7. august 2022

Naiskodukaitsjad kinkisid oma esimesele esinaisele mälestuspingi


Laupäeval, 6. augustil oli Mustla külje all Kitsi-Tamme talu hoov täis külalisi ja pidulikku elevust, sest sel päeval möödus 150 aastat Naiskodukaitse esimese esinaise Mari Raamoti sünnist. Ümmarguse tähtpäeva puhul avas tänutäheks tema teenete eest ja tema mälestuse au sees hoidmiseks Naiskodukaitse Sakala ringkond koostöös Viljandi vallaga mälestuspingi ja infotahvli.

Piduliku sündmuse avasid Märt Tombi pillilood ning seejärel luges Mari Raamoti mälestusi ette Ugala näitlejanna Terje Pennie, kes kümne aasta eest mängis peaosa Raamoti elust sündinud lavaloos.

Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming tõdes, et Naiskodukaitsel on hirmsasti vedanud, et meil on olemas Mari Raamot, kel oli võimalik sirguda harituks naiseks. „Igal organisatsioonil on lihtsam areneda, kui on olemas tugevad traditsioonid ja inimesed, keda kangelaseks pidada. Mari Raamot on see kangelane, kellest kuulevad kõik naiskodukaitsjad,” ütles Tooming ja lisas, et organisatsioon räägib uhkusega oma ajaloost ja vaatab kindlameelselt tulevikku. „Püüd olla oma ajast ees, olla teerajajad – sarnased jooned on naiskodukaitsjatel ka praegu!”

Tooming tunnustas Sakala ringkonda selle eest, et nii-öelda altpoolt tulnud initsiatiivid on ellu viidud. Näiteks on palju aastaid peetud Mari Raamoti mälestuseks rattaretke ning loodud mälestuspink.

„Meil on kaks aastat olnud rasket perioodi, mil tuleb leida igapäevakriisidele lahendusi. Lisaks tuleb tegelda paljude uute liitujatega. Selle kõrval aga suudate hoida fookuses pikaajalisi perspektiive. Aitäh teile, Sakala naised, olen teile väga-väga tänulik!” ütles Tooming.

Esinaine mõtiskles, et igas naiskodukaitsjas on tükike Mari Raamotit ning nüüd saab igaüks tulla ja istuda peaaegu et iseenda pingile.

„Mari Raamot oli tõeliselt suur naine selle kõige paremas tähenduses. Ta oli ema, abikaasa ja ühiskonnategelane ja on imetlusväärne, kuidas ta suutis päästa oma pere kahel korral vangistusest,” ütles Sakala maleva vastne pealik major Andres Sarits.

Viljandi abivallavanem Irma Väre pööras oma tervituskõnes pilgu minevikku ning imetles toonaseid taluperemehi, kes hoolimata raskest elust leidsid, et on väga oluline saata oma lapsed kooli haridust omandama. „Mari Raamot leidis võimaluse, kuhu anda oma hing ja käsi ning luua Naiskodukaitse. Ta on suur eeskuju, aga selleks ei saada niisama, me peame sellest oma lastele rääkima. Tema elulugu on sama põnev kui seiklusjutt,” arutles ta ning tunnustas kogukonda ajaloo tähtsaks pidamise eest.

Sakala ringkonna esinaine Jane Koitlepp tänas kõiki, kes on mälestuspingi rajamisse panustanud. „Suur-suur tänu Tarvastu jaoskonna naistele, kes tulid sellele mõttele ning on siin talus ka Mulgi peremänge korraldanud! Olen tänulik Vika Ziedsile, kes on korraldanud pingi toetuseks loteriisid ning neile, kes on selleks asju meisterdanud! See kõik on lihtsalt nii võimas!” lausus Koitlepp ja lisas: „Meil on ka sellega vedanud, et meil on Ugalas olemas oma Mari Raamot, sest minu jaoks ongi Terje Pennie see õige Mari Raamot!”

Vahepeal möllama kippunud tugevad tuulehood ja vihmavalangu peletas oma esinemisega eemale just selleks sündmuseks kogunenud 12-liikmeline Sakala ringkonna projektikoor Esta Kivisilla juhatusel. Kauneid ajaloolisi helesiniseid kleite kandnud naised esitasid palad „Laula, kuni elad”, „Meil aiaäärne tänavas” ja „Nii vaikseks kõik on jäänud”. Tarvastu gümnaasiumi rahvatantsurühm (juhendaja Kersti Vunder” kandis ette „Mu meelen kuldne kodukotus” ja „Siia laotan südame”.

Mari Raamoti mälestuspingi valmistas kodutütar Alexsandra Mutsu kavandi alusel sepp Tõnis Salong Mulgi sepikojast.

MARI RAAMOT

  • Mari Raamot (sünninimi Tamm) sündis 6. augustil 1872 Viljandimaal Kitsi-Tamme talus ning suri 12. märts 1966 New Yorgis.
  • Õppis Viljandis Lilli Suburgi tütarlastekoolis, seejärel Königsbergis, hiljem ka Kielis ja Leipzigis kodumajandust ning tegutses koduõpetajana Peterburis ja Tuula kubermangus.
  • Oli lühemat aega Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas Eesti Aleksandrikooli õpetaja, rajas koos agronoomist ja poliitikust abikaasa Jaan Raamotiga Tartu lähedale Raadi valda Sahkapuu tallu esimese Eesti tütarlaste põllutöö- ja majapidamiskooli ning juhatas seda kuni kooli sulgemiseni 1918. aastal, valmistades ette 265 haritud noort perenaist.
  • Esimese Saksa okupatsiooni ajal 1918 ta vangistati. Hiljem oli Eesti Punase Risti Peavalitsuse liige ja korjandusosakonna juhataja, üks Noorte Naiste Kristliku Ühingu asutajaid ja esinaine, Naiskodukaitse asutajaid ja esinaine 1927–1936, kodutütarde liikumise asutajaid.
  • 1944. aasta septembris põgenes ta Saksamaale, kust asus edasi USA-sse.

Allikas: Vikipeedia

Galerii

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas