Märtsikuu kolmandal nädalavahetusel sai Sakala malevas avapaugu Kaitseliidu noorteorganisatsioonide mentorlusprogramm esimese koolitusega. Osalema oodatud olid noorteinstuktorid, kelle tööriistakohvrisse peaksid kuuluma mentorluse oskused. Et noorteinstruktoritel on ametiülesannetest tulevalt vajadus aidata noortejuhte nende töös, seega on nende teadlikkus väga oluline.
Kursuse korraldaja, Kaitseliidu noorsootöö arendusjuht Anu Allekand (pildil) tõdes pärast õppenädalavahetust, et osalejad jäid rahule. Tagasisidest tuli välja, et kursust oli kerge jälgida, teooria ja praktika vaheldusid, väike grupp toetas sisukaid vestlusi ja avatud vestlus vaheldus grupiharjutustega. „Isegi viidati, et ehk võiks mõne aja pärast olla samas teemas edasijõudnute kursus ja mõttevahetus ning et seda saab kõikjal kasutada, see teadmine on universaalne,” vahendas Allekand.Kursuse korraldaja andmetel on plaanis sarnane kursus teha ka sügisel, seda teemat tuleb edendada, see on tänapäeva juhtimise loogiline osa.
„Mulle meeldis, et see on hea näide toimivast koostööst. Antud juhul Naiskodukaitse instruktorid, kes on seda teemat arendanud oma struktuuriüksuses (see oli neil 10. kord) ja tulid seda lahkelt tegema noorteorganisatsiooni noortega tegelejatele. Võidavad kõik, sest organisatsiooni sisemine side tugevneb, igaüks saab leida omale sobiva lahenduse ning mentoriks pürgijad saavad omakorda oma teadmise baasil iga liikme osaluseks paremat õhkkonda luua. Organisatsiooni kultuur on samm-sammult paremuse poole teel!” rääkis Allekand.
Koolitaja oli Veronika Isberg, kes on Naiskodukaitses mentorluse koolitusi läbi viinud. „Koolituse tegemine oli põnev väljakutse ja arenguvõimalus teada saada, kuidas noorteorganisatsioonides asjad käivad ja kuidas mentorlus neile võiks sobida,” ütles Isberg. Millised on hea mentori peamised omadused? Isbergi hinnangul oleksid need eelkõige avatus, kannatlikkus, otsekohesus, kuulamisoskus. „Mentor ei suru ennast peale, on selline vaikne teejuht,” mõtiskles ta.
Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor Ebe Õnne (pildil vasakul) otsustas kursusel osaleda, et saada täpsemalt teada, mida mentorlus tähendab ja kes mentor üleüldse on.
„Kursuse algul sai seatud eesmärgid. Minu eesmärgiks oli saada meetodeid ja vahendeid, teadmisi mentorluse kohta, et kas, millal ja milleks üldse seda vaja on. Minu jaoks oli uus teadmine see, et kes vajab mentorit, on mentee. Jagati näpunäiteid enesejuhtimisest, kuulamistehnikatest, probleemide ja konfliktide käsitlusest. Töös noortega tundub mulle, et instruktor „mentordab” kogu aeg jooksvalt. Kuid ma leian, et noorte esimene mentor on noortejuht. Noortejuht on mentoriks ka teistele või alustavatele noortejuhtidele. Sakala malevas on need juhid täitsa olemas ja ma loodan, et suudan neid omavahel kokku viia!” rääkis Õnne. Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas
