Täna 30 aastat tagasi taasasutati Kaitseliidu Sakala malev

Heiki Raudla "Kaitseliidu Sakala malev 100" 

20. veebruaril 1990 peeti Viljandimaa Kaitseliidu asutamiskoosolek Viljandi KEK-i ruumes. Osa võtsid 15 taastajat ja kaks külalist. Samas kirjutasid nad avalduse Kaitseliitu astumiseks: Hans Zemesch, Viktor Udaltsov, Andrus Pikkur, Mart Aasna, Elmo Poolak, Tarmo Evert, Ants Saul, Ago Truu, Emil Alesma, Eino Tuuling, Heldur Vahenurm, Tõnis Läänesaar, Meelis Õispuu, Mati Kärme ja Enno Aonurm. Otsutati hakata mehi värbama. Ei võetud NLKP liikmeid. Kaitseliitu astuja pidi loovutama Vene sõjaväepileti.
Teine koosolek toimus 5. märtsil 1990, osavõtjaid oli 23. Moodustati Viljandi linna algatusrühm ja otsustati saata viis meest Tallinna julgestama Eesti Kongressi, mis oli valitud 24. veebruaril 1990. Võeti vastu uusi liikmeid. Viljandi algatusrühma juhiks määrati Tarmo Evert.
Karksis kirjutasid mehed esimesed avaldused Kaitseliitu juba 9. veebruaril  1990, 29. märtsil 1990 astusid Kaitseliitu Tarvastu mehed, kevadel liitus Põltsamaa, kus 5.aprillil 1990 toimus asutamiskoosolek.
Eesti Kaitseliitu polnud olemas, olid üksikud malevad, nagu oli olnud ka 1917. aasta sügisel.
26. märtsil 1990 oli taas suurem kokkusaamine Viljandi kutsekeskkoolis  nr 9. Taas olid uued astujad, nüüd kokku juba 50.
Sakala maleva põhikiri võeti vastu maleva keskkogu koosolekul 11. aprillil.  1990. aasta lõpuks oli Sakala malevas 259 kaitseliitlast.

Fotol on taasasutatud Kaitseliidu Sakala maleva esimesi üritusi 1990-ndate aastate alguses. Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine rivistusega. Vasakult esimene on malevapealik leitnant Karla Tuim.

Foto: ajalugu.kaitseliit.ee

Sakala kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad toetavad Lilli piiripunktis politseinikke

Eda Kivisild

Lilli piiripunkt on üks neist Lõuna-Eesti paikadest, kust on võimalik sõita Lätist Eestisse ja vastupidi. Teised Viljandimaa ühendusteed Lätiga on suletud.

Lillist pääsevad läbi kõik sõidukid. Eestist Lätti sõitjatel piiranguid pole, kuid Lätist tulijad kontrollitakse.

"Põhiline liiklus toimub päeval, täna kella 17-ks on siit läbi läinud üle kümne sõiduki," ütles naiskodukaitsja Ebe Õnne, kes valvas reedel piiri  koos kaitseliitlase Meelis Haniotiga. "Öösel on aga väga rahulik". 

Piirivalvajatele on kohapeale toodud soojak, kus politsenikud saavad ka andmeid kontrollida.  

Läti poolt tulebki üks Läti numbrimärkidega must kaubik ja juhi eesmärk on jõuda Viljandisse. Ebe Õnne ja politseinikud käivad paberitega kaubiku ja soojaku vahet ning juhil lubatakse edasi sõita. Suhtlus lõunanaabritega toimub vene ja inglise keeles.

"On ka neid, kes käivad Lätist Eestisse tööle," sõnab Meelis Haniott. "Eesti riik seda võimalust eriolukorra ajal ära kaotanud pole."

Reedel käisid mehitatud  piiripunkti uudistamas ka Valmiera kohaliku ajalehe  ajakirjanikud.

"Nad tulid  meie juurde rääkima ja pildistama," märgib Õnne."Läti pool piirivalvet ei ole ja eks nad imestasid selle üle ka."

Peale ajakirjanike oli Läti poolel veel neid, kes suletud piiri vastu huvi üles näitasid. Eestisse juttu ajama nad siiski ei tulnud.  

Eriolukord kestab.

Fotod

VOLi esimees ja Sakala maleva pealik kutsusid vastuvõtule Karksi-Nuia

Eda Kivisild, fotod: Gunnar Teas


Pühapäeval 23. veebruaril korraldasid Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Alar Karu ja Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud vastuvõtu Karksi-Nuia kultuurikeskuses.
Alar Karu kõneles eesti keelest ja meelest. Ta sõnas, et sada aastat tagasi hakati Tartu ülikoolis õpetama eesti keeles. Täna vaieldakse, kas eesti keeles saab teadust teha. 
Karu andis üle ka Viljandimaa vapimärgi. Sel aastal pälvis selle kunstnik Aate-Heli Õun. 
Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus kõneles Kaitseliidu fenomenist ja lausus, et need, kes Kaitseliitu ei kuulu, ei pruugi sellest nähtusest aru saada.
Pärast kõne kutsus pealik lavale Martin Lingi ja kinnitas tema õlgadele leitnandi pagunid.
Maleva vapimärgi sai aasta kaitseliitlane Meelis Eelmaa.
Kaitseliidu II klassi teenetemedal anti üle Lauri Topolevile.
Kontsert-aktusel esinesid rahvatantsurühm "Samm sassis",  Priit Oks ja kandlemängija Heidi Öövel ning Viljandist pärit lauljad Stefan Airapetjan ja Eleryn Tiit, keda saatis Vändrast pärit kitarrist  Frederik Küüts.


Vaata vastuvõttu siit: Galerii

Viljandi pidutses Eesti sünnipäeval

Eda Kivisild, fotod: Gunnar Teas

Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva tähistamine algas kohtumaja juures. Lauldi hümni, linnapea Madis Timpson luges ette manifesti kõigile Eestimaa rahvastele ning pärast Eesti lipu laulmist mindi rivis Laidoneri mälestusmärgi juurde.

Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus andis üle auastmed ja ergutused.
Kella 14-st algas lauluväljakul perepäev ning kell 15.30 tuli sinna ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Ergutused said:
Kaitseliidu teenetemedal, 2. klass
Lauri Topolev

Kaitseliidu ülema tänukiri
Andres Lapp
Andris Sild

Kaitseliidu Sakala maleva rinnamärk
Reigo Lillemäe
Ardo Koitla
Jarno Kipp
Risto Toobal
Agno Teinveld
Leho Lepalo
Peeter Sinimets
Ats Tarto
Andre Kalm
Inger Stanko
Vootele Saatmann

Kaitseliidu Sakala maleva pealiku tänukiri  ja  meene
Arvi Roosi
Alar Pajusalu
Madis Mikkor
Igor Esajas
Sven Raudsepp
Ailar Krüger
Frank Tiisler
Merle Murka
Ly Sova
Moonika Pärna
Antonina Eek
Raul Astel
Olev Luik
Merike Nõumees
Taivar Riiga(Riga)

Loretta Silm
Kaisa-Liisa Väli
Ketely Ždanov
Marja KIRSS
Remi Zieds
Karl Ilves
Georg Teiter
Hannes Tammets
Mart Kändma
Tõnn Alas
Mairold Luik
Raul Pinsel
Mikk Pinsel
Oskar Lind
Bruno Pugal
Jürgen Aas
Vaiko Juur

Vaata ülevaadet pidupäevast siit:  Galerii

Karksi malevkond võttis möödunud aasta kokku

Eda Kivisild, fotod: Gunnar Teas

Laupäeval, 15. veebruaril kogunesid Karksi malevkonna liikmed iga-aastasele üldkoosolekule. 
Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus rääkis kokkutulnutele Kaitseliidu tulevikusuundadest. 
Karksi malevkonna tegemisest aasta jooksul andis ülevaate malevkonna pealik Ervin Tamberg, noorte tegevusest kõnelesid Enno Teiter ja Raul Astel ning Naiskodukaitse Karksi jaoskonna aastast rääkis Kai Kannistu.
Revisjonikomisjoni aruande tõi kuulajateni Katrin Kivistik. Ta märkis, et suurim probleem kaitseliitlaste hulgas on liikmemaksu tasumine. Kokkuvõttes jäi komisjon malevkonna tegemistega rahule.
Üldkoosolekul kuulutas pealik välja ka Karksi malevkonna aasta noorkaitseliitlase. Selle tiitli sai Germo Malmre.  

Karksi malevkonna koosoleku pilte näeb siit:

Galerii

Kärstna lahingumängus võidutsesid Kuujäneste rühma kodutütred ja Ümera noorkotkad

Eda Kivisild, Fotod: Gunnar Teas

15. veebruaril leidis Kärstnas aset lahingumäng 7-11-aastastele noorkotkastele ja kodutütardele, mille võitsid Kuujäneste II kodutütred ja Ümera I noorkotkad.

Tänavu otsis kontrollpunkte kuus noorkotkaste ja kaheksa kodutütarde võistkonda.
"Sel aastal oli võistlus korraldatud teistmoodi," ütles Sakala ringkonna kodutütarde instruktor Tiina Ott. "Kõik võistkonnad startisid üheaegselt. Neil oli kaasas kaardid, kus olid märgitud kontrollpunktid ja võistlejad said ise valida, millises järjekorras nad kontrollpunktid läbivad."
Kahekümne kontrollpunkti läbimiseks oli aega neli tundi. Enamus punktides pidi võistkond end  registreerima elektrooniliselt, kaheksas punktis olid ka ülesanded, millega oli võimalik teenida lisapunkte.
Tuli visata täpsust, juhendada kaaslast, kel olid silmad kinni seotud, mõõta pikkust, kasutades oma käsi,tunda käbisid.
"Esimesele kolmele võistkonnale on meil sellel aastal ka uued medalid," lausus Ott.
Kärstna lahingumängu algataja on Priit Silla, kes viis esimese lahingumängu läbi 1993. aastal. Sel aastal toimus võistlus 28. korda.
Kärstna lahingumäng on 1919. aasta jaanuaris aset leidnud  lahingu mälestuseks, mille tulemusena peatati vaenlase, Vene 49. kütirügemendi liikumine Viljandi poole.

Vaata Kärstna lahingumängu pilte siit:  Galerii

Tartu rahu 100 Kolga-Jaanis

Tartu rahu aastapäeva tähistamine on Kolga-Jaanis muutunud traditsiooniks

Eda Kivisild

2. veebruaril tähistati ka Kolga-Jaanis Tartu rahu 100. aastapäeva. Seda korraldab juba aastaid Kolga-Jaani mees Hovard Nurme.
Sakala ringkonna naiskodukaitsja Margit Rei ütles, et aastapäeva pidamine oli tore. "Rahvast oli palju, Kolga-Jaani naisseltsi naised olid katnud toidulaua nii, et see oli lookas."
Oli ka kauneid ja huvitavaid etteasteid.
Rei lisas, et Tartu  rahu aastapäeva tähistamine sellisena on väga armas.
"Suurepärane, et eestvedajal on jaksu ja soovi seda ikka ja jälle korraldada. See oli meeldiv pärastlõuna meeldivas seltskonnas."


Vaata Tartu rahu tähistamist Kolga-Jaanis siit: Galerii
Fotod:Gunnar  Teas

Ajateenija Karolina

Esimene Sakala ringkonna naiskodukaitsja läks ajateenistusse.

Video

Kodutütarde 88. aastapäeval tunnustati Sakala ringkonna rühmajuhte

Eda Kivisild

Pühapäeval, 19. jaanuaril tähistas Kodutütarde organisatsioon 88. aastapäeva Viljandimaal Heimtali ringtallis ning seal tunnustas Kodutütarde peavanem Ave Proos nelja Sakala ringkonna rühmajuhti.
Moonika Pärna sai hõbesõlega teeneteristi. Kerstin Käärik, Tiina Türk ja Anne Sepik võtsid vastu kuldsõlega teeneteristi.
Aasta pärli tunnustuse said Sakala ringkonna kodutütred selle eest, et nad kogusid Tartu Maarja kirikule annetusi.
Peavanem tuletas pidupäevakõnes meelde ka neid, kes 88 aastat tagasi kodutütardega tegelesid.
"See, et lühikese ajaga astus organisatsiooni ligi 20 000 kodutütart, on imetlusväärne," sõnas ta.
Proos tõi esile ka tänapäeva kodutütarde laialdast tegutsemisvõimalust.
"Eelmisel aastal ei möödunud ühtegi kuud ega nädalavahetust, kus meil poleks olnud mõnd üritust. Sama tegus saab olema ka meie 2020. aasta."
Peavanem tänas noortejuhte selle eest, et nende töötahe pole kadunud.
Pärast tunnustuste jagamist õnnitlesid külalised kodutütreid. Laulu ja tantsuga astusid publiku ette Sandra Vesseluha, Paistu noorte rahvatantsijate segarühm ja Sakala meeskoori topeltkvartett "Hellad kellad".

Galerii

Vaata Kodutütarde aastapäeva siit:  Video

Naiskodukaitsjaid koolitati andma esmaabi väikelastele

Maarika Õmblus

19. jaanuaril toimus Sakala malevas koolitus Väikelaste esmaabi.
Põhiteemaks oli ennetamine: kuidas hoida immuunsust, õige toitumine, vitamiinid, ravimid, õige unereziim, üleväsimuse vältimine ja õige riietus. Sellele lisaks räägiti veel stressivabast õhkkonnast, tervislikust elukeskkonnast ja hügieenist.
Olulisel kohal väikelaste puhul on viirused. Õpetati, kuidas koduste vahenditega lapse haigestumise puhul  hakkama saada; selgitati, mis on gripp, pargripp, adenoviirus ja RS viirus.
Lapsevanematena tuleb meil aga ka valmis olla olukordadeks kus võsuke vajab esmaabi. Ta kas tõmbab endale midagi kurku, kukub õnnetult, tõmbab omale kuuma peale või leiab midagi, mis on söövitava toimega.
Kui laps kukub, on oluline märgata pea- või ajuvigastuse või kaelavigastuse sümptomeid ja teada, kuidas anda nende korral esmaabi.
Olulisel kohal olid ka erinevat tüüpi luumurrud, nihestused, nikastused.
Meil kõigil peab olema kodus esmaabi kastike mis sisaldab erinevaid olulisi asju. Kõige lihtsam on side ja plaaster. Spetsiifilisemad on aga juba Rehydron Optim- mineraalainetega pulber, külmageel, termotekk ja võrkside.
Praktikas prooviti nuku peal väikelapse elustamist ja võõrkeha väljutamist kindlate võtetega.
Oli taas igati hariv päev. Osalejad on said teadmisi juurde ning mis kõige olulisem - lapsevanematena suudame säilitada selge pea kui laps vajab esmaabi.


Galerii

Ümera noorkotkad ja kodutütred pidasid pidu ja võtsid vastu uusi liikmeid

Eda Kivisild

Laupäeval kogunesid Sakala malevahoonesse pidulikule koondusele Sakala ringkonna Kodutütarde ja Sakala maleva Noorte Kotkase Ümera rühmad.
"Koguneme täna siin selleks, et tähistada Kodutütarde organisatsiooni 88. aastapäeva," ütles rühmajuht Ülle Treimann.
Koondus algas lippude sisse toomisega ja hümni laulmisega. Pärast Ülle Treimanni kõnet sai täieõiguslikuks kodutütreks  Angela-Julia Ruzitš.
Seejärel kutsus Noorte Kotkaste Ümera rühmajuht Olev Luik ette poisid. Alustuseks kinkisid nad igale kodutütrele roosi.
"Esimene samm viisakuse suunas on nüüd tehtud," ütles Luik noorkotkastele kui nad olid uuesti rivis. Koos loeti ette Noorte Kotkaste tõotus ja 12 poissi said kaela sinise kaelaräti.
Noorkotkad ja kodutütred tänasid Sakala ringkonna naiskodukaitsjat Krista Lillemäed, kes on neile alati abiks olnud ja noori toitlustanud.
Juhatuse liige Raul Astel tänas lastevanemaid selle eest, et nad oma lapsi nende hoolde usaldavad. "Nii mõnedki lastevanemad on küsinud, et mida te seal metsas teete, et lapsed koju tulles nii väsinud on, et isegi nutiseadmetes ei jõua olla," sõnas ta.
Olev Luik märkis, et sel aastal saavad vanemad oma lastega metsa kaasa tulla, et oma silmaga noorkotkaste ja kodutütarde tegemisi kaeda.
Ta lisas, et Ümera rühmade noorkotkad ja kodutütred on ikka oma tegemisi koos teinud. "Ma ei kujuta isegi ette, et see võiks kuidagi teisiti olla."
 
Vaata Ümera rühmade pidulikku koondust siit: 

Galerii

Naiskodukaitsjad harjutasid evakueerimist

Eda Kivisild

Laupäeval kogunes Viljandi Jakobsoni gümnaasiumisse umbes poolsada naiskodukaitsjat Sakala, Tartu, Põlva, Võru ja Valga ringkonnast, et koos õppida ja harjutada evakueerimist.
"Õppuse legendi kohaselt peame vastu võtma sada inimest," rääkis Sakala ringkonna evakueerimisgrupi juht Kai Kannistu. "Me peame nad registreerima, vaatama üle nende tervisliku seisundi, toitlustama ja nii edasi."
Tegelikkuses sadat hädasolijat Jakobsoni kool vastu võtma ei pidanud ja evakueeritavate rolli asusid naiskodukaitsjad ise.
"Seeläbi saate ka ise tunda, mida tähendab olla evakueeritav," selgitas õppuse koordinaator, Naiskodukaitse arendusspetsialist Sälli Hinrikus.
Evakueeritavad registreeriti ja saadeti magamisalale. Abivajajad suunati meditsiinipunkti. Et tervisehädadega naiskodukaitsjatega oli kitsas, oli nii mõnigi saanud ülesande mängida haiget.
Toitlustamise eest hoolitsesid Sakala ringkonna naised.
Märkimisväärne samm prügi vähendamise suunas oli õppusel asjaolu, et naiskodukaitsjad olid kaasa võtnud isiklikud toidunõud ja ühekordseid kausse-lusikaid ei kasutatud.
"Mulle väga meeldib see mõte," märkis Kannistu.

Vaata õppuse käiku galeriist.

Galerii

Video

Vabadussõja relvarahu aastapäev

3. jaanuaril tähistati Eestis Vabadussõja relvarahu aastapäeva. Kell 10.30 mälestati vaikuseminutiga  Eesti vabaduse eest langenuid.

Vaata galeriist, kuidas meenutati saja aasta taguseid sündmusi Viljandimaal.