AASTA NOORTEJUHT 2025 - ALEKSANDR KARAKOZOV

Noorte Kotkaste Ümera rühma rühmapealiku abina panustab Aleksandr Karakozov järjekindlalt rühma ja maleva tegevusse. Ta on noortega tegelemisel aktiivne, heatahtlik, koostöövalmis ja aitab kaasa ühislaagrite ning tegevuspäevade korraldamisele. Aleksandrit iseloomustab oskus luua sõbralik ja kaasav õhkkond, kus noored tunnevad end turvaliselt ja väärtustatuna. Rühmapealiku abina on ta osalenud ühislaagrites ja viinud noortega läbi erinevaid tegevusi, jagades oma kogemusi ja ideid.Aleksandr toob  rühmatöösse värskeid mõtteid ja praktilisi lahendusi. Tema ideed – olgu need uued mängud, õppetegevused või koostööprojektid – aitavad muuta tegevusi mitmekesisemaks ja noortele huvitavamaks. Rühmapealiku abi tegevus näitab, et vabatahtlik töö ei tähenda üksnes kohustuste täitmist, vaid ka valmisolekut panustada oma aega ja oskusi teiste heaks. Tema rahulik ja toetav hoiak aitab luua ühtset meeskonda ning pakub noortele kindlustunnet ja positiivset eeskuju.

AASTA NOORKOTKAS 2025 - REMI ZIEDS

Remi Ziedsi teekond Kaitseliidu Noorte Kotkaste organisatsioonis silmapaistev näide pühendumusest ja isiklikust kasvust. Tema osalemine ei ole kunagi piirdunud pelgalt kohalviibimisega – Remi on aktiivne tegutseja, kelle peale saab loota nii õppetegevustes, laagrites kui ka keerulisemates olukordades. Sageli on just tema see, kes võtab vajadusel juhtrolli või enda kanda lisaülesanded, mis tagavad tegevuste sujuva toimimise. Remi panus on märkimisväärne nii kodu- kui välismaal toimunud üritustel. Tema osalustundide hulka kuuluvad näiteks Kaitseliidu J. Kärneri nimeline laskevõistlus, auvalved ja koondused, sportmängud ja laagrid Leedus ning Lätis, võitluskunstilaager, rühmalaagrid  ning militaarlaager. Lisaks on ta panustanud esmaabi- ja õppeüritustesse, võttes osa Kuperjanovlaste rajast kannatanu rollis, Naiskodukaitse esmaabi baasväljaõppest, järgukatsete laagri õpitoast ning esmaabiõpitoast Lätis. Tema tööstiil on süsteemne, täpne ja eeskujulik - kui talle usaldatakse ülesanne, võib kindel olla, et see saab tehtud põhjalikult ja õigeks ajaks. Ka Soome elama kolimine ei ole vähendanud tema sidet ega aktiivsust. Ta sõidab laagritesse ja võistlustele, otsides mitte vabandusi, vaid võimalusi osalemiseks. 

Remi iseloomustavad tugev vastutustunne ja usaldusväärsus. Tema areng organisatsioonis on innustav, mis julgustab ka teisi noori aktiivsemalt tegutsema. 

AASTA KAITSELIITLANE 2025 - TOOMAS VÄRVA

Toomas Värva on Linnuse üksikkompanii liige.
Tema areng on olnud muljetavaldav ning see on saavutatav üksnes järjekindla töö, väljaõppe ja enesearendamise kaudu. Toomas on oma teadmisi ja kogemusi alati valmis teistele edasi andma – olgu see laskeharjutuste korraldamise, instrueerimise või varustusalaste soovituste näol. Ta on kaasa aidanud nii malevlaste laskeoskuse arengule kui ka juhtkondade teadlikkuse tõstmisele. Tema omadused olla avatud mõttekaaslane ja anda enda teadmisi teistele ei päädi ainult sõnades vaid ka tegudes. Ta kaasab kaitseliitlasi laskeharjutustele Kikeperas ja Väluste lasketiirus, arutab töögruppides, kuidas kavandada laskeoskuste parendamist, osaleb ise ja innustab kaaslasi osalema vabariiklikel võistlustel. Äsjane osalus Lõuna maakaitseringkonna õppusel Sibul, kus varem omandatu proovile pandi, tõstis kaasvõitlejate teadlikkust kaitsetegevusest.

Kõrgelt hinnatakset tema rahulikku, toetavat ja tähelepanelikku suhtumist kaasvõitlejatesse, mis loob temast usaldusväärse õpetaja ja mõttekaaslase. Toomase järjekindel osalemine vabariiklikel võistlustel näitab tema isiklikku pühendumust ja valmisolekut esindada malevat kõige kõrgemal tasemel. Kõik see kokku teeb temast inimese, kelle panus ületab tavapärase ja keda on põhjust tunnustada.

Aasta naiskodukaitsja 2025 - Tea Raidsalu

 

Tea Raidsalu liitus Naiskodukaitsega 2021. aasta alguses – ajal, mil maailm ja ka meie oma koduringkond vajasid just selliseid inimesi nagu tema: rahulikke, mõtlevaid ja töökaid.

Tema tulekust alates on olnud selge, et Tea on inimene, kelle peale saab alati kindel olla. Kui ta on lubanud, siis ta teeb. Ja teeb seda põhjalikult, läbimõeldult ning väärikas rütmis, mis annab kindlust kogu meeskonnale.

Nii ei olegi imestada, et Tea kannab juba aastaid vabatahtliku juhi ülesandeid: 2024. aastast kuulub ta Naiskodukaitse Sakala Ringkonna Karksi jaoskonna juhatusse, käesolevast aastast on ta sama jaoskonna aseesinaine. Avalike suhete grupi juhina on ta tugevaks toeks ja järjepidevuse hoidjaks juba kolmandat perioodi. 

Üheks Tea südamelähedaseks tegevusvaldkonnaks on avalikud suhted. Tema sulg on täpne, väljendus selge ja sõnum alati läbimõeldud. Nii on Tea panus kogu maleva teavitustegevusse hindamatu – olgu tegemist ajalehe mõõtu blogi “Oma Maa” lugudega, Naiskodukaitse kodulehekülje järeluudiste või reportaažidega, Facebooki ametliku lehekülje nupukeste, kaastööga ajakirjale Kaitse Kodu! või lihtsalt mõne teabekirjaga, mis peab jõudma õigel ajal õigete inimesteni. Tea kirjutab alati eesmärgiga – et sõnum puudutaks ja aitaks. Lisaks enda loodud arvukatele tekstidele on Tea täiesti asendamatu toimetaja, kes suudab korrigeerida kõrgel professionaalsel ka teiste loomingut ja veel nii, et autori käekiri kunagi kaotsi ei lähe. 

Ent Tea ei hoia oma oskusi endale. Ta on suurepärane taganttõukaja ja koolitaja, olles avalike suhete täiendkoolituse “Omadelt omadele” üks eestvedajaid. Ta utsitab ka teisi kirjutama, mõtestama ja julgustab sõna jõudu kasutama. Tema rahulik ja toetav õpetamisviis paneb isegi kõige tagasihoidlikumad liikmed uskuma, et nad saavad hakkama. 

Tea südameasjaks on ohutushoid ja kriisiteavitus ja seda kogu maakonna tasandil. Ta on teinud rohkelt kriisikoolitusi, kogunud enda ümber sama kirge jagavad inimesed ja täiendab end pidevalt. Naiskodukaitse Sakala ringkonna evakuatsioonirühmas ühendab ta teavitusmeeskonna liikmena oma kaks kõrgele tasemele arendatud pädevust. 

Tea on koostegija ja meeskonnamängija parimas tähenduses. Ta on inimene, kelle juurde tullakse arutama, nõu pidama või lihtsalt mõtteid selgeks rääkima. Tal on oskus kuulata ja suunata, ilma et ta kunagi domineeriks.

Väljaspool Naiskodukaitset järgib Tea samu väärtusi, mida organisatsioon kannab – isamaalisust, hoolivust ja pühendumist. Tema jaoks algab riigikaitse kodust ja see peegeldub ka tema pojas, kes on aktiivne noorkotkas.

Ta on usaldusväärne, tark ja soe inimene, kelle kohalolu annab meeskonnale tasakaalu ning kindlustunde - just sellised inimesed hoiavad meie organisatsiooni tugeva ja elujõulisena.

Sakala maleva Noorte Kotkaste oskuste laager – koostöö, seiklus ja juhtimine

 9.–10. novembril 2025. a  toimus Sakala maleva eestvedamisel Noorte Kotkaste
Oskustelaager, kuhu olid kutsutud ka Lõuna maakaitseringkonna malevate esindused.

Laager keskendus meeskonnatöö ja juhtimisoskuste arendamisele läbi praktiliste, seikluslike ja analüütiliste tegevuste.

Esimene päev viis noored Soomaale kanuumatkale Raudna jõel. Õpiti paati sisenemist, vee peal kohtade vahetamist ja koostööd kanuu juhtimisel. Matk pakkus rohkelt väljakutseid ning aitas arendada juhtimis- ja suhtlemisoskusi.

Õhtul toimus põnev päästemäng „Rescue“, kus meeskonnad pidid päästma
kannatanuid varingu alt. Tegevus toimus silmad kinni ja osalejad pidid täieliklt usaldama 
oma tiimikaaslasi. Pärast esimest katset analüüsiti tegevust video abil
ning seejärel sooritati uus päästemissioon, mis pani proovile osalejate
oskuse reflekteerida ja strateegiat luua. Päeva lõpetas arutelu „Mida
õppisin meeskonnana tegutsedes?“. See aitas noortel oma kogemusi mõtestada.
Tagasisides tõsteti esile usaldust, koostööd ja juhtimise olulisust.

Teisel päeval keskenusid noorkotkad praktilistele oskustele ja otsuste tegemisele.
Töötubades harjutati probleemilahendust, otsustamist ja vastutuse võtmist.
Köie abil kujundite loomine ning erinevad tegevusmängud aitasid osalejatel
mõista, kuidas meeskonnatöö toimib ja kui oluline on meeskonnas selge juhi
olemasolu.

Suur tänu kõigile osalejatele, juhendajatele ja laagri korraldusmeeskonnale!
Oskustelaager oli täis õppimist, seiklusi ja uusi sõprussuhteid – just nii
sünnivad tugevad meeskonnad ja tulevased juhid.

Tekst ja foto: Antonina Eek

Sakala kodutütred said kokku aastapäeva tähistamiseks

 

10. oktoobril tähistasid oma järjekordset aastapäeva Sakala kodutütred.

Kodutütarde Sakala ringkonnavanem Eda Kivisild ütles oma tervituses, et aastapäeva toomine kesksuvelt sügisesse on seotud Sakala kodutütarde ringkonna loomisega 1932. aasta oktoobrikuus.

"Hakkasime otsima, millal on Sakala kodutütarde ringkond asutatud, aga me ei leidnud seda kuupäeva," kõneles ta. "Ainukesed andmed on, et aprillis koondusid Põhja-Viljandimaal Põltsamaa ja Aidu valla kodutütred, aga Põltsamaa on praegu Jõgeva maakonna osa. On olemas märkmed, et Viljandis olid esimesed kodutütarde rühmad 1932 . aasta oktoobrikuus." 

Ringkonnavanem tänas kodutütreid, noortejuhte ja kodutütarde toetajaid. Kodutütarde peavanem Ave Proos jagas tänusõnu ka lapsevanematele. Omalt poolt kinkis ta Sakala kodutütardele laualipu.

Tublimaid kodutütreid tunnustati ringkonna juhatuse, peavanema tänukirjaga või hoolsuspaelaga. Kodutütarde noorliikme kõrgeima tunnustuse - hoolsusmärgi - said Johanna Maria Topolev ja Heleriin Laanemäe.

Kodutütre tõotuse andis aastapäeval üheksa uut noorliiget ja tublimatele kodutütardele anti üle tunnustusi. Noored, kes olid täitnud erialakatsed, said piduliku vormi varrukale õmblemiseks erialamärgid.

Tänusõnade, tunnustuste ja tervituste vahel esinesid lauludega Pöial-Liisi rühma kodutütred Liisa Reile, Emma Penter, Triin Marleen Taklaja ja Hanna-Marii Raudsepp.

Aastapäeva tähistamine jätkus peolauas.

Tekst: Johanna Maria Topolev

Foto: Gunnar Teas

Ringkonna juhatuse tänukiri

KODUTÜTRED:
Heleen ILVES                        Rukkilillede rühm 

Sandra NURK                        Rukkilillede rühm 

Marta-Liisa REINBACH         Rukkilillede rühm 

Saskia TIIDO                         Rukkilillede rühm 

Kaisa PIIGLI                          Tarvastu Taevavõtmete rühm 

Ronja ZIEDS                         Tarvastu Taevavõtmete rühm 

Kerttu LEPPIKUS                  Tarvastu Taevavõtmete rühm 

Gerthy-Ly SOOBEL               Tarvastu Taevavõtmete rühm 

Emili LAUR                            Kalmetu rühm 

Siisi SASS                             Kalmetu rühm 

Emma-Nora ORIK                 Kalmetu rühm 

Jette OJA                               Kalmetu rühm 

Kertu-Mia KARU                    Kalmetu rühm 

Kädi-Ruta HOKKONEN         Kase rühm 

Laura-Ly KURSON                Kuujäneste rühm 

Lysandra LAANEMÄE           Paalalinna rühm 

Miia KÜTT                             Tamme rühm 

Laura-Maria LAAS                Tamme rühm 

Mia Eliise VILUMAA              Tamme rühm 

Loviisa LEMBER                   Pöial-Liisi rühm 

Hanna-Marii RAUDSEPP      Pöial-Liisi rühm 

Triin Marleen TAKLAJA         Pöial-Liisi rühm 

Kirke-Marii TOOMING           Pöial-Liisi rühm 

Liisa REILE                           Pöial-Liisi rühm 

Nele MARK                           Võhma rühm 

Luna ORUMETS                   Ümera rühm 

TOETAJAD:

Risto ZIEDS                           Kaitseliit 

Pille KÕPP 

Margarita ARIA  

Kaisa SOOBEL 

Valmar HAAVA  

Popsi Köök  

Viljandi Kesklinna Kool 

Halliste Kool 

August Kitzbergi nim Gümnaasium  

MTÜ Mõõgavennad ja Aive KALDRA  

MTÜ Kohaliku Elu Edendamine 

Peavanema tänukiri

KODUTÜTRED:

Laura SCHNEIDER                 Rukkilillede rühm 

Anastasija ARIA                       Tarvastu Taevavõtmete rühm 

Laureen REIAL                        Kalmetu rühm 

Kadri TELLIS                           Halliste rühm 

Liisa SCHNEIDER                   Abja rühm 

Kaisa JAADLA                         Paalalinna rühm 

Miia-Liis PAAL                         Paalalinna rühm 

Eleanor POST                         Paalalinna rühm 

Heili Reena ÕSSO                  Paalalinna rühm 

Melissa LEPIK                         Paistu rühm 

Karmen TUKK                         Paistu rühm 

Kaisa-Liisa LEPA                     Ümera rühm 

Kristiina JÕGI                          Ümera rühm 

Romily SÜLLA                         Ümera rühm 

Kerttu ORGUSAAR                 Ümera rühm 

Merelle MÜÜR                         Võhma rühm 

Liis RANDER                           Võhma rühm 

Eliise JÄRVETAR                    Võhma rühm 

Mia-Marielle KAASLA              Võhma rühm 

HOOLSUSPAEL:

Anete MOZGOVOI                  Ümera rühm 

Camilla Saskia KABUL            Tamme rühm 

Rahel TAFENAU                     Tarvastu Taevavõtmete rühm 

Marta LIIVA                              Paalalinna rühm

HOOLSUSMÄRK:

Johanna Maria Topolev            Kalmetu rühm

Heleriin Laanemäe                   Ümera rühm

Erialamärgid:

AKTIVIST

Anete MOZGOVOI                 Ümera rühm 

Heleriin LAANEMÄE              Ümera rühm 

Kaisa-Liisa LEPA                    Ümera rühm  

Gerli SÜLLA                           Ümera rühm 

Romily SÜLLA                       Ümera rühm 

SPORTLANE

Camilla Saskia KABUL           Tamme rühm 

Kaisa-Liisa LEPA                    Ümera rühm  

Romily SÜLLA                        Ümera rühm

Gerly SÜLLA                           Ümera rühm 

LASKUR

Anete MOZGOVOI                Ümera rühm

MATKAJA

Johanna Maria TOPOLEV      Kalmetu rühm 

Camilla Saskia KABUL           Tamme rühm 

Gerly SÜLLA                           Ümera rühm  

Kaisa-Liisa LEPA                    Ümera rühm 

ESINEJA

 Heleriin LAANEMÄE            Ümera rühm 

Johanna Maria TOPOLEV    Kalmetu rühm 

KOKK

Saskia Camilla KABUL           Tamme rühm 

Anete MOZGOVOI                   Ümera rühm 

Galerii

Sakala maleva Noorte Kotkaste järgu­katsete laager 17.–19. oktoobril 2025

17.-19. oktoobril toimus Sakala maleva Noorte Kotkaste järgu­katsete laager, kus osales üle 45 noorkotka.

Laager algas juba reede õhtul teadmiste täiendamisega – korrati kompassi ja
kaardi kasutamist, orienteerumist ning tutvuti kasarmurutiini ja
-võimalustega.

Laupäeval said täie hooga sisse erinevad 
töötoad, millest pooled viisid läbi 
rühmapealike juhendamisel ja toel Remi, 
Fred, Ako ja Aksel. Jagude sees 
paistsid eriti silma ka Viktor ja Kaspar T., 
kes hoolitsesid korra ja
varustuse eest ning aitasid noorematel 
õigeks ajaks kohale jõuda.

Ennelõunasel ajal keskenduti taimede tundmisele, sõlmedele, tähtpäevadele
ning noorkotkaste rollile julgeoleku struktuuris. Pärast kosutavat
lõunat jätkusid uued töötoad: meditsiin, riviõpe, vormi kandmine ja side.

Õhtusöögi valmistasid Naiskodukaitse liikmed koos kodutütardega – tõeline
meeskonnatöö! Pärast seda said jaod ülesandeks koostada loovaid esitlusi
teemal “Kuidas tutvustada end koolis ja olla märgatav”.

Õhtu möödus tegusalt – mitmed noorkotkad jäid iseseisvalt veel kordama õpitut,
et olla valmis pühapäevasteks järgu tõstmise testideks ja kehalisteks
katseteks.

Rühmapealike silmad lõid särama, nähes noorte indu, soovi ja valmisolekut anda 
endast parim. Järgu tõstmine on ju eelkõige noore enda eesmärk ja uhkus – 
see täpp vormil on teenitud töö  ja pühendumise tulemus!

Aitäh kõigile rühmapealikele ja nende 
abilistele, kelle panus tegi laagri
võimalikuks.
🏅 26 noort said järgu tõstmisel 
positiivse tulemuse!

Tubli töö, noorkotkad! 🦅

Galerii

Noorte Kotkaste Ümera rühm pidas laagrit

 

Noorte Kotkaste Sakala maleva Ümera rühm pidas oma sügislaagri 27.–28. septembril Lilli lasketiirus, kahepäevane laager pakkus noortele nii uusi teadmisi kui ka põnevaid elamusi.

Osalejad õppisid matkamist ja orienteerumist nii päevastes kui ka öistes tingimustes, lisaks harjutati 
lõkke tegemist ning õpiti toitu valmistama.

Noored valmistasid toidu ise, kasutades laagriolukorrale sobivaid vahendeid ja võtteid. Noorematele 
poistele ja tüdrukutele oli see uus kogemus. Vanemad rühmaliikmed said juhendajarolli, nad 
õpetasid noorematele kirveja noa kasutamist.

Üheks kõige põnevamaks tegevuseks kujunes varjualuse meisterdamine. Selles osalesid  kõik poisid 
suure innuga. Harjutati ka erinevate sõlmede tegemist a julgemad otsustasid ööbida omaenda ehitatud 
varjualuste all.

Laager möödus tegusalt ja sõbralikus meeleolus ning pakkus kõigileosalejatele väärt kogemust nii 
looduses toimetulekus, meeskonnatöös kui ka omavalmistatud toidu nautimises.

Rühmadevaheline laskevõistlus 2025

Rühmadevaheline laskevõistlus rändkarikale
5.10.2025
Väluste

Laskevõistlusele oli end üles andnud kuus võistkonda.
Autasustati võistkondlikult ja individuaalselt 
iga harjutuse  kolme parimat.

Võistkondlik

I koht- Linnuse 6 rühm (1083 punkti)
II koht- Karksi mvk Lõuna rühm (975 punkti)
III koht- Staap (871 punkti)
IV koht- Linnuse 7 rühm (859 punkti)
V koht- Karksi mvk Teringi rühm (781 punkti)
VI koht- Ümera (731 punkti)

Individuaalne

30 lasku püstolist H&K USP
I koht- Olev Kookla
II koht- Raivo Roosi
III koht- Hanno Kirschfeldt

30 lasku püstolkuulipildujast m/45B KPIST
I koht- Eero Takk
II koht- Eik Erich Tahk
III koht- Wille Hietanen

30 lasku (100m)
I koht- Guido Riitsalu
II koht- Toomas Taimre
III koht- Arvo Pede

30 lasku (200m)
I koht- Kaido Toomemägi
II koht- Toomas Värva
III koht- Vitalii Melnykovych

30 lasku (300m)
I koht- Harri Mäesalu
II koht- Kalle Kaskla
III koht- Tarmo Joost

Galerii

Noored harjutasid tiimitööd ja omandasid kogemusi võimalikes kriisides toimetulekuks

Septembrikuu viimasel nädalavahetusel oli Väluste laskepolügoon siginat-saginat täis. Õpilased, kelle aineprogrammi kuulub riigikaitse õpetus, kogunesid ühisesse laagrisse, et teooriatundide kõrval ka ühiselt praktilisi harjutusi teha. Sakala maleva teavitustandem koosseisus kaitseliitlane Teas ja kaitseliitlane Priks käisid olukorda kontrollimas välilaagri teisel päeval.

    Hommik on kaunile sügisele kohaselt päiksepaisteline ja värvide all lookas, kuid samas ka hoiatavalt karge. Mööda metsasihti sõites näeme juba eemalt rühmadesse koondunud reipaid lapilisi, kelle õppepäev on ammu hoo sisse saanud. Laagriliste püstitatud jaotelgid on juba ühe öö jagu kaitsetahtega noorukitele ulualust pakkunud ning nüüd käib müttamine vabas looduses. Metsa rüppe on kohale vuranud 250 hakkamist täis noort mitmest erinevast õppeasutusest. Teiste seas on oskusi lihvimas õpilased VIKK-ist, Nõo Reaalgümnaasiumist ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusest.

    Piilume esmalt varjualuse alla, kus jagatakse topograafiateadmisi. Kogu
seltskond kuulab haudvaikuses ja veab kaartidel näpuga järge. Otsustame
uurida, mis toimub päästeteenistuse töötajate õppenurgas. Selgub, et seal
jagatakse tarkusi elanikkonna turvalisuse vallas. Noored saavad proovida
savist lillepotist küttekeha ehitamist, panna kokku portatiivse priimuse
ning vastata viktoriiniküsimustele. Ühises ringis arutletakse selle üle,
kuidas ja kuhu häire korral varjuda ning mida kriiside tarbeks koju varuda.

Ahjaa, olgu siinkohal öeldud, et kogu laagri programm on lahendatud ringõppe formaadis.
See tähendab, et grupid liiguvad ühelt grupitunnilt teisele ning saavad kogeda kõike, mida kor-
raldajatel neile pakkuda on.

    Järgmiseks heidame pilgu loengusse, kus tutvustatakse sõdurivarustust. Kaitseliitlastele
tuttav seljakoti sisu on tekile laiali jaotatud ning iga ese võetakse üksipulgi ette: milleks need
olulised on, milleks ja kuidas neid kasutatakse ja lõpuks ka korrektne pakkimine. Üksiti jagatakse
teadmisteteri metsas edukaks toimetulekuks. Muuhulgas saavad noored teada ka seda, miks ei 
tasu pärast hädalkäimist karuputkega tagumikku pühkida. 

    Meditsiinirühma poole suundudes kuuleme pea kohal ähvardavat vihinat ning näeme harjumus-
pärasest tsiviildroonist oluliselt kepsakamat raudlindusinitaevas piruette tegemas. Ukraina näitel 
on kõigile ilmselge, et need abimehed kuuluvad kaasaegse sõjapidamise juurde nagu lusikas 
pudru sisse ning arvutimängudega trenni teinud väledad sõrmed on riigi turvalisuse seisukohalt 
lausa kulda väärt.

Murul lebava “Annekese” juures askeldab juhendaja, kelle hallata on
hormoonidest pulbitsev noormeestekamp. 
Kunstliku hingamist õpetava
naise suunas lendab vaimukusi nagu 
kuulipildujast. Juhendaja
küsimuse peale, milline on õpilaste arvates 
pumpamiste ja puhumiste suhe,
rebib keegi vastuseks: 
“No väga karm ei tohiks olla!”. Tekib kergelt
ülemeelik elevus, mille summutab 
sekundiga juhendaja kõrgendatud toonil
edastatud käsklus: “Keskenduge!” 
Peale mõnda aega kestnud sunnitud vaikust
julgeb keegi siiski poetada: “Kas sa paned talle keele ka kurku?” Kui
naljad tehtud, suudavad äksi täis noorhärrad end kokku võtta ning ühise
arutelu käigus leitakse, et kõige parem oleks elustamist läbi viia kahe
inimesega.

    Jätame “Annekese” kastesele heinale taevas liuglevaid üksikuid pilvi
imetlema ning ning liigume südame põksudes droonitelgi suunas. Siin oleks
nagu suur legoturniir hoo sisse saanud. Pisematel tiimirakukestel on ees
kohvrid mutrikeste ja poldikestega. Kasutajamanuaalidest saadud info toel
seotakse metall-lehekesi ja propellereid ühtseks tervikuks ning seotakse
väledatele surisejatele turjale elektrimootoreid. Nii sünnivad tavalisest
võimekamad FPV droonid, millega opereerimine nõuab teravat silma ja kiireid
reaktsioone. Üks õpituba läbi viivatest meestest tõmbabki virtuaalsed
piloodiprillid pähe ja saadab masina lendu. Kuna prillid on teleriekraaniga
ühendatud, saavad kõik jälgida sama vaadet, mida näeb piloot. Äkilised
sööstud, surmasõlmed, vabalangemised, pettehaagid... Kõik need sünnivad nii
muljetavaldava kiiruse ja täpsusega, et laagrist fotosid klõpsival Teasel
on drooni kaadrisse püüdmisega tõsine tegu.

Pisut ette lõunapausi jõuame ka välilasketiiru, 
kus tulevased riigikaitsjad karmi pilgu ja
rangete korralduste saatel tulrelvadega tutvust 
teevad.
Tavainimesele võib ju tunduda, et mis seal ikka -
viskad kõhuli, põrutad mõne põmaka ja siis 
vaatad märklaualt, kuidas läks.  Tühjagi! Kõik 
liigutused on paigas ja kindlasse järjekorda pikitud. 
Nende juurde asumine käib valjuhäälsete käskluste
saatel ning mingisugust isetegevuse raasukestki 
siin ei tolereerita. 

Adrenaliinitulvas lapilised kuulevad  rohkem kui korra karmi röögatust: “Näpp päästikult ära!” 
Kui aga lõpuks lubav hõige laskuderahe vallandab ja erutusest pisut värisevate kätega
noored end püsti ajavad, on nende silmades näha sädet, millega võiksjaanilõkke tarvis tuld võtta.

    Ega midagi, laseme tublid laigulised igati väljateenitult naiskodukaitsjate vaaritatud sõdurisuppi sööma 
ning hoiame pöidlaid, et nad oma oskusi vaid rahuajal kasutama peaksid.

Tekst: Üllar Priks
Fotod: Gunnar Teas

Galerii

Kodutütred võistlesid viiendat korda matkamängul "Pruudeni jälgedes".

 

Järjekorras juba viies Kodutütarde võistlusmatk „Pruudeni jälgedes“ leidis sel aastal aset 20. septembril Mulgimaal. Võistlus algas Halliste kooli juurest ja lõppes Karksi-Nuias August Kitzbergi nimelise gümnaasium juures.

Hommikul tundus, et ilm võistlejate poolt ei ole, kuid sellele vaatamata oli seitse 10-14 aastaste kodutütarde  ja üks noorkotkaste neljaliikmelist meeskonda valmis ette võtma umbes 13 kilomeetrise teekonna.

Noorkotkaid esindasid külalised Harju malevast Kose kotkaste rühmast koosseisus Karl Arten Pajusoon, Marti Aaron Pajusoon, Simon Nael, Marten Taidre.

Rajal oli kümme erinevat punkti. Stardis kontrolliti ka varustust. Teekonnal oli vaja pea tööle panna erialamärkidest memoriini lahendades, kus tuli kirja panna kasee, millise erikatsega on tegemist; oli ämblikuvõrk, mis tuli läbida ilma  nööre puudutamata. Kui keegi nööri puudutas, helises kelluke ja kirja läks karistuspunkt. See oli aga võimalik lunastada kätekõverdusi tehes.

Liiklusmärkide punktis pidid noored otsima binokliga metsa peidetud liiklusmärke ja nende nimed kirja panema. Veel oli kaarditundmise punkt, kus pidi kasutama koordinaatide määramise oskuseid, laskmise punktis said noored lasta õhupüssist. Üheks punktis oli vaja tunda Eestit ja panna Eesti kontuurkaardil õige maakonna nimetus õigesse kohta. Puudetundmise punktis pidid võistlejad korjama õigesse ümbrikusse õige puulehe.
Kimmimängu punktis noored üritasid meelde jätta 20 nime, et pärast need enda mälu järgi kirja panna. Üheks punktiks oli ka nimed ja mälestusmärgid, seal pidid nad panema õige inimese või  mälestusmärgi nime õige pildi juurde.
Meeskonnatöö punktis pidid noored lina peal hüpates ja üks lina tõmmates etteantud aja jooksul võimalikult kaugele jõudma. Viimane punkt oli lõpujooks koos väikese takistusrajaga, kus pidi näitama oma võimekust meeskonnatöös. Ühel lõigul oli ka vastutegevus,  kes hoolitsesid selle eest,  et noored oskaksid teel tähelepanelikud olla ja õigel ajal metsa varjuda. Kes piisavalt tähelepanelik ei olnud, pidi loovutama elu.

Seekordne matkamäng oli tähelepanuväärne ka selle poolest, et ükski võistkond ei katkestanud. Järgmisel aastal lähevad kodutütred ja noorkotkad Pruudeni jälgi otsima maikuus.

Tulemused:

I koht: Paalalinna rühm: Marta Liiva, Heili Reena Õsso, Ketriin Animägi, Jete Sala

II koht: Pöial-Liisid: Liisa Reile, Emma Penter, Hanna-Marii Raudsepp, Triin Marleen Taklaja

III koht: Tauno Tilgad (Kuujänesed): Angelia Nicolau Costa, Angeliina Feldveber, Annette-Larissa Piir

Kuujänesed said ka eripreemia vaimuka võistkonna nime eest milleks oli Tauno Tilgad, võistkonna nimi valiti Jakobsoni kooli direktori Tauno Tilk järgi.

Tekst:
Johanna Topolev

Fotod: Kaspar Teas, Gunnar Teas

Galerii

Naiskodukaitse uued liikmed läbisid sõdurioskusi tutvustava kursuse

 

Septembrikuu kolmandal nädalavahetusel kogunesid Harju, Jõgeva, Tallinna, Valga, ja Sakala ringkonna naiskodukaitsjad Sakala malevasse, et läbida naiskodukaitse sõdurioskuste kursus, mis annab igale uuele liikmele esmased sõdurioskused, mis  võimaldavad tal kriisiolukorras tegutseda senisest pädevamalt, ning hulk naiskodukaitsjaid on motiveeritud täiendavalt õppima ja andma oma panuse Kaitseliidu ülesannete täitmisel. 

Juba esimesest hetkest oli tunda elevust ja kerget ärevust – paljude jaoks oli see esimene kord panna selga laiguline vorm, võtta selga kogu varustus ning astuda välja mugavustsoonist. Teooriatunnid Sakala malevas viisid kursuslased sidepidamise, kaardilugemise, relvade tundmise ja varustuse esmaste teadmisteni. 

Kui teooria selge, ootas ees sõit kaitseliidu kastiautos DAF, mis viis kursuslased Väluste harjutusalale. Seal algas tõeline välilaager: kursuslased jagati kahte jakku, valiti jaopealikud ning asuti püstitama jaotelki – see oli esimene proovikivi, mis nõudis koostööd, loovust ja kannatlikkust, seda kõike juba hilisõhtuses hämaruses. Laager püstitatud, koguneti kerghoonesse viimasesse tundi- välioskused. Viimane tund juhatas sisse kuidas ise ja teistega laagriala ja jaotelki jagades toime tulla. Millist riietust valida ja kuidas jaotelgis ööbida, jaotelgi ahjukütmine, valve ja  laagri rutiin ning kateloki kasutamine ja katelokis toidu valmistamine – kõik need tegevused muutsid metsalaagri tõeliseks ellujäämiskooliks ja enamus kursuslasi tegid seda sellisel viisil esimest korda.

Pühapäeva varahommikune vihmahoog ei heidutanud kursuslasi. Laager ärkas varakult, katelokid kolisesid, hommikukohv ja hommikusöök valmis sõbralikus koostöös. Seejärel liikusid kursuslased varjumise ja maskeerimise tundi, kus õpiti kasutama individuaalseid maskeerimisvahendeid. Õpiti, kuidas jääda märkamatuks vastastele ja sulanduda loodusega. Praktilised harjutused maastikul avasid uusi oskusi: kuidas liikuda jaona pidevalt muutuvas looduslikus keskkonnas, milliseid käemärke kasutada, et infot mitteverbaalselt edasi anda.

Kogu kursuse krooniks oli lõpurännak, mille kontrollpunktides tuli näidata sidepidamise oskusi, valmistada katelokil lõunasöök ning püstitada telk ebasoodsates tingimustes. Meeskonnatöö, vastupidavus ja nutikus pandi proovile igas etapis ning sidepunktis edastatud sõnum tekitas kursuslastes arusaamatust ja naerukihinaid. Kõigepealt tuli raadio kokku laduda, siis tuli läbi viia sidekontroll ja seejärel edastama sõnum - „ Heksogeen on urotropiini nitraat“. Keerukas ülesanne sõnumi edastamisel pani kursuslasi parajalt proovile, sõnumi edastamisel võeti appi nato tähestik et korrektne info saaks edasi antud.

Kui kursuslased lõpuks Sakala malevasse tagasi jõudsid, ootas neid soe kohvilaud kringliga ning pidulikult ulatati kätte Sõdurioskuste BVÕ tunnistus – märk sellest, et nad on valmis astuma järgmist sammu naiskodukaitses. 

See nädalavahetus Viljandimaa metsades ei olnud lihtsalt õppus – see oli kursuslastele tõeline eneseületus, mis tekitas huvi ja küsimusi – mis saab edasi? Naiskodukaitse uued liikmed tõestasid, et julgus, koostöö ja tahe õppida viivad sihile ka kõige keerulisemates oludes ning kursuslaste soov on, et edaspidi relvade tundmisele lisaks toimuksid ka laskeharjutused ning kursus ise võiks olla pikem ja põhjalikum.  

Gertu Viiask 

Sõdurioskuste kursuse ülem 

Fotod: Gertu Viiask, Gunnar Teas

Galerii

Karksi malevkonna suvine kohtumine Arvo-Käre talus

23. augustil kogunesid Karksi malevkonna liikmed koos peredega Valgamaale Arvo-Käre tallu, et veeta
ühiselt üks sisukas päev.

Päev algas tutvumisega talu ja piirkonna sõjalise ajalooga. Malevlased said oma silmaga näha II
maailmasõja aegseid kaevikuid ja punkrit. Autentne maastik, kaevikud ja ajaloolised esemed viisid
osalejad mõttes tagasi 1944. aasta lahingupaikadesse.

Lisaks pakuti tegevusi igale vanusele. Proovile sai panna oma osavust nii vibu- kui ka püssilaskmises,
laste lemmikuks kujunes aga kaevikutes seiklemine. Suurima elamuse pakkus ekstreemne sõit
militaarmaastikusõidukiga Kraz, mis suutis läbida ka kõige raskemaid teid ja olusid. Päeva lõpus said
julgemad nautida veel ka sõitu jõe peal.
Karksi malevkonna suvepäev oli täis rõõmu, uusi teadmisi ja elamusi nii suurtele kui väikestele.

Galerii

Tekst ja fotod:
Reet Joosing,
Karksi malevkond