Kuidas Sakala naiskodukaitsjad 25. koormusmatkal käisid

Selle aastane NKK koormusmatk toimus 14.-16. mail Tallinnas ja selle lähiümbruses.

Tekst: Mari Mesipuu
Fotod: Gunnar Teas

Neli vaprat Sakala naist koos autojuhi ja esindajaga hakkasid pealinna poole sõitma reedel kella viie ajal õhtul. Tallinna maleva Plangu tänava õppehoone hoovile jõudes pidime täitma kohustuslikud tervisedeklaratsioonid ja üks võistlejatest pidi andma Covidi kiirtesti. Test oli negatiivne ja sellega oli antud meile luba tegeleda ettevalmistusega, et õigel ajal rajale minna.

Võistkondi oli mõõtu võtmas 15. Meie startisime rajale viimastena, kell 2 öösel. Näitasime kohtunikele ette oma kohustusliku varustuse ja nii me teele asusime. Tujud head ja ootusärevus põues. Päris huvitav oli öösel Nõmme tänavatel liikuda. Kui mõni auto kuskil lähenes, siis varjusime, jalakäijaid ei kohanud. Hommik juba koitis, kui jõudsime läbi Pääsküla metsa Männiku lasketiiru.  See oli meie esimene kontrollpunkt. Laskmine. Kõigil 10 lasku. Need tehtud, saime uued koordinaadid ja asusime uuesti teele. Jälle Pääsküla metsa vahele. Ilm oli ilus. Järgmisena tuli meil leida postkast. Selle leidmine meil nii libedalt ei läinud, sest meie tee lõppes algselt Pääsküla jõega, kust silda üle ei läinud. Hindasime olukorda ja tõdesime, et jõgi oli piisavalt lai ja ennemgi päris märja alaga. Tuli ette võtta pikem teekond, et postkastini jõuda. Ca 5 kilomeetrit. Postkastini jõudsime, kuigi hilinemisega. 

Plaasterdasime natuke jalgu ja panime edasi. See tähendab, et tegelikult tagasi. Uuesti Männiku linnakusse. Nüüd oli luureülesande aeg. Ebe ja Karoliina tegid head tööd. Raport sai kirja õigeaegselt. Natuke oli neil ka aega puhata ja keha kinnitada. Samas lähedal oli ka järgmine kontrollpunkt, kus tuli püsti panna miin vaenlaste hävitamiseks. Karoliina oli tubli miinipanija ning teised julgestasid.

Kolmanda kontrollpunkti jõudmiseks käisime jälle läbi Pääsküla metsa, osa Nõmme tänavatest ning jõudsime Harku metsa. Teel sinna hakkas müristama ning ka juba natuke vihma tibutama. Oma ülesande täitsime juba lausvihmas. Paadisõit väiksele saarele, seal pidime kiiresti ette lugema NATO-tähestiku, jooksuga paati ning uuesti maale. Jooksu pealt veste seljast võttes ja paati vedades saime selle punktiga edukalt lõpuni. Kuigi olime juba läbimärjad, panime ikkagi selga vihmariided ja astusime edasi. Evelin ja Elerin meile järgi lehvitamas. 

Proovisime vältida liikumiseks suuremaid teid, et mitte jääda vastutegevusele silma. Ja nüüd see korraks juhtus, et kaotasime ennast metsas. Aga kogusime ennast ruttu ja jõudsime järgmisse punkti 2 minutit enne aega. Märjad nagu kassipojad. See kontrollpunkt meid ka ei hellitanud. Kui eelmises pidime jooksma, rasket kummipaati tassides (maas ei tohtinud vedada) mäest alla ja jälle üles. Siis nüüd ootas „põrgu“ takistusterada. Aga visad Sakala naised alla ei andnud ja tehtud me selle saime. Taastumine ja hingamise korda sättimine võttis natuke rohkem aega aga uue punkti poole teele asusime jälle rõõmsalt, naeratusel näol.

Edasi liikusime juba Harku karjääri radadel. Leidsime järgmise postkasti. Lahendasime ülesande ja panime jälle edasi. Ilm hakkas paranema. Saime vormiriided jälle kuivaks. 

Nüüd jõudsime autosõidu platsile. Ebel tuli sõita autoga slaalomit silmad kinni. Karoliina juhendamisel. Kõik koonused jäid püsti. 

Järgmisse punkti liikusime juba Evelini ja Elerini abiga. Saime natuke ka süüa ja sooja kisselli. Kõhud soojad ning tuju hea, asusime järgmise punkti ülesande kallale. Ära tuli tunda Naiskodukaitse ringkondade vapid. Meil läks hästi.

Järgmisse kontrollpunkti jõudsime juba pimedaga. See oli meditsiini ülesanne. Ebe oli nagu trumpäss meil. Selle ülesande lahendus andis meile maksimumpunktid.

Kaheksas punkt. Sinna jõudsime pea tunni varem, kui aeg ette nägi. Selle vabaaja veetsime puhates. Isegi võiks öelda, et magades. Võtsime ümber termokiled ja nurrusime. Aga tagasi rajale! Mina ja Karoliina võtsime lahti ning panime kokku AK-4. Kristiina ja Ebe liikusid samal ajal mööda seikluspargi radu. Aega oli meil 8 minutit. 

Kontrollpunkt number 9. Sinna punkti liikudes putkasime ka mitmed korrad metsa sest arvasime, et mööda sõidavad vastutegevuse masinad. Olime vist juba nii üleväsinud, et pidasime esindajate busse vastutegevuseks. Ülesanne oli lõbus. Püüdsime kala.

Jälle hommik juba koitis, kui jõudsime kontrollpunkti number 10. Pidime vahetama auto ratast. Tuleb välja, et oleme selles sama kõvad nii teoorias kui ka praktikas. Enne sooritust leppisime kokku, et kes mida teeb. Kõik sujus suurepäraselt. Ka siin saime maksimumpunktid.

11. punkt oli jälle natuke takistusterada. Panime kokku erinevaid raadiojaamu ja edastasime info tuvastatud vaenlaste tehnikast. 

Viimasesse kontrollpunkti jõudmiseks anti kõigile võistkondadele 30 minutit rohkem aega. Me jõudsime ikka varem. Selle aja kasutasime ära, et ennast ette valmistada lõpujooksuks. Viimane pingutus oli veel jäänud. Vähem kui 2 kilomeetrit. Me olime tublid. Lõpujooks oli meil päeva teine aeg.

Ja oligi meie koormusmatk tehtud. Ei olnud kerge. Mõnedki korrad mõtlesin, et ma ei tee seda lõpuni. Rasked ei olnud mitte kontrollpunktid vaid teekonnad nende vahel. Väga rasked olid need pikad-pikad tüütud sirged teed.  Nendel liikudes tegime ikka ja jälle seda nalja, et „millal me jõuame?“, „mitu kilomeetrit on veel jäänud?“ 

See oli minu teine koormusmatk. Sama ka Ebel ja Kristiinal. Nendega koos võistlesime ka 2019 aastal Tartumaal, kus tulime tublile seitsmendale kohale. Karoliina, meie neljas liige, on alles noor ja tal tuleb elus veel palju koormusmatku.

Neli vaprat Sakala naist koos autojuhi ja esindajaga hakkasid pealinnast kodu poole sõitma pühapäeva lõuna ajal. Maleva õuel tervitas Egle meid maasikatega. Meenutasime oma nädalavahetust. Näod naerul. Lehvitasime ja läksime. Kristiina läks rattaga sõitma. 

Galerii:

Sõjaline 3-e võistlus 21

Kaitseliidu meistrivõistlused sõjalises kolmevõistluses.

08.05.21 Väluste, Viljandimaa

08.05.21 Toimusid Väluste lasketiirus ja selle lähiümbruses Kaitseliidu Meistrivõistlused sõjalises 3-võistluses 
(laskmine, granaadi vise ja maastikujooks). Võrreldes 2019, viimane kord kui Sakala antud võistlust läbi viis, 
olid tingimused seekord hoopis teistsugused. Seekord pidid korraldajad viima ürituse läbi arvestades COVID-19 
tulenevate piirangutega, mis tagaks ohutu läbiviimise nii võistlejatele kui ka abikohtunikele. Lisaks mängis vingebussi 
ka ilm, mis muutis Väluste lasketiirus olnud granaadiviske ala väga pehmeks. Kõigest hoolimata sai võistlus korralikult
läbi viidud ja ka osalejaid oli rohkem kui 2019 aastal, tervelt 71 inimest.
Malevate vahelises võitluses viis esimese koha koju Tartu malev ja seda juba neljateistkümnendat korda. Teise koha 
saavutas Sakala maleva esindus ja kolmanda koha saavutas Valga malev.
Täname kõiki osalejad ja ka kõiki kes aitasid antud võistlust läbi viia. Ilma teieta ei oleks võimalik sellist üritust läbi viia.

Võistlusprotokoll.

Galerii.

Kärneri laskevõistlus 2021

Pühapäeval 2. mail toimus Väluste lasketiirus järjekorne J. Kärneri nimeline laskevõistlus.

Käesoleval aastal viisid võistkondliku esikoha koju Tallinna maleva laskurid Toomas Niinemägi, Ain Muru, Jaanis Aarne ning Raul Erk. Kogudes 1065 punkti

Teine koht Sakala malevasse: Toomas Taimre, Guido Riitsalu, Imre Tšõmbalov, Indrek Feldmann.
Esikohast lahutas 15 punkti. Sakala kogus punkte 1050 

Kolmandale kohale tuli Viru malev: Aleksei Osokin, Taivo Eylandt, Rain Sepping ja Vahur Saaremets.
Kokku 1044.

Individuaalselt parima tulemuse, 280 punkti kogus Raul Erk Tallinna malevast, talle järgnes malevakaaslane Ain Muru 274 silmaga. Kolmanda koha väärilised 274 punkti kogus Guido Riitsalu Sakala malevast.

Laskevõistlused jäädvustused pildis leitavad Galeriist.

Fotod: Signe Kold, Gunnar Teas

Uued laskur- ja kütiklassi normid annavad rohkem võimalusi

2021. aasta algusest hakkas Kaitseliidus kehtima uued laskur- ja kütiklassi normide täitmise juhend, et rohkem kaasata ja motiveerida kaitseliitlasi laskmisega tegelema. Uues juhendis on muutusi, aga on ka seda, mis jäi samaks.  

„Laskurklass on madalam klass ning see jaguneb II klassiks, I klassika ja esilaskuriks,“ rääkis kapten Silver Mäe. „Kütiklass jaguneb samuti kolmeks ehk II kütiklass, I kütiklass ja esikütt.“

Endise juhendi harjutustest jäid alles 3x10 lasku püssist saja meetri pealt lamades, põlvelt ja püstiasendist ning 30 lasku lamades 300 meetri pealt. „Seda viimast nimetatakse kuninglikuks alaks, et ka kaugelt suudetakse pihta lasta,“ märkis Mäe.

Uus harjutus on 2x10 lasku 200 meetri kauguselt, millest kümme lasku lastakse rahulikus tempos viie minuti jooksul ja kümme lasku ühe minuti jooksul. Juurde on tulnud 30 lasku 9 mm püstolist 25 meetrilt, spordipüstolist 25 meetrilt samuti 30 lasku, sportpüssist 3x10 lasku ning õhupüssist ja õhupüstolist 40 lasku mõlema relvaga. Kokku on laskur- ja kütiklassides kaheksa erinevat harutust.

„See tähendab, et peame malevas korraldama laskur- ja kütiklassi laskmisi ja edaspidi teeme kindlal korral kindlad harjutused,“ lisas ta.

Mäe sõnul on Sakala maleval on laskmiseks vajalikud vahendid olemas. Kõige vähem on sportpüstoleid, aga kapten avaldas lootust, et aasta lõpus olukord paraneb.

Üks suurematest muudatustest on seotud võistlustega.  Normides on määratletud võistlused ja neid on kolm kategooriat. A-kategooriasse kuuluvad Kaitseliidu, kaitseväe ja jõustruktuuride meistrivõistlused ning Eesti meistrivõistlused. B-kategooria alla asetuvad Kaitseliidu maakaitseringkondade ja Kaitseliidu struktuuriüksuste meistrivõistlused ning Eesti laskurliidu teised kalendriplaani järgsed võistlused, millele kaitseliitlased kvalifitseeruvad. Kõige madalamad on C-kategooria võistlused ja neil saab lasta ainult laskurklassi. Mäe selgitas, et isegi kui C-kategooria võistlusel teeb laskja kütiklassi tulemuse, saab ta ikkagi ainult laskurklassi.

„Seda enam ei ole, et laskur- või kütiklassi saab lasta kindlal Kaitseliidu üritusel. Sportrelvadega võib minna Eesti meistrivõistlusele, kui seal on sobiv harjutus. Võistlusel osalemise protokolli põhjal saab  vastava klassi omistada,“ rääkis Mäe. „B-kategooria võistluste hulka loetakse  Kaitseliidu struktuuriüksuste avatud võistlused, millele on registreerunud vähemalt kolm Kaitseliidu struktuuriüksust. Selle hulka kuulub näiteks ka Sakala maleva korraldatav Jüri Kärneri mälestusvõistlus.“

Kolmas suurem muudatus on seotud normide täitmisega.  Kui eelmise juhendi kohaselt soovis kaitseliitlane hakata norme täitma ja ta läks esimesele laskmisele, siis vaatama sellele, mis tulemuse ta lasi, omistati ikkagi laskurklass. See tähendas, et alustati kõige madalamast klassist.

„Kehtivas juhendis on nii, et kui klassi saab vastavalt tulemusele,“ kõneles Mäe. „Madalamast klassist ei alustata, vaid kaitseliitlane saabki selle klassi, mille ta laseb. Näiteks lastakse esimese kütiklassi norm ja see omistataksegi.“

Erisus on vaid esiküti klassis. Aasta jooksul peab laskma esiküti klassi tulemuse kahel korral ning see peab aset leidma kas A-kategooria võistlustel või A- ja B-kategooria võistlustel.

Mäe ütles, et Kaitseliidu peastaap väljastab nüüd ka laskur- ja kütiklasside märke. Neid kantakse digivormil, mitte tavavormil. Varem välja antud klassid jäävad alles ning tulemused kehtivad samuti. Tehtud harjutuste eest saab kaitseliitlane ka märgi, isegi kui neid uues juhendis enam pole

Sakala maleva meistrivõistlused õhkrelvadest

Veebruari lõpus toimunud meistrivõitluse avalasud tegi
brig-kin Riho Ühtegi.

Video

Tulemused:

Püstol:
ÜLD
Marit Pleiats    368
Silver Mäe       361
Kairi Heinsoo  361

Naised                
Marit Pleiats
Kairi Heinsoo
Merle Murka

Mehed:
Silver Mäe
Andu Heinsoo
Anton Heinsoo

Püss:
ÜLD
Marianne Tavits 377
Aili Popp            350
Marit Pleiats       328

Naised
Marit Pleiats
Evelin Lappalainen
Mirjam Trallmann

Mehed
Silver Mäe
Anton Heinsoo
Andrus Keerd

NOORED
ÜLD, Püss
Kristina Mölder       382
Sandra Nahksepp    308

Marja Kirss             288

Tüdrukud

Sandra Nahksepp
Marja Kirss
Ketely Ždanov

Poisid
Joosep Animägi 
Raul Pinsel

Karl Ariva

Püstol
Tüdrkud
Marja Kirss
Sandra Nahksepp
Ketely Ždanov

Poisid
Joosep Animägi

Raul Pinsel
Mikk Pinsel

Galerii
Fotod: Gunnar Teas, Silver Mäe

Eesti Vabariigi 103. sünnipäeval mälestati vabaduse eest langenuid

2021. aasta 24. veebruaril vastupidiselt eelmistel aastatel tavaks saanud kommete kohaselt suuri kogunemisi ei olnud.  Pidupäeval asetati pärjad metsavendade mälestusmärkide jalamile ning Vabadussõjas langenute auks.

Fotod: Viljandi, Suure-Jaani, Kärstna, Mustla, Kolga-Jaani ja Karksi
Autorid: Gunnar Teas, Vika Zieds, Evelin Lappalainen, Gertu Viiask, Enn Pinsel, Kersti Laos

GALERII

Malevapealik andis üle ergutused

 

Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus andis  Eesti Vabariigi 103. sünnipäeval üle auastmed ja ergutused.

Kaitseliidu ülema tänukiri
    Ly Sova

Kaitseliidu Sakala maleva rinnamärk     Himot-Märt Ilus     Siim Mäe

Kaitseliidu Sakala maleva pealiku meene
    kpt Silver Mäe
    Kalle Kaskla
    Guido Riitsalu

Kaitseliidu Sakala maleva pealiku tänukiri ja meene
    Sven Rätsep
    Ivar Siidirätsep

Kaitseliidu Sakala maleva pealiku tänukiri
    Marek Susi
    Katerina Herma
    Viktooria Mettus
    Rosetta Raba
    Jandra Vaikmets
    Rommi Järvesoo
    Anu Rätsep
    Heigo Zimmer

Maleva vapikilp
    Gunnar Teas

Fotod: Eneli Sepp

Kärstna lahingu auks korraldatud matkamängu võitsid Holstre kodutütred ja Tarvastu noorkotkad

Eda Kivisild

Laupäeval, 23. jaanuaril oli Mustla kant täis kollastes vestides väikeseid noorkotkaid ja kodutütreid, kes võtsid mõõtu teadmistes ja osavuses. Kodutütardest viisid võidu viisid koju Holstre Haldjad ja noorkotkastest Tarvastu Tõhvid.  

Esmaabi punkt. Foto: Gunnar Teas

Teise koha sai kodutütarde võistkondade arvestuses Ümera  ja noorkotkaste arvestuses samuti Ümera. Kolmanda koha medalid ja diplomid võtsid vastu Tarvastu Tähtede kodutütred ja Ümera II/Loomade noorkotkad.  Eripreemia liiklusmärkide tundmise eest oli välja pannud ka transpordiamet. Selle said kodutütardest Tarvastu Ükssarvikute rühm ja noorkotkastest Ümera II/Loomad. 

Peakorraldaja Vika Ziedsi küsimusele "Kuidas rada oli?" vastasid võistlejad läbisegi: "Raske!", "Liiga pikk!", "Tore!", "Libe!" 

Võistlusel osales 13 võistkonda, igas kolm või neli 7-11-aastast noorkotkast või kodutütart. Rajal oli kokku kümme kontrollpunkti ja neis olevad ülesanded langesid kokku 6. ja 5. järguõppel omandatud teadmisetega. Tuli teada Eesti tähtpäevi, viia kokku loomad tema jälgedega, otsida seljakotist matkal vajalikke esemeid, anda esmaabi, tunda liiklusmärke, läbida takistusrada ja lõpuks ronida Tarvastu linnamäele ordulossi varemete juurde. Raja pani paika Risto Zieds ning ilmavana oli noorte meeleheaks sebinud mõned plusskraadid koos päikesega. 

"Sellel aastal toimus Kärstna lahingumäng veidi teistmoodi," rääkis Vika Zieds. "Kärstnas oleme seda teinud juba 28 korda ja võistlejatel olid rajad peas."

Sellepärast nimetati matk ümbes Kärstna lahingu mälestusmänguks ja see annab võimaluse viia tegevused erinevatesse piirkondadesse. 

"Olen kindel, et kui matkamäng mööda maakonda liigub, muutub see ka noortele atraktiivsemaks," märkis Sakala ringkonna kodutütarde instruktor Tiina Ott.

Sakala noorteorganisatsioonides on järjepidevus au sees.  seda näitas suur abikohtunike seltskond, mis koosnes peamiselt vanematest kodutütardest ja noorkotkastest. Kohtunikena olid ametis naiskodukaitsjad.

Kärstna lahingu mälestusmängu pilte saab vaadata siit: Galerii. Fotode autor on Gunnar Teas.

Soome MPK austasustas major Rein Kikast koostöö eest hõbedase teenetemedaliga

 Eda Kivisild

29. detsembril andis Sakala maleva  Ümera üksikrühma toetajaliige vanemleitnant Aarne Markko major Rein Kikasele üle Soome Maanpuolustuskoulutusyhdistykseni (MPK) poolt hõbedase  teenetemedali.

"Kui organisatsiooni nimi võimalikult täpselt eesti keelde ümber panna, siis võiks see olla kui  Soome maakaitse väljaõppekursused," ütles Kikas, kellele pole võõras ka soome keel ning juba aastaid on ta vahendanud Sakala maleva sõbralikke suhteid Soomega. 

Hõbedane teenetemedal annetati Kikasele teenete eest suhete arendamisel ja vabatahtliku töö tegemise eest maakaitsealal.   Aarne Markko sõnul on tegemist Soome poolse suure auavaldusega. 

"Hõbedast teenetemedalit antakse välja väga harva ja veel haruldasem on see, kui medal antakse välismaalasele," lausus ta. "Ma isegi ei oska öelda, mitu välismaalast on selle saanud, aga üks on nüüd siin."

Ta lisas, et tavaliselt saavad teenetemedali MPK tegevliikmed ja vabatahtlikud saavad pigem raudse teenetemedali. "Et seegi saada, tuleb teha mitu aastat aktiivselt vabatahtlikku tööd. Rein on olnud väga aktiivne kogu aeg."

Umbes kuus aastat tagasi tulid Kesk-Soome vabatahtlikud Sakala maleva korraldatud Kärneri nimelisele laskevõistlusele. Neil oli aga majutusega probleeme ning Kikas ja Markko korraldasid koos parema peavarju. Õhtul tuli sinna ka Sakala maleva toonane pealik major Ahto Alas ning sellest ajast saati on koostöö olnud väga tihe. Sakala maleva esindajad on käinud Kesk-Soome maakaitsepäevadel, soomlastest toetajaliikmed on osalenud Sakala malevas erinevatel võistlusel,  õppustel "Siil" ja "Sibul" ning korraldanud ka omalt poolt malevlastele õppusi.

Rein Kikas oli aastast 2001 kuni 2004. aasta 1. juulini Kaitseliidu Sakala maleva pealik. 

"Ma olen Sakala malevas  uunikum, sest olen kõikidel pealikkude ametikohtadel tegutsenud," rääkis teenetemedali kavaler. "Kui ma läksin erru, siis määrati mind Karksi malevkonna II kompanii pealikuks. Sellel ametikohal olin päris mitu aastat ning kui Sakala malevat tuli juhtima major Ahto Alas, kutsus ta mu välja ja tegi ettepaneku asuda äsjaloodud Ümera üksikrühma etteotsa. Alguses ei teadnud ma talle midagi öelda, aga ta veenis mind."

Pärast Ümera üksikrühma loomist tulid sinna üle nii maleva toetajaliikmetest soomlased kui ka kohalikud toetajaliikmed Toomas Hendrik Ilvesega eesotsas. Selle aasta 1. juulini oli Rein Kikas Ümera üksikrühma pealik ja praegu on ta samas üksikrühmas esimese jao pealik. 

"See jagu tegeleb kõikide ohvitseridega," kõneles Kikas. "Jaos on kolonelleitnant Meelis Jõemaa, peale minu on meil veel kaheksa majorit, vähemalt kaks kaptenit, kui ma ei eksi, siis üks leitnant, üks lipnik ja üks veebel. Majoritest on kolm tegevteenistuses ja ülejäänud on erus või reservis."

Major Ahto Alas, kes 2014. aastal  Ümera üksikrühma asutas ja on praegu sama rühma pealiku abi, ütles, et Rein Kikas on üks isamaalisemaid mehi, keda ta teab. 

"Tema pühendumine nii Kaitseliidule kui Sakala malevale on meile kõigile eeskujuks. Tänu tema kindlameelsusele on Sakala maleva ja Kesk-Soome reservväelaste suhted arenenud asjalikeks ja töisteks. Mul on väga hea meel, et Reinu tegemisi on nii kõrgel tasemel märgatud."

Fotod: Gunnar Teas

Meie Karolina Pugal on ajateenistusest kodus

Detsembris lõppes ajateenistus Karolina Pugalil. Käisime tal kodus külas, et saada värskeid muljeid.

Pikem intervjuu ilmub uuel aastal, kui Karolina on koduse eluga kohanenud.

Video 

 

Viljandimaa Meistrivõistlused õhkrelvadest 2020 a.

 

Käesoleva aasta novembris -detsembris toimusid
Sakala maleva sisetiirus 
Viljandimaa meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises.

40 lasku õhupüstolist, tüdrukud:

1. Mei-Bret Isotamm         362

2. Marja Kirss                    351

3. Tess Teor                        344

40 lasku õhupüstolist, poisid:

1. Joosep Animägi            320

2. Mikk Pinsel                  312

3. Raul Pinsel                    312

20 lasku õhupüstolist, poisid:

1. Karl Loik                        139

2. Aksel Alas                      131

3. Henri Asu                       129

20 lasku õhupüstolist, tüdrukud:

1. Mirel Missik                 156

2. Lisette Palumäe            111

3. Emily Helene Rolles      83

40 lasku õhupüstolist, mehed:

1. Andu Heinsoo                 373

2. Janno Mikk                     356

3. Anton Heinsoo                348

40 lasku õhupüstolist, naised:

1. Janika Onton                     372

2. Marit Pleiats                     370

3. Kairi Heinsoo                   370

40 lasku õhupüssist, mehed:

1. Erik Juganson                    265

2. Evald Sepp                        251

3. Silver Mäe                        247

40 lasku õhupüssist, naised:

1. Evelin Lappalainen            299

2. Tess Teor                            281

3. Marit Pleiats                       276

Fotol (paremalt):

Kairi Heinsoo (NKK), Marit Pleiats (NKK), Janika Onton 

Eesti võistkondlikul meistrivõistlustel, kus Viljandi naiskond saavutas kolmanda koha.

12.12.2020 Männikul

Sakala ringkonna ja maleva aasta noored on Marja Kirss ja Tõnn Alas ning noortejuhid Merle Murka ja Taivar Riiga(Riga).

Laupäeval, 12. detsembril kell 18 kogunesid Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Lõuna maakaitseringkonna nominendid Tartus Eesti Rahvusmuuseumis. Kodutütarde Sakala ringkonna nominendid on  kodutütar Marja Kirss ja noortejuht Merle Murka. 

Noorte Kotkaste Sakala malev saatis Tartusse nominendid Tõnn Alase ja noortejuhi Taivar Riiga(Riga).

Marja Kirss  on Kodutütarde ridades  olnud kaheksa aastat. Ta on koos oma rühmakaaslastega osalenud arvukatel võistlustel Paistu rühma ja Sakala ringkonda esindades. 2015. ja 2018. aastal osales ta võistlusel "Väle jänes" 2016. ja 2019. aastal "Ernakesel", 2017., 2018. ja 2020. aastal "Laidoneri rajal". Tema tõeline kirg on aga laskesport.

Ainuüksi sel aastal saavutas ta Eesti juunioride meistrivõistlustel 60 lasku õhupüstolist pronksmedali, juunis aset leidnud Eesti juunioride meistrivõistlustel 30+30 lasku spordipüstolist hõbemedali ja 20+20+20 lasku standartpüstolist kuldmedali ning oktoobris toimunud Eesti noorte meistrivõistlustel  40 lasku õhupüstolist pronksmedali. Ta on 2020. aasta Viljandimaa parim noorlaskur. Praegu valmistub Marja  Eesti juunioride võistkonna koosseisus osalemiseks järgmise aasta veebriuaris Soomes toimuvatel  Euroopa juunioride meistrivõistlusteks.

Marja saavutused on näidanud, et tal on tugevat motivatsiooni ja tahtmist hakkama saamiseks ka pingelistes olukordades. Ta on hea meeskonnakaaslane nii sõjalis-sportlikel võistlustel kui ka esmaabi ülesannete lahendamisel. Ta on kohusetundlik ja tema peale võib alati loota.

Tõnn Alas on Sakala maleva Noorte Kotkaste liige peaaegu kuus aastat. Liitudes oli ta pisike uudishimulik marakratt, kuid nüüd viib ta läbi erinevaid õpitubasid ning suudab  laagrites ja koondustel anda edasi teadmisi endast noorematele. Noorte Kotkaste ridades veedetud aastate jooksul on temast saanud tasakaalukas, viisakas, peene huumorisoonega, empaatiline ja tugeva pingetaluvusega noormees. 

Tõnn paistab silma oma abivalmiduse ja eeskujuga. Ta on esimene, kes endast märku annab, kui kusagil on abi vaja. Alati on valmis esindama maakonda üle-eestilistel võistlusmatkadel ja sündmustel. Tõnn on tugeva tahtejõuga noormees, kes otsib väljakutseid ning paneb end seeläbi proovile. Laagris paistab Tõnn silma oma seltskondliku ja sõbraliku suhtumise ning abivalmidusega. Laagri tegevuste planeerimistel on ta alati  aktiivne kaasarääkija ja ideede generaator. Tõnn Alas on kindlasti tulevikus väärikas täiendus kaitseliitlastele.

Merle Murka on olnud seotud Kodutütarde organisatsiooniga 2012. aastast. Algselt oli ta toetajaliige ja aastast 2018 on ta Paistu rühmavanema abi. Ta on säraasilmne noortejuht, kes igapäevatööle lisanduvate väljakutsete kiuste ei kaota kirge koos noortega iga päev õppida ja areneda. Sellel aastal läbis ta vabatahtliku noortejuhi kursuse I ja II etapi ning   Naiskodukaitse baasväljaõppe sõdurioskuste mooduli. Merle  oskab kujundada  turvalist keskkonda, et noored saaksid  õppida, tegutseda ja oma võimeid rakendada. Tema rahulik olek ja hea huumorimeel loovad  üritustel mõnusa töömeeleolu. Ta ei ole lihtsalt teadmiste edasiandja, vaid on ka noorte ja elurõõmsate isiksuste kujundaja ning püüab kasvatada tema hoole alla usaldatud noortes loovust, iseseisvust ja kodanikutunnet. Koos noortega  käib ta RMK matkaradadel, teatris, kinos ja erinevates laagrites. Merle ei pelga metsas müttamist, söögitegemist ega vajadusel traatside õpetamist.  

Merle  on Kodutütarde Sakala ringkonna juhatuse tegus liige ja kuulunud mitmetesse ringkonna ürituste  korraldamisega  seotud  töögruppidesse. Ta leiab alati võimaluse oma positiivsetele mõtetele ja ideedele toetust saada ning need ellu viia.

Taivar Riiga (Riga) on Kaitseliidu liige 2005. aasta märtsikuust ja  2017. aasta kevadest on ta Sakala maleva Ümera rühma noortejuht. Pärast esimest noorkotkaste üritusel osalemist, pole Taivar enam tagasi vaadanud, vaid hüppas kõrvuni Noorte Kotkaste organisatsiooni tegevustesse.

Taivar ei ole ainult noortejuht, vaid mentor, kellel on suurepärane omadus kuulata noori ning seeläbi leida läbi tegevuste ühiseid arenguvõimalusi. Ei ole olemas asja, millega Taivar hakkama ei saaks. Tema hommikused äratused ja rividrill on laagrite lahutamatu osa ning nendeta on raske laagreid ette kujutada. 

„Harjumaa Saue rühma noored tunnevad Taivarit juba kolm aastat," ütles Saue rühmajuht Gea Liblik. "Tema hommikuvõimlemised, “kuulipildurituli”, rividrillid ja laul “Põdral maja metsa sees” on need, mis kohe meenuvad noortele, kui mainida nime "Riiga"." 

Enesekindla oleku, positiivse suhtumise, suure tahtejõu ja sihikindlate eesmärgipüstitustega  on Taivar eeskuju nii noorkotkastele kui ka noortejuhtidele. Ta on alati valmis võtma vastutust ja panustama Noorte Kotkaste organisatsiooni arengusse tervikuna.

Sakala ringkonna aasta naiskodukaitsja on Jane Koitlepp ja Sakala maleva aasta kaitseliitlane on Gunnar Teas

Jane Koitlepp on Naiskodukaitse liige 2007. aastast ja kolmandat aastat täidab ta ringkonna esinaise kohustusi. Ta on panustanud ohutushoiu, esmaabi ja organisatsiooniõpetuse instruktorina ning lisaks sellele on ta tegus avalike suhete korraldamises ja arendamises: postitused sotsiaalmeedias Instagrammis ja Facebookis on lausa igapäevased ning Ole valmis! äpi populariseerimisega on ta aidanud harida elanikkonda igapäevaturvalisuse teemal.

Jane Koitlepa üks suurim panus Sakala ringkonnas on digipädevuse suurendamine.Just Jane algatusel on ringkonna ja jaoskonna juhtidele kättesaadavad kõikvõimalikud dokumentide põhjad ja justkui võluväel valmivad erinevate kokkusaamiste memod, protokollid ja ülestähendused.

Jane Koitlepp on oma südameasjaks võtnud koostöö kodutütardega, uute liikmete värbamise, juhtide ja instruktorite koolitamise, andmete kogumise, tabelitesse sisestamine ning analüüs. Ta on süsteemne ja põhjalik juht, kes suudab eesmärgipäraselt tegutsema panna ka teised liikmed. 

Eesti Külaliikumine Kodukant ja Vabaühenduste Liit tunnustasid 2019. aastal Jane Koitleppa vabatahtlike aumärgiga.

Gunnar Teas on Sakala maleva teavituspealik. Enamasti ongi teda näha kas fotoaparaadi või filmikaameraga, olgu see Kaitseliidu Sakala maleva, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste või Kodutütarde ettevõtmine. Ta on oma südameasjaks võtnud Sakala kaitseliitlaste tegemiste jäädvustamise ning nii mõnigi kord on Gunnari fotod olnud ajakirja "Kaitse Kodu" esiküljel.

Gunnar Teas on tõeline seltskonna hing ning tema rõõmus olek on kaugele näha. Ta on alati nõus oma oskusi ja teadmisi teistega jagama ning on fotograafia ja videovõtete teemal jaganud õpetusi nii noorkotkastele kui kodutütardele. Mis puutub aga fotograafiasse, siis on ta enda piltide suhtes väga nõudlik ja nii mõnigi sisult hea pilt võib avaldamata jääda ainuüksi sellepärast, et autor ei ole tulemusega rahul.

Naiskodukaitse tunnustas Gunnar Teast 2019. aastal Liiliaristi hõberistiga.