Tänavu kanname sinililli ka Ukraina veteranide toetuseks

 

Alates 2014. aastast korraldab Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing koostöös Naiskodukaitsega aprillis ehk veteranikuul “Anname au” kampaaniat. Kampaania kutsub üles kandma Sinilille rinnamärki kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste tunnustuseks.

Tänavu kevadel kogutakse raha nii Eesti kui ka Ukraina veteranide ja nende lähedaste ning tervishoiu valdkonna toetuseks. Sinilille sümboolika müügist saadav tulu aitab ITK Taastusravikliinikul soetada vajalik käerobot ning toetab Ukraina veteranide ravi ja rehabilitatsioonivõimalusi.

Kõikjal Eestis aitavad Sinilille toodete müügiga annetusi koguda Naiskodukaitse vabatahtlikud. Inimene annetab endale sobiva summa ning selles vääringus saab endale valida meelepärase kingituse. Sinilillesümboolikaga on mitmesuguseid asju väikestest märkidest ja helkuritest kuni maski ja poekotini, nendega saab lähemalt tutvuda SIIN 

Annetuste kogumise üks eestvedajatest on Naiskodukaitse Sakala ringkonna Viljandi jaoskonna esinaine Daniela Erit. Tema andmetel on esimesed annetuste kogumised plaanis teisipäeval, 5. ja laupäeval, 9. aprillil kella 8-12 Viljandi turul. 

“Me oleme annetusi koguma kaasanud ka kodutütreid ning kampaaniat tutvustavad ja annetusi koguvadki üks naiskodukaitsja ja kodutütar paaris. Kanname Naiskodukaitse pidulikku vormi,” rääkis Erit. 

Daniela Eriti sõnul on inimesed annetamisse üldiselt väga positiivselt suhtunud, vaid üksikud tõdevad, et nad ei taha sõjast ega muust sellisest kuuldagi. “Eriti suurt lähedust sellega tunnevad need, kellel on näiteks poeg kaitseväes ja nad annetavad rõõmuga,” tõi Erit näite.

Nagu mullugi on tänavu kavas viia annetuste kogumise karbid ja tooted linnavalitsusse ja vallavalitsustesse. Annetuste kogumisel on Naiskodukaitse teinud koostööd ka ettevõtetega, varem on kampa löönud näiteks Cleveron ja Galvi-Linda. 

“Eelmisel aastal aitasid ilusalongid väga tublisti annetusi koguda ja on plaanis ka sel aastal sinna meie tooteid viia,” lisas Erit. 

Ettevõtted, kes soovivad, et naiskodukaitsjad tuleksid nende juurde sinililletooteid pakkuma, võivad lahkesti ühendust võtta.

Sinilillemärke ja käepaelu saab annetuse eest osta ka Selveri kauplustes ja e-poes, COOPi kauplustes ja e-poes, Apotheka e-apteegis, R-kioskites, Apollo raamatupoodides ja  e-poes, Myfitness spordiklubides, Karupoeg Puhhi poodides ja e-poes, koostöös Smartpost Itellaga ka www.annameau.ee kodulehe e-poes.

Veterane on meie seas üle 3000, kes on osalenud erinevatel rahvusvahelistel sõjalistel ja rahutagamise operatsioonidel mitmel pool maailmas. Veteranide sümboliks on Sinilill, millega saab igaüks näidata, et väärtustame nende panust meie ühise julgeoleku heaks.

Iga Sinilille märk, mille on valmistanud SA Hea Hoog vahendusel vaimse ja psüühilise erivajadusega inimesed üle Eesti, on unikaalne käsitöö.

Rohkem infot veteranikuu kohta kampaania kodulehelt

Saame tuttavaks! Sakala malev korraldas märtsis kohtumisõhtuid

 

Ukrainas lahvatanud sõjategevus tõstatas elanikkonnas palju küsimusi ning külvas ärevust. Kaitseliidu ja Naiskodukaitse üle Eesti nii veebis kui ka kohapeal korraldatud kohtumis- ja infoõhtud kogusid rõõmustavalt palju osalejaid. 

12. märtsil Sakala malevas infotunnil ja värbamisüritusel oli kõne all olukord Ukrainas ja Eestis, mida saavad kodanikud ise teha enda, oma lähedaste ja Eesti turvalisuse tõstmiseks ning tutvustati Kaitseliitu, Naiskodukaitset, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsiooni. “Tuba oli rahvast täis!” rõõmustas Kaitseliidu Sakala maleva pealik Andrus Tiitus. 

Organisatsiooni ridadesse astuda soovijad said end juba kohapeal kirja panna ning 24. veebruarist alates on Kaitseliidule laekunud koguni 31 liitumisavaldust. “Mul on hea meel, et inimesed on ärganud ja hakanud mõtlema selle peale, mis saab siis, kui Eestis peaks midagi juhtuma,” lisas ta.

Viljandis, Mustlas ja Viiratsis aset leidnud infopäevade peamine eesmärk oli Tiituse sõnul elanikkonna rahustamine ja vajaliku teabe jagamine. Neil üritustel olid väljas ka naiskodukaitsjad, kes tutvustasid rakendust “Ole valmis!” ning andsid soovitusi kriisivarude kogumiseks.

Naiskodukaitse Sakala ringkonna Viljandi jaoskond korraldas 9. märtsil Sakala malevas tutvumisõhtu uutele liikmetele ja organisatsiooniga liituda soovijatele. Kohale tulnud naised olid täis entusiasmi ja pealehakkamist. Huvilised said ülevaate Naiskodukaitsest, tutvusid malevaga ning proovisid kätt laskeharjutusel. Kokku oli tulnud 20 inimest, neist 7 mitteliikmed, kellest omakorda 4 kirjutasid kohapeal liitumisavalduse. 

“Suuremal osal huvilistest on ikkagi peamine soov Eesti riiki kaitsta. Naised tahavadki esimese asjana relvaõpet ja vormi. Samuti tahavad teada, kuidas ise olla erinevateks olukordadeks valmis: kuidas oma peret hoida või esmaabi anda,” rääkis Viljandi jaoskonna esinaine Daniela Erit. 

30. märtsil oli Naiskodukaitse Suure-Jaani jaoskonna eestvedamisel Suure-Jaani raamatukogus tutvumisüritus “Vormis naised”. Kokku tulid nii uued, veidi eemale jäänud ja  vanad liikmed, kes kõik ühtlustasid oma teadmisi.

“Suure-Jaanis toimunu kohtumisõhtu põhiline küsimus oli, kuidas olla kasulik ühiskonnas -  kodus nutmine ei aita ju kedagi! Mis võimalused on naiskodukaitses panustamiseks? Kuidas see kõik nüüd pihta hakkab ja mis saab pärast avalduse esitamist? Kui ma astun liikmeks, siis kas ma pean ka olema kohe valmis SMS-i peale kodust välja tormama ja kedagi kaitsma?” rääkis jaoskonna esinaine Tairi Lappalainen. 

Kohapeal sai läbi käidud kõik teemad ja toredad lookesed. Ohutushoid ja “Ole valmis!” äpp oli kuulajatele põnev esimene samm, kust saab alustada. 

“Kaks avaldust saime Suure-Jaani jaoskonnaga liitumiseks!” rõõmustas Lappalainen. 

7. aprillil kella 18-20 ootab Naiskodukaitse Sakala ringkond kõiki huvilisi külalisõhtule. Tutvustame organisatsiooni, väljaõppevõimalusi ja tegevussuundi.

Üle-eestiline Kaitseliidu noorteorganisatsioonide infoõhtu oli veebis 24. märtsil.  

Galerii.

Linnuse sümbolika

Linnuse Üksikkompanii sümboolika.

Embleemil on kõige ülemisel kohal Põhjatäht, mis sümboliseerib stabiilsust.

Põhjatähe all on Põhjakotkas, mis sümboliseerib kodumaa kaitset. Mõlemad olid kunagise Viljandi kompanii sümbolid. Kotka kaitsvate küünte vahel on Mõõgavendade ordu, kelle linnus asus Viljandis, sümbol. 

Kotka all risti mõõgad, mis sümboliseerivad võitlusvalmidust.

Kokkuvõttes on Linnuse kompanii stabiilne kodukohta kaitsev üksus, kes on vajadusel valmis lahingusse astuma. 

Eesti Vabariik 104 - Viljandis

 

Eesti vabariigi 104. aastapäeva
tähistamine Viljandis.

24.02.2022

Pärgade asetamine, manifesti ettelugemine ning rongkäik.
Vabaduse platsil andis malevapealik üle auastmed ning ergutused:

Sõjaväeline auaste NOOREMLEITNANT järgmistele reservis olevatele isikutele:
Urve LOIT
Maiko MARKUS
Tiina OTT

VEEBEL

Viljar SEDRIK

NOOREMVEEBEL

Kristjan STANKO

VANEMSEERSANT

Siim MÄE

Janno ORMUS

Erich PALM

SEERSANT

Alo-Oliver ALAS

Madis REBANE

    

NOOREMSEERSANT

Marge LAIÕUNPUU

Maarjo RÖSLER

KAPRAL

Ivar SIIDIRÄTSEP

Mihkel ROOSILEHT

Sven RAUDSEPP

Alar PAJUSALU

Risto TOOBAL

Elerin ÖÖVEL

Andre KALM

Eiki TIIGIMÄE

Andrei TŠERNOV

Indrek LUHASTE

REAMEES
Andi KITS
Evelin LAPPALAINEN
Timo-Reimar VIGUR
Mari MESIPUU
Daniela ERIT
Einar MAHL
Ebe ÕNNE
Jaanis MÄEVÄLJA
Andrus KEERD
Hanno KIRSCHFELDT
Raili PEDAK
Merly ROSENBERG
Einar JÄNES
Märt MÕTTUS
Lembe LAHTMAA
Maire LILLEMETS
Riina METSOJA
Meelis VIISUT
Kadi VAHER
Juhan VINGISAAR

Sakala maleva I klassi teenetemärk nr 1   
Jaak PÕLDMA

Sakala maleva rinnamärk (ketiga) kaitseliitlasele:
Tauno TILK

Sakala maleva rinnamär Sakala maleva tegevväelasele:
Kapten Silver MÄE

Tänukiri ja meene aktiivse osalemise eest Kaitseliidu tegevuses:
Heiko KOITLEPP
Meelis LAURI
Jagnar ROOSIMÄGI
Jaanis MÄEVÄLJA
Ardo VALLISTU
Andres AHERO
Alder MALÕŠEV

Tänukiri ja I klassi meene pühendunud ja kohusetundliku teenistuse eest:

Tiina OTT

Gertu VIIASK

Piret TAIM

Tänukiri pühendunud ja kohusetundliku teenistuse eest Sakala maleva 

tegevväelasele:

Veebel Allar MÜRK

Video.

Galerii.

Meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises

 

 

16-19.02 toimusid Sakala malevas 

LõMKR ja Sakala MV õhkrelvadest laskmises.

LõMKR arvestuses võitis Sakala (2718,7), teine Tartu ja kolmas Valga.

Kokku käis võistlemas 66 laskurit.

Püss üld:
Marianne Tavits    409,7
Lisell Väljak         397,5 
Aili Popp              397,5

Püstol üld:
Silver Mäe            367
Andu Heinsoo      367
Allar Mürk            364

Püss neiud:
Marja Kirss            361,4
Ketely Zdanov       331,7
Mall Vaikla            308,9

Püss naised:
Marit Pleiats            353,5
Aili Mägi                 329,4
Evelin Lappalainen  328,2

Püss poisid:
Reimo Jürjo                        325,6
Mikk Pinsel                        257,1
Aleksander Kalitventsev    252,5

Püss mehed:
Silver Mäe            320,4
Ivar Siidirätsep     311,2
Toomas Taimre    280.9

Püstol neiud:
Marja Kirss                        364
Kateriina Herma                353
Loretta Silm                       330

Püstol naised:
Kairi Heinsoo                      362
Marit Pleiats                        357
Aili Mägi                             284

Püstol poisid:
Mikk Pinsel                         331
Aleksander Kalitventsev     329   
Raul Pinsel                          319

Püstol mehed:
Silver Mäe                            367
Andu Heinsoo                      367
Allar Mürk                           364

Tartu rahuleping 22

 

Vaata galeriist kuidas üle maakonna tähistati aastapäeva.

Galerii

Sakala maleva üksikrühm LEHOLA sai omale sümboolika

 

    Märkide keel on teatavasti väga tähenduslik ning annab selle kandjaile kordumatu identiteedi. On igati enesestmõistetav, et sedavõrd väärikas üksusnagu on seda üksikrühm LEHOLA, saab edaspidi koonduda ühise märgi taha.

    Üksikrühma sümboolikat saab kroonima Lehola draakon. Kuigi eetlastemütoloogias sellistel salapärastel tegelastel kohta pole, sobib draakon meie võitlejate vormirõivastele kui valatult. Nimelt on see

inspireeritud Lõhavere linnamäe peiteleiust, mis on dateeritud just kuulsa Sakala väepealiku Lembitu ja tema sõjasalga tegutsemisaegadesse.  

    Arvatavasti tolleaegse üliku naise poolt peidetud aarde hulgas oli kaks draakoni kujutist, millest üks on arvatavasti ripats ja teine rihmapannal. Sarnaseid ehteid teadaolevalt meie aladelt rohkem leitud ei ole. Võib järeldada, et tegemist on kohaliku käsitööga ning see teadmine muudab valiku veelgi unikaalsemaks. Pole täpselt teada, kellele need ehted kuulusid, kuid on selge, et ta oli kohalik inimene. Kellegi naine, kellegi tütar, keda Sakala muinassõdalased vaenlase eest kaitsesid.

    Seepärast on just see S-tähe kujuline kahe peaga muinasdraakon sobilik

edasi kandma ja sümboliseerima sajandite tagust vaprust ja võitlustahet

kaitsmaks meie kodusid ja lähedasi võõrvallutajate eest.

    Kroonikatele tuginedes oli just väepealik Lembitu üks esimesi eduka

sissitaktika  ehk HLT kasutajaid Eestimaa aladel ja sellepärast peavad tänased üksikrühma LEHOLA võitlejad mõistma, kui suured jalajäljed on Sakala kuulus väejuht oma vaprate meestega meile ette käinud. Üksiti sümboliseerib draakon vaprust, tugevust ja kavalust, mida ülekaaluka vaenlasega rinda pistes võitlejail kindlasti tarvis läheb. Võitluslipule lisatud nooled tähistavad aga omakorda toetajaid võitlejate kõrval.

Kärstna lahingu mälestusmängus võistlesid noorkotkad, kodutütred ja Halliste kooli meeskonnad

22. jaanuaril aset leidnud Kärstna lahingu mälestusmänguks kogunesid Halliste põhikooli juurde  noorkotkad ja kodutütred. Lisaks neile olid valmis rajale minema ka Halliste põhikooli õpilaste võistkonnad ja peredest moodustunud tiimid. 

Enne rajale minekut asetas Noorte Kotkaste Sakala maleva pealik Riho Rei Vabadussõja mälestussamba jalamile pärja. Ta soovis võistlejatele edu ja head meeskonnatööd ning seejärel oli aeg starti minna.

Võistkonnad startisid kahekaupa. Kontrollpunktide ülesanded lähtusid noorkotkaste ja kodutütarde 6. ja 5. järgu teadmistest. Nii tuli ühes kohas viia kokku foto, nimi ja ametinimetus, teises kontrollpunktis maad mõõta, kolmandas tunda ära metsloomade nahad, koljuluud ja jäljed, neljandas lasta ragulkaga märki ja nii edasi. Osavust ja head omavahelist koostööd tuli teha takistusraja läbimisel. Et Kärstna lahingumäng toimub talvel, said võistlejad ka kelgutada ning jäisel rajal plastiksuuskadel punktist A punkti B uisutada. Kogu võistlusrada oli umbes neli ja pool kilomeetrit pikk. 

Kodutütarde arvestuses viis võidu koju võistkond Rukkililled (Anete Kiin, Heidy Voronin, Merily Luik ja Laura Schneider) teise koha saavutasid Hostre Nublud (Maia Sophia Trallmann, Eleriin Ivask, Kerli Kessa ja Victoria Viidik) ning kolmanda koha Paistu kodutütred (Isabella Aria, Karmen Tukk, Daisi Metsaroos ja Laura Viiask). Noorkotkastest võitis meeskond Mesikäpad, teise koha sai Päkapiku Käng ja kolmanda Põlva noorkotkad. Kooli arvestuses oli parim võistkond Katk, teise koha saavutas võistkond Madis ja kolmanda koha võistkond Ma ei tea.

Kärstna lahingu mälestusmängus võistlevad  7-11-aastased kodutütred ja noorkotkad 1919. aastal 2.- 6. jaanuaril toimunud  Vabadussõja Kärstna lahingu mälestuseks.  Kärstna lahing peatas enamlaste pealetungi Viljandile.

Lahingumängu idee pärineb Priit Sillalt ja esimene oli 1993. aastal. Kuni üle-eelmise aastani toimus Kärstna lahingumäng Kärstna ümbruses, et aga sealsed rajad olid osalejatel juba peas, hakati eemisest aastast nimetama seda Kärstna lahingu mälestusmänguks ja võistlusrada on erinevates kohtades.

Kärstna lahingu mälestusmängu pilte näeb siit: Galerii

Fotod: Gunnar Teas

Raassilla liiklusohutuspäev

8. jaanuaril toimus Raasssilla ringrajal noortekotkaste Abja, noortekotkaste - kodutütarde Halliste, Noortekotkase Heimtali ja noortekotkaste - kodutütarde Kalmetu rühmade osavõtul Liiklusohutuspäev.

Tekst ja fotod: Enn Pinsel

 Osalenud noortel oli võimalus proovida sõidukijuhi rolli talvisel teel, tutvuda päästjate tegevusega liiklusõnnetuste ohvrite abistamisel ning heita pilk liikluskorraldusvahenditele.

Korraldajad tänavad projekti Noorelt autokoolis meeskonda, Mustla päästekomandot, Hiie Transporti osutatud abi eest. Ürituse toimumist rahastas Isamaalise Hariduse Programm ja Halliste Põhikool.

Vabadussõja relvarahu 102

3. jaanuaril 1920 kuulutati välja vabadussõja relvarahu.
102 aastat hiljem asetati mälestuskivide ja -tahvlite juurde pärgi.

Vaata galeriist.

Noorte Kotkaste Sakala maleva aasta noorkotkas on Mikk Pinsel ja aasta noortejuht Risto Zieds

    Mikk Pinsel on Noorte Kotkaste Halliste rühma liige olnud 2015 aasta sügisest ja Halliste rühma salgapealik 2021 aasta kevadest. Mikk õpib Halliste Põhikooli 8. klassis ja on üks Noorte Kotkaste tegevuse taastamise algatajatest Halliste koolis. Tal on Noorte Kotkaste II järk ja erialamärgid laskuri, matkaja ja mootorratturi erikatsete läbimises. Noorkotka tegevuste eest on ta teda tunnustatud malevapealiku ja peavanema tänukirjadega.

                                                                                                                                                                                             Foto: Markus Sein   

    Mikk on esindanud Halliste noorkotkaid üle eesti. Ta on esindanud Sakala malevat noorema vanuserühma vabariiklikul matkamängul Hiiumaal. Tulnud meeskondlikus arvestuses auhinnalisele kohale Kärstna lahingumängul, osalenud mitmel aastal rühma võistkonnaga Sakala maleva võistlusmatkal Laidoneri rada ning võitnud veel erinevaid võistlusi isiklikus ja meeskondlikus arvestuses üle eesti. 

Kahel aastal järjest ei ole Järvekülje auhinna laskevõistlusel õhkrelvadest laskmises meeskondlikku karikat Halliste noorkotkad loovutanud. Mikk on edukas ka motokrossis. Ta sõidab Pitbike 88 Semi masinal. 2021 aasta hooajal saavutas  Mikk Eesti  Noorte Karikasarjas  III koha ning väiksemas, Äksi Cup sarjas II koha.

    Mikk on noorkotkana eeskujuks noorematele, kes on valmis panustama oma rühma ja maleva tasandil, ka siis kui väljakutse on ootamatu ja ta on usaldusväärne ning abivalmis noormees.

    Risto Zieds on endine Sakala maleva noorkotkas, kes kasvas välja Kaitseliitlaseks ja peale ajateenistust astus Eesti Kaitseväe ridadesse. Juba Noore Kotkana korraldas Risto Sakala malevas väljaõppeid ja temas oli eriline huvi laskmise vastu. Risto läks Viljandi lasketrenni 11-aastaselt. 16-aastaselt astus Risto Noor kaitseliitlaseks. 
    Viljandi lasketrenni 11-aastaselt. 16-aastaselt astus Risto Noor kaitseliitlaseks. Noore kaitseliitlasena juhtis ta Noorte rühma, korraldas ja viis läbi väljaõpet. Risto on ihult ja hingelt sõdur – ta unistas sõduriks saamisest juba noorena. Risto on Kaitseväes osalenud kuuel missioonil nii merel kui ka maismaal. Ta on alati olnud abivalmis ja innukalt panustanud Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegemistesse instruktorina. 
    Risto on alates 2017 aastast Tarvastu Tõhvide rühmapealik pakkudes Tarvastu piirkonna noortele võimalust liituda Noorte Kotkaste organisatsiooniga ning tutvustada organisatsiooni tegevusi ning andes 

noortele võimalust esindada rühma ja Sakala malevat maakondlikel ja üleeestilistel võistlustel. 

Risto on olnud Laidoneri rada 2020 ja Kärstna Lahingu mälestusmäng 2021 rajameister ja punktikohtunik ning Laidoneri rada 2021 peakorraldaja, rajameister ja punktikohtunik. Ta on 2021 aastal  Noorte Kotkaste organisatsiooni tegevustes panustanud vabatahtlikuna 338 tundi. Teda on tunnustatud mitmete  ergutuste, tänuavalduste, Noorte Kotkaste malevapealiku ja peavanema tänukirjade ning 2011 aasta Võiudupüha teenetemedaliga.

Risto on eeskujuks oma poegadele, rühma ja maleva noortele. Tema eesmärk on juhtida ja suunata noori õigele rajale ning õpetada neid läbi oma kogemuste ja oskuste . 

Kodutütarde Sakala ringkonna aasta kodutütar on Ketely Ždanov ja aasta noortejuht Anne Sepik

 

Ketely Ždanov    liitus kodutütarde organisatsiooniga 17. jaanuaril  2017  aastal. Nelja  tegevusaasta  jooksul on ta olud Ümera kodutütarde rühma aktiivne ja eeskujulik kodutütar. Tema kodutütre vormil on auga välja teenitud perenaise erialamärk. Teda on tema tegemiste eest tunnustatud ringkonnavanema, peavanema  ja malevapealiku tänukirjadega.  

Ketelyl on kodutütarde teine järk ning ta on kinnitatud Ümera kodutütarde rühmajuhi ametikohale. 

Sel aastal on Ketely osalenud mitmetel malevasisestel ja üle-eestilistel laskevõistlustel, Vändra sprindil ja läbinud Laidoneri raja. Ka Naiskodukaitse baasväljaõppe läbimine on valdkond, kus Ketely  on teistele eeskujuks. Käesoleval aastal on ta läbinud Naiskodukaitse baasväljaõppe ohutushoiu, välitoitlustamise  ja organisatsiooniõppe moodulid ning toiduhügieeni koolituse. Ta on  panustanud 49 tundi Kaitseliidu üksuste toitlustamisse.

Rühmajuhina on ta aidanud korraldada rühmakoonduseid,
noorkotkaste lastevanemate laagrit ning  läbi viia tegevuspunkte võistlusmatkal Kärstna lahingumäng.

Ketely on innustaja, kes otsib uut ja katsetab seda julgelt. Rühmajuhina kasutab ta heal meelel talle antud  võimalusi nooremate õpetamiseks ning abistamiseks, millest läbi isiklike kogemuste kinnistuvad teadmised ja oskused.

Ketely on silma paistnud suure tegutsemistahte, aktiivsusega, südamlikkusega, hoolivusega, organiseerimisvõimega, otsekohesusega, ta ei loe osalustunde. Käesoleval aastal on tal neid kokku juba 467.

*     *     *

Ei ole vist eriti palju asju, kus kodutütarde Paistu rühmavanem Anne Sepik ei oleks sel aastal kaasa löönud. Talvel tekkis mõte, et teeks ühe võistlusmängu 10-14-aastastele kodutütardele. Just neile, kelle jaoks Kärstna lahingumäng on liiga lihtne ja Laidoneri rada liialt üle jõu käiv. Anne hakkas mõttest kinni ja tuli korraldajate hulka. Kogenud noortejuhina andis ta ideid ülesannete osas, käis läbi võistlusraja ja taas veendusime, et kui keegi enam ei jõua, siis Anne on see, kes aitab kaaslased hädast välja: kui vaja, toob ka auto kohale.

Esimene võistlus „Pruudeni jälgedes“ sai kodutütardelt üksmeelse heakskiidu ja järgmistel aastatel teeme jälle.

Anne oli ka „Spektri“ laagri korraldajate hulgas ja mõtles kaasa, kuidas noortel oleks toredam neid päevi veeta. Täielikult tema eest vedada oli järgukatsete laager Kärstna mõisas. Ta leidis endale kiiresti meeskonna, jagas ülesanded ja laager täitis oma eesmärgi.

Anne on 2021. aastal organisatsooni edenemisse andnud 460 tundi oma ajast. Tema rühma kodutütred osalesid sel aastal oskuste võistlusel ja saavutasid seal II koha.

Anne on suure südamega särasilmne noortejuht, kes loob oma avatud ja tasakaaluka loomuga pingevaba ja koostöise õhkkonna. Tema rühma noorte seas on väga erisuguse tasemega noori, olgu päritolu või võimete poolest, kuid üks on neile kõigile ühine: nad usaldavad oma rühmavanemat ning lausuvad tema kohta  vaid häid sõnu. Ta on oma rühma suurim fänn, kes toetab, innustab, usub ja loodab, sest headus on edasiviiv jõud.  Noortejuhina julgustab ta noori mugavustsoonist välja tulema, et näidata neile mida elu ja Kodutütarde organisatsioon pakub.  Ta innustab neid olema paremad, kui nad olid eile, ja seisab alati kindlalt  nende kõrval. Tema suurimaks sooviks on näha kõiki koos tegutsemas ja oma eesmärke saavutamas. Oma pikaajalise ja süsteemse töö ning põnevate retkede ja laagritega on Anne äratanud väga paljude noorte huvi Kodutütarde organisatsiooni vastu.

Kuidas saada jalg kanderaamile ehk millele esmaabi andes mõtlema peab?

Eda Kivisild

Kolmanda advendi eelne laupäeva pärastlõuna Paistus ei olnud sugugi vaikne ja rahulik. Kortermajade esine tee oli kinni pandud, parklates sebisid laigulises või rohelistes välivormides mehed-naised-poisid-tüdrukud. Ringi liikusid kahvatuks meigitud näod.  

Ja korraga hakkas kõigil kiire:
"Kus jalg on?"
"Jalg läks tuppa pükse vahetama."
"Ma tahan, et see medevak siit kaoks, see peab kutse peale kohale tulema."
"Jalg tuleb!"

"Olgu, aga teeme selle jala rohelises bussis. Jalg, mine sinna rohelisse bussi."

Samal ajal kui Jane Koitlepp jalaomaniku nägu valgendas ja jalale mänguhaava võlus, olid Noorte Kotkaste ja Kodutütarde meditsiinilaagris osalejate esimene jagu saanud väljakutse. Koha, kus sündmuspaik on, pidid nad ise välja raalima ja kohale sõitma. (Tõsi, noored sõidutas kohale siiski juhtimisõigusega täiskasvanu.)

Et õppuse stsenaarium oli seotud põgenenud vangidega, kes liiklusõnnetusse sattusid, kostus sündmuskohal ka tulistamist. Tee ääres ja peal lebasid kannatanud, kes rohkem, kes vähem viga saanud ning ei puudunud ka "segajad". Needki on reaalses elus alati olemas, kes käivad abistajaid "juhendamas" ja teavad täpselt, kuidas ja mida teha. Või käituvad nii lihtsalt šokist tingituna. 

Seega ei olnud noortele ette mängitud olukord sugugi mitte kergete killast, sest kannatanuid oli sama palju kui abistajaid. Otsustada selle üle, kes, millal ja kuidas, tuli kiiresti ja eeldas juhtimist: kes teeb kõne häirekeskusesse, kes kannatanutest vajab kõige kiiremini abi, kuidas rahustada hüsteeriasse sattunud kannatanud jne. Aga tuli lahendada ka see, kuidas saada kanderaamile "jalg", eriti kui ta on abiandjatest suurem ja raskem.

Paarikümne minuti jooksul sai olukord lõpu. Noored meedikud lahkusid, Jane Koitlepp värskendas meiki ja pritsis uue koguse kunstverd ning sama situatsioon kordus veel kolm korda.

Meditsiinilaagri idee autor ja peakorraldaja, noorkaitseliitlane Jamo Malmre ütles situatsioonide lahendamist kokku võttes, et noored said hästi hakkama. "Kõned said tehtud, esmaabi antud, ehkki tekitatud olukord ei olnud kerge."

Ta rääkis, et eeldas noortelt loovust. Näiteks oleks nad saanud need kannatanuid, kes ringi liikusid, viia sooja sellesse bussi, millega nad ise sündmuskohale tulid. Teisalt aga leidis üks jagu lahenduse "segajate" suhtes, viies nad õppuse mentori Raul Asteli juurde ja paludes neil silma peal hoida. Malmre tunnustas neidki, kes jäid hätta otsusamisel, kes kannatanutest tuleb kiirabi autole panna, ja küsisid nõu häirekeskuselt.

Laupäeva öösel vastu pühapäeva kella poole ühe paiku öösel said laagrilised häire, et on vaja anda esmaabi.  Neile anti kätte kaart ja kanderaamid, noored pidid enda hulgast valima rühmajuhi ja minema jalgsi umbes kolme kilomeetri kaugusele Ahimäe karjääri. 

"Noored tegutsesid suurel määral adrenaliini ajel," kõneles Malmre. "Alguses panid nad koha määramisega natuke mööda ja me pidime nad järje peale aitama. Siis jäid nad vastase tule alla,  evakuatsiooni autot nad ka ei kutsunud, sest seda poleks rünnatud. Meil ei jäänud muud üle kui olukord peatada, teema veel kord läbi võtta ja siis juba kõik sujus. Vastane suruti maha ja kannatanud said esmaabi."

Malmre nentis, et noortel on põhiteadmised olemas, aga et neid  kinnistada, tulebki pidevalt harjutada. Meeskonnatööd ja juhtimist saab sellise õppuse käigus alati paremaks muuta.

Idee korraldada meditsiinilaager tekkis 10-aastase noorkotka staažiga  ja praegusel Võhma noorkotkaste rühmapealiku abil Malmrel pärast üht noorkotkaste võistlust Viljandisse tagasi sõites. Ta rääkis oma mõttest teisele noorkotkale, Reimo Jürjole, ja viimane hakkas kohe ideest kinni. 

"Mulle meeldib meditsiin ja esmaabi ning olen Punase Risti liige," sõnas Malmre.  "Tahtsin teha sellist laagrit, milles oleksin ise noorkotkana hea meelega osalenud. Tavaline teoreetiline õpe või koolitus ainult nuku peal oli lihtsalt igav."

Noorkotkad söötsid mõtte ette oma instuktorile Gertu Viiaskile ja ühildasid selle tulemusena kaks noorte omaalgatuse projekti: meedialaager, kus õpitakse videosid tegema, ja meditsiinilaager.  

Laagris osalejad andsid nädalavahetusele väga positiivse tagasiside ja lubasid iga kell tagasi tulla. Lisaks Sakala noorkotkastele ja kodutütardele oli osalisi ka Põlva, Lääne ja Valga malevatest-ringkondadest. Laupäevast õppust käisid uudistamas ka Paistu inimesed. 

"Neile meeldis, et noored niimoodi harjutavad. Nad rääkisid, et oleks omal ajal ka sellised võimalused olnud," ütles Malmre. "Praegu on õnneks kõik võimalused olemas: tule, õpi, koge ja lisaks saad lahedad sõbrad kogu eluks."

Vaata meditsiinilaagri pilte siit: Galerii