Meedia, nobenäpu ja perenaise laager

Kaisa-Liisa Väli

Paistu rühma kodutütar

Juunikuu viimase nädala lõpus toimus Paistu koolimajas kahepäevane kodutütarde erialalaager.

Alustasime 30. juuni varahommikul. Kõik noored olid rõõmsad, sest saime üle pika aja jälle kokku.

Koolimajja jõudes kraaditi kõiki (see on praegusel ajal kohustuslik) ja pärast seda saadeti noored saali, kus nad said ennast sisse sättida.

Esimesel päeval käisid vanemaid kodutütreid õpetamas Jaak Nilson ja Iiris Prosa.  Jaak Nilson juhendas pildistamist ja fotode töötlemist ning Iiris Prosa rääkis meediast. Nooremaid kodutütreid ootas ees lille meisterdamine ja kokkamine ning see tuli kõigil väga hästi välja.

Õhtul ootas kodutütreid  ees loomingulist lähenemist nõudev väljakutse ja noored üllatasid juhte oma etteastetega. Laager ilma diskota ei ole mingi õige kodutütarde laager ja nii said noored jalga keerutada peaaegu südaööni.

Hommikul pidi pea olema kõigil uute teadmiste omandamiseks värske ja et see ka nii oleks, pugesid noored oma pesadesse.

Hommikul ärkasid enamjaolt kõik juba enne äratust, ent oli ka neid, kes oleks tahtnud terve päeva maha magada. 

Viimase külalisena käis laagris Sille Laks kübekaitseüksusest ja rääkis kokkutulnutele internetiohtudest. Laagris olnud vanemad ja kogenumad kodutütred õpetasid endast noorematele sõlmede tegemist ja seda, kuidas kasutada kompassi.

Lõunasöök söödud, võtsid juhid laagri kokku ning noored pididki oma sõpradega hüvasti jätma. Põrand pühitud, asjad kokku pandud ja sõit kodu poole võis alata.

Oli väga vinge ja õpetlik laager.

Vaata Gunnar Tease tehtud laagrifotosid siit: 

Galerii

Võidutuli 20

Võidutuli jõudis Viljandi valda

Galerii

Kuidas Karolinal läheb?

Käisime Karolinal külas.

Kuidas tal on läinud ja mis veel ees ootab, seda näed videost.

Video

Sakala tuletoojad on ema ja poeg Antonina ja Mihkel Eek.

Mihkel Eek õpib Viljandi Gümnaasiumis 11. klassis. Ta astus noorkotkaste ridadesse 27.05.2011. Temast sai noorkotkas tänu oma emale, kes hakkas noorkotkaste rühmapealikuks 2008 aastal ning eeskujuks olid ka mõlemad vanemad vennad, kes samuti olid noorkotkad. Sellest ajast saati on ta Sakala maleva üks aktiivsemaid noorliikmeid. Noorte Kotkaste organisatsiooni juures paelub teda peamiselt see, et saab teha erinevaid põnevaid tegevusi, mida muidu väga teha ei saa. Näiteks meeldivad talle kanuumatkad, orienteerumisvõistlused, paintball, erinevad rühma, maakonna ja vabariiklikud laagrid. Laagrid on alati põnevad, kuid samas ka õpetlikud. Näiteks on ta rohkem teada saanud riigikaitse tähtsusest ning võimalustest, on õppinud meeskonna tööd tegema, sõlmi ja köietööd, esmaabi, orienteerumist ning erinevaid keerulisi ning vähem keerulisi ülesandeid lahendama. Tal on noorkotkaste II järk. 2018 aastal osales ta võistlusel Mini-Erna ning on võitnud vabariiklike matkavõistlusi, näiteks 2019 aasta Väle-Jänese võistlus Valgamaal ja Mini-Põrgupõhja võistlus Raplamaal. Lisaks on Mihkel esindanud malevat liputoimkonna liikmena maakondlikel pidulikel üritustel. Kogenud noorkotkana abistab ta rühmapealikut rühma ürituste ning laagrite korraldamisel ning läbiviimisel. Lisaks tegeleb Mihkel veel rahvatantsuga Viljandi Gümnaasiumi segarühmas ’’HEBE’’. Ta on käinud kolmel tantsupeol ja ühel võimlemispeol. Talle pakub huvi veel puidu- ja metallitöö, restaureerimine ning keemia. Mihkel on saavutanud keemia olümpiaadil Viljandi voorus II koha. Peale kooli lõpetamist ongi tal plaan minna keemiat edasi õppima.

Kõrgemad tunnustused Noorte Kotkaste organisatsioonis:

• 2017 – Peavanema tänukiri

• 2018 – Eeskujuliku noorkotka märk

• 2019 – Noorte Kotkaste teenetekiri

Antonina alustas Noorte Kotkaste rühma moodustamist juba 2007 aastal ning 26.05.2008 kinnitati ta käskkirjaga Nutikate Rebaste rühmapealikuks. Nutikad Rebased on peamiselt Paistu kooli noortest koosnev noorkotkaste rühm. Antonina on öelnud, et tema tegutsemist noorkotkaste rühmapealikuna on kindlasti kergemaks teinud see, et ta enda poisid olid organisatsiooni tegevustest väga huvitatud ning palju tuge sai ta teiste laste vanematelt. Põhjusel, et Antonina on ka ise väga seiklushuviline, siis sai ta läbi organisatsiooni palju põnevaid koolitusi ning kogemusi. Noorte Kotkaste organisatsiooni tugevuseks peab ta tugevat süsteemi, mis aitab tal oma tegevusi planeerida ja teostada. Kõik koostöö- ja arenguvõimalused on loodud – tuleb ainult ise tegutseda!

Ta on noortejuhina õppinud, kuidas luua ühtne meeskond, kuidas oma tegevusi ja aega planeerida, kuidas lapsevanemaid kaasata ja palju muud. Kõige enam rõõmustab ta selle üle, et ta näeb igapäevaselt kui loovad ja iseseisva mõtlemisega meie noored tegelikult on. Tuleb neid ainult usaldada ja neile tegutsemise võimalusi anda.

Antonina töötab Paistu koolis õpetajana ning Paistu Rahvamajas käsitööringi juhendajana. Lisaks sellele on ta ettevõtja. Pereettevõttes kasvatavad nad metsapuutaimi, millega annavad oma panuse metsade taastamisele. Üle kümne aasta on ta tantsinud Paistu naisrühmas ,,Anna Minna’’. Hobideks on veel maalimine ja matkamine. Viimast õnneks saab ta noorkotkaste tegevustes palju teha. Kõigele eelnevale lisaks otsustas Antonina minna ka edasi õppima Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse Kogukonnaharidust ja huvitegevust. Selle üle on ta eriti uhke, sest TÜVKA-s on omaette vaim, millest peaks tema arvates kõik osa saama.

Suurimateks saavutusteks peab Antonina seda, et tema enda pojad, kellest kaks on vanuse tõttu noorkotkaste organisatsioonist lahkunud, kuid endiselt panustavad noorkotkaste rühma tegevuste korraldamisel ning läbi viimisel. Lisaks on suureks toeks ka pere isa Jüri, kes on Sakala maleva Nutikate Rebaste rühma toetajaliige. Äärmiselt uhke on ta selle üle, et tema rühmast on sirgunud tänaseks väga palju iseseisvaid ning kindlameelseid noormehi ning endiselt on tal võimalus anda panus uute vahvate ja särasilmsete noorkotkaste ellu panustada.

Kõrgemad Noorte Kotkaste tunnustused:

2009 – Teenetekiri

2011 – Teenetemärk

2016 – Teeneteristi III klass

Maakaitse päeva sel aastal ei toimu vaid tuli liigub marsruudil Tallinn – Suure-jaani – Viljandi (ratsamonument) – Karksi-Nuia

25 aastat Naiskodukaitse Sakala ringkonna taasasutamisest.

1995. aasta 8. juunil avaldas Kaitseliidu Sakala malev koos Viljandi Naisliiduga maakonna ajalehes „Sakala“ kuulutuse, milles kutsuti aktiivseid ja ettevõtlikke naisi aadressil Jakobsoni tänav 14 (praegune Villa Dolly) liituma Naiskodukaitsega. Kuulutuse peale tuli kohale kümmekond naist. Suurem osa neist lahkus kohe, kui nad kuulsid, et see on vabatahtlik organisatsioon, kus töötasu ei maksta. Alles jäi neli vabatahtlikku naist, kes soovisid Naiskodukaitsesse tegevliikmeteks astuda. Nendeks olid Riina Kängsepp, Katrin Kivistik, Astrid Toomel ja Helju Jaska. Samal päeval alustati juba ka aktiivse tegutsemisega.

Tänasest on selleks möödas 20 aastat. Taasasutatud Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaiseks sai Riina Kängsepp ning aseesinaiseks Katrin Kivistik. Aktiivselt on tegutsetud kõik vahepealsed aastad ning tänasel päeval kuulub toimekasse seltskonda 130 liiget. Tähtsa juubeli puhul said algatajaliikmed tänutäheks Naiskodukaitse rinnamärgid.

Vaata videot

Parameedikute erialakurus

Parameedikute erialakursuse esimene nädalavahetus.

Galerii

Täna 30 aastat tagasi taasasutati Kaitseliidu Sakala malev

Heiki Raudla "Kaitseliidu Sakala malev 100" 

20. veebruaril 1990 peeti Viljandimaa Kaitseliidu asutamiskoosolek Viljandi KEK-i ruumes. Osa võtsid 15 taastajat ja kaks külalist. Samas kirjutasid nad avalduse Kaitseliitu astumiseks: Hans Zemesch, Viktor Udaltsov, Andrus Pikkur, Mart Aasna, Elmo Poolak, Tarmo Evert, Ants Saul, Ago Truu, Emil Alesma, Eino Tuuling, Heldur Vahenurm, Tõnis Läänesaar, Meelis Õispuu, Mati Kärme ja Enno Aonurm. Otsutati hakata mehi värbama. Ei võetud NLKP liikmeid. Kaitseliitu astuja pidi loovutama Vene sõjaväepileti.
Teine koosolek toimus 5. märtsil 1990, osavõtjaid oli 23. Moodustati Viljandi linna algatusrühm ja otsustati saata viis meest Tallinna julgestama Eesti Kongressi, mis oli valitud 24. veebruaril 1990. Võeti vastu uusi liikmeid. Viljandi algatusrühma juhiks määrati Tarmo Evert.
Karksis kirjutasid mehed esimesed avaldused Kaitseliitu juba 9. veebruaril  1990, 29. märtsil 1990 astusid Kaitseliitu Tarvastu mehed, kevadel liitus Põltsamaa, kus 5.aprillil 1990 toimus asutamiskoosolek.
Eesti Kaitseliitu polnud olemas, olid üksikud malevad, nagu oli olnud ka 1917. aasta sügisel.
26. märtsil 1990 oli taas suurem kokkusaamine Viljandi kutsekeskkoolis  nr 9. Taas olid uued astujad, nüüd kokku juba 50.
Sakala maleva põhikiri võeti vastu maleva keskkogu koosolekul 11. aprillil.  1990. aasta lõpuks oli Sakala malevas 259 kaitseliitlast.

Fotol on taasasutatud Kaitseliidu Sakala maleva esimesi üritusi 1990-ndate aastate alguses. Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine rivistusega. Vasakult esimene on malevapealik leitnant Karla Tuim.

Foto: ajalugu.kaitseliit.ee

Sakala kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad toetavad Lilli piiripunktis politseinikke

Eda Kivisild

Lilli piiripunkt on üks neist Lõuna-Eesti paikadest, kust on võimalik sõita Lätist Eestisse ja vastupidi. Teised Viljandimaa ühendusteed Lätiga on suletud.

Lillist pääsevad läbi kõik sõidukid. Eestist Lätti sõitjatel piiranguid pole, kuid Lätist tulijad kontrollitakse.

"Põhiline liiklus toimub päeval, täna kella 17-ks on siit läbi läinud üle kümne sõiduki," ütles naiskodukaitsja Ebe Õnne, kes valvas reedel piiri  koos kaitseliitlase Meelis Haniotiga. "Öösel on aga väga rahulik". 

Piirivalvajatele on kohapeale toodud soojak, kus politsenikud saavad ka andmeid kontrollida.  

Läti poolt tulebki üks Läti numbrimärkidega must kaubik ja juhi eesmärk on jõuda Viljandisse. Ebe Õnne ja politseinikud käivad paberitega kaubiku ja soojaku vahet ning juhil lubatakse edasi sõita. Suhtlus lõunanaabritega toimub vene ja inglise keeles.

"On ka neid, kes käivad Lätist Eestisse tööle," sõnab Meelis Haniott. "Eesti riik seda võimalust eriolukorra ajal ära kaotanud pole."

Reedel käisid mehitatud  piiripunkti uudistamas ka Valmiera kohaliku ajalehe  ajakirjanikud.

"Nad tulid  meie juurde rääkima ja pildistama," märgib Õnne."Läti pool piirivalvet ei ole ja eks nad imestasid selle üle ka."

Peale ajakirjanike oli Läti poolel veel neid, kes suletud piiri vastu huvi üles näitasid. Eestisse juttu ajama nad siiski ei tulnud.  

Eriolukord kestab.

Fotod

VOLi esimees ja Sakala maleva pealik kutsusid vastuvõtule Karksi-Nuia

Eda Kivisild, fotod: Gunnar Teas


Pühapäeval 23. veebruaril korraldasid Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Alar Karu ja Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud vastuvõtu Karksi-Nuia kultuurikeskuses.
Alar Karu kõneles eesti keelest ja meelest. Ta sõnas, et sada aastat tagasi hakati Tartu ülikoolis õpetama eesti keeles. Täna vaieldakse, kas eesti keeles saab teadust teha. 
Karu andis üle ka Viljandimaa vapimärgi. Sel aastal pälvis selle kunstnik Aate-Heli Õun. 
Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus kõneles Kaitseliidu fenomenist ja lausus, et need, kes Kaitseliitu ei kuulu, ei pruugi sellest nähtusest aru saada.
Pärast kõne kutsus pealik lavale Martin Lingi ja kinnitas tema õlgadele leitnandi pagunid.
Maleva vapimärgi sai aasta kaitseliitlane Meelis Eelmaa.
Kaitseliidu II klassi teenetemedal anti üle Lauri Topolevile.
Kontsert-aktusel esinesid rahvatantsurühm "Samm sassis",  Priit Oks ja kandlemängija Heidi Öövel ning Viljandist pärit lauljad Stefan Airapetjan ja Eleryn Tiit, keda saatis Vändrast pärit kitarrist  Frederik Küüts.


Vaata vastuvõttu siit: Galerii

Viljandi pidutses Eesti sünnipäeval

Eda Kivisild, fotod: Gunnar Teas

Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva tähistamine algas kohtumaja juures. Lauldi hümni, linnapea Madis Timpson luges ette manifesti kõigile Eestimaa rahvastele ning pärast Eesti lipu laulmist mindi rivis Laidoneri mälestusmärgi juurde.

Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus andis üle auastmed ja ergutused.
Kella 14-st algas lauluväljakul perepäev ning kell 15.30 tuli sinna ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Ergutused said:
Kaitseliidu teenetemedal, 2. klass
Lauri Topolev

Kaitseliidu ülema tänukiri
Andres Lapp
Andris Sild

Kaitseliidu Sakala maleva rinnamärk
Reigo Lillemäe
Ardo Koitla
Jarno Kipp
Risto Toobal
Agno Teinveld
Leho Lepalo
Peeter Sinimets
Ats Tarto
Andre Kalm
Inger Stanko
Vootele Saatmann

Kaitseliidu Sakala maleva pealiku tänukiri  ja  meene
Arvi Roosi
Alar Pajusalu
Madis Mikkor
Igor Esajas
Sven Raudsepp
Ailar Krüger
Frank Tiisler
Merle Murka
Ly Sova
Moonika Pärna
Antonina Eek
Raul Astel
Olev Luik
Merike Nõumees
Taivar Riiga(Riga)

Loretta Silm
Kaisa-Liisa Väli
Ketely Ždanov
Marja KIRSS
Remi Zieds
Karl Ilves
Georg Teiter
Hannes Tammets
Mart Kändma
Tõnn Alas
Mairold Luik
Raul Pinsel
Mikk Pinsel
Oskar Lind
Bruno Pugal
Jürgen Aas
Vaiko Juur

Vaata ülevaadet pidupäevast siit:  Galerii

Karksi malevkond võttis möödunud aasta kokku

Eda Kivisild, fotod: Gunnar Teas

Laupäeval, 15. veebruaril kogunesid Karksi malevkonna liikmed iga-aastasele üldkoosolekule. 
Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus rääkis kokkutulnutele Kaitseliidu tulevikusuundadest. 
Karksi malevkonna tegemisest aasta jooksul andis ülevaate malevkonna pealik Ervin Tamberg, noorte tegevusest kõnelesid Enno Teiter ja Raul Astel ning Naiskodukaitse Karksi jaoskonna aastast rääkis Kai Kannistu.
Revisjonikomisjoni aruande tõi kuulajateni Katrin Kivistik. Ta märkis, et suurim probleem kaitseliitlaste hulgas on liikmemaksu tasumine. Kokkuvõttes jäi komisjon malevkonna tegemistega rahule.
Üldkoosolekul kuulutas pealik välja ka Karksi malevkonna aasta noorkaitseliitlase. Selle tiitli sai Germo Malmre.  

Karksi malevkonna koosoleku pilte näeb siit:

Galerii

Kärstna lahingumängus võidutsesid Kuujäneste rühma kodutütred ja Ümera noorkotkad

Eda Kivisild, Fotod: Gunnar Teas

15. veebruaril leidis Kärstnas aset lahingumäng 7-11-aastastele noorkotkastele ja kodutütardele, mille võitsid Kuujäneste II kodutütred ja Ümera I noorkotkad.

Tänavu otsis kontrollpunkte kuus noorkotkaste ja kaheksa kodutütarde võistkonda.
"Sel aastal oli võistlus korraldatud teistmoodi," ütles Sakala ringkonna kodutütarde instruktor Tiina Ott. "Kõik võistkonnad startisid üheaegselt. Neil oli kaasas kaardid, kus olid märgitud kontrollpunktid ja võistlejad said ise valida, millises järjekorras nad kontrollpunktid läbivad."
Kahekümne kontrollpunkti läbimiseks oli aega neli tundi. Enamus punktides pidi võistkond end  registreerima elektrooniliselt, kaheksas punktis olid ka ülesanded, millega oli võimalik teenida lisapunkte.
Tuli visata täpsust, juhendada kaaslast, kel olid silmad kinni seotud, mõõta pikkust, kasutades oma käsi,tunda käbisid.
"Esimesele kolmele võistkonnale on meil sellel aastal ka uued medalid," lausus Ott.
Kärstna lahingumängu algataja on Priit Silla, kes viis esimese lahingumängu läbi 1993. aastal. Sel aastal toimus võistlus 28. korda.
Kärstna lahingumäng on 1919. aasta jaanuaris aset leidnud  lahingu mälestuseks, mille tulemusena peatati vaenlase, Vene 49. kütirügemendi liikumine Viljandi poole.

Vaata Kärstna lahingumängu pilte siit:  Galerii

Tartu rahu 100 Kolga-Jaanis

Tartu rahu aastapäeva tähistamine on Kolga-Jaanis muutunud traditsiooniks

Eda Kivisild

2. veebruaril tähistati ka Kolga-Jaanis Tartu rahu 100. aastapäeva. Seda korraldab juba aastaid Kolga-Jaani mees Hovard Nurme.
Sakala ringkonna naiskodukaitsja Margit Rei ütles, et aastapäeva pidamine oli tore. "Rahvast oli palju, Kolga-Jaani naisseltsi naised olid katnud toidulaua nii, et see oli lookas."
Oli ka kauneid ja huvitavaid etteasteid.
Rei lisas, et Tartu  rahu aastapäeva tähistamine sellisena on väga armas.
"Suurepärane, et eestvedajal on jaksu ja soovi seda ikka ja jälle korraldada. See oli meeldiv pärastlõuna meeldivas seltskonnas."


Vaata Tartu rahu tähistamist Kolga-Jaanis siit: Galerii
Fotod:Gunnar  Teas