2021. aasta algusest hakkas Kaitseliidus kehtima uued
laskur- ja kütiklassi normide täitmise juhend, et rohkem kaasata ja
motiveerida kaitseliitlasi laskmisega tegelema. Uues juhendis on muutusi, aga
on ka seda, mis jäi samaks.
„Laskurklass on madalam klass ning see jaguneb II klassiks,
I klassika ja esilaskuriks,“ rääkis kapten Silver Mäe. „Kütiklass jaguneb
samuti kolmeks ehk II kütiklass, I kütiklass ja esikütt.“
Endise juhendi harjutustest jäid alles 3x10 lasku püssist saja
meetri pealt lamades, põlvelt ja püstiasendist ning 30 lasku lamades 300 meetri
pealt. „Seda viimast nimetatakse kuninglikuks alaks, et ka kaugelt suudetakse
pihta lasta,“ märkis Mäe.
Uus harjutus on 2x10 lasku 200 meetri kauguselt, millest
kümme lasku lastakse rahulikus tempos viie minuti jooksul ja kümme lasku ühe minuti
jooksul. Juurde on tulnud 30 lasku 9 mm
püstolist 25 meetrilt, spordipüstolist 25 meetrilt samuti 30 lasku, sportpüssist
3x10 lasku ning õhupüssist ja õhupüstolist 40 lasku mõlema relvaga. Kokku on laskur-
ja kütiklassides kaheksa erinevat harutust.
„See tähendab, et peame malevas korraldama laskur- ja kütiklassi
laskmisi ja edaspidi teeme kindlal korral kindlad harjutused,“ lisas ta.
Mäe sõnul on Sakala maleval on laskmiseks vajalikud vahendid
olemas. Kõige vähem on sportpüstoleid, aga kapten avaldas lootust, et aasta
lõpus olukord paraneb.
Üks suurematest muudatustest on seotud võistlustega. Normides on määratletud võistlused ja neid on
kolm kategooriat. A-kategooriasse kuuluvad Kaitseliidu, kaitseväe ja jõustruktuuride
meistrivõistlused ning Eesti meistrivõistlused. B-kategooria alla asetuvad
Kaitseliidu maakaitseringkondade ja Kaitseliidu struktuuriüksuste meistrivõistlused
ning Eesti laskurliidu teised kalendriplaani järgsed võistlused, millele
kaitseliitlased kvalifitseeruvad. Kõige madalamad on C-kategooria võistlused ja
neil saab lasta ainult laskurklassi. Mäe selgitas, et isegi kui C-kategooria
võistlusel teeb laskja kütiklassi tulemuse, saab ta ikkagi ainult laskurklassi.
„Seda enam ei ole, et laskur- või kütiklassi saab lasta kindlal
Kaitseliidu üritusel. Sportrelvadega võib minna Eesti meistrivõistlusele, kui seal
on sobiv harjutus. Võistlusel osalemise protokolli põhjal saab vastava klassi omistada,“ rääkis Mäe. „B-kategooria
võistluste hulka loetakse Kaitseliidu struktuuriüksuste
avatud võistlused, millele on registreerunud vähemalt kolm Kaitseliidu
struktuuriüksust. Selle hulka kuulub näiteks ka Sakala maleva korraldatav Jüri
Kärneri mälestusvõistlus.“
Kolmas suurem muudatus on seotud normide täitmisega. Kui eelmise juhendi kohaselt soovis kaitseliitlane
hakata norme täitma ja ta läks esimesele laskmisele, siis vaatama sellele, mis
tulemuse ta lasi, omistati ikkagi laskurklass. See tähendas, et alustati kõige
madalamast klassist.
„Kehtivas juhendis on nii, et kui klassi saab vastavalt tulemusele,“
kõneles Mäe. „Madalamast klassist ei alustata, vaid kaitseliitlane saabki selle
klassi, mille ta laseb. Näiteks lastakse esimese kütiklassi norm ja see omistataksegi.“
Erisus on vaid esiküti klassis. Aasta jooksul peab laskma
esiküti klassi tulemuse kahel korral ning see peab aset leidma kas A-kategooria
võistlustel või A- ja B-kategooria võistlustel.
Mäe ütles, et Kaitseliidu peastaap väljastab nüüd ka laskur-
ja kütiklasside märke. Neid kantakse digivormil, mitte tavavormil. Varem välja
antud klassid jäävad alles ning tulemused kehtivad samuti. Tehtud harjutuste
eest saab kaitseliitlane ka märgi, isegi kui neid uues juhendis enam pole
