

Laager algas inspiratsiooni ja avastamisega: käisime tutvumas Tõravere observatooriumiga, kus laagrilistele avanes võimalus piiluda teaduse telgitagustesse.
Tutvustati teleskoope, räägiti tähistaevast, Eesti satelliitidest ning isegi teadlaste põnevast projektist, kus jutuks tuli kuukulgur. Mõnel laagrilisel tekkis sel hetkel täiesti realistlik tunne, et järgmine loogiline samm pärast Ümera rühma laagrit on… kosmosemissioon. Oleme valmis. Rühmavanem juba vaikselt otsib raketimootorit.
Laupäev pakkus tõelise oskuste arendamise päeva – nimelt tutvusime kokanduse erialaga VIKKis (Viljandi Kutseõppekeskuses), kus laagrilised said ise valmistada kolmekäigulise lõunasöögi.
Menüü oli selline, mis teeks au ka mõnele restoranile:
pasta, krõbekana,
Caesari salat,
ja magustoiduks purukook.
Lisaks õppisid laagrilised seda, kuidas katta laud 20 inimesele – ja mitte lihtsalt „visata taldrikud lauale“, vaid päriselt korralikult. See oli see hetk, kus sai selgeks, et distsipliin ei alga rivis – distsipliin algab salvrätiku voltimisest.
Aga kõige olulisem: oma tehtud toit maitses väga hästi. Ütleme nii, et pärast seda lõunasööki ei tekkinud kellelgi küsimust, kas „kas me võtaks kordust?“ – küsimus oli pigem, kas jätkub.
Pärast suuremat sorti kokkamist liikusime edasi Suure-Jaani tervisekeskusesse, kus harjutasime ujuja erialakatse elemente.
Vesi on selles mõttes aus keskkond: ta ei küsi su vanust ega auastet, vaid näitab kohe ära, kas oled valmis või mitte. Laagrilised harjutasid tublisti – ja mitmel oli näha, et ujuja eriala ei ole ainult ujumine, vaid ka tahtejõud, tehnika ja natuke jonni.
Talvelaagri viimane päev oli pühendatud laskmisele. Laagrilised õppisid:
õhupüssiga laskmist,
laskmise põhitõdesid,
ning kõige tähtsamana: ohutustehnikat.
Just siin tuli eriti hästi esile noorkotkaste tugevus: tegutsetakse rahulikult, mõeldakse kaasa ja ollakse vastutustundlikud. Kui varasematel päevadel käis sihik rohkem kosmose ja köögikunsti suunas, siis pühapäeval sai sihik päriselt paika pandud.
Ümera rühma talvelaager tõestas taas, et üks korralik laager võib olla korraga:
hariv,
arendav,
lõbus,
ja praktiline.
Kosmosest köögini, basseinist lasketiiruni – igas tegevuses oli nii oskuste arengut kui ka meeskonnatunnet. Ja mis kõige olulisem: laagrist mindi koju teadmisega, et õppimine võib olla seiklus ning Ümera rühm oskab seda seiklust väga hästi korraldada.
Kohtumiseni järgmises laagris!
Autor: Ahto Alas
"Jaagul on hindamatud teened Kaitseliidu ees! Ta on üks Karksi malevkonna taasasutajatest. Aktiivne kaitseliitlane, pikalt on vedanud Lilli rühma. Ta on suur autoriteet, kelle järgi mehed joonduvad – õige mees õigel kohal!" rääkis Tamberg.
Omalt poolt ütlesid õnnesoovid ja tänusõnad edasi Karksi malevkonna liikmed Harri Mäesalu ja Jaanis Roots. "Ma olen veel üsna värske liige, aga sa oled mind palju innustanud oma oleku ja soojusega. Mul võrukana on meeletu äratundmisrõõm ja kodune tunne. Mul on hea meel, et sul on nüüd ees nii uhke number ning soovin edu ja kordaminekuid!" sõnas Roots.