Enne rajale minekut asetas Noorte Kotkaste Sakala maleva pealik Riho Rei Vabadussõja mälestussamba jalamile pärja. Ta soovis võistlejatele edu ja head meeskonnatööd ning seejärel oli aeg starti minna.
Võistkonnad startisid kahekaupa. Kontrollpunktide ülesanded lähtusid noorkotkaste ja kodutütarde 6. ja 5. järgu teadmistest. Nii tuli ühes kohas viia kokku foto, nimi ja ametinimetus, teises kontrollpunktis maad mõõta, kolmandas tunda ära metsloomade nahad, koljuluud ja jäljed, neljandas lasta ragulkaga märki ja nii edasi. Osavust ja head omavahelist koostööd tuli teha takistusraja läbimisel. Et Kärstna lahingumäng toimub talvel, said võistlejad ka kelgutada ning jäisel rajal plastiksuuskadel punktist A punkti B uisutada. Kogu võistlusrada oli umbes neli ja pool kilomeetrit pikk.
Kodutütarde arvestuses viis võidu koju võistkond Rukkililled (Anete Kiin, Heidy Voronin, Merily Luik ja Laura Schneider) teise koha saavutasid Hostre Nublud (Maia Sophia Trallmann, Eleriin Ivask, Kerli Kessa ja Victoria Viidik) ning kolmanda koha Paistu kodutütred (Isabella Aria, Karmen Tukk, Daisi Metsaroos ja Laura Viiask). Noorkotkastest võitis meeskond Mesikäpad, teise koha sai Päkapiku Käng ja kolmanda Põlva noorkotkad. Kooli arvestuses oli parim võistkond Katk, teise koha saavutas võistkond Madis ja kolmanda koha võistkond Ma ei tea.
Kärstna lahingu mälestusmängus võistlevad 7-11-aastased kodutütred ja noorkotkad 1919. aastal 2.- 6. jaanuaril toimunud Vabadussõja Kärstna lahingu mälestuseks. Kärstna lahing peatas enamlaste pealetungi Viljandile.
Lahingumängu idee pärineb Priit Sillalt ja esimene oli 1993. aastal. Kuni üle-eelmise aastani toimus Kärstna lahingumäng Kärstna ümbruses, et aga sealsed rajad olid osalejatel juba peas, hakati eemisest aastast nimetama seda Kärstna lahingu mälestusmänguks ja võistlusrada on erinevates kohtades.
Kärstna lahingu mälestusmängu pilte näeb siit: Galerii
Fotod: Gunnar Teas
