Sakala maleva rühmadevaheline laskevõistlus Välustes

Laupäeval, 29. septembril leidis Väluste lasketiirus aset Sakala maleva rühmadevaheline laskevõistlus.

Võistlusel osales viis võistkonda: Linnuse üksikkompanii 6. rühm, Linnuse üksikkompanii toetajate rühm, Naiskodukaitse, Karksi malevkonna Lilli rühm ja Karksi malevkonna Teringi rühm.

TULEMUSED

I koht Linnuse üksikkompanii 6. rühm (koosseis: Marge Laiõunpuu, Eero Takk, Guido Riitsalu, Toomas Värva, Raivo Roosi) - 1077 punkti. 

II koht Karksi malevkonna Teringi rühm (koosseis: Olev Kookla, Urmas Feldmann, Toomas Taimre, Imre Tsõmbalov, Harri Mäesalu)  - 994 punkti.

III koht Linnuse üksikkompanii toetajate rühm (koosseis: Vitalii Melnykovych, Andriy Fomychov, Jekaterina Rachno, Ivar Siidirätsep, Tarmo Joost)  - 883 punkti.

IV koht Naiskodukaitse (koosseis: Marit Pleiats,  Jane Särg, Liina Lehes, Evelin Lappalainen, Ele Lehes) - 794 punkti

V koht Karksi malevkonna Lilli rühm (koosseis: Taimo Tugi, Ahto Mäesalu, Indrek Feldmann, Urmet Auri, Jüri Saarem) - 793 punkti.

Fotod: Signe Kold 

Noored ammutasid riigikaitselaagris vajalikke oskusi

16.-22. septembrini vältas Viljandimaal noorte riigikaitselaager, kus osales 180 Viljandi kutseõppekeskuse (VIKK) ja Nõo reaalgümnaasiumi õppurit. Nädala sees noored kogusid teoreetilisi teadmisi ning reedest pühapäevani olid Väluste lasketiirus laagris, kus rakendasid õpitut tegevustena.

Kaitseliidu Sakala maleva instruktori Martin Zahkna andmetel oli noortel erinevad õpiblokid, millesse kuulusid näiteks topograafia, drooniõpe, meditsiin, orienteerumine, elanikkonnakaitse, relvaõpe. "Õppurid olid väga motiveeritud, ei olnud halbu kokkupuuteid. Positiivne on see, et nad kuulasid, tegid kaasa ning esimest korda nägin seda, et noored korrigeerisid nii üksteise käitumist kui ka teadmisi," rääkis Zahkna.

Oskar Saarepera,
lennuakadeemia õppejõud

Noorte drooniõpet juhendas Eesti lennuakadeemia õppejõud Oskar Saarepera, kes oli riigikaitselaagris õpetamas esimest korda. 

"Töötoas võtsime vajalikud komponendid ja ehitasime valmis FPV drooni (FPV - first person view). Traditsiooniliselt kasutatakse seda drooni võidusõitudes, aga nüüdseks on kasutusel ka sõjalises kontekstis, et teha nii-öelda ühe otsa lende," rääkis Saarepera. "Õppe eesmärk ongi see, et noored saaksid aimu, millest droon koosneb ja kuidas see lendab," lisas ta. 

Kolme noore peale oli üks komplekt ning ehitamiseks aega poolteist tundi. Valmis lennuvahendiga tehti ka demolend ning pärast tuli droon ka lahti võtta. 

Riigikaitselaagri drooniprojekti tehakse inseneriakadeemia raames.

Inseneriakadeemia tegevusi kõrghariduses viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses" raames. 

Merle Uba,
päästeameti ennetuspartner

Päästeameti korraldas mitu töötuba: evakuatsioon, Naiskodukaitse tutvustas Ole valmis! äppi, teenuste katkemise rada ja ohuteavitus.

Päästeameti ennetuspartneri Merle Liba sõnul õppisid noored evakuatsioonikoti komplekteerimist, evakuatsioonikohta liikumist ja maastikul turvakodusse minekut. "Grupid pidid oma koti komplekteerima nii, et saaksid oma varudega hakkama 48 tundi," täpsustas ta. 

Liba sõnul sai õppida seda, kuidas toimida siis, kui talvel on elekter ära, kuidas iseennast aidata ja ellu jääda. "Õppisime matkapliiti ja priimust kasutama. Samuti tuli osata internetist õiget infot leida, näiteks kus asuvad autonoomsed tanklad ning kust saab vett võtta."

Ennetuspartneri hinnangul oli kõige keerulisem teema ohutusteavitus. "Millal tuleb teavitus SMS-i tõsiselt võtta, mida teha, kui ohusireenid on tööle läinud ning kuidas varjuda," tõi ta näiteid.

"Laagris olnud noortega läheks luurele küll, nende eelteadmised on päris head!" tõdes Merle Liba.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

Sakala malev valmistub eesseisvaks õppuseks SIBUL

Möödunud nädalavahetusel kogunesid Sakala malevas kaitseliitlased, et teha viimased ettevalmistused ning saavutada valmisolek õppuseks SIBUL 24.

Nädalavahetuse eesmärk oli harjutada maleva juhtimisstruktuuri toimimist. 

Sakala maleva pealik
Andres Lapp

Sakala maleva pealiku kolonelleitnant Andres Lapi selgitusel eristatakse Sakala malevas peamiselt kolme tasandit: maleva staap, piirkondlikud allüksuste juhtgrupid ning allüksuste (rühm, kompanii) juhtkonnad. "Igal tasemel on oma vastutus ja ülesanded ning ka erinevad töövõtted ja protseduurid. Just neid oskusi nädalavahetuse jooksul lihviti ja harjutati," rääkis Lapp ja lisas, et malevapoolne eesmärk oli viia juhtimisstruktuur sellisele tasemele, et sinna saaks liita üksused ja õppus võiks alata.

Eraldi pöörati ka tähelepanu Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutatava infosüsteemi õppele. "Selles osas said treeningut ja praktikat just allüksuste sidespetsialistid. Just nemad peavad suutma tagada informatsiooni liikumise mitmes suunas ja sellega tagama maleva juhtimisstruktuuri sisulise toimimise," täpsustas Lapp.

Õppus SIBUL24 toimub ajavahemikul 7.-13. oktoober.

Õppuse eesmärk on anda kaitseliitlastele ja üksustele võimalus harjutada peamiste kriisi- ja sõjaaja ülesannete täitmist. Õppust korraldab Lõuna maakaitseringkond ja sellel korral on peamised treenitavad üksused Sakala ja Valgamaa malevad. Ülejäänud ringkonna malevad ja ka liitlaste üksused toetavad õppuse läbiviimist asjakohase keskkonna ja tingimuste loomisega.

Viljandimaal toimub õppus peamiselt kolmes piirkonnas: Kõpu ja selle ümbrus, Abja ja selle ümbrus ning Suislepa ja Pikasilla vahelisel alal. Laskeharjutused korraldatakse juba väljakujunenult Väluste lasketiirus.

Õppuse esimene päev keskendub allüksuste formeerimisele ning lahingvalmiduse saavutamisele, järgneval kolmel päeval viiakse läbi vajalik täiendväljaõpe ning alates reedest harjutatakse õpitut juba taktikaharjutuse formaadis.

Sakala maleva pealiku andmetel teeb sellel aastal õppuse eriliseks peamiselt kaks põhjust.
Esiteks. Kohaliku tasandi juhtimisvõimekuse kaasamine õppuse ettevalmistamisse ja korraldamisse. See omakorda seob ja kaasab õppuse toetuseks kohalikud ettevõtted, omavalitsused ja nende allasutused. Andres Lapi sõnul on senine toetus omavalitsustelt ja nende allasutustelt olnud äärmiselt sujuv ja eesmärgipärane. "On suur rõõm tunda ja tajuda kohaliku kogukonna toetust riigikaitsele!" lausus ta.

Teiseks loob õppus SIBUL võimaluse ühendada ühe harjutuse sisse nii maleva orgaanilised allüksused kui meile tugevduseks määratud reservväelased ehk ussisõdurid. "Maleva tervikstruktuuriga harjutuse korraldamine on küll paras väljakutse, aga samas ka suurepärane võimalus testida meie valmisolekut maakonna julgeoleku tagamiseks," rääkis Lapp.

Noored veetsid õpetliku nädalavahetuse Saeveski metsaonnis

Saeveski metsaonnis toimunud Ümera ja Võhma sügislaager algas 13. septembri õhtupoolikul.

 Saabudes püstitasime oma telgid, seejärel toimus pidulik avarivistus, mille käigus tutvustati ohutustehnikat. Peagi halvenes ilm, vihma hakkas kallama ning telgid hakkasid vett läbi laskma, mistõttu otsustasime kolida metsaonni. Saime teistmoodi kogemuse, kuidas ööbida väikses ruumis, nii et leiad oma jalanõud ja asjad hiljem üles. Mõni väiksem laagriline pani hommikul unise peaga erinevad jalanõud jalga ehk need, mis olid käepärast.

Vihm meid ei peatanud, süütasime lõkke, mis ajas isegi vihmapilved laiali. Istusime ümber lõkke, grillisime vorstikesi ja vahukomme. Lisaks oli grillimise kõrvale pandud rikkalikud dipivaagnad.  Nautisime lõkke ümber olemist, kus tutvusime, vestlesime ja nautisime ühist õhtut. Õhtu lõpetuseks kuulsime jutte nii Peppast kui õuduslugusid.

Hilisõhtul jõudis äike meie juurde. Terve metsamaja oli enamiku ööst välgusähvatustest valge, kaugemalt kostis müristamist ja raksatusi. Laagrilised ei lasknud ennast sellest häirida. Külg külje kõrval on hea ja turvaline.

Teisel päeval jagati osalejad gruppidesse, sest ees ootas matk. Pärast reeglite tutvustamist anti kätte kilekaaned, mille vahele hakkasime rajal koguma töölehti. Gruppide start oli 10-minutilise vahedega ning matkarajal oli kokku 19 erinevat töölehte. Väiksemad osalejad õppisid, mis on vastutegevus. Matka pikkus oli 9 kilomeetrit ja töölehtede täitmisel oli abiks RMK siltide lugemine. Pärast matka täitsid kõik grupid oma töölehed ära. Need, kes arvasid, et kaardi järgi pole vaja rajal püsida, said kaks korda pikema matka, kuid see oli seda väärt. Metsaalune oli sügiseselt värviline. Öine vihm tegi rajad libedaks ja samas lisas see põnevust. Üks matkaseltskond leidis aega isegi erinevaid seeni tuvastada.

Pärast kosutavat lõunasööki täideti töölehti. Seejärel toimusid töötoad, milleks olid püssilaskmine, kaardiõpe, sõlmed ning rivi- ja sideõpe. Need on paljudele tuttavad teemad, uutele võõrad, kuid kordamine on see, mis tagab, et õpitu meeles on. Kuigi päev oli ilus ja kuiv, hakkas õhtul taas vihma sadama, mistõttu jätsime lõkke tegemata ja veetsime aega siseruumides, jutustades laagri kogemustest.

Viimasel päeval, 15. septembril, pakkisime oma asjad kokku, koristasime metsaonni ja selle ümbruse. Pärast lõpurivistust algas kojusõit, põses magus šokolaadiamps ja kaisus hunnik kallistusi.

Marina Rudak

Laager oli edukalt korraldatud Marina Rudaki rühmajuhi praktika osana ning osalejad said uusi kogemusi ja teadmisi. Kõige lahedam oli see, et me olime reaalselt ilma elektri, voolava kraanivee ja levita. Mõnel üksikul osalejal oli aeg-ajalt levi. Reede õhtul ütlesid mitmed osalejad, et oh, mis see ära ei ole, et levi pole, me oleme oma elus internetisõltlased. Laupäeva õhtul proovisid mõned atsakamad leida kõrgemaid punkte, et äkki ikka jõuab levi nende telefoni. Pühapäeva hommikul oli kuulda, kuidas arutleti, et kui nüüd levisse saavad, kes millist rakendust esimesena kasutab. Seega soovitus laagrite korraldajatele: tehke veel selliseid ilma elektri ja levita laagreid. Ainult nii me õpime ja saame reaalseid kogemusi, et ka nii saab ägedalt aega veeta ja tarkuseid koguda.

Enneolematud ilmaolud vapraid laagrilisi ei murdnud

Noored, kes läinud nädalavahetusel (14.–16.09) Loodis laagris osalesid, said kogeda tõelist üleelamist. 

Vaprad noorkotkad ja kodutütred alustasid laagrit rattamatkaga, sõites mööda roheliste rööbaste matkarada. Teekond laagrialale oli päikseline ning ilm rattaga sõitmiseks oli suurepärane. Kohale jõudes paigutati velod puhkeasendisse ning alustati laagritegevustega. Enne kui ilm ära pööras, jõudsid noored õppida telklaagri kokkupanekut, Eesti ajalugu ning said ka õhtusöögi kõhtu pista.

Laager võttis ootamatu pöörde hilisõhtul, kui ilm hakkas vingerpussi mängima. Vihm ujutas laagriala üle ning paukus äike ja sähvis pikne. Osad laagrilised said magada tol öösel kodus ning teised Kaitseliidu Sakala maleva staabihoones.

Järgmisel hommikul koguneti uuesti laagri alale ning noorte nägudest oli näha, et neid ei sega märg maapind õppimast. Teise päeva jooksul õppisid noored kaarti ja kompassi tundma. Traditsiooniline sõlmede õpituba õpetas noori kasutama nii päästesõlme kui ka muid Noorte Kotkaste järgu õppes välja toodud sõlmi. Laager lõpetati mõnekilomeetrise matkaga ning noored läksid rõõmsate nägudega kodu poole.

Laagri korraldajad muljetasid peale laagrit, et mitte kunagi varem ei ole pidanud jätma laagrit pooleli ning noori koju magama saatma. Kuid ilmataadi vastu ei saa mitte keegi ning iga olukord õpetab, kuidas tulevikus saaks paremini tegutseda.

Tekst: Reimo Jürjo 

Fotod: Kaspar Teas

Galerii