27.1.24

Kärstna lahingu mälestusmängijad seiklesid Holstre-Pollis

 

Laupäeval, 27. jaanuaril toimus Holstre-Polli spordikeskuse ümbruses 31. Kärstna lahingu mälestusmäng, kus võtsid omavahel mõõtu noorimad noorkotkad ja kodutütred (7-11-aastased).
Neljaliikmelisi tiime ootas ees ligi viie kilomeetri pikkusel matkarajal 10 eriilmelist kontrollpunkti, kus tuli proovile panna nii nutikust kui ka füüsilist osavust. Ülesanded olid koostatud arvestades 6. ja 5. järgu nõudeid ning nende lahendamiseks oli igas punktis aega maksimaalselt 8 minutit.
Üpris palju pearagistamist oli sellega, et panna õiged nimed Kaitseliidu organisatsioonide eri tasandi juhtide ning Eesti peaministri, kaitseministri ja presidendi piltidele. 
Väga eluline oli ülesanne, kus legendi kohaselt pidi aitama raskesse õnnetusse sattunud sõpra: kuidas talle anda kohapeal esmaabi ning mismoodi suhelda häirekeskusega. 
Oma kokkamisteadmistega sai hiilata selles punktis, kus toiduained pidi jagama erinevatesse kategooriatesse vastavalt valmistamisaja pikkuse järgi - kui mitu minutit kulub nende keetmiseks/kuumutamiseks, et need oleksid tarbimiseks valmis. Samuti pandi proovile noorte liiklusoskused: nad pidid teadma mida üks või teine märk keelab või lubab (nt tupik, jalgrattatee, sissesõidukeeld).
Mõnus talveilm ei läinud raisku ning spordikeskuse ümbruse metsatukas peituvad nõlvad pakkusid võistlejatele hea võimaluse lasta kelkudega pikki liuge ning vuhiseda väikeste plastsuuskadega. Need ülesanded osutusid paljudele kõige lemmikumateks. Elevust ja nalja tõi ka see jõuproov, kui noored pidid nöörepidi kokkuseotud matkasaabaste paari endast kaugele viskama. 
Mets oli igati sobilik paik selleks, et nuputada, missugused jäljed jätavad endast maha näiteks ilves, metskits, saarmas ja siil. Samuti pakkus mets lahkelt kraami, millest süüdata nii suur lõke, et selle leegid põletaksid läbi kahe pulga vahele seotud nööri. Kulus hulganisti oksi ja tikke, kuid kahjuks jäi nii mõnelgi nöör terveks, sest niiskes metsas ei tahtnud leegikesed jõudu koguda.  
Need lapsed, kes on palju memoriini mänginud, võidutsesid ülesandes, kus tuli meelde jätta 10 erinevat asja (tikud, stopper, svamm, komm, küünal, kinnas, rinnamärk, embleem, märkmik, lusikas) ning seejärel need õiges järjekorras lauale laduda. See punkt oli ka paljude laste lemmik seetõttu, et sealt sai maitsvat magusat teed. 
Laupäeval oli Holstre-Polli suusaradadel aktiivset puhkepäeva veetmas palju suusasõpru, kes olid ilmselt üpris üllatunud, nähes seljakottidega ja kaarte uurivaid lasteseltskondi. Ruumi ja lusti jagus kõigile!

TULEMUSED

Noored Kotkad

1. Nutikad Rebased I (73 punkti)

2. Heimtali II ehk Rajaleidjad (66 punkti)

3. Tarvastu Tõhvid (65 punkti)

4. Heimtali (60 punkti)

5. Nutikad Rebased II (59 punkti)

6. Võhma noorkotkad (51 punkti)

Kodutütred

1. Kuujänesed (72 punkti)

2. Pöialliisi (70 punkti)

3. Nöbininad (66 punkti)

4. Võhma/Ümera (63 punkti)

5. Tõrukesed (61 punkti)

6. Kase rühm (57 punkti)

7. Väikesed Võtmed (55 punkti)

MÄNG

    • Kärstna lahingu matkamängu korraldatakse Eesti vabadussõja ajal 2.–6. jaanuaril 1919 Kärstna ümbruses toimunud murranguliste lahingute mälestuseks. Need olid ühed strateegiliselt olulisemad lahingud lõunarindel. Siin murti Punaarmee pealetungi ind ja lõppesid selle katsed liikuda edasi Viljandi poole. Viljandimaal olid Kärstna lahingud vabadussõja kõige ohvriterohkemad võitlused.

    • Kärstna lahingute mälestuseks korraldati esimene matkamäng 1993. aastal Kärstnas. Selle kutsus ellu toonane Kärstna kooli ajalooõpetaja Priit Silla, kes mängu aastaid eest vedas.

    • Kuni 2021. aastani korraldati Kärstna lahingumängu Kärstna ümbruses, et aga sealsed rajad olid osalejatel juba peas, hakati seda nimetama Kärstna lahingu mälestusmänguks ja võistlusrada on erinevates Viljandimaa kohtades, näiteks Hallistes ja Karksi-Nuias.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

22.1.24

Kodutütred tähistasid 92. aastapäeva


Pühapäeval, 21. jaanuaril toimus Tartus Lennuakadeemias Kodutütarde 92. aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt.

Silmapaistvate tunnustuse saajate hulgas oli seekord ka Sakala malevas tegutsejad. 

"Aasta pärl" – Paalalinna rühm

Paalalinna kodutütarde rühm on Sakala ringkonna üks aktiivsemaid ja silmapaistvamaid rühmi, mis on tegutsenud ligikaudu kaks aastat. Rühma liikmed on alati olnud valmis üksteist toetama ja koos uusi väljakutseid vastu võtma.

2023. aastal saavutas rühm märkimisväärseid tulemusi nii maakondlikel kui ka vabariiklikel võistlustel. Võistlusmatkal "Pruudeni jälgedes" ja vabariiklikul matkamängul saavutas märkimisväärse 1. koha.

Rühm on osa võtnud kõikidest maakondlikest üritustest: laagritest, võistlustest ja mälestusmärkide auvalvetest. Lisaks osalesid selle rühma noored 2023. aastal Viljandis toimunud võidupüha paraadil, olid esindatud hommikusel lipuheiskamisel, Vabadussamba avamisel ja paraadiüksuse koosseisus.

Lisaks osaletakse aktiivselt vabatahtlikus töös kogukonna heaks. 2023. aastal aitas rühm kahel korral Viljandi toidupanka, pakkudes abi toiduainete kogumisel. See  näitab, et noored  hoolivad kaasinimestest ja soovivad anda oma panuse ühiskonna heaks.

Paalalinna kodutütarde rühm on eeskujuks teistele rühmadele. Nad on näidanud, et on pühendunud Kodutütarde organisatsioonile ja soovivad teha oma panuse Eesti riigi kaitsmisse. Nende tegevus kogukonnas on oluline panus ühiskonna heaks.

Rühma liikmete pühendumus ja töökus on inspireeriv näide teistele noortele. Nad on eeskujuks, kuidas vabatahtlik töö võib muuta ühiskonda paremaks kohaks.

Kodutütarde hõbetatud teenetesõlg – Ly Sova

Ly Sova on juba üle kaheksa  olnud pühendunud noortejuht, kuid 2023. aastal on tema tegevus saanud erilise hoo sisse. Tema juhendamisel tegutsev Kesklinna Tamme rühm on leidnud uue hingamise, kasvades kiiresti 14 liikmeni. Ly on innukas IHP projektide kirjutaja, tuues alati sisse uusi ja põnevaid mõtteid, kuhu tema rühma tüdrukuid suunata. Ta on korraldanud mitmeid rühmalaagreid, väljasõite, õppereise ja teisi kaasahaaravaid tegevusi. Ly pöörab tähelepanu erinevate rühmade kodutütarde omavahelisele tutvustamisele, kaasates teiste rühmade liikmeid, eriti nendest rühmadest, kus veel pole saavutatud 12 liikme piiri. Lisaks noorte juhendamisele jagab Ly hea meelega oma teadmisi ja kogemusi. Ta osales vabatahtliku noortejuhi kursusel 2023.aastal instruktorina. 

Ly on ta hooliv ja tähelepanelik noortejuht, valmis toetama nii noori kui ka teisi noortejuhte. Näiteks suvises maakonna SPEKTER laagris ja talvelaagris viis ta läbi töötubasid ja oli vajadusel abiks igal võimalikul moel, tagamaks, et noortel oleks lõbus ja hariv. Sel aastal on Ly panustanud ka enesetäiendamisse, läbides Kaitseliidu koolis koolitaja algkursuse, eneseväljendamise algkursuse ja JUP I.  Ta läbinud Naiskodukaitse baasväljaõppe esmaabi, ohutushoiu ja organisatsiooniõpetuse moodulid. 

Lisaks noorte juhendamisele on ta ringkonnavanema abi ja juhatuse liige. Tema juhendatav rühm mängis olulist rolli võidupüha paraadi õnnestumisel 2023. aastal. Ly Sova pole mitte ainult pühendunud noortejuht, vaid ka innukas teadmiste jagaja ja tõhus meeskonnajuht, kes toob positiivse energia oma noortegruppi. Tema osalus aastal 2022 oli 319 tundi ja 2023. aastal 478 tundi.

Kodutütarde hõbetatud teeneterist – Gunnar Teas

Gunnar Teas on olnud Kodutütarde Sakala ringkonna ürituste fotograafiks juba üle 5 aasta. Ta on jäädvustanud laagreid, õppepäevi, võistlusi, pidulikke sündmusi ja muid üritusi. Tema fotod on alati professionaalsed ja kvaliteetsed ning nad annavad hea ülevaate Kodutütarde tegevusest.

Gunnari fotod on avaldatud Kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu! ja  Kodutütarde veebilehel (ringkond ja üle-eestiline). Ta on teinud koostööd ka teiste meediaväljaannetega  (ajaleht Sakala, televisioon). Gunnar on oma tööga aidanud Kodutütarde organisatsioonil saada tuntumaks ja populaarsemaks. Tema fotod on inspireerinud ja motiveerinud nii Kodutütreid kui ka teisi inimesi.

Gunnar Teas on Kodutütarde organisatsioonile väärtuslik partner. Ta on alati valmis oma aega ja oskusi Kodutütarde heaks panustama. Ta on  olnud Kodutütarde organisatsioonile hindamatu väärtusega. Tema pühendumus ja töö on aidanud kaasa organisatsiooni arengule ja mainekujundusele.

15.1.24

Lõuna MKR võistlused õhkrelvadest laskmises

Lõuna maakaitse ringkonna meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises toimusid 11.–13. jaanuarini Sakala malevas.






TULEMUSED

Võistkondlik arvestus
1. Sakala malev 2779,6
2. Põlva malev 2048
3. Valgamaa malev 1878,3

40 lasku, õhupüss, üldarvestus
1. Ivar Siidirätsep (Sakala) - 387,7
2. Kaspar Tühis (Põlva) - 375,4
3. Aarne Markko (Sakala) - 365,4

40 lasku, õhupüstol, üldarvestus
1. Marja Kirss (Sakala) - 367
2. Silver Mäe (Valga) - 367
3. Andu Heinsoo (Sakala) - 364

40 lasku, õhupüstol, mehed
1. Andu Heinsoo - 364
2. Allar Mürk - 363
3. Anton Heinsoo - 341

40 lasku, õhupüstol, naised
Marja Kirss - 367
Andra Soopa - 362
Marit Pleiats - 361

40 lasku, õhupüss, mehed 
1. Ivar Siidirätsep - 387,7
2. Aarne Markko - 365,4
3. Andrus Keerd - 277,6

40 lasku, õhupüss, naised
1.
Kirsti Markko - 356,1
2. Marit Pleiats - 352,4
3. Aili Mägi - 336,6

40 lasku, õhupüstol, tüdrukud
1. Laura-Liisa Kolomets - 339
2. Katerina Herma - 324
3. Kaisa-Liisa Lepa - 310

40 lasku, õhupüstol, poisid 
1. Aleksander Kalitventsev - 356
2. Aksel Alas - 341
3. Fred Karakozov - 320

40 lasku, õhupüss, tüdrukud
1. Heleriin Laanemäe - 325,5
2. Kaisa-Liisa Lepa - 307,8
3. Aleksandra Kena - 212,5

40 lasku, õhupüss, poisid
1. Aksel Alas - 307,6
2. Emil Lindvest - 272,0

3.1.24

104 aastat Vabadussõjast

Kolmapäeval, 3. jaanuaril tähistati Viljandi linnas ja maakonnas Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva, kus osalesid Kaitseliidu Sakala maleva, noorteorganisatsioonide, Naiskodukaitse ja kohalike omavalitsuste esindajad, kes asetasid mälestusmärkide juurde mälestuspärjad ja süütasid küünlad. 

Viljandis asetati Vabadussõjas langenute mälestussamba juurde pärg, kapten Anton Irve mälestusmärgi, Johan Laidoneri ratsamonumendi ja Vabadussõjas langenute kalmistul süüdati mälestusküünal. 

Sakala maleva pealik major Andres Lapp: "Tahan just eriti noorematele rõhutada, et sellel väga segasel ajal, mil väike Eesti rahvusriik oli just sündinud, mängis ta maailmapildis väga suurt rolli. Tänu eestlaste visale vastupanule tekitasime venelaste plaanis augu ja jäi ära suurem oht, nende maailma vallutamise plaan – selle eest tuleb olla väga tänulik."  

28.12.23

Sakala maleva pealik Andres Lapp töötab selle nimel, et iga kaitseliitlane teaks oma rolli


Kaitseliidu Sakala maleva pealikuks sai tänavu augustis major Andres Lapp. Oma sõnul on pealik teenistuses oldud nelja kuu jooksul sisse elanud ja tunneb end hästi. 

On olnud üsna kiire aeg, esimesed kaks kuud võttis põhienergia suurõppus Ussisõnad. „Ülejäänud aja olen tegelenud nii-öelda väljaspoole mitte paistva tegevusega. Olen püüdnud korrastada kaitseliitlaste arusaamist malevast ja sellest, millised allüksused meil on, millised ülesanded meil on rahu- ja sõjaajal ning mis allüksused vastutavad millise osa eest Viljandimaal,” rääkis Lapp.

Üks kõrgpunktidest, mis pealikule neljast esimesest töökuust meelde jääb, on kahtlemata Ussisõnad. „Mind väga positiivselt üllatas nende Viljandimaa inimeste motivatsioon ja teotahe riigi kaitsesse panustada. Teisalt üllatas mind see, kuidas Sakala malev selle õppuse väga sujuvalt ja efektiivselt ära korraldas!”

On teisigi toredaid ja meeldejäävaid hetki, möönis Lapp. „Alates sellest toredast tseremooniast, kui ma lipu vastu võtsin – seda päeva ma ei unusta kindlasti mitte kunagi! Oleme toredalt tähistanud maleva ja Kaitseliidu aastapäeva. Olen saanud olla  Naiskodukaitse ja noorte üritustel.” 

Uuelt aastalt loodab Andres Lapp seda, et tuleks täpsem arusaam, kuhu Kaitseliit liigub, arvestades, et organisatsioonil on uus ülem. „Ma loodan, et tuleb selgus selles osas, mis kuju maakaitse võtab ja mis roll talle jääb. Kuidas maakaitse mahub diviisi lahinguruumi ja diviisi ümber, milliseid toetusvajadusi diviisil maakaitsele on – see kõik täpsustab seda, milline on meie sõjaaja roll ja kuidas me peaksime selleks valmistuma, et seda ülesannet võimalikult hästi täita, et olla riigikaitses arvestatav partner,” rääkis ta. 

Maleva tasandil loodab pealik, et see nii-öelda korrastamistöö, mida ta seni on koos allüksuste ülematega teinud, hakkab heas mõttes edasi arenema. „Korrastamine toob mõne aja möödudes kaitseliitlasele selguse, mis on tema roll, mida temalt oodatakse, kuhu ta kuulub ja kes on tema ülemus. Üldises plaanis parem tunnetus allüksuse tasemel: millega tegeleb ja mille eest vastutab see allüksus, kuhu keegi kaitseliitlane kuulub. See on see selgus, mida ma ootan. Kui see õnnestub, siis ma arvan, et kaitseliitlase enda roll tuleb paremini välja, ta saab ennast paremini ette valmistada ja ta saab paremini panustada. Kavatsen seda arusaama ja vastutust suunata allüksustesse kohustuse taju tekitamise läbi,” selgitas Lapp ja täpsustas, et see kõik pole praegu hirmus segane, aga on mingid märgid, et kõik pole päris üheselt mõistetav.

Kõige madalamalt hakkab see Lapi sõnul pihta sellest, mis on kaitseliitlase kriisi- ja sõjaaja roll ja mis on tema ametikoht – olgu see siis rohelises või valges struktuuris, ja kuni sinnamaani välja, mida malev täpsemalt teeb.

Uue aasta väljaõppe plaanidest rääkides tõi malevapealik välja selle, et sügisel oktoobrikuus tuleb õppus Sibul, mis oma ülesehituselt ja formaadilt on üsna sarnane Ussisõnadega. Sellel osaleb ka maleva sõjaaja koosseis peaasjalikult õppivate üksustega. Sinna õppusele kutsutakse Lapi sõnul ka teatud hulga ussisõdurite rühmasid ning proovitakse maleva kui tervikuga koostööd. „Et õppus hästi õnnestuks, on sinna juurde viivad etapid. Kevadel kaks korda ja enne õppust veel ühe korra, kus juhtkond võetakse kokku. Alustame õppuse planeerimisest, siis taktikaharjutuse läbimängimine kaardiharjutuse ja sõjamänguna ja jõuame siis päris taktikaharjutuseni oktoobrikuus,” tutvustas ta plaane. 

Enne Sibulat tuleb Naiskodukaitsel ja Päästeametil päris suur evakuatsiooniõppus, mille eesmärk on läbi harjutada Lõuna maakaitseringkonnast tsiviilelanikkonna evakuatsioon. „Evakueerime inimesi Põlva-, Võru-, Valga- ja võib-olla ka Tartumaa aladelt Viljandimaale. Siin on ka Kaitseliidul oma roll mängida,” ütles Lapp.

Malevapealiku kinnitusel jätkub tavapärane üksuste väljaõpe (laskeharjutused, taktikaharjutused). 

Major Lapp tõdes, et ta tahaks parandada uute liikmete väljaõppesse kaasamist. „Ma pole veel otsustanud, kas ma teen seda läbi uue korrastatud struktuuri ja annan ülesande näiteks ühele üksikkompaniile või malevkonnale teha oma uutele liikmetele õppepäev, kus tutvustatakse maleva relvastust, tehakse taktika meeldetuletust või esmast taktikaõpet inimestele, kes ei ole ajateenistuses käinud. Või teha malevas tervikuna uutele liikmetele õppepäev, kus ka malevakonnad saavad ennast tutvustada. Mulle meeldib sellest mõelda kui 12 tunni SBK-st, aga see oleks tutvustav, mitte sooritav.” 

Lapp tunnetab, et seda oleks vaja, sest inimesed liituvad, aga ei saa enne tegutseda, kui alles sõduri baaskursusel või mõnel õppusel. Mõnel võib selleni jõudmiseks kuluda aasta ja see on pealiku arvates liiga pikk aeg.

Uusi liikmeid pealiku rõõmuks aga tuleb. Tema andmetel on novembri-detsembri saak 8 inimest, mis on väikese maleva kohta täiesti hea tulemus. „Kaitseväe poolt on sõjaaja ametikohtade arv ette antud ja fikseeritud ning selle muutmine peab olema väga hästi motiveeritud ja põhjendatud. Aga Kaitseliidu ülema üks tegevussuundadest on see, et sõltumata fikseeritud rohelisest struktuurist, pole Kaitseliidu poolel piirangut ees – iga kaitseliitlane peab leidma endale rolli kriisi- ja sõjaajal ning toetusstruktuuri võrgustikku sihtüksuse näol võib peaaegu lõpmatult arendada,” arutles Lapp.

Instruktoreid malevapealiku hinnangul jagub ja ta on seda meelt, et potentsiaal tuleb endi hulgast üles leida ja rakendada. „Siin ma kordan Ussisõnadel kogetud positiivset imestust, kuidas me oma instruktoritega selle asja ära tegime! Aga me peame vaatama, et me oma instruktoreid ära ei kurna. Kui neist puudu tuleb, siis loodetavasti saame Kaitseväest abi.”

Maleva staabi koosseisu osas Lapi kinnitusel suuri muudatusi ei ole ette näha. Valgamaa maleva pealikuks suundunud major Silver Mäest tühjaks jäänud staabiülema koht jääb Lapi sõnul praegu täitmata. „Mul on sinna välja vaadatud ja läbi räägitud üks kandidaat. Loodame, et ta tuleb sügisest meile appi. Nii palju võin öelda, et tegemist ei ole Sakala maleva jaoks võõra mehega, ta on meie maleva liige, aga tegevteenistuses praegu lihtsalt mujal.”

Malevapealik tõdes sedagi, et kaitseliitlastele omaseks saanud traditsioonilised peod ja tähistamised jäävad mõistagi alles, näiteks juba 3. jaanuaril hoitakse au sees Vabadussõjas võidelnute mälestust. „Eripära aga on see, et vastutuse tähtpäevade eest annan allüksuste ülematele, Viljandimaa on nende vahel ära jagatud. Tahaksin näha, et allüksuste ülemad kas ise või siis organiseerivad oma esinduse kaasates noori ja naiskodukaitsjaid nende tähtpäevade väärikale tähistamisele,” selgitas Lapp. 

Major Andres Lapp soovis kõigile kaitseliitlastele, naiskodukaitsjatele ning noortele tegusat ja Kaitseliidu rohket uut aastat.

Kuula vestlust malevapealikuga siit. 


13.12.23

Silver Mäe asub Valgamaa maleva pealiku ametisse


Kolmapäeval, 13. detsembril leidis Kaitseliidu Valgamaa maleva hoovil aset pidulik tseremoonia. Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi andis üle Valgamaa maleva lipu Sakala maleva endisele staabiülemale ja pikalt maleva pealiku ülesannetes tegutsenud major Silver Mäele. 

2017. aastast oli Valgamaa maleva pealik major Kaido Lusik (fotol parempoolne).

 Foto: Gunnar Teas 

11.12.23

Aeg tagasi vaadata, aeg uusi samme seada



Vabatahtlikult riigikaitsesse panustavad inimesed teavad, et tihti toimuvad olulised sündmused ja kokkusaamised just nädalavahetusel. Ei olnud erandiks ka selja taha jäänud laupäev, kui Sisekaitseakadeemias kogunesid teabepäevale Kaitseliidu vabatahtlikud pealikud. Nende all mõeldi eelkõige malevkondade pealikke, keda toetasid malevapealikud ning Naiskodukaitse vabatahtlikud juhid. Sisukas ja vajalik silmast silma kohtumine aasta kokkusõlmimiseks kõigile.

Päeva alustas ja lõpetas ametist lahkuv Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi (pildil), kes toonitas mitmel korral, et sellisel moel kohtub ta vabatahtlikega viimast korda. Lähtuvalt sellest vaatas Ühtegi põhjalikult tagasi oma neljale ametiaastale, mida varjutasid nii koroonakriis kui Venemaa suuremahuline sissetung Ukrainasse, kuid mille kõrval tuli ka organisatsiooni pidevalt edasi arendada. 

“Kaitseliit jääb meie vaenlasele arusaamatuks, isegi müstiliseks,” oli üks põnevamaid tsitaate ülema sõnavõtust. 

Põhjalikult vaadati tagasi suurõppusele Ussisõnad, pöörati tähelepanu Kaitseliidu noorliikmete kaasamisele ning mitmel puhul räägiti vajadusest naiskodukaitsjate potentsiaali suuremal määral kasutada. 

Tekst: Tiiu Sommer

Foto: Gunnar Teas 

 

Heimtali rühma read täienesid uute noorkotkaste võrra


"Tuli soojendab. Tuli valgustab. Valitsegu valgus ja soojus meie keskel!" - nende traditsiooniliste küünlasüütamise sõnadega avati pühapäeval, 15. detsembril Paistu rahvamajas Heimtali rühma pidulik koondus.

Seekord andsid vande viis uut noorliiget, korrates tõotuse sõnu rühmajuhi abi Reimo Jürjo järel. Siis said noored endale kaela sinised rätid, andsid allkirja ning kuuluvadki uhkusega Noorte Kotkaste ridadesse. 

Uued liikmed on: Akros Taimre, Ken-Raidon Paabos, Emil Mägi, Timo Dudarev ja Jannor Tagu.

Koondusel omistati noortele ka uued järgud.

6. järgu pälvisid: Akros Taimre, Hans Sander ja Bruno Kreek.

5. järgu said: Priit Sander Salumets ja Henrik Sander. 


Seekordse koonduse muutis pidulikuks ja meeldejäävaks see, et 1. järgu sai rühmajuhi abi Reimo Jürjo.

Loe täpsemalt SIIT

Tekst ja fotod: Tea Raidsalu

7.12.23

Reimo Jürjo pälvis Noorte Kotkaste kõrgeima järgu


Noorte Kotkaste Sakala maleva Heimtali rühma noorkotkas Reimo Jürjo pälvis Noorte Kotkaste I järgu, olles sellega neljas noorkotkas kogu organisatsioonis , kes on selle märkimisväärse tasemeni jõudnud!

Reimo on Sakala maleva noorkotkas olnud alates 2015. Reimo pühendumus ja juhtimisoskused on olnud silmapaistvad. Ta on näidanud üles erakordset oskust ja tugevust väljaõppe korraldamisel, aidates kaasa noorte kaasamisele organisatsioonis.

Reimo I järgu lõputöö teemaks oligi Sakala maleva noorkotkal just noorte kaasamine juhtimisse Kaitseliidu noorteorganisatsioonides. Töös toob ta välja välja, kuidas on Kaitseliidu noorteorganisatsioonid viimaste aastate jooksul tõstnud enda panust noorte kaasamisel juhtimisse ning otsustusprotsessi. Töös käib ta üle ka noortekogude vajadused ning eesmärgid, noortekogude koostöö arenduse ning noorte hääle kaasamisvõimalused.

Reimo on rühmapealiku abi SANK esimees, Sakala maleva esindaja üle Eesti. 

Reimo on eeskujulik noorkotkas, kes korraldab Sakala maleva noortekogu esimehena noorte aktiivgrupi tegevust ja leiab võimalust kaasa rääkida üle-eestiliselt ka teistes malevates noorliikmete kaasamise, väljaõppe ja arenguvõimaluste teemal. Reimo on näidanud erikatsete omandamise ja teadliku noorena, kuhu ta tahab jõuda - Eesti eest alati valmis! Reimo on olnud eeskujuks kõigile organisatsiooni noortele, näidates, mida on võimalik saavutada pühendumise, kire ja meeskonnatööga. 

Reimole on omistatud järgmised erialamärgid: seadusetundja, kodumaatundja, matkaja, laagri korraldaja, luuraja, arvutikasutaja, pioneer, ajakirjanik, kalamees. Samuti on ta edukas noorte omaalgatuslike projektide kirjutaja, on korraldamisel võtnud vastutavaid rolle nii maleva kui ka üle-eestilisel tasandil. 

Hiljuti pälvis Reimo kaitseminister Hanno Pevkurilt kaitseministeeriumi hõberinnamärgi olulise panuse eest Noorte Kotkaste Sakala maleva noortekogu töö edendamisel.

Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor Ebe Õnne iseloomustus: "Reimo on võtnud oma südameasjaks noortekogu juhtimise ja arendamise. Koos noortekogu liikmetega aktiivselt külastab maakonna koole ja tutvustab Noorte Kotkaste tegemisi ja ettevõtmisi. Sama head tööd teeb Reimo ka NOT projektide kirjutamisega. Ta on rahulik ning oskab oma teadmisi edasi anda ka uutele liikmetele. 2022. aastal oli Reimo tugev kandidaat aasta noorkotka konkursil. Rühmapealikul on Reimost alati suur abi, sest teda saab usaldada talle antud ülesannetes. Mida lubab – seda ka teeb, sellist pühendumust kohtab harva."

4.12.23

Noorkotkad ja kodutütred nautisid pidulikku ja mängulist talvelaagrit


Detsembrikuu esimesel nädalavahetusel kogunesid Sakala ringkonna kodutütred ja Sakala maleva noorkotkad Abja gümnaasiumisse talvelaagrisse, mille peakorraldajateks olid Liane Ott ja Alar Tael.

Reede õhtul olid laagri avamisel üllatuskülalisteks Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ja Sakala maleva pealik major Andres Lapp.
"Siin on koos väga lahe seltskond, te saate targemaks ja niimoodi te muututegi ülioluliseks osaks meie riigist. Teie jaoks me seda Eestit ehitame ja hoiame!" sõnas Pevkur. Kaitseminister tutvustas noortele kolme olulist mõtet Eesti kaitsmisel: kaitsetahe, kaitsevõime ja kaitsekoostöö, ning tõdes, et nii noormeestel kui ka neidudel pärast ajateenistust kaitseväelase karjääri valimine annab võimaluse süsteemis kasvada ja areneda terve elu. "Kui elu pakub võimalusi, võtke need vastu, need, kes on ühiskonnas aktiivsed, jõuavad elus kaugele," lisas ta.
Noored esitasid Hanno Pevkurile päris palju küsimusi ning selgus, et erinevate ministriametite hulgast on kaitseministriks olemine olnud talle kõige meelepärasem ja huvitavam. 
Kaitseväelase ameti plusspooli kiitis ka Andres Lapp ja lisas, et tänu oma elukutsele on ta saanud erinevates kõrgkoolides õppida ja väga palju reisida. "Kuigi praegu on olukord maailmas keeruline, võin lohutuseks öelda, et meil on praegu õnneks hästi, me oleme tugevad ja meil on head sõbrad," nentis ta. 

Pärast avamist algasid tutvumismängud ja laagrilised jagati meeskondadesse. Õhtu tipnes improteatri katsetustega Madis Järve eestvedamisel. "Improteatris ei pea pähe õppima pikki tekste, käigu pealt mõtleme välja olukorrad ja tegelased ning niimoodi saab kas või hetkeks kõik muu unustada," tutvustas Järve ning kutsus noored mängima. Julgetest proovijatest tekkis suisa järjekord! 

Laupäeva täitsid erinevad õpitoad. Abja gümnaasiumi näiteringi õpetaja Triinu Menningu ja noortejuht Olev Luige juhendamisel said algajad selgeks esimesed tantsusammud ja oskajad õpitut meelde tuletada. See kõik ikka selleks, et õhtusel ballil hätta ei jääks! Noorte julguse ja nutikuse panid Merike Nõumees ja Raul Pinsel proovile põgenemistoas, kus tuli leida võti, mis avab õige ukse. Eda Kivisilla taaskasutusteemaline loeng "Miks ei peaks ostma 5-eurost T-särki?" tekitas küsimusi ning pakkus mõtlemis- ja arutlusainet veel tükiks ajaks. Et jõuluaeg pole enam mägede taga, sai meisterdustoas Ly Sova, Anne Sepiku ja Antonina Eeki näpunäidete järgi teha endale papitükist, lõngast ning paeltest ja pärlitest toreda ehte. Olulistel ja tundlikel teemadel tuli juttu Ly Sova korraldatud vaimse tervise töötoas. 

Päeva jooksul tuli võtta kokku julgus ning valida endale õhtuks peokaaslane ja temalt viisakalt nõusoleku saamine. Pärastlõunane aeg kulus meeskondadel esmalt selleks, et välja mõelda oma etteaste ja seda hoolega harjutada, sest pühapäeval oli oodata jõulutaati. Ja teine ülesanne: sättida end õhtuseks balliks korda - soeng, riietus, aksessuaarid, meelde tuletada tantsusammud... Elevust ja sekeldamist oli kuhjaga!

Kui ballikülalised olid õhtujuhi Kai Kannistu väljakuulutamise saatel kaunilt ehitud peosaali kogunenud ja esimesed taktid avavalsist kõlanud, täitus tantsupõrand imeilusate peolistega. Tants ja trall ei lakanud hetkekski! Noortejuhid vaatasid peolisi väga hoolikalt, sest valida tulid auväärsed tiitlid: balli kuningas ja kuninganna ning prints ja printsess. Selleks võeti arvesse noorte käitumist, väljanägemist, tantsimist - et üldmulje oleks kena. 

Balli printsess - Kerttu Leppikus
Balli prints - Rasmus Martin Raidsalu
Balli kuninganna - Marta Liiva
Balli kuningas - Sebastian Tafenau

Pühapäev, tänavuse aasta esimene advendipäev, oli ka laagrilistele ootusärev, sest oodata oli jõuluvana. Koridorides harjutati hoolega oma tantse ja laule ning sätiti korda koolimaja, mis oli terve nädalavahetuse noori võõrustanud. Viimaks antigi luba saali koguneda ning õpitu jõulutaadile ette kanda. Kui noored olid oma kommipakid välja lunastanud, oli järg noortejuhtide käes. Jõuluvana andis korralduse, et omavahel kokku leppida ei tohi ning igaüks hakkab laulma omal viisil ja kõvasti ükskõik millist jõululaulu, et kokku saaks "Kõvasti ja valesti jõululaul". Algus oli küll paras suri-muri, aga viimaks saavutasid noortejuhid kooskõla ning teenisid oma "Põdramaja" esitusega noortelt suure aplausi ja jõulutaadilt kommi. 

Peakorraldajad Liane ja Alar kiitsid kõiki noori aktiivse osalemise ja toreda talveballi eest ning tänasid kõiki kaaskorraldajaid meeldejääva nädalavahetuse eest.

Kohtumiseni uutes ägedates laagrites!

Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas
 

Galerii

28.11.23

Sakala ringkonna naiskodukaitsjad pidasid aastapäevapidu


Esmaspäeval, 27. novembril pidas Sakala ringkond Viljandis Paruni Trahteris 96. aastapäevapidu.

Ringkonna esinaine Jane Särg tõi oma aastapäevakõnes välja, et kui 2023. aasta alguses oli meid 174, siis nüüd juba 186. "See näitab pühendumust ühise eesmärgi nimel. Siinkohal on oluline roll ja koormus kindlasti nii juhtidel kui ka igal liikmel, et tunneksime end kasvavas organisatsioonis ühtsena. Selleks olgem proaktiivsed, innustagem teisi panustagem ka ise vastavalt võimalusele," rääkis Särg.

Meie selle aasta eesmärk oli võidupüha paraadil osalemine ja selle korralduse toetamine. "Kokku panustas paraadi korraldamisse 57 vaprat Sakala ringkonna naiskodukaitsjat erinevatel viisidel. Meie pühendumus ja töö on kajastunud kõikjal. Alustades ettevalmistustega juba päev varem - "Terevisiooni" otse-eetrist kell 5 hommikul kuni peaproovini kell 19 õhtul," meenutas esinaine. 

Esinaise sõnul oli Kaitseliidu üksuste liikmete aasta sündmuseks Ussisõnade õppus, kus naiskodukaitsjad said näidata suurepäraselt omandatud oskusi ja emotsionaalset tugevust. "Olime formeerimas, põllupeal, staabis, esmaabi tagamas, toitlustamas. Suur tänu igale naisele, kes leidis võimaluse olla osa meie maakaitse võimekuse näitamisest!"

Tulevikust rääkides tõi Särg näiteks, et järgmine aasta toob kaasa suure evakuatsiooniõppuse, kuhu on oodata üle tuhande osaleja. "See on suur eesmärk, kuid me teame, et koos suudame kõik ületada," sõnas ta.

"Soovin teid kõiki südamest tänada. Teie pühendumus, julgus ja ühtsustunne on teinud meist tugeva ja kokkuhoidva meeskonna. Olgem uhked selle üle, mida oleme koos saavutanud, ja vaatame tulevikku suure ootuse ja optimismiga. Aitäh teile, vaprad naised, meie Sakala ringkonna uhkus! Palju õnne meile!" 

Aastapäevapeol pälvisid tunnustuse oma tegevusega silma paistnud naiskodukaitsjad.

Sakala ringkonna aasta naiskodukaitsja 2023 - MIRJAM TRALLMANN

Liiliaristi V klass

KAI KANNISTU
KAIRI HEINSOO

Naiskodukaitse keskjuhatuse tänukiri

ALLAR MÜRK
AGRIS LINNASTE

Ringkonna juhatuse tänukiri

MARI MESIPUU
RIIN LAENESTE
ANNIKA VÄLJA
MARILIIS TAMMEVÄLI
GERTU VIIASK 
SIGRID HÄKKINEN TANK
SIRLE PETERSON
MAI-LY KURSON
TIIU SOMMER

Tänukiri ja meene 20 aasta aktiivse tegevuse täitumise puhul organisatsioonis

EVELIN LAPPALAINEN 
VIKA ZIEDS

Tänukiri ja meene 15 aasta aktiivse tegevuse täitumise puhul organisatsioonis

ELE LEHES
PIRET TAIM

Aasta tulevikulootus 2023 - KAILE EIERT

Käbe kulbikeerutaja 2023 - EVE JAANUS

Aasta meediaguru 2023 - TEA RAIDSALU

Aasta roheline 2023 - INGA VUTT

Terav kotkasilm 2023 - MARJA KIRSS

Aasta plaasterdaja 2023 - EBE ÕNNE

Aasta vedur 2023 - TAIRI LAPPALAINEN

Aasta üllataja 2023 - ANNE ANTON

Aasta taustajõud 2023 - GUNNAR TEAS

27.11.23

Sakala ringkonna aasta naiskodukaitsja 2023 on Mirjam Trallmann


Naiskodukaitse Sakala ringkonna 96. aastapäeval selgus aasta naiskodukaitsja 2023 tiitli saaja - MIRJAM TRALLMANN! 

Mirjam Trallmann kuulub Naiskodukaitsesse 2014. aastast. Ta juhtis tarmukalt kuus aastat Lõuna-Viljandi jaoskonda ning nüüd on Tarvastu jaoskonna aseesinaine, ta õpetab esmaabi ja sõdurioskusi ning on Sakala ringkonna evakuatsioonirühma meditsiinimeeskonna pealik.

Mirjamit on tunnustatud jaoskonna, ringkonna, keskjuhatuse, malevapealiku ja Kaitseliidu ülema tänukirjaga. Talle on omistatud Sakala maleva rinnamärk ja Naiskodukaitse Liiliaristi V klass. Ta on pälvinud 2015. aastal Sakala ringkonna aasta tulevikulootuse ja 2021. aastal aasta plaasterdaja tiitli.

"Mirjam on positiivne suhtleja ning hea meeskonnatöötaja. Temalt võib saada alati häid ideid probleemide lahendamiseks. Mirjam on kindlasti tõestanud oma kasulikkust ning vajalikkust organisatsioonis, ta on kohusetundlik ja tasakaalukas juht, kes ei karda ei vastutust ega väljakutseid," kiidab Sakala ringkonna esinaine Jane Särg.

Esinaise hinnangul on Mirjam ehe näide sellest, kuidas Naiskodukaitses leiab naine end. Naiskodukaitsjaks saades kartis ta verd, kuid pärast esmaabi baasväljaõpet ning erinevaid kursusi tegutseb Mirjam meditsiinivaldkonnas: ta on asunud ülikoolis meditsiini õppima ning panustab ringkonnas igal võimalusel teistele esmaabi õpetamisele ja ka esmaabi tagamisele. 

"Mirjam on oma senise sihikindla tegevusega  tõestanud, et  Kaitseliidu ning Naiskodukaitse tegevus on talle olulised ning sealjuures peab ka oluliseks enda arendamist, et anda suurem panus organisatsiooni," lisab Särg.

Tarvastu jaoskonna esinaise Vika Ziedsi sõnul liitus Mirjam Tarvastu jaoskonnaga, et anda jaoskonnale uus hingamine. Sellel aastal on Tarvastu jaoskonnaga liitunud juba 8 liiget.

"Alati särasilmne ja lõbus Mirjam on valmis iga kell selga tõmbama kas laigulise, evakuatsioonirühma või Naiskodukaitse piduliku vormi, et esindada ringkonda või malevat erinevatel üritustel: koormusmatkadel, õppustel või instruktorina oma teadmisi jagamas," räägib Zieds. 

Juhatuse töös iseloomustavad jaoskonna esinaise hinnangul Mirjamit järjepidevus ja korrektsus. "Mirjam on see hing, kes hoiab kätt pulsil, et asjad saaksid õigeaegselt tehtud. Tarvastu jaoskonna liikmetega imetleme Mirjamit, kes oma kahe lapse kõrvalt panustab olulisel määral Naiskodukaitse tegemistesse. Sellel aastal on ta juba panustanud 219 tundi. Oleme uhked, et meie ridades on selline vapper naine!" rõõmustab Zieds.       

24.11.23

Kaevikuliini rajamine Välustesse

Novembri alul oli lahingukompaniil õppepäev. Harjutuse teemadeks oli jaokaeviku rajamine ning jao kaitse päeval. Lisaks harjutati motoriseeritud rännakut ja varitsusse sattumist. Eesmärk on rajada Välustele 600 m tiiru jao positsioonid, et kasutada seda jao laskeharjutustes nii päeval kui öösel. Samuti saab seal harjutada kaevikuliini puhastamist vastasest (paukmoonaga). Rajada jõuti 50% planeeritavatest jooksukraavidest ja laskepesadest. Hiljem on vaja ka positsioonidele killuvarjed ehitada.












Galerii