Jooks                
        Nimi                Malev                punktid
N        Karolina Pugal     Sakala                881
M        Priit Narusk        Võrumaa              958

Galerii



11.5.23

Noorkotkad ja kodutütred panid end "Laidoneri rajal" proovile


Maikuu esimesel nädalavahetusel sai teoks järjekordne võistlusmatk "Laidoneri rada". Sedakorda seiklesid noorkotkad ja kodutütred Mulgi vallas. 

Reedel, 5. mai õhtul kell 20 sai Abja gümnaasiumi juurest stardi 13 meeskonda. Lisaks läks rajale ka naiskodukaitsjatest koosnev nulltiim.

Ees ootas ligi 40-kilomeetrine retk ja kümme põnevat kontrollpunkti. Võitlejad said pidada paintball'i lahingut ja päästa hoonest kannatada saanut tuletõrjujat, pidid andma matkajatele esmaabi, olema osavad "miiniväljal" ning ära tundma loomade ja lindude hääli. Mõistagi "kiusas" retkelisi vastutegevus, kelle eest tuli üsna tihti metsa peitu silgata. 

Maikuuga mitte kokku käiv erakordselt külm öö väntsutas noori korralikult ning eri põhjustel vandusid mõned tiimid ka alla, kuid väärt kogemuse said nemadki. 

"Laidoneri raja" peakorraldaja Ebe Õnne selgitas, et seekord katsetati uuendusena laserveste ja ilma etteantud ajagraafikuga raja läbimist ning tema hinnangul see noortele sobis. "Kontrollpunktid olid väga ägedad ja õnnestusid hästi," ütles Õnne ja lisas, et ta sai korraldajana edaspidiseks väärtuslikke kogemusi. Üllatusena ootasid noori finišis Laidoneri Viljandi ratsamonumendist eeskuju saanud kostüümidega ratsanikud.

Oma muljeid jagab Sakala maleva võistkonna Tulnukad kapten Reimo Jürjo:
""Laidoneri rada 2023" oli väga üllatusterohke. Rada algas kohe füüsilise tegevusega, mis viis meid võistluse meeleollu – esimeseks punktiks oli jalgrattasõit erinevate ülesannetega. Meeldejäävamad punktid rajal olid taktikaline punkt, kus pidi päästma tuletõrjujat, meditsiinipunkt ja takistusrada. Matk viis meid väga ilusatesse metsadesse ning kohtadesse, kuhu suvel saab minna mustikaid korjama. Laidoneri raja selleaastane plaan oli väga uus ning teistmoodi, kuid vajab kindlasti arenemist."

TULEMUSED
Kodutütarde arvestuses
I koht Tartu KT NEG (Kristin Altsaar, Stella Liimat, Sara-Maria Liiv, Karolina Sepp)
II koht Põlva KT (Emmaliisa Kähr, Eliise Roosen, Karoliina Kets, Ronja Tork)
III koht Pärnu Jaagupi Karud (Eerika Sarapuu, Mariliis Puusepp, Hanna-Mirell Sinivee, Heidi Sai)

Noorte Kotkaste arvestuses
I koht Hiiumaa Delta6 (Kaur Pranno, Marten Tukk, Kiur Tudeberg, Kristo Kesküla)
II koht Sakala Tulnukad (Reimo Jürjo, Aleksander Kalitventsev, Romet Jürjo, Raul Pinsel)

Galerii