Korrakaitserühma õppus.

Maarika Õmblus / Üllar Priks

Juuli lõpus toimus Põhja-Sakala vallas, Kootsi külas asuvas Kantrioja
talus uutest teadmistest ning kogemustest pungil Korrakaitserühma kahepäevane õppus.

Sissejuhatuseks rääkis Meelis Eelmaa koostööteemast piiripunktiga ning
meenutas kokkutulnutele Eesti-Vene piiri ajalugu alates Jüriöö ülestõusust
kuni Eesti piirivalve taasloomiseni 1994. aastal. Peale loengut saadi
üksteisega lähemalt tuttavaks läbi lõbusate seltskondlike mängude. Töötati
gruppides ning muu seas mängiti paberil, mänguautode ning nukkudega läbi ka
mai kuus toimunud Rebase õppus, mille raames harjutati tee tõkestamist
kindlatel lõikudel. Ikka selleks, et asjaosalistele kõik puust ja punaseks
teha.

Edasises situatsioonimängus matkiti auto läbiotsimist. Mis siis ikkagi
saab, kui ei alluta kaitseliitlase korraldustele? Õppusele tulnud kogesid
igatahes nii koostööd kui kangekaelset vastuhakku. Sai nalja ning leiti ka
ohtlikke relvi.

Päeva võttis kokku orienteerumine, mille tulemusena nii mõnigi osaleja
tõdes, et on aeg trenni tegema hakata. Peava elamused ja kogemused võeti
kokku vabas vormis saunatades ja grilli ümber istudes.

Teise päeva hommikut alustas loenguga suhtlemisest, suhtlemisoskusest ning
empaatiavõimest politseinik Rauno Loit Tallinna kesklinna jaoskonnast. Tema
tähtsaim sõnum kuulajaile oli, et kurikaelale tuleb anda ainult konkreetsed
käsklused ning olla parasjagu domineeriv.

Aastast 2010 haldab meie riigi piire Politsei- ja Piirivalveamet ning
Kaitseliidu rolliks on vajadusel piiril abiks olla.


Fotod

Kodutütarde 30.aastapäev.

Maarja Õmblus
Kodutütar
Tarvastu Taevavõtme rühm

15.juulil, toimus Sakala keskuses Sakala maleva kodutütarde 30.aastapäev. 
Kõik uued tüdrukud, kes soovisid saada kodutütardeks, andsid pidulikult vande. 
Kodutütred, kes on selle aasta jooksul olnud kõige aktiivsemad, said tänukirja. 
Tänati ka noortejuhte suure töö ja vaeva eest. 
Peale ametlikku osa pakuti soolaseid suupisteid ja torti.

Galerii

Maakaitsepäev 2019

Kaitseliidu Sakala malev, koostöös partneritega tähistas Viljandi lauluväljakul maakaitsepäeva. 
Päev algas pärgade asetamisega. Seejärel said huvilised uudistada kaitseliidu, politsei ja päästeameti tehnikat. Oma tegemisi tutvustasid naiskodukaitsjad, noorkotkad, kodutütred, ning maanteeamet.

Külalistele pakuti pannkooke ning muusikalist 
meelelahutust pakkus ansambel Lõõtsavägilased.

Kaitseliidu rivistusel jagas maleva pealik Andrus Tiitus 
eesrindlikumatele võitlejatele medaleid ja tunnustusi. 

Omavalitsuste esindajatele ning kõigile soovijatele anti 
üle võidutuli.

Galerii

Järvekülje karikas

25. mail toimusid Kaitseliidu Sakala maleva noorte 
laskevõistlused.
Omavahel võtsid mõõtu noorkotkad, kodutütred ja Viljandi 
spordikooli laskurid. Võistlust viidi läbi esimest korda, 
kuid maleva pealik major Andres Tiitus avaldas lootust, 
et ettevõtmisest saab tore traditsioon.

Lasketäpsus võisteldi meeskondlikus kui individuaalarvestuses. 
Esimesed kolm võistkonda auhinnati medalitega ning 
võitjatiimi ootas  ka karikas.
Individuaalkategooria parim oli Mei-Bret Isotamm 372 punktiga 
ning tema sai auhinnaks Vambola Järvekülje-nimelise hõbedase 
paberinoa.

Noortevõistluse idee autor ja Vambola vennapoeg 
Erki Järvekülg meenutas:
“Mõte tuli sellest, et onu nuga seisis mul juba aastaid 
riiulis. Mõtlesin, mis ta ikka niisama seisab, las teenib 
oma eesmärki.” 
Hinnalise meene võitis Vambola 1939. aastal, kui ta sai linna 
koolidevahelisel laskevõistlusel kolmanda koha. 
Toona pani auhinna välja Naiskodukaitse.

Artikkel 10.06.1939 "Oma Maa"

Noorkaitseliitlased ja noorkotkad võistlesid laskmises.
Pühapäeval toimus laskewõistlus noorkaitseliitlastele ja noorkotkastele. 
Laskmine toimus wäikekaliibrilisest püssist ja siin tüli esikohale 
A. Laks - 261s.- õppurüksikrühm, 
2) E. Mädasson. 254 s.  Noorkotkaste ..Wälgu" rühm. 
3) H. PeetS, 254 s.  Põltsamaa malewk. Side rühm. 
4) H. Kooriks, 258 s.  Noorkotkaste «Wälgu" rühm. 
5) H. Wares, 245 s.  õppurrühm. 
Möödunud aastaga võrreldes on lasketase noorkotkaste ja noorkaitseliitlaste keskel 
tublisti tõusnud. 
10 varem laskuri keskmine tase oli 245. mis on korduvalt kõrgem eelmisel aastal 
saavutatud tagajärjest.
Wõistlusest võttis osa 31 noort laskurit. 

Galerii

Avatud uste päev 19

02 06 2019

Vaata pilte galeriist

Lahtiste uste päev Kaitseliidu Sakala malevas andis põhjust minna ja vaadata, mis elu kõrge aiaga piiratud alal elatakse.

Autor: Kaie Mölter, Sakala

https://sakala.postimees.ee/6697750/varavad-lahti-tokkepuud-tostetud-rahvas-voorib-sisse-valja

Väravast siseneja sai kõigepealt endale kaardi, millele hakata punktide läbimise kohta templeid koguma. Lastele pakuti kommi, õhupalli ja helkurit, meeneks võis saada veel pastapliiatsi või mahuka raamatu «Kaitseliidu Sakala malev 100». 

Esimene punkt hoones tutvustas sidevahendeid. Hoolimata raadioside võidukäigust, kasutatakse metsas ka traadiga telefone. Sidespetsialist Agris Linnaste tutvustas sidevahendeid ja võttis vastu saabuvaid kõnesid.  Nimelt oli ülesanne töökorda seada kõrvallaual olev telefon ning selle abil võtta sidespetsialistiga ühendust. 

«Tere! Minu nimi on Markus,» teatas natuke ehmunud häälega poiss, kui selgus, et side on saavutatud. Neljateistaastane noormees ütles, et telefoni kokkupanek läks tal üsna kiiresti, sest oli teinud seda ka juba varem, ühes noorkotkaste laagris.

Naiskodukaitsjad võtsid saabuvaid külalisi vastu näitusetoas. Karksi-Nuia jaoskonna naiste koostatud väjapanek meenetest, vormides ja varustusest tutvustas 90-aastase Naiskodukaitse tegevust.

Näitusetoas sai täita ka testi «Milline naiskodukaitsja oleksid sina?», mille abil selgus, milline erialavaldkond täitjale kõige paremini sobib: kas meditsiin, toitlustamine, laotöö või hoopis miski muu.

Meditsiinitube oli kontrollpunktide reas lausa kaks. Esimese uksel rippus silt «Siseneda kutsumisel», kuid teise ruumi uks seisis pärani lahti ning sinna võis astuda igaüks igal ajahetkel. Esimeses toas seoti haavu ja anti esmaabi. Teises toas tutvustas Igor Esajas esmaabipauna sisu ja rääkis, milleks ühte või teist vahendit kasutataks. Paunast leiab alati abi ka peavalu, kõhulahtisuse ning allergiajuhtumi korral.

Punktis number viis tutvustati Naiskodukaitse loodud äppi «Ole valmis!». Naiskodukaitse Viljandi jaoskonna juhataja Daniela Erit selgitas, et selles on hõlpsasti leitavad vajalikud telefoninumbrid, kui satutakse tavatusse olukorda. Näiteks, kui on vaja teatada hukkunud metsloomast või saada abi mürgitusjuhtumi korral, ka on selles koduse kriisivaru nimekiri. «Äpp on tasuta ja kui see on alla laaditud, töötab see ka ilma internetiühenduseta,» ütles Erit.

Hoone taga õuemurule laotatud sõdurivarustust võis igaüks selga proovida. Proovida soovisid siiski enamasti tugevama kehaehitusega poisid, sest kuulivest ja täidetud seljakott kaalusid paarkümmend kilo. Kahe auto vahele jäi üks võimalik sõduri magamisase ning  tuulevarju võis pugeda ahjuga telki, millesse mahub magama terve jagu ehk 8–12 meest.  

Õhupüssilaskuritel oli täna täpne käsi. Noorteinstruktor Henri Paavo seadis uue laskuri tarvis märklaudu ning rääkis, et tugevat tuult arvestades on tabavusprotsent eriti hea, sest mitu korda juhtus nii, et tabatud oleks justkui kahte märki korraga, sest kate langes ka kõrvalseisvalt märklaualt. 

Poistele pakkus põnevust ka paintball. Üks nooremaid värvikuuliga täpsuslaskureid oli kolmeaastane Karl Joosep. Tema suunatud relvast läratasid rohelised plekid taamal seisva figuuri pihta. Instruktori sülest isa sülle tagasi pugenud poisi nägu säras õnnest. «Isal on ka uhke tunne, kui poeg juba esimesel korral end nii täpse käega näitab,» ei varjanud isa Lauri Topolev oma heameelt. Ta on ka ise kaitseliitlane ning värviliste kuulidega laskeharjutusi läbinud. Instruktoriga paintball'irajale saatis ta aga oma vanema, 11-aastase poja Sten Mattiase. 

Viimane tegevus enne sõdurisupi söömist ja pannkoogiga maiustamist oli sõit haavatute veoks mõeldud eriotstarbelises veoautos, kuhu mahub neli haavatut, meditsiinitöötaja ja autojuht. 

Kel oli õnnestunud osaluskaardile igast punktist tempel koguda, nende vahel loositi välja Kaitseliidu Sakala maleva meeneid.

Noored Kotkad 89

Tänavu 27. mai 89 aastaseks saanud Noorte Kotkaste Sakala malev tähistas aastapäeva Kesklinna kooli aulas. 
Noorte Kotkaste Sakala maleva pealik oli kutsunud tähtpäevale organisatsiooni liikmed ning toetajad. 
Suur sündmusi millega eelneva aasta jooksul Sakalas poisid on tegelenud on palju. Märkimisväärne neist esikohad üle-eestiliselt spordilaagrist ning mini-põrgupõhjal võistluse esikoht. Noored kotkad arendab poiste vaimseid ja füüsilisi võimeid, metsas hakkama saamist ning peamine olema aus ja eeskujulik riigikaitsja. 
 Noorte Kotkaste malevapealik Riho Rei tänas kõiki kohalolijaid:"Suured tänud noortele kotkastele, kes on oma aja panustanud ning ka edukalt osalenud võistlustel. Suur tänu teile pühendumise eest! Samuti tänan meie noortejuhte, kes on eeskujuks ning toetavad kotkaid. Peame olema heal tasemel et õigustada lapsevanematele toomast oma kallima vara meie hoolde."
Aastapäeva oluliseks osaks on ka tänu/ tunnustuste jagamine ning uute liikmete tõotuse andmine. 
Sakala maleva Noorte Kotkaste Sakala maleva pealik andis üle tublimatele tänukirjad, teenetekirjad ning hoolsuspaelad.Tunnustati ka noortejuhte ja toetajaid malevapealik tänukirjaga.

Galerii

Rootsi suursaadik külas KL Sakala malevas

Viljandi maakonnas oli kolmepäevasel visiidil Rootsi suursaadik Mikael
Eriksson.
Ringkäigul on Erikssoni saatmas saatkonna esimene sekretär Linda Nilsson ning
kaitseatašee Mathias Järvare. Täna oli suursaadik külas Kaitseliidu Sakala
malevas,kus major Andrus Tiitus tutvustas Sakala malevat ning tegi
külalistele ringkäigu.

Noorte laager

Ühel laupäeva hilisõhtul oli Ruunaraipe metsades kõvasti sagimist. Sakala
maleva noorte patrull-laagris täideti luureülesannet, mille raames tuli
tõrjuda vaenlast ning päästa vangi langenud laagriülem. Rünnakute käigus
võeti neli vangi, kuid vastase autot rünnates lasid omad laagriülema maha
ning kaotasid. Kuigi operatsioon ebaõnnestus, said noored palju uusi oskusi
ning väärt kogemuse.
Kodutütarde ja noorkotkaste sõprusrühmade ühislaager toob korraldajate
sõnul noored kodust ja nutimaailmast välja. Ühiste tegemiste käigus
omandatakse teadmisi topograafia ja looduses ellujäämise kohta.
Laagriprogrammis on palju mängulisust ning lapsed pannakse omavahel
suhtlema. Õhtuse luureülesande eesmärgiks oli kinnistada päeval õpitut –
kuidas vaikselt pimedas liikuda ning kuidas signaalmärguandeid ja
sidevahendeid kasutada.

Laagris osalesid noored vanuses 7 – 17 eluaastat. Pimedas metsas said
luuretegevust proovida 11-aastased ning vanemad. Laagrisse registreerus
ühtekokku 93 noort, kohale jõudis neist 63. Tegu on jätkuga möödunud
sügisel toimunud ühislaagrile ning selle korraldamiseks taotleti raha
isamaalise hariduse programmist.

Autor: - Üllar Priks

Fotod: Jarmo Malmre ja Eneli Sepp.