Jaak Kärneri nimeline laskevõistlus 2024

Jaak Kärneri nimeline laskevõistlus leidis 
Väluste lasketiirus aset 14. aprillil 2024.

End proovile panema oli tulnud rekordarv osalejaid - 20 võistkonda, teiste hulgas oli üks Läti Zemerzadse tiim ning kaasa lõid ka Ümera üksikkompanii soomlasest toetajaliikmed.

Käesoleval aastal viisid võistkondliku esikoha koju Alutaguse maleva laskurid:
Ivar TALLERMAN, Henry TAMMANN, Tambet LEINBOCK, Juss LEINBOCK (1122 silma).

Teine koht kuulus Tallinna maleva võistkonnale:

Ain MURU, Janis AARNE, Raul ERK, Elmet ORASSON (1099 silma).

Kolmanda koha pälvis Tartu maleva I võistkond:
Daimar ELP, Ülar LAANEOJA, Linda PÄRN, Liis KRUUSE (1064 silma).

Individuaalselt:

1. koht (285 silma) - Taivo EYLANDT
2. koht (284 silma) - Ivar TALLERMAN
3. koht (282 silma) - Tambet LEINBOCK

Võistkondlik paremusjärjestus

4.  VIRU MALEV (1063)
5. RAPLA MALEV (1042)

6.  LÄTI (1015)

7. PÄRNUMAA MALEV (1001)
8. PÄRNUMAA "VÄNDRA" (967)

9. SAKALA MALEV (954)

10. SAAREMAA MALEV (950)

11.  JÄRVA MALEV (938)

12. LÄÄNE MALEV (935)

13. JÕGEVA II (932)

14.  TARTU MALEV II (915)

15.  JÕGEVA I (914)

16. SOOME MPK (868)

17. NKK LÄÄNE RINGKOND II (866)

18. NKK LÄÄNE RINGKOND I (856)

19. VÕRUMAA MALEV (785)

20.  PÕLVA MALEV (562)

Galerii

Väike 360° klipike laskevõistlusest

Õppenädalavahetus Välustes

Aprillikuu esimesel nädalavahetusel toimusid Väluste lasketiirus kaitseliitlaste väljaõppepäevad, kuhu olid teretulnud kõik üksused. 

Õppepäeva läbiviija Toomas Taimre sõnul oli osalejaid näiteks maakaitsest, Ümera lahingkompaniist ja võitlusgrupist. 

Põhiülesanne oli kontrollpunktiõpe, mida juhendasid instruktorid Soomest. Lisaülesandeks olid taktikalised laskeharjutused R 20-ga, mida pole varem üldse tehtud. Harjutus algas põhjaliku ohutustehnika andmisega, et välja selgitada osalejate oskused ja teadmised. Põhimõtteliselt enamik osalenutest olid relva korra käes hoidnud ja mõne lasu teinud. 

Taktikalised laskeharjutused olid põhiliselt liikumise pealt, et õpiks relvaga ohutult ringi käima. Taimre rääkis, et õppurid olid paaridesse jagatud, üks oli vahel nii-öelda täiendav ventiil. 

Taimre hinnangul on R20 tänapäevane, kergesti omandatav ja väga laskesõbralik relv. 

Harjutust alustati 25 meetri pealt, oli relvade sisselaskmine ja siis vaata-keera-lase-harjutused 25 ja 50 meetri joonel. Seejärel patrull-laskmine 50 joonelt ja lõpuks lihtsalt distantsi laskmine 200 ja 300 meetri pealt.

Soome-poolne instruktor Aarne Markko täpsustas, et naaberriigist osales õppenädalavahetusel kokku seitse maakaitsekoolituse instruktorit. Need on need instruktorid, kes viivad nii Eestis kui Soomes läbi koolitusi koostööna ja aasta väljaõppeplaani kohaselt.

Sel korral õpetati Markko sõnul sõiduki kontrollipunkti ülesehitamist ja autode läbiotsimist ning isikute kontrolli. Samuti oli kavas lahingesmaabi, luurepunkti ülesehitamine, luure tegemine ja vaatluspostid.

Aarne Markko rääkis, et kahe riigi koostöö on väga oluline ka seetõttu, et niimoodi omandavad mõlemad osapooled vastastikku teise riigi keelt ning lisaks inglise keelt. 

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

Lapsed ja vanemad maitsesid laagrielu

 

Gertu Viiask

Märtsikuu viimasel nädalavahetusel ülestõusmispühade ajal korraldas Noorte Kotkaste Sakala malev Heimtali rühma pealiku Gertu Viiaski eestvedamisel Soomaal Ruunaraipel laagri, kuhu olid lisaks noorkotkastele oodatud ka mitteliikmed koos lapsevanematega. Kokku osales laagris 15 lapsevanemat ja 24 noort.

Tegus nädalavahetus sai alguse laupäeva hommikul Sakala malevast, kust laagrialale võttis suuna kaks DAF-i, lastiks peal laagrilised, kellest nii mõnelegi oli selline reisimine esmakordne.

Kohapeal jagati seltskond neljaks jaoks ja valiti jaopealikud. Seejärel kerkisid ühisel jõul ja nõul ööbimiseks telgid ning kehakinnitust sai igaüks endale ise valmistada kraamist, mis leidus kuivtoidupakis. Nii lapsed kui täiskasvanud said kokkamisel juhendajate abiga tutvust teha priimuse ja katelokiga. 

Antonia Eek jagab laagrilistele matkatarkusi.

Laupäeva sisustas Nutikate Rebaste rühma juhi Antonina Eeki korraldatud õpitoad, mida aitasid läbi viia Nutikate Rebaste rühma noorkotkad ja Jüri Eek. Antonina Eek õpetas, mida ja kuidas pakkida matkakotti ning kuidas varuda metsast materjali ja süüdata lõke. Kes olid metsast toonud kuivi männioksakesi ja meelitasid sädet vatitupsukesega, need said lõpuks leegikese lõõmama. 

Kas siit tuleb tugev sõlm või kassikangas?

Nutikate Rebaste poisid näitasid, kuidas siduda vastupidavaid sõlmi. Osalejail ikka jagus nööridega pusimist, et neist välja võluda seasõrg, kaheksa või kalamehesõlm! Jüri Eeki juhendamisel kerkisid lamapuidust uhked varjualused, mida ehitajad kaunistasid okste ja samblatuttidega. Mõni julgem võttis nõuks oma püstitatud onnis isegi ööbida.

Palju elevust pakkus mõistagi airsoft'i lahing, kui vastase lipule tuli keerulisel maastikul mäest üles-alla joostes, roomates ja hüpates järele minna. Õhetavad põsed ja vaimustushüüded rääkisid enda eest.

Et siiski oli pühadenädalavahetus, ei puudunud sellest ka munade värvimine. Mets pakkus mitmekesist valikut, et valge muna palged kirjuks saada. Valmis keesid munad köögitoimkonna Grete Varese ja Helja Ütsiku valvsa pilgu all. Pikk päev sai mõnusa punkti lõkkeõhtuga, mil lõkkel küpsesid tokisaiad, vorstikesed ja vahukommid ning huvilised said asjaosalistelt küsida Kaitseliidu organisatsioonide kohta.

Pühademunad veerema! 

Pühapäev tervitas laagrilisi päiksepaiste, sooja ilma ja pannkookidega. Laste üllatuseks oli öösel telkide vahel silganud lihavõttejänes, kes oli siia-sinna üllatusmune ja komme poetanud. Pärast hommikusööki võttis igaüks oma värvitud pühademuna, mille saatis võistlema. Mäenõlval liivas oli rada, millesse pandi muna veerema ning kõige kaugemale jõudnu omanik pälvis auhinna. Seejärel toimus munade koksimise lahing. 

Kui pühadetoimingud tehtud, ootasid ees taas õpitoad. Politseinik Mare Maalmeister koos abipolitseinikega tutvustasid oma varustust ja rääkisid politseitööst. Toomas Taimre valva silma all sai tutvuda relvadega ja ka märki lasta. Naiskodukaitse rakendust Ole valmis! tutvustas Tea Raidsalu. Viimaks sai täita tagasisidelehed ning tuli teha süda kõvaks ja lammutada oma uhked varjualused. 

Oli üks tegus ja asjalik nädalavahetus, mil emadel-isadel oli võimalik oma lastega olla tavapärastest toimetustest eemal, viibida looduses ning ehk ka üksteise kohta midagi uut teada saada.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

Eesti ja Läti noored sõlmisid laagris sõprussuhteid

23. ja 24. märtsil sagis Paistu põhikoolis ringi rahvusvaheline seltskond. Nimelt olid seal külas skautide rühm Lätist Kocenu koolist.

Eesti ja Läti ühislaagrit korraldasid noorkotkaste Nutikate Rebaste rühmapealik Antonina Eek ja Paistu kodutütarde rühmavanem Anne Sepik. Eeki selgitusel on Kocenu kool ammusest ajast Paistu kooli sõpruskool. Ükskord, kui Läti kooli õpetajad Paistus külas käisid, tuli jutuks, et Paistus tegutsevad nii noorkotkaste kui kodutütarde rühmad ning Kocenus on skaudid. Siis tekkiski idee noored kokku viia, vahetada kogemusi ning pakkuda neile õpetlikku ja lõbusat tegevust. 

Lätist tuli külla 12 inimest: 9 noorliiget, rühmapealik Viesturs Laimīte (pildil vasakul) ning rühmapealiku abid Samanta Ābola (pildil keskel) ja Rinalds Vanters. 

Laupäeval oli laagris kavas tutvumismängud, organisatsioonide ja vormide tutvustamine ning Eesti ja Läti noorte korraldatud mängud.

„Noored ise korraldasid ja viisid tegevusi läbi. Meie, noortejuhid, toetasime ja aitasime,” täpsustas Eek.

Viesturs Laimīte tõdes, et Läti noored olid külaskäigust väga elevil ning kõik said omavahel ruttu sõpradeks. „Minu jaoks oli väga huvitav kuulata, kuidas Eestis noorteorganisatsioonid töötavad ning millised võimalused siin on. Samuti üllatas see, kui palju Paistu kooli õpilasi nendes organisatsioonides kaasa lööb! Me kindlasti tahame Eesti rühmi ka endale külla kutsuda,” rääkis Laimīte. Ta ütles, et on ise samuti lapsena skaut olnud, nüüdseks tegutseb juba juhina ning skautide tegevustest võtab osa ka tema laps. „See on elukestev tegevus!” ütles ta lõbusalt. 

„Mulle väga meeldis see, kuidas Läti rühma juhid oma noortega tegelesid ja ka ise kõikides tegevustes kaasa lõid!” kiitis Antonina Eek. 

Pühapäeval said lätlased tutvuda Sakala malevaga ja teha ekskursiooni Viljandi linnas.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

Noorteinstruktorid tutvusid mentorlusprogrammiga

Märtsikuu kolmandal nädalavahetusel sai Sakala malevas avapaugu Kaitseliidu noorteorganisatsioonide mentorlusprogramm esimese koolitusega. Osalema oodatud olid noorteinstuktorid, kelle tööriistakohvrisse peaksid kuuluma mentorluse oskused. Et noorteinstruktoritel on ametiülesannetest tulevalt vajadus aidata noortejuhte nende töös, seega on nende teadlikkus väga oluline. 

Kursuse korraldaja, Kaitseliidu noorsootöö arendusjuht Anu Allekand (pildil) tõdes pärast õppenädalavahetust, et osalejad jäid rahule. Tagasisidest tuli välja, et kursust oli kerge jälgida, teooria ja praktika vaheldusid, väike grupp toetas sisukaid vestlusi ja avatud vestlus vaheldus grupiharjutustega. „Isegi viidati, et ehk võiks mõne aja pärast olla samas teemas edasijõudnute kursus ja mõttevahetus ning et seda saab kõikjal kasutada, see teadmine on universaalne,” vahendas Allekand.
Kursuse korraldaja andmetel on plaanis sarnane kursus teha ka sügisel, seda teemat tuleb edendada, see on tänapäeva juhtimise loogiline osa.
„Mulle meeldis, et see on hea näide toimivast koostööst. Antud juhul Naiskodukaitse instruktorid, kes on seda teemat arendanud oma struktuuriüksuses (see oli neil 10. kord) ja tulid seda lahkelt tegema noorteorganisatsiooni noortega tegelejatele. Võidavad kõik, sest organisatsiooni sisemine side tugevneb, igaüks saab leida omale sobiva lahenduse ning mentoriks pürgijad saavad omakorda oma teadmise baasil iga liikme osaluseks paremat õhkkonda luua. Organisatsiooni kultuur on samm-sammult paremuse poole teel!” rääkis Allekand.

Koolitaja oli Veronika Isberg, kes on Naiskodukaitses mentorluse koolitusi läbi viinud. „Koolituse tegemine oli põnev väljakutse ja arenguvõimalus teada saada, kuidas noorteorganisatsioonides asjad käivad ja kuidas mentorlus neile võiks sobida,” ütles Isberg.
Millised on hea mentori peamised omadused? Isbergi hinnangul oleksid need eelkõige avatus, kannatlikkus, otsekohesus, kuulamisoskus. „Mentor ei suru ennast peale, on selline vaikne teejuht,” mõtiskles ta.

Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor Ebe Õnne (pildil vasakul) otsustas kursusel osaleda, et saada täpsemalt teada, mida mentorlus tähendab ja kes mentor üleüldse on. 

„Kursuse algul sai seatud eesmärgid. Minu eesmärgiks oli saada meetodeid ja vahendeid, teadmisi mentorluse kohta, et kas, millal ja milleks üldse seda vaja on. Minu jaoks oli uus teadmine see, et kes vajab mentorit, on mentee. Jagati näpunäiteid enesejuhtimisest, kuulamistehnikatest, probleemide ja konfliktide käsitlusest. Töös noortega tundub mulle, et instruktor „mentordab” kogu aeg jooksvalt. Kuid ma leian, et noorte esimene mentor on noortejuht. Noortejuht on mentoriks ka teistele või alustavatele noortejuhtidele. Sakala malevas on need juhid täitsa olemas ja ma loodan, et suudan neid omavahel kokku viia!” rääkis Õnne. 

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Kodutütred korraldasid õpetliku laagri

9. ja 10. märtsil toimus Loodi paisjärve ääres kodutütarde Ümera rühma talvine 2-päevane

laager. Peale Ümera rühma noorte osalesid veel Võhma, Rukkilillede, Tarvastu, Tamme ja Halliste noori.

Osa noori kogunes hommikul malevasse, et koos alustada sõitu DAF-iga laagriplatsile. Mõnele noorele oli sõit suure sõidukiga esmakordne.

Kohale jõudes võttis meid vastu tegevusi läbi viivad Luureretked OÜ instruktorid. Koos ühtse meeskonnana sai telk üles pandud ja pärast seda hakati mängima meeskonnamänge, et paremini üksteisega tuttavaks saada.

Esimeseks õpitoas õpetati asimuuti – selle määramine ja selle kasutamine metsas. Pärast proovisid kõik metsas kompassiga liikumist asimuudi järgi. Suuremad kodutütred said korrata ja osadele oli esimene kogemus.

Teises õpitoas näidati erinevaid ellujäämis komplekte. Räägiti veel, mis võiks olla komplektis ja milleks need kasulikud on.

Kolmandas õpitoas oli varjatud liikumine metsas. Räägiti, kuidas varjatult liikuda, et sind metsas ei märgataks. Pärast said kõik ise mängu läbi proovida. Kui metsast tagasi jõudsime, ootas meid õhtusöök, mis oli väga maitsev.

Õhtu saabudes suundusime seiklusmatkale. Rada oli tõeliselt libe ja korra suutsime ära eksida, aga saime uuesti rajale tagasi. Kui uuesti rajal olime, lasime suurematest küngastest alla, sest keeruline oli libedaga käia. See tegigi matka eriti lõbusaks! 

Pärast matka oli mõnus koos vahukomme ja viinereid grillida.

Enne öörahu tegid noored valvegraafiku telgiahju kütmiseks.

Hommikul telgist välja tulles võttis meid vastu mõnusad pannkoogilõhnad. Tuli lahendada ülesanne: kirja panna, mida ja kui palju asju oli katte alla peidetud.

Sellega lähenes laagri lõpp, tuli telk kokku pakkida ja laagriplats korda teha. Algas tagasisõit.

Tänan Luureretked OÜ instruktoreid ja kõiki osalejaid, kes tegid selle laagri unustamatuks!

Laager sai toimuda tänu isamaalise hariduse programmile.

Tekst: Ülle Treimann

Fotod: Gunnar Teas 

Galerii

Noored ööbisid metsas ja sulpsasid jääauku

Eneseületus, uued kogemused, nautimine – need on sõnad, mis kirjeldavad laagrit, kus noored said ennast proovile panna ning omandada teadmisi üleelamiseks. 

Esimesel märtsikuu nädalavahetusel Ruhijärve ääres aset leidnud laagri algus oli juba paljulubav ning viis osalejad matkale ümber järve. Laagrialale jõudes ootas noori Kaitseliidu Sakala maleva eriline saunaauto, selle seal oleku eesmärki noored aga veel ei teadnud. 

Varjualused pidid noored ise ehitama metsasaadustest ja telkmantlitest. Õhtusöögiks leidsid laagrilised endale supimaterjali ning iga meeskond pidi ise endale supi kokku keetma. Kokkuvõttes tulid kõik supid väga maitsvad välja ning keegi tühja kõhuga ei jäänud. 

Pimeduse varjus said osalejad kogeda, kui kaugele on erinevaid hääli öösel kuulda. Öö veedeti eelnevalt tehtud varjualuste all ning vihmakartust noortel ei olnud. 

Teise päeva põhirõhk oli asetatud uute teadmiste ja oskuste omandamisele: õpiti õhupüssist laskma, sõlme tegema, erinevate vahenditega tuld tegema ja kala püüdma. 

Laagri embleemil kujutatu kinnitamiseks käisid noored ka jääaugus ning seejärel kiiresti ka eelmainitud soojas saunas. Pärast sauna said noored minna koju puhkama.

Tekst: Reimo Jürjo

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

Ettevõtjad tegid Sakala malevale väärt kingituse

Vestman Grupp ja Rotary Klubi panid seljad kokku ning kinkisid Kaitseliidu Sakala malevale viis drooni DJI Air 3 ja DJI Mini 4 PRO.

Sakala maleva kompaniiülem kapten Martin Linki sõnul on see esmakordne juhus Sakala maleva ajaloos, mil eraettevõtlus toetab sõjalise väljaõppe poolt. 

"See on ikka uhke värk ja me oleme kingiga väga rahul! Droonid on meie tulevik ning Kaitseliit tegeleb nende hankimisega. Vaja on süsteemset väljaõpet, kuidas droonid lendavad ning teisalt vaja arendada sõdurite maskeerimise oskusi, sest ka vaenlasel on droonid. On ülioluline, et saame hakata juba praegu harjutama," rääkis Link.

LandCrediti juhatuse liige ja Sakala maleva liige Matis Kivila on rahul, et osapooled kokku said ning Sakala malevale vajalik varustus sai hangitud. "Meil oli tahtmine aidata, nooremleitnant Tahk näitas üles initsiatiivi ning Rotary Klubi tuli appi - super koostöö!" 

Kivila julgustas malevat oma soovidega rohkem ettevõtjate poole pöörduma ning lootis, et leidub veel Viljandimaa ettevõtteid, kes on valmis malevat toetama.

Fotod: Gunnar Teas

Palju õnne, Eesti!

24. veebruari udusombuses hommikus algasid Eesti Vabariigi 106. aastapäeva pidustused Viljandis traditsiooniliselt kohtumaja ees. 

Kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad võtsid piduliku jalutuskäigu ootuses rivvi. Pärast Eesti hümni ühislaulmist luges Viljandi linnapea Madis Timpson ette iseseisvusmanifesti. Sakala meeskoori esituses kõlas kaunis ja hinge pugev "Meil aiaäärne tänavas". Sakala maleva kaplan Peeter Parts luges palve ja võeti hetk vaikseks palveks, et meenutada tänumeeles Eesti vabaduse eest võidelnuid ja hukkunuid.

Läbi kesklinna kulges kirju ja uhke aastapäeva rongkäik Vabaduse platsile. Vabadussõjas langenute mälestussambale asetasid pärja Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lepp ja Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaine Jane Särg, Viljandi linnapea Madis Timpson ja linnavolikogu esimees Helmen Kütt ning Viljandi politseijuht Margus Sass. 

Seejärel algas Viljandi lauluväljakul meeleolukas perepäev laadamelu, õpitubade ja kontserdiga. Päästeamet, politsei ja kaitseliitlased demonstreerisid oma masinaid ja varustust.

Sakala maleva pealiku kutsel sai malevas osa Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest, kus ta andis üle ka auastmed ja ergutused. Andres Lapp tänas kõiki kaitseliitlasi, kes on valmis panustama riigi kaitsesse ning õnnitles neid Eesti sünnipäeva puhul, sest seda võib võtta ka kui meie kõigi teist sünnipäeva. "Mulle meeldib see Eesti, kus me praegu elame!" tõdes malevapealik.

Sõjaväeline auaste 

Seersant 
JANE SÄRG

Nooremseersant 
ALAR JOHANSON

Kapral
MARKO AATONEN
ANDRE TEDER
KRISTO GERING
KADI VAHER
MEELIS VIISUT
MERLY ROSENBERG
EVELIN LAPPALAINEN
MARI MESIPUU
LEMBE LAHTMAA
MAIRE LILLEMETS
RIINA METSOJA
EBE ÕNNE

Reamees
RAINIS ALLSOO
SIIM JAANSOO
JANEK KABANEN
MARTIN KALA
KRISTJAN KÄRSIN
RASMUS LAAS
RAICO LEEVIT
AIN MÄGI
URMET NAHKSEPP
PEEDU PÕLD
KENNET SIHVER
MARILIIS TAAL
TAAGO TAMM
LIINA LEHES

Tänukiri eduka ja silmapaistva hea kohustuste täitmise eest ning seoses Eesti Vabariigi 106. aastapäeva tähistamisega
INGER STANKO
VOOTELE SAATMANN
SVEN RAUDSEPP
FRANK TIISLER
KERT RANDLA
ANDRE LOHK
MARKO AATONEN
SANDER ILVES
MARK NETŠAJEV
MEELIS RINK

Maleva rinnamärk
ALO-OLIVER ALAS
ALEKSANDR KARAKOZOV
ANDRUS KEERD
MEELIS LAURI
JAANIS MÄEVÄLJA

Tänukiri aktiivse osalemise eest sõjaväelises väljaõppes
RAINIS ALLSOO
RAIMO SAAR

Tänu pühendunud tegevuse eest Kaitseliidus
URMET LAURI
PRIIT EINLA
VALDUR JOOSEP
TOOMAS TAMBERG

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Pidulik jalutuskäik ning perepäev

Ergutuste üleandmine

EV106 jalutuskäik 24.02.2024 (youtube.com)

Sakala maleva ja Viljandimaa omavalitsuste liidu vastuvõtt

23. veebruaril leidis Viljandis Sakala keskuses aset Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimehe Alar Karu ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku kolonelleitnandi Andres Lapi Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud vastuvõtt ja kontsert.

Maakonna kõrgeima autasu, Viljandimaa vapimärgi pälvis teenekas poliitik ja Sakala maleva pealiku abi Helir-Valdor Seeder.

Vastuvõtul andis malevapealik Andres Lapp kaitseliitlastele üle auastmed ja ergutused.

Sõjaväeline auaste leitnant: 

HENRI PAAVO (reservis)

Kaitseliidu teenetemedali III klass: 

HANNO KIRSCHFELDT

MARGO KOODRES

ANDRIS SILD

RAIT MÄRTIN

RISTO TOOBAL

Sakala maleva pealiku, kolonelleitnant Andres Lapi kõne

Austatud Viljandimaa Vapimärgi kavaler, lugupeetud riigikogu liikmed, head külalised ja Viljandimaa inimesed. 106 aastat tagasi sündis tormilises julgeolekukeskkonnas Eesti Vabariik. Kaks aastat tagasi initsieeris Vene Föderatsioon massiivse, agressiivse ja ebaõiglase sõja Ukraina vastu ja taas on maailm tormilises ja keerulises julgeolekukeskkonnas.

Lubage ma jagan üht isiklikku kogemust, mis seob Eestit ja Ukrainat. Kaks aastat ja kümme päeva tagasi viibisin Ukrainas Zhitomiri oblastis Berdichevi linnas. Oli 14. veebruar, sõbrapäeva õhtu. Istusin koos sõbra Oleksandriga kohvikus. Sõjaväelastena teadsime, et Ukrainat ootavad ees väga keerulised päevad. Küsisin Aleksilt, mida ukrainlased sisimas tunnevad. Ta vastas: „Mitte ükski ukrainlane ei soovi sõda. Tähtis ei ole see, mida me tunneme, vaid see, kuidas me käitume. Kui vaja, ajame selja uhkelt sirgu ja pea püsti ning kaitseme oma kodu nii hästi kui oskame ja suudame. Ainult nii saame tulevikus iseendale ja oma lastele silma vaadata, teades, et tegime, mida vaja ja mis oli meie võimuses." 

Aleksit enam ei ole... Mu sõber hukkus sõja kolmandal päeval raketirünnakus, temast nagu tuhandest saatusekaaslasest sai Ukraina kangelane. Oleksandri selge mõte ja sihikindel tegutsemine olid imetlusväärsed ning innustavad mind tänaseni. Olgu julgeolekuolukord nii keeruline kui tahes, hoiame ikka pea püsti ja selja sirgena, teeme kõik, et säilitada oma riik, vabadus ja õigus ise otsustada.

Teie oma ala professionaalidena teete iga päev nii kogukonna kui kogu Viljandimaa heaks rohkem kui teilt oodatakse. Vahetult või kaudselt panustate te kõik riigi julgeoleku tagamisse. Olgu selleks lastele kvaliteetse hariduse pakkumine, kohaliku elu edendamine ja ettevõtluse arendamine, tervishoiuteenuste ja turvalisuse tagamine - see moodustab terviku, mis loob aluse ja võimaluse riigi sõjaliseks kaitseks, kui niisugune vajadus peaks tekkima.  

Soovin kõiki tänada panuse eest meie väikese, aga tubli Eesti arendamisel. Meie riik on meie nägu ja mulle niisugune Eesti meeldib väga. Tahan tänada kaitseliitlasi, kes oma igapäevaste toimetuste kõrvalt leiavad aega ja energiat, et panustada riigikaitsesse. Olgem täna - ja tegelikult iga päev - tänulikud vaba Eesti eest, võimaluse eest enda, laste ja riigi tulevikku kujundada. Ma soovin kõigile ilusat ja meeleolukat Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva. Elagu vaba Eesti! Eesti eest surmani! 

Galerii

Fotod: Taavi Bergmann, Gunnar Teas

Elagu kindral Laidoner! Elagu vaba Eesti!

Esmaspäeval, 12. veebruaril tähistati Viljandi vallas Viiratsi külje all ja Viljandis lauluväljaku nõlval ratsamonumendi juures kindral Johan Laidoneri 140. sünniaastapäeva. 

Lugupeetud kindralit meenutasid Viljandi vallajuhid Alar Karu ja Alvar Pähkel. Kõne pidas Viljandi muuseumi juhataja Jaak Pihlak ja palve lausus Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus. 

Sakala maleva pealik major Andres Lapp ja Jaak Pihlak sidusid kindral Laidoneri kujule kaela sinimustvalge salli.

Pidulikul rivistusel osalesid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.

Major Andres Lapp rõhutas oma sõnavõtus kindral Laidoneri suuri teeneid. "Ta oli 34-aastane, kui oli esimest korda Eesti sõjavägede ülemjuhataja, mis kõneleb sellest, et ta oli karismaatiline ja andekas liider. Juhina oli tema kõige suurem väärtus see, et ta suutis ühendada tollel hetkel olulised liidrid ühise eesmärgi nimel. Ta suutis nad rakendada ühtse vankri ette ja liigutada vaba Eesti suunas," rääkis Lapp. "Kindral Laidoner taipas, et võita suuremat ja tugevamat, peab väiksem olema kiirem ja osavam. Ta oli kahtlemata üks võtmeisik, kes aitas kujundada Vabadussõda Eestile võidukaks."

Major Lapp tunnustas üritusele kogunenud noori, et nad peavad Eesti ajaloo meelespidamist oluliseks ja rõhutas neile, et Johan Laidoner oli ka ühiskondlikult ja poliitiliselt aktiivne. "Oma elu jooksul jõudis ta kuuluda mitmetesse seltsidesse, olla kolme Riigikogu liige, olla kolm korda tänapäeva mõistes Kaitseväe juhataja ja võita sõja – ta tegi mitme inimese elutöö!"  

Galerii

Välustes tutvustati Kaitseliidu tegemisi

Laupäeval, 3. veebruaril toimus Sakala maleva Väluste lasketiirus Kaitseliidu tegevusi tutvustav õppepäev, mille eesmärk oli kaasata hiljuti Kaitseliiduga liitunud ning sõjaaja ametikohata kaitseliitlasi Sakala maleva tegevustesse. Samuti tutvustati õppepäeval kõigile huvilistele arengu- ja panustamise võimalusi Sakala malevas. Õppepäeval osalesid ka mõningad välismaalased, kellele pakkus suurt huvi Eesti Kaitseliit ja selles panustamise võimalused. 

Sakala maleva pealik major Andres Lapp andis kümmekonnale kokkutulnule ülevaate sellest, mis on Eesti kaitsevägi ja mis Kaitseliit, kus asub Sakala malev ning selle malevkonnad, üksikkompaniid ja rühmad. 

Vanemveebel Toomas Taimre tutvustas sõduri- ja üksusevarustust alates sisustatud patrullkotist kuni öövaatlusseadmeteni välja. 

Et õppepäev oli igati praktiline, tuli õppuritel omale lõunasöök ise valmistada. Juhendaja abil oli võimalik käsi valgeks saada piiritusega kateloki pruukimisel ning kaitseväe ühe korra toidupakis sisalduvast valmistada soe söök ja jook. 

Naiskodukaitsja ja Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor Ebe Õnne rääkis lähemalt üksikvõitleja esmaabist ning tema juhendamisel said osalejad proovida endale või kaaslasele žguti paigaldamist. 

Päeva lõpetuseks tutvustas Toomas Taimre jao relvastust ning juhendas laskeharjutust. Välitiirus sai 100 meetri pealt proovida automaati, kuulipildujat ja täpsuspüssi.

Järgmine õppepäev on plaanis korraldada märtsis.

2. veebruaril tähistati Tartu rahulepingu aastapäeva

2. veebruaril tähistati üle Eesti Tartu rahulepingu allkirjastamise 104. aastapäeva.

1920. aastal Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahuleping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja. Selle tulemusena määrati kindlaks Eesti idapiir, samuti avas Tartu rahu Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.

Viljandis kogunes Kaitseliidu Sakala maleva esindus koos Viljandi linna ja Viljandi gümnaasiumi esindusega Vabaduse platsil Vabadussamba jalamil, J. Laidoneri ratsamonumendi ja kapten A. Irve mälestuskivi juures ning Vabadussõjas langenute kalmistul, kuhu asetati mälestusküünlad ja lillepärjad. 

Sakala maleva pealik major Andres Lapp tänas kõiki kohaletulnuid, kes peavad ajaloo tundmist ja mäletamist oluliseks. Major Lapp tõdes, et sõjaväelasena austab ta nii kindral Johan Laidoneri kui kapten Anton Irve väga kõrgelt. "On imetlusväärne, kuidas kindral Laidoner oskas ühendada erinevaid isiksusi. Kapten Irv väärib austust ja mäletamist sellepoolest, et ta seisis oma meeste kõrval, võitles ja ka langes koos nendega," rääkis malevapealik.

Tartu rahulepingu aastapäeva tähistati pidulikult ka mujal Viljandi maakonnas.

Tekst: Tea Raidsalu

Galerii