11. august 2021

Ümera sai oma sümboolika



Tekst: Üllar Priks
Fotol Ümera välivormi embleem






Seda, et rühmal oma nägu peab olema, mõistis juba eelmine rühmaülem Rein Kikas, kes aasta eest ka vastava ettepaneku tegi. Juhatus pani Erich Palmile ja Ahto Alasele ülesandeks asjaga tegelema hakata ning mehed käisid muuseumijuhi Jaak Pihlaku juures teadmisi ja minevikukilde kogumas.




Jõuda ühtsele arusaamale, kuidas üks ja konkreetne sümbol rühma kirjeldaks,
oli esialgu väga keeruline. “Mõtlesime siis, et meil on torupillimehed,
NATO-mehed, kirjamehed ja mis mehed kõik veel. Kuidas need aga kõik ühte
kimpu köita?” arutles Palm. Peale pikki vaidlusi võtsid eestvedajad
ühendust kunstnik Priit Herodesega, kelle abile on nad väga tänulikud.

Kuigi kunstnik sai vihjed ja lähteülesande just rühmaliikmete oskustele
tuginedes, tuli ta mõttele siduda identiteet ajaloolise Ümera lahinguga.
Nii sai rühm endale vapikujulise embleemi.

Sinisel kilbil hõbedane mõlemalt küljelt laineline püstpalk, milles must
muistne mõõk. Saateks kaks  hõbedast tammelehte.  Embleem on kavandatud
Eesti rahvusvärvides (valge on hõbedase asendusvärv). Sinine ja hõbedane on
ka Viljandimaa vapivärvid. Laineline palk tähistab võidukat Ümera lahingut,
mõõk kaitsetahet ja kaitsevõimet. Tammelehed on tugevuse ja teenekuse
sümboliks.

Eskiisi nähes juhatus kohe selle heakskiitmisel ühist keelt ei leidnud ning
lõpuks küsiti nõu ka kõigilt Ümera liikmetelt, kes siis mitme versiooni
hulgast seda kõige sobilikumat otsida aitasid. Embleem, mis lõpuks välja
valiti, sai ka valdava enamuse rühmaliikmete häältest. “Kui viimasel
õppepäeval embleemid välja valiti, olid liikmed minu meelest väga rõõmsate
nägudega,” oli Erich Palmil hea meel. “Käin siiamaani ringi ja vaatan
kõikide teiste rühmade sümboolikat nagu veidrik,” naeris mees ning
tunnistas, et pole veel ettevõtmise lainelt maha saanud.