22.10.25

Sakala kodutütred said kokku aastapäeva tähistamiseks

 

10. oktoobril tähistasid oma järjekordset aastapäeva Sakala kodutütred.


Kodutütarde Sakala ringkonnavanem Eda Kivisild ütles oma tervituses, et aastapäeva toomine kesksuvelt sügisesse on seotud Sakala kodutütarde ringkonna loomisega 1932. aasta oktoobrikuus.

"Hakkasime otsima, millal on Sakala kodutütarde ringkond asutatud, aga me ei leidnud seda kuupäeva," kõneles ta. "Ainukesed andmed on, et aprillis koondusid Põhja-Viljandimaal Põltsamaa ja Aidu valla kodutütred, aga Põltsamaa on praegu Jõgeva maakonna osa. On olemas märkmed, et Viljandis olid esimesed kodutütarde rühmad 1932 . aasta oktoobrikuus." 


Ringkonnavanem tänas kodutütreid, noortejuhte ja kodutütarde toetajaid. Kodutütarde peavanem Ave Proos jagas tänusõnu ka lapsevanematele. Omalt poolt kinkis ta Sakala kodutütardele laualipu.


Tublimaid kodutütreid tunnustati ringkonna juhatuse, peavanema tänukirjaga või hoolsuspaelaga. Kodutütarde noorliikme kõrgeima tunnustuse - hoolsusmärgi - said Johanna Maria Topolev ja Heleriin Laanemäe.

Kodutütre tõotuse andis aastapäeval üheksa uut noorliiget ja tublimatele kodutütardele anti üle tunnustusi. Noored, kes olid täitnud erialakatsed, said piduliku vormi varrukale õmblemiseks erialamärgid.

Tänusõnade, tunnustuste ja tervituste vahel esinesid lauludega Pöial-Liisi rühma kodutütred Liisa Reile, Emma Penter, Triin Marleen Taklaja ja Hanna-Marii Raudsepp.

Aastapäeva tähistamine jätkus peolauas.


Tekst: Johanna Maria Topolev
Foto: Gunnar Teas

Ringkonna juhatuse tänukiri

KODUTÜTRED:
Heleen ILVES                        Rukkilillede rühm 
Sandra NURK                        Rukkilillede rühm 
Marta-Liisa REINBACH         Rukkilillede rühm 
Saskia TIIDO                         Rukkilillede rühm 
Kaisa PIIGLI                          Tarvastu Taevavõtmete rühm 
Ronja ZIEDS                         Tarvastu Taevavõtmete rühm 
Kerttu LEPPIKUS                  Tarvastu Taevavõtmete rühm 
Gerthy-Ly SOOBEL               Tarvastu Taevavõtmete rühm 
Emili LAUR                            Kalmetu rühm 
Siisi SASS                             Kalmetu rühm 
Emma-Nora ORIK                 Kalmetu rühm 
Jette OJA                               Kalmetu rühm 
Kertu-Mia KARU                    Kalmetu rühm 
Kädi-Ruta HOKKONEN         Kase rühm 
Laura-Ly KURSON                Kuujäneste rühm 
Lysandra LAANEMÄE           Paalalinna rühm 
Miia KÜTT                             Tamme rühm 
Laura-Maria LAAS                Tamme rühm 
Mia Eliise VILUMAA              Tamme rühm 
Loviisa LEMBER                   Pöial-Liisi rühm 
Hanna-Marii RAUDSEPP      Pöial-Liisi rühm 
Triin Marleen TAKLAJA         Pöial-Liisi rühm 
Kirke-Marii TOOMING           Pöial-Liisi rühm 
Liisa REILE                           Pöial-Liisi rühm 
Nele MARK                           Võhma rühm 
Luna ORUMETS                   Ümera rühm 

TOETAJAD:
Risto ZIEDS                           Kaitseliit 
Pille KÕPP 
Margarita ARIA  
Kaisa SOOBEL 
Valmar HAAVA  
Popsi Köök  
Viljandi Kesklinna Kool 
Halliste Kool 
August Kitzbergi nim Gümnaasium  
MTÜ Mõõgavennad ja Aive KALDRA  
MTÜ Kohaliku Elu Edendamine 


Peavanema tänukiri
KODUTÜTRED:

Laura SCHNEIDER                 Rukkilillede rühm 
Anastasija ARIA                       Tarvastu Taevavõtmete rühm 
Laureen REIAL                        Kalmetu rühm 
Kadri TELLIS                           Halliste rühm 
Liisa SCHNEIDER                   Abja rühm 
Kaisa JAADLA                         Paalalinna rühm 
Miia-Liis PAAL                         Paalalinna rühm 
Eleanor POST                         Paalalinna rühm 
Heili Reena ÕSSO                  Paalalinna rühm 
Melissa LEPIK                         Paistu rühm 
Karmen TUKK                         Paistu rühm 
Kaisa-Liisa LEPA                     Ümera rühm 
Kristiina JÕGI                          Ümera rühm 
Romily SÜLLA                         Ümera rühm 
Kerttu ORGUSAAR                 Ümera rühm 
Merelle MÜÜR                         Võhma rühm 
Liis RANDER                           Võhma rühm 
Eliise JÄRVETAR                    Võhma rühm 
Mia-Marielle KAASLA              Võhma rühm 


HOOLSUSPAEL:
Anete MOZGOVOI                  Ümera rühm 
Camilla Saskia KABUL            Tamme rühm 
Rahel TAFENAU                     Tarvastu Taevavõtmete rühm 
Marta LIIVA                              Paalalinna rühm


HOOLSUSMÄRK:
Johanna Maria Topolev            Kalmetu rühm
Heleriin Laanemäe                   Ümera rühm


Erialamärgid:

AKTIVIST
Anete MOZGOVOI                 Ümera rühm 
Heleriin LAANEMÄE              Ümera rühm 
Kaisa-Liisa LEPA                    Ümera rühm  
Gerli SÜLLA                           Ümera rühm 
Romily SÜLLA                       Ümera rühm 

SPORTLANE
Camilla Saskia KABUL           Tamme rühm 
Kaisa-Liisa LEPA                    Ümera rühm  
Romily SÜLLA                        Ümera rühm
Gerly SÜLLA                           Ümera rühm 

LASKUR
Anete MOZGOVOI                Ümera rühm

MATKAJA
Johanna Maria TOPOLEV      Kalmetu rühm 
Camilla Saskia KABUL           Tamme rühm 
Gerly SÜLLA                           Ümera rühm  
Kaisa-Liisa LEPA                    Ümera rühm 

ESINEJA
 Heleriin LAANEMÄE            Ümera rühm 
Johanna Maria TOPOLEV    Kalmetu rühm 

KOKK
Saskia Camilla KABUL           Tamme rühm 
Anete MOZGOVOI                   Ümera rühm 

20.10.25

Sakala maleva Noorte Kotkaste järgu­katsete laager 17.–19. oktoobril 2025



17.-19. oktoobril toimus Sakala maleva Noorte Kotkaste järgu­katsete laager, kus osales üle 45 noorkotka.





Laager algas juba reede õhtul teadmiste täiendamisega – korrati kompassi ja
kaardi kasutamist, orienteerumist ning tutvuti kasarmurutiini ja
-võimalustega.

Laupäeval said täie hooga sisse erinevad töötoad, millest pooled viisid läbi rühmapealike juhendamisel ja toel Remi, Fred, Ako ja Aksel. Jagude sees paistsid eriti silma ka Viktor ja Kaspar T., kes hoolitsesid korra ja varustuse eest ning aitasid noorematel õigeks ajaks kohale jõuda.

Ennelõunasel ajal keskenduti taimede tundmisele, sõlmedele, tähtpäevadele
ning noorkotkaste rollile julgeoleku struktuuris. Pärast kosutavat
lõunat jätkusid uued töötoad: meditsiin, riviõpe, vormi kandmine ja side.

Õhtusöögi valmistasid Naiskodukaitse liikmed koos kodutütardega – tõeline
meeskonnatöö! Pärast seda said jaod ülesandeks koostada loovaid esitlusi
teemal “Kuidas tutvustada end koolis ja olla märgatav”.

Õhtu möödus tegusalt – mitmed noorkotkad jäid iseseisvalt veel kordama õpitut,
et olla valmis pühapäevasteks järgu tõstmise testideks ja kehalisteks
katseteks.

Rühmapealike silmad lõid särama, nähes noorte indu, soovi ja valmisolekut anda endast parim. Järgu tõstmine on ju eelkõige noore enda eesmärk ja uhkus –
see täpp vormil on teenitud töö ja pühendumise tulemus!


Aitäh kõigile rühmapealikele ja nende 
abilistele, kelle panus tegi laagri
võimalikuks.
🏅 26 noort said järgu tõstmisel 
positiivse tulemuse!
Tubli töö, noorkotkad! 🦅


Galerii

6.10.25

Noorte Kotkaste Ümera rühm pidas laagrit

 



Noorte Kotkaste Sakala maleva Ümera rühm pidas oma sügislaagri 27.–28. septembril Lilli lasketiirus, kahepäevane laager pakkus noortele nii uusi teadmisi kui ka põnevaid elamusi.






Osalejad õppisid matkamist ja orienteerumist nii päevastes kui ka öistes tingimustes, lisaks harjutati 
lõkke tegemist ning õpiti toitu valmistama.
Noored valmistasid toidu ise, kasutades laagriolukorrale sobivaid vahendeid ja võtteid. Noorematele 
poistele ja tüdrukutele oli see uus kogemus. Vanemad rühmaliikmed said juhendajarolli, nad 
õpetasid noorematele kirveja noa kasutamist.
Üheks kõige põnevamaks tegevuseks kujunes varjualuse meisterdamine. Selles osalesid  kõik poisid 
suure innuga. Harjutati ka erinevate sõlmede tegemist a julgemad otsustasid ööbida omaenda ehitatud 
varjualuste all.

Laager möödus tegusalt ja sõbralikus meeleolus ning pakkus kõigileosalejatele väärt kogemust nii 
looduses toimetulekus, meeskonnatöös kui ka omavalmistatud toidu nautimises.

Rühmadevaheline laskevõistlus 2025


Rühmadevaheline laskevõistlus rändkarikale
5.10.2025
Väluste

Laskevõistlusele oli end üles andnud kuus võistkonda.
Autasustati võistkondlikult ja individuaalselt 
iga harjutuse  kolme parimat.


Võistkondlik

I koht- Linnuse 6 rühm (1083 punkti)
II koht- Karksi mvk Lõuna rühm (975 punkti)
III koht- Staap (871 punkti)
IV koht- Linnuse 7 rühm (859 punkti)
V koht- Karksi mvk Teringi rühm (781 punkti)
VI koht- Ümera (731 punkti)

Individuaalne

30 lasku püstolist H&K USP
I koht- Olev Kookla
II koht- Raivo Roosi
III koht- Hanno Kirschfeldt

30 lasku püstolkuulipildujast m/45B KPIST
I koht- Eero Takk
II koht- Eik Erich Tahk
III koht- Wille Hietanen

30 lasku (100m)
I koht- Guido Riitsalu
II koht- Toomas Taimre
III koht- Arvo Pede

30 lasku (200m)
I koht- Kaido Toomemägi
II koht- Toomas Värva
III koht- Vitalii Melnykovych

30 lasku (300m)
I koht- Harri Mäesalu
II koht- Kalle Kaskla
III koht- Tarmo Joost


Galerii

29.9.25

Noored harjutasid tiimitööd ja omandasid kogemusi võimalikes kriisides toimetulekuks

Septembrikuu viimasel nädalavahetusel oli Väluste laskepolügoon siginat-saginat täis. Õpilased, kelle aineprogrammi kuulub riigikaitse õpetus, kogunesid ühisesse laagrisse, et teooriatundide kõrval ka ühiselt praktilisi harjutusi teha. Sakala maleva teavitustandem koosseisus kaitseliitlane Teas ja kaitseliitlane Priks käisid olukorda kontrollimas välilaagri teisel päeval.




    Hommik on kaunile sügisele kohaselt päiksepaisteline ja värvide all lookas, kuid samas ka hoiatavalt karge. Mööda metsasihti sõites näeme juba eemalt rühmadesse koondunud reipaid lapilisi, kelle õppepäev on ammu hoo sisse saanud. Laagriliste püstitatud jaotelgid on juba ühe öö jagu kaitsetahtega noorukitele ulualust pakkunud ning nüüd käib müttamine vabas looduses. Metsa rüppe on kohale vuranud 250 hakkamist täis noort mitmest erinevast õppeasutusest. Teiste seas on oskusi lihvimas õpilased VIKK-ist, Nõo Reaalgümnaasiumist ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusest.

    Piilume esmalt varjualuse alla, kus jagatakse topograafiateadmisi. Kogu
seltskond kuulab haudvaikuses ja veab kaartidel näpuga järge. Otsustame
uurida, mis toimub päästeteenistuse töötajate õppenurgas. Selgub, et seal
jagatakse tarkusi elanikkonna turvalisuse vallas. Noored saavad proovida
savist lillepotist küttekeha ehitamist, panna kokku portatiivse priimuse
ning vastata viktoriiniküsimustele. Ühises ringis arutletakse selle üle,
kuidas ja kuhu häire korral varjuda ning mida kriiside tarbeks koju varuda.
Ahjaa, olgu siinkohal öeldud, et kogu laagri programm on lahendatud ringõppe formaadis.
See tähendab, et grupid liiguvad ühelt grupitunnilt teisele ning saavad kogeda kõike, mida kor-
raldajatel neile pakkuda on.
    Järgmiseks heidame pilgu loengusse, kus tutvustatakse sõdurivarustust. Kaitseliitlastele
tuttav seljakoti sisu on tekile laiali jaotatud ning iga ese võetakse üksipulgi ette: milleks need
olulised on, milleks ja kuidas neid kasutatakse ja lõpuks ka korrektne pakkimine. Üksiti jagatakse
teadmisteteri metsas edukaks toimetulekuks. Muuhulgas saavad noored teada ka seda, miks ei 
tasu pärast hädalkäimist karuputkega tagumikku pühkida. 
    Meditsiinirühma poole suundudes kuuleme pea kohal ähvardavat vihinat ning näeme harjumus-
pärasest tsiviildroonist oluliselt kepsakamat raudlindusinitaevas piruette tegemas. Ukraina näitel 
on kõigile ilmselge, et need abimehed kuuluvad kaasaegse sõjapidamise juurde nagu lusikas 
pudru sisse ning arvutimängudega trenni teinud väledad sõrmed on riigi turvalisuse seisukohalt 
lausa kulda väärt.
Murul lebava “Annekese” juures askeldab juhendaja, kelle hallata on
hormoonidest pulbitsev noormeestekamp. Kunstliku hingamist õpetava naise suunas lendab vaimukusi nagu kuulipildujast. Juhendaja küsimuse peale, milline on õpilaste arvates pumpamiste ja puhumiste suhe, rebib keegi vastuseks: “No väga karm ei tohiks olla!”. Tekib kergelt ülemeelik elevus, mille summutab sekundiga juhendaja kõrgendatud toonil edastatud käsklus: “Keskenduge!” Peale mõnda aega kestnud sunnitud vaikust julgeb keegi siiski poetada: “Kas sa paned talle keele ka kurku?” Kui naljad tehtud, suudavad äksi täis noorhärrad end kokku võtta ning ühise arutelu käigus leitakse, et kõige parem oleks elustamist läbi viia kahe inimesega.     Jätame “Annekese” kastesele heinale taevas liuglevaid üksikuid pilvi imetlema ning ning liigume südame põksudes droonitelgi suunas. Siin oleks nagu suur legoturniir hoo sisse saanud. Pisematel tiimirakukestel on ees kohvrid mutrikeste ja poldikestega. Kasutajamanuaalidest saadud info toel seotakse metall-lehekesi ja propellereid ühtseks tervikuks ning seotakse väledatele surisejatele turjale elektrimootoreid. Nii sünnivad tavalisest võimekamad FPV droonid, millega opereerimine nõuab teravat silma ja kiireid reaktsioone. Üks õpituba läbi viivatest meestest tõmbabki virtuaalsed piloodiprillid pähe ja saadab masina lendu. Kuna prillid on teleriekraaniga ühendatud, saavad kõik jälgida sama vaadet, mida näeb piloot. Äkilised sööstud, surmasõlmed, vabalangemised, pettehaagid... Kõik need sünnivad nii muljetavaldava kiiruse ja täpsusega, et laagrist fotosid klõpsival Teasel on drooni kaadrisse püüdmisega tõsine tegu.
Pisut ette lõunapausi jõuame ka välilasketiiru, kus tulevased riigikaitsjad karmi pilgu ja rangete korralduste saatel tulrelvadega tutvust teevad. Tavainimesele võib ju tunduda, et mis seal ikka - viskad kõhuli, põrutad mõne põmaka ja siis vaatad märklaualt, kuidas läks. Tühjagi! Kõik liigutused on paigas ja kindlasse järjekorda pikitud. Nende juurde asumine käib valjuhäälsete käskluste saatel ning mingisugust isetegevuse raasukestki siin ei tolereerita.


Adrenaliinitulvas lapilised kuulevad  rohkem kui korra karmi röögatust: “Näpp päästikult ära!” 
Kui aga lõpuks lubav hõige laskuderahe vallandab ja erutusest pisut värisevate kätega
noored end püsti ajavad, on nende silmades näha sädet, millega võiksjaanilõkke tarvis tuld võtta.

    Ega midagi, laseme tublid laigulised igati väljateenitult naiskodukaitsjate vaaritatud sõdurisuppi sööma 
ning hoiame pöidlaid, et nad oma oskusi vaid rahuajal kasutama peaksid.

Tekst: Üllar Priks
Fotod: Gunnar Teas

26.9.25

Kodutütred võistlesid viiendat korda matkamängul "Pruudeni jälgedes".

 


Järjekorras juba viies Kodutütarde võistlusmatk „Pruudeni jälgedes“ leidis sel aastal aset 20. septembril Mulgimaal. Võistlus algas Halliste kooli juurest ja lõppes Karksi-Nuias August Kitzbergi nimelise gümnaasium juures.

Hommikul tundus, et ilm võistlejate poolt ei ole, kuid sellele vaatamata oli seitse 10-14 aastaste kodutütarde  ja üks noorkotkaste neljaliikmelist meeskonda valmis ette võtma umbes 13 kilomeetrise teekonna.

Noorkotkaid esindasid külalised Harju malevast Kose kotkaste rühmast koosseisus Karl Arten Pajusoon, Marti Aaron Pajusoon, Simon Nael, Marten Taidre.

Rajal oli kümme erinevat punkti. Stardis kontrolliti ka varustust. Teekonnal oli vaja pea tööle panna erialamärkidest memoriini lahendades, kus tuli kirja panna kasee, millise erikatsega on tegemist; oli ämblikuvõrk, mis tuli läbida ilma  nööre puudutamata. Kui keegi nööri puudutas, helises kelluke ja kirja läks karistuspunkt. See oli aga võimalik lunastada kätekõverdusi tehes.

Liiklusmärkide punktis pidid noored otsima binokliga metsa peidetud liiklusmärke ja nende nimed kirja panema. Veel oli kaarditundmise punkt, kus pidi kasutama koordinaatide määramise oskuseid, laskmise punktis said noored lasta õhupüssist. Üheks punktis oli vaja tunda Eestit ja panna Eesti kontuurkaardil õige maakonna nimetus õigesse kohta. Puudetundmise punktis pidid võistlejad korjama õigesse ümbrikusse õige puulehe.
Kimmimängu punktis noored üritasid meelde jätta 20 nime, et pärast need enda mälu järgi kirja panna. Üheks punktiks oli ka nimed ja mälestusmärgid, seal pidid nad panema õige inimese või  mälestusmärgi nime õige pildi juurde.
Meeskonnatöö punktis pidid noored lina peal hüpates ja üks lina tõmmates etteantud aja jooksul võimalikult kaugele jõudma. Viimane punkt oli lõpujooks koos väikese takistusrajaga, kus pidi näitama oma võimekust meeskonnatöös. Ühel lõigul oli ka vastutegevus,  kes hoolitsesid selle eest,  et noored oskaksid teel tähelepanelikud olla ja õigel ajal metsa varjuda. Kes piisavalt tähelepanelik ei olnud, pidi loovutama elu.

Seekordne matkamäng oli tähelepanuväärne ka selle poolest, et ükski võistkond ei katkestanud. Järgmisel aastal lähevad kodutütred ja noorkotkad Pruudeni jälgi otsima maikuus.

Tulemused:

I koht: Paalalinna rühm: Marta Liiva, Heili Reena Õsso, Ketriin Animägi, Jete Sala

II koht: Pöial-Liisid: Liisa Reile, Emma Penter, Hanna-Marii Raudsepp, Triin Marleen Taklaja

III koht: Tauno Tilgad (Kuujänesed): Angelia Nicolau Costa, Angeliina Feldveber, Annette-Larissa Piir

Kuujänesed said ka eripreemia vaimuka võistkonna nime eest milleks oli Tauno Tilgad, võistkonna nimi valiti Jakobsoni kooli direktori Tauno Tilk järgi.


Tekst:
Johanna Topolev


Fotod: Kaspar Teas, Gunnar Teas

Galerii

23.9.25

Naiskodukaitse uued liikmed läbisid sõdurioskusi tutvustava kursuse

 


Septembrikuu kolmandal nädalavahetusel kogunesid Harju, Jõgeva, Tallinna, Valga, ja Sakala ringkonna naiskodukaitsjad Sakala malevasse, et läbida naiskodukaitse sõdurioskuste kursus, mis annab igale uuele liikmele esmased sõdurioskused, mis  võimaldavad tal kriisiolukorras tegutseda senisest pädevamalt, ning hulk naiskodukaitsjaid on motiveeritud täiendavalt õppima ja andma oma panuse Kaitseliidu ülesannete täitmisel. 




Juba esimesest hetkest oli tunda elevust ja kerget ärevust – paljude jaoks oli see esimene kord panna selga laiguline vorm, võtta selga kogu varustus ning astuda välja mugavustsoonist. Teooriatunnid Sakala malevas viisid kursuslased sidepidamise, kaardilugemise, relvade tundmise ja varustuse esmaste teadmisteni. 
Kui teooria selge, ootas ees sõit kaitseliidu kastiautos DAF, mis viis kursuslased Väluste harjutusalale. Seal algas tõeline välilaager: kursuslased jagati kahte jakku, valiti jaopealikud ning asuti püstitama jaotelki – see oli esimene proovikivi, mis nõudis koostööd, loovust ja kannatlikkust, seda kõike juba hilisõhtuses hämaruses. Laager püstitatud, koguneti kerghoonesse viimasesse tundi- välioskused. Viimane tund juhatas sisse kuidas ise ja teistega laagriala ja jaotelki jagades toime tulla. Millist riietust valida ja kuidas jaotelgis ööbida, jaotelgi ahjukütmine, valve ja  laagri rutiin ning kateloki kasutamine ja katelokis toidu valmistamine – kõik need tegevused muutsid metsalaagri tõeliseks ellujäämiskooliks ja enamus kursuslasi tegid seda sellisel viisil esimest korda.
Pühapäeva varahommikune vihmahoog ei heidutanud kursuslasi. Laager ärkas varakult, katelokid kolisesid, hommikukohv ja hommikusöök valmis sõbralikus koostöös. Seejärel liikusid kursuslased varjumise ja maskeerimise tundi, kus õpiti kasutama individuaalseid maskeerimisvahendeid. Õpiti, kuidas jääda märkamatuks vastastele ja sulanduda loodusega. Praktilised harjutused maastikul avasid uusi oskusi: kuidas liikuda jaona pidevalt muutuvas looduslikus keskkonnas, milliseid käemärke kasutada, et infot mitteverbaalselt edasi anda.

Kogu kursuse krooniks oli lõpurännak, mille kontrollpunktides tuli näidata sidepidamise oskusi, valmistada katelokil lõunasöök ning püstitada telk ebasoodsates tingimustes. Meeskonnatöö, vastupidavus ja nutikus pandi proovile igas etapis ning sidepunktis edastatud sõnum tekitas kursuslastes arusaamatust ja naerukihinaid. Kõigepealt tuli raadio kokku laduda, siis tuli läbi viia sidekontroll ja seejärel edastama sõnum - „ Heksogeen on urotropiini nitraat“. Keerukas ülesanne sõnumi edastamisel pani kursuslasi parajalt proovile, sõnumi edastamisel võeti appi nato tähestik et korrektne info saaks edasi antud.
Kui kursuslased lõpuks Sakala malevasse tagasi jõudsid, ootas neid soe kohvilaud kringliga ning pidulikult ulatati kätte Sõdurioskuste BVÕ tunnistus – märk sellest, et nad on valmis astuma järgmist sammu naiskodukaitses. 
See nädalavahetus Viljandimaa metsades ei olnud lihtsalt õppus – see oli kursuslastele tõeline eneseületus, mis tekitas huvi ja küsimusi – mis saab edasi? Naiskodukaitse uued liikmed tõestasid, et julgus, koostöö ja tahe õppida viivad sihile ka kõige keerulisemates oludes ning kursuslaste soov on, et edaspidi relvade tundmisele lisaks toimuksid ka laskeharjutused ning kursus ise võiks olla pikem ja põhjalikum.  

Gertu Viiask 
Sõdurioskuste kursuse ülem 

Fotod: Gertu Viiask, Gunnar Teas

Galerii

9.9.25

Karksi malevkonna suvine kohtumine Arvo-Käre talus


23. augustil kogunesid Karksi malevkonna liikmed koos peredega Valgamaale Arvo-Käre tallu, et veeta
ühiselt üks sisukas päev.






Päev algas tutvumisega talu ja piirkonna sõjalise ajalooga. Malevlased said oma silmaga näha II
maailmasõja aegseid kaevikuid ja punkrit. Autentne maastik, kaevikud ja ajaloolised esemed viisid
osalejad mõttes tagasi 1944. aasta lahingupaikadesse.



Lisaks pakuti tegevusi igale vanusele. Proovile sai panna oma osavust nii vibu- kui ka püssilaskmises,
laste lemmikuks kujunes aga kaevikutes seiklemine. Suurima elamuse pakkus ekstreemne sõit
militaarmaastikusõidukiga Kraz, mis suutis läbida ka kõige raskemaid teid ja olusid. Päeva lõpus said
julgemad nautida veel ka sõitu jõe peal.
Karksi malevkonna suvepäev oli täis rõõmu, uusi teadmisi ja elamusi nii suurtele kui väikestele.

Galerii

Tekst ja fotod:
Reet Joosing,
Karksi malevkond

30.8.25

Koostööpartnerid annetasid Sakala malevale akupangad

 

Augusti alguses sai kulminatsiooni järjekordne koostööprojekt, mille osapooled olid Vestman Grupi ettevõtted, Viljandi Rotary Klubi ja Sakala malev. 

Kui möödunud aastal annetasid samad ettevõtjad koostöös Rotary klubiga malevale droone, siis sellel aastal toetati malevat akupankadega. Nimelt annetasid koostööpartnerid malevale viis suure mahutavusega akupanka, mis on hädavajalikud maleva üksuste juhtimisvõimekuse tagamiseks just sellistes olukordades, kus tavapärane elektrivarustus puudub või on katkenud. 

Lisaks on see võimekus kasutatav häda- või kriisiolukorras laiemalt, maleval on võimalik neid seadmeid vajadusel laenata omavalitsustele või nende allasutustele. Kui mingil põhjusel on kusagil sellist toetust vaja, siis malev on kindlasti valmis abistama. 

Suure mahutavusega akupank on hea alternatiiv generaatoritele ja sellel on loomulikult oma spetsiifilised eelised tavapärase generaatori ees. Kui tavaolukorras ei ole see väga oluline, siis Kaitseliidu vaatenurgast on vast kõige olulisem, et akupank ei kiirga soojusenergiat ega tekita müra.

Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lapp kiidab toetajaid ja on siiralt tänulik, et leidub initsiatiivikaid inimesi ja ettevõtjaid, kes maleva tegevusse panustavad. 

Pealiku sõnul ei olegi küsimus niivõrd riigi rahakoti paksuses vaid pigem selles, et kõiki vajaminevaid vahendeid võib olla teinekord bürokraatlikel põhustel vaevaline, keeruline või ajakulukas soetada. Lõpetuseks lisab pealik, et sellistest detailidest moodustub tugev tervik: "Teineteise toetamine, usaldamine ja aitamine tagab selle, et Viljandimaa on tervikuna kriisideks paremini valmistunud!"



18.8.25

Noored nautisid suvelaagrit

8.–10. augustini kogunesid noored ja juhendajad Viljandimaal Paistu kooli, et veeta kolm tegusat ja meeldejäävat päeva laagris. 
Ilm soosis ettevõtmist ning rõõmsas meeleolus alustati laagri sisseseadmisega: telgid leidsid oma koha, asjad pakiti lahti ja ühiselt korrati üle olulisemad ohutusnõuded, et kõigil oleks laagris turvaline ja muretu olla. Pärast kosutavat lõunasööki toimus laagri pidulik avamine, kus kõik said ennast tutvustada ja meeleolu loodigi sõbraliku ja ühtse meeskonnana.

Juba samal pärastlõunal algasid esimesed töötoad, mis panid proovile nii oskused kui ka loovuse. Mängiti lõbusat lambamängu, meisterdati lippe ja õpiti tantsusamme, mida juhendas Artjom Jaskevitš. Paljud noored said tantsuõppes esimest korda proovida ühist koreograafiat ning nautisid muusika saatel liikumist. Õhtusöögi järel jätkusid töötoad ja õhtu poole hakati valmistuma järgmise päeva õhtuseks “Mini Eurovisiooniks”. Selle suurejoonelise etteaste korraldasid Heleriin Laanemäe ja Johanna Maria Topolev, kellel on eesmärk sooritada oma Kodutütarde esimese järgu katse.

Teisel päeval, pärast hommikusi toimetusi ja hommikusööki ootas kõiki sõit Ahimäe karjääri. Seal toimusid põnevad töötoad, mis pakkusid igale osalejale midagi huvitavat. Saadi proovida drooni õpituba, Tai poksi, vibulaskmist ning ka laskmist püssist, mis tekitas noortes suurt elevust. Lisaks panid osalejad proovile oma koostööoskused meeskonnamängudes ning said teadmisi veeohutusest, mis on laagrielus ja välitegevustes väga vajalik. Päev möödus vaheldusrikkalt ja andis kõigile uusi kogemusi ning enesekindlust.

Õhtuks naasti Paistu kooli, kus peale õhtusööki oli aeg valmistuda kaua oodatud “Mini Eurovisiooniks”. Noored astusid lavale etteastetega, kus jagus nii muusikat, tantsu kui ka loomingulisust. Erilise elamuse pakkus ühistants, mida hakati õppima juba esimesel õhtul – see tõi kõik osalejad kokku ja lõi laagris ühtse meeleolu. Pärast etteasteid jätkus disko.

Kolmandal ehk viimasel päeval ootasid laagrilisi veel mõned õpitoad ja mängud, et energiat ja meeskonnavaimu viimase hetkeni hoida. Toimus riviõpe, kus harjutati täpsust ja distsipliini, ning NATO ja metsa mängud, mis panid proovile nii osavuse, julguse kui ka koostööoskused. Seejärel söödi ühiselt lõunat, asuti laagrit kokku panema ja korrastati ala, et jätta paigale sama ilus ilme kui saabudes.

Laager lõppes pidulikult, meenutati möödunud kolme päeva säravamaid hetki, jagati tunnustust ja tänusõnu nii osalejatele kui ka korraldajatele. Kõik said kaasa mälestusi, uusi teadmisi, sõpru ja kogemusi, mis jäävad kauaks südamesse.

See kolmepäevane seiklus oli täis rõõmu, õppimist ja koostegemisi. Iga päev pakkus midagi uut ja põnevat ning ühised hetked lõid tugeva laagritunde, mille nimel tasub ikka ja jälle kokku tulla.

Tekst: Heleriin Laanemäe

Fotod: Anete Mozgovoi, Gunnar Teas

Galerii

16.8.25

Viljandimaal Välustes toimus sõduri baaskursus

 

Lõuna maakaitseringkonna järjekordne sõduri baaskursus leidis aset 10 päeva jooksul Sakala maleva vastutusalas ja Väluste lasketiirus.
Tihedad õppimist ja harjutamist täis päevad pakkusid väljakutseid nii instruktoritele kui ka õppuritele. Instruktorid hindasid, et õppurid olid väga positiivselt meelestatud ning andsid tagasisidet, et harjutusteks oli loodud realistlikud olukorrad, mis panid end pingutama ja aitasid tavarutiinist välja tulla.

Sakala maleva noored kaitseliitlased Kristo Hendrik ja Kristo Zujev jäid õpituga väga rahule, sest instruktorid olid väga head, seletasid arusaadavalt ega kahelnud endas - tõelised oma ala professionaalid.
"Meeldis see, et oli varem õpitu kinnistamist ning sai harjutada liikumisi, mida varem polnud teinud. See oli positiivne, et rühmas tekkis tugev omavaheline side, kõik toetasid üksteist ja vingumist polnud," rääkis Kristo Hendrik.
Kristo Zujev on kaitseliitlaseks sirgunud noorkotkast ning tõdes, et niimoodi on kergem organisatsiooni tulla, kui juba on olemas mingid oskused ja teadmised.

Kolmeaastase kaitseliitlase staažiga Evelina Nagibina tuli kursusele Võrumaa malevast. "Meid ikka testiti siin korralikult! Pioneeri õpe oli väga huvitav. Õppisime, kuidas valmistada süütlit ja kuidas granaati visata," sõnas ta. Nagibina on varem tegutsenud kodutütrena ning astus Kaitseliitu isa eeskujul. 

Põlva malevast olid kursusele tulnud Mihkel Sabre ja Priit Lees ning Põlva ringkonna naiskodukaitsja Ronja Tork. Kaheaastase naiskodukaitsja staažiga Tork sõnas, et siinne õpe oli talle pigem teadmiste kordamine ja kinnistamine. "Väga kahju on siit nüüd tagasi tsiviilellu tagasi pöörduda," ütles ta.
Mihkel Sabre on Kaitseliidus tegutsenud kolm aastat ning kommenteeris, et kursusel polnud talle eriti meelt mööda klassis istumise tunnid. "Aga päevad metsas - need meeldivad väga!" 
Priit Lees astus Kaitseliitu tänavu jaanuaris ning saigi end korralikult proovile panna. "Kuna ma seni olen olnud suhteliselt hedonistlike eluviisidega, siis soovisin riigikaitseliste põhitõdedega tutvuda ning alustasingi siin põhimõtteliselt nullist, aga kursusel polnud midagi rasket, ma nautisin seda, see oli mulle nagu puhkus!" rääkis Lees. "Kõige rohkem õppisin ma taktikalist liikumist ja sain aru, et kui inimesed liiguvad ühtse arusaama järgi samas suunas, siis asjad juhtuvad ja kõik toimib," arutles ta.

Tartu malevast Tamme malevkonnast osalesid kursusel Mattias Kärema ja Maiko Mathiesen. Mattias Kärema hinnangul on sellist kursust väga vaja ja võrdles, et sellesse kümnesse päeva oleks nagu väga oskuslikult kokku pakitud kogu kaitseväes õpetatav. "Kõige tähtsam on õppida ja õpetada inimestele koos tegutsemist, meeskonnatöö on ülioluline, siin tuleb oma isekus kõrvale jätta. See hoiak ja oskused pole mitte ainult Kaitseliidus olulised, vaid ka elus üldiselt," arutles Kärema ja lisas, et see kursus oli põhimõtteliselt nagu teraapia.
Maiko Mathieseni sõnul loob see kursus suurema silmaringi sellest, mis on kaitsmine ja omamoodi enesekindlus ning see kõik tuleb tsiviilellu kaasa. "Sõdur peab suutma valves olla. Sõdur peab oskama taluda seda aega, mil ei ole midagi teha. Sõdur peab suutma olla stressis, sest plaanid muutuvad, ta peab liikuma ühest kohast teise, sest sõda on ju selline. Ja siinsed instruktorid oskasid seda kõike meile edasi anda," rääkis Mathiesen.

Valgamaa maleva liige Gabriel Pruks on organisatsioonis olnud vaid viis kuud, kuid juba leidis tee kursusele. Põhjus, mis Kaitseliitu tulla on tal selge ja lihtne: "Mulle meeldib Eesti riik!" Kursuse kohta jagus tal palju kiidusõnu. "Mulle meeldis, et oli loodud olustik nagu me oleksimegi rindel. Me olime väsinud ja magamata, ei teadnud, mis edasi juhtuma hakkab, toimetasime kogu aeg oma füüsiliste võimete piiri peal. Uskumatu, aga me õppisime sellises olukorras väga palju. Instruktorid õpetasid meile palju rohkem, kui nad oleksid pidanud, aga nende soov oli, et me oskaksime reaalselt asju teha." 

12.8.25

Üksikkompanii Ümera pidas juubeliväärset õppenädalavahetust

Augusti esimesel nädalavahetusel leidis aset järjekordne Ümera ükiskkompanii traditsiooniline õppenädalavahetus, mis oli järjekorras juba viies. 
Major Marek Susi meenutas, et kord tuli üldkoosolekul arutusele, et võiks kord aastas kindlal kokkulepitud ajal kokku saada ning oma oskusi harjutada ja midagi uut juurde õppida,. "Ootasime, et see oleks Ümera liikmete miinimumpanus," täpsustas Susi.
Läbi aastate on õppenädalavahetuse kandev roll olnud laskmine ning Susi sõnul on eesmärk, et kõikidel liikmetel oleks oma relv, see oleks sisse lastud ja kõik oskaksid relva vajadusel kasutada.
Varasematest õppenädalavahetustest on Susile meelde jäänud pioneeriõpe, sihtmärkidele suunamine ja demineerimine. Missugused võiksid olla õppenädalavahetused viie aasta pärast, on praegu küll raske ennustada, kuid Susi tõdes, et laskmise harjutamine ei tohiks kuskile kaduda. "Kuigi laskmise roll muutub marginaalsemaks, ei kao see kuskile, sest relva käsitseda ja ennast kaitsta osata võiks küll igaüks!"

mjr. Marek Susi ja UGV
Seekordse õppenädalavahetuse peamine suund oli drooniõpe ning Marek Susi roll oli tutvustada ja õpetada UGV rolli sõjaolukorras. UGV-d on mehitamata maismaadroonid, mille tootmine on maailmas sisse saanud suure hoo. Susi juhitavas ettevõttes valminud droonid on maailmas ilmselt ainsad, millel on topeltjuhtimissüsteem, mis tähendab, et drooniga saab sõita nii kaugjuhtimise teel, kui ka sellel istudes. Enamik tänapäevaseid droone on diiselhübriidid, mis on kaalult üpris rasked, ning on ka kergemaid elektrilisi. 
UGV-sid kasutatakse praegu Ukrainas lahingutes ning need on end keerulistes ilmaoludes hästi tõestanud. 
"Inimese roll lahingkontseptsiooni planeerimises väheneb oluliselt, saab anda ülesande ning AI mõtleb välja, kuidas neid paremini lahendada. Samas inimene kao siiski kuhugi, keegi peab ikka olema, kes sisendi annab," rääkis Susi.

Ümera üksikkompanii pealik major Toomas Rebo sõnul on õppenädalavahetus aastasündmus, kuhu kogunevad kõik liikmed hoolimata oma sõjaaja määrangust ning sellest, kas ollakse tegev- või toetajaliikmed. "Siin saab oma silmaringi laiendada ning harjutada, olgu selleks laskmine või topograafia - alati proovime leida teemasid, mis võiksid kõnetada kõiki. See kõik ongi meie ühine panus riigikaitsesse." 
Rebo peab oluliseks seda, et nii osalejate kui ka instruktorite näol oleks pealekasvu ja järjepidevust 
ehk käbist kännuni nagu kõlab Ümera tunnuslause.

Andres Rõigas
Andres Rõigas üsna värske liikmena (1,5 aastat) osales õppenädalaahetusel teist korda ning peab seda kogemust oluliseks ja kasulikuks. "Muidu mul polekski eriti võimalust kogu kompaniiga kokku saada ja tutvuda. Samuti on hea võimalus laskmist harjutada," rääkis Rõigas ja lisas, et väga huvitav oli tutvuda drooniteemadega. "See kõik rikastab igapäevaelu oluliselt!"




Soome toetajaliige Aarne Markko on õppenädalavahetustel osalenud korduvalt nii õppija kui õpetajan ning on siit alati midagi kasulikku kaasa võtnud. Oluliseks peab ta Soome ja Eesti koostööd, et nii siinsed kui ka Soome-poolsed instruktorid saavad end proovile panna. "Mulle väga meeldis drooniõpe, sest Soomes pole saanud liigse bürokraatia tõttu sellega tegelda," ütles Markko. 

Kohtumiseni augusti esimesel nädalavahetusel 2026!

Galerii

30.6.25

Abja gümnaasiumi kolimine – kaitseliitlaste ja kogukonna ühine pingutus



Juuni lõpus kogunes Abja gümnaasiumi juurde ligi 70 inimest, et aidata
koolimaja tühjaks kolida. Talgupäeva eesmärk oli viia ajutisse õppehoonesse
– Mõisaküla endisesse koolimajja – kõik suuremad esemed, et vana koolimaja
saaks minna kauaoodatud renoveerimisse. Kõik planeeritud tööd said tehtud.

Tegemist ei olnud lihtsalt kolimisega – see oli kogukonna ühisaktsioon, kus
lõid kaasa lapsevanemad, õpetajad, vilistlased, õpilased ning väga olulist
osa täitis ka Kaitseliit. Tööle tuldi eri rollides: kes kooli töötajana,
kes lapsevanemana, kes vilistlase ja kes kaitseliitlansena. Üks osaleja
muigas, et ei teagi, millisesse nimekirja end kirja panna, sest kõik
sobivad.

Kaitseliidu panus oli talgupäeval märkimisväärne. Kohal olid liikmed nii
Karksi malevkonnast kui Ümera üksikkompaniist, samuti osalesid
Naiskodukaitse ja Kodutütarde esindajad. Kaitseliit tõi kohale neli suurt
sõidukit, millega sai transporditud kogu suurem ja raskem kooliinventar,
mida tavalise bussiga poleks olnud võimalik liigutada.

Kaitseliidu Sakala maleva Ümera üksikkompanii pealiku ning üksiti Abja
gümnaasiumi haldusjuhi ja riigikaitse õpetaja Toomas Rebo sõnul oli
talgupäev ühtaegu rahaliselt otstarbekas ja kogukondlikult liitev –
võimalus mitte ainult kooli abistada, vaid tugevdada sidet, mis ühendab
piirkonna inimesi selle kooliga. “Paljude jaoks oli see rohkem kui lihtsalt
koolimaja – seal on käinud nende vanemad, nad ise või nüüdseks juba nende
lapsed. See on paikkonna tuiksoon, mille ümber elu koondub,” lausus Rebo.


Kaitseliidu osalus sellistes ettevõtmistes ei ole juhuslik. See on loomulik osa organisatsiooni laiapindsest riigikaitsest, kus kaitseliitlased seisavad mitte ainult valmis relvaga kriisiolukorras, vaid panustavad aktiivselt oma kogukonna toetamisse ka rahuajal – seal, kus on abi vaja. Kolimistalgud olid ehe näide sellest, kuidas Kaitseliit on kohal ja tegutseb ühiskonna liikmena, mitte üksnes selle kaitsjana. Abja gümnaasiumil ja Sakala maleval on ka varasemast ajast tihe koostöösuhe. Kool on olnud osaline mitmes Kaitseliidu ettevõtmises: Lõuna Silla õppusel, ussisõdalaste majutuses Sibulal, samuti on korraldatud erinevaid noorkotkaste ja kodutütarde laagreid ning võistlusi. Need seosed ei ole formaalsed, vaid elavad – paljud õpetajad ja koolitöötajad on ise seotud Kaitseliiduga ning vastupidi. Talgupäev kinnitas taas, et üheskoos on võimalik palju korda saata. Kui kooli tulevikku panustavad need, kellel on sellega side, olgu see hariduslik, perekondlik või isamaaline, siis ei jää ükski suur töö tegemata. Kaitseliidu panus Abja kooli kolimisse on ehe näide sellest, kuidas riigikaitse ja kogukond põimuvad – praktiliselt, loomulikult ja tulemuslikult. Tekst Üllar Priks Fotod: Keijo Koort