31.3.25

Noorkotkad omandasid laagris vajalikke oskusi

 



28.-30. märtsini leidis Viljandimaal Abja-Paluojas aset Noorte Kotkaste Sakala maleva oskuste laager. 

Tegusasse nädalavahetusse mahtus palju põnevaid ja vajalikke uusi oskusi pakkuvaid tegevusi. Noored said proovile panna nii oma senised teadmised kui ka oskused. 

Õnneks saatis noorte tegutsemist päikseline ja soe kevadilm. 



Oma kogemusi ja muljeid laagrist vahendab Kesklinna rühma noorkotkas Ken Raidon Paabos:

"Oskuste laager oli väga lõbus! Seltskond oli lõbus, kõik ajasid juttu, mitte ei istunud üksi!
Selles laagris sain drooniga lennata ja saada infot, kus ja kuidas võib seda kasutada. Siis õppisin ka sidet ehk kuidas raadiosaatjatega suhelda ja kuidas varjunimesid kasutada NATO tähestikus. 
Viimaseks asjaks sain ka lasta õhkrelva, mis oli ka väga lõbus. Üldse sain palju uusi kogemusi. 
Laagri poolt oli fantastiline söök ja kõhu sai alati täis. Probleeme ei olnud, kõik läks sujuvalt. Selliseid laagreid võiks veel olla, sest saab palju tarkust ning ka uusi sõpru!"

Fotod: Kaspar Teas

Galerii

26.2.25

Oh, ela ja õitse, kaunis kodumaa! Eesti Vabariik 107



Eesti Vabariigi aastapäeva pidustused kestsid terve nädalavahetuse ning leidsid aset maakonna eri nurkades.

Esmaspäev, 24. veebruar oli uhke ja pidulik päev. Ilmgi oli sedakorda kaunis ja päikseline ning sel moel oli Eesti sünnipäeva tähistada väga tore. 

Pidupäev sai Viljandis traditsiooniliselt alguse kohtumaja eest. Linnapea Johan-Kristjan Konovalov luges ette iseseisvusmanifesti. Seejärel liikus kolonn Vabaduse platsile, kus asetati mälestuspärjad Vabadussõjas langenute auks püstitatud samba jalamile. Pidulised said osa jumalateenistusest Jaani kirikus ja perepäevast lauluväljakul. 

Sakala maleva staabihoones andis malevapealik kolonelleitnant Andres Lapp üle ergutused.

Ergutused

Sõjaväeline auaste seersant reservis olevale isikule
MARI-LIIS SILD
FRANK TIISLER
TAUNO RÄÄSTAS
MAARJO RÖSLER
KEVIN PAAVO
ALAR RÄNNIK
NILS NIINEST

Sõjaväeline auaste kapral reservis olevale isikule
JAANIS MÄEVÄLJA
PEEDU PÕLD
KAIMAR MEREMAA
RAIMO METTUS
MARILIIS TAAL
KARMEN TOOMSALU
AARON KAIS
KAIDO KALA
SÖREN SILM
JAAK TIHANE
ANDRIS SILD
KALVIN KASE
TAIVO ŠIŠKIN
URMET NAHKSEPP
GERMO ARRO

Kaitseliidu ülema tänukiri
ÜLO TOOM

Sakala maleva rinnamärk
KRISTJAN KALDA
AARE  LUIK
MEEME LUIK
REEVO MAIDLA

Sakala maleva pealiku tänukiri
ALEKSANDER KUKKA
REIMO METTUS
JANEK LEHTPUU
JOONAS MÄGI
GERT ROOSNA
JAANIS ROOTS

Sakala maleva pealiku tänu aktiivse osaluse eest
MADIS AGUR
REET JOOSING
JAANIS MIKK
KAIMAR MEREMAA
PILLE MUSKA
AHTO MÄESALU
AVO ROOTS
ELEIN SARV
ENN SIHVER
MADIS SUKK
VELLO TAMMISTO
ROBERT VOSSMANN-TREIAL

Fotod: Rainer-Robert Suun, Gunnar Teas, Vika Zieds

EV107 Galerii

Ergutuste üleandmine

25.2.25

Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Sakala malev korraldasid Eesti Vabariigi aastapäeva puhul vastuvõtu



23. veebruaril korraldasid Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Kaitseliidu Sakala malev Eesti Vabariigi 107. aastapäeva tähistamiseks Suure-Jaani koolis piduliku vastuvõtu. 

Maakonna vapimärgi pälvis pikalt Olustvere kutsekooli tüürinud Arnold Pastak. Lisaks anti üle Kaitseliidu ergutused ja uued auastmed.





Sakala maleva pealiku kolonelleitnant Andres Lapi pidupäevakõne

Austatud Viljandimaa vapimärgi kavaler, lugupeetud riigikogu liikmed, külalised, head Viljandimaa inimesed!
107 aastat tagasi sündis tormilises julgeolekukeskkonnas Eesti Vabariik. Täna 107 aastat hiljem oleme siin Euroopa serval taas üsna väljakutsuvas julgeolekukeskkonnas. Just käesolevatel nädalatel on maailmas välis- ja geopoliitiliselt äärmiselt huvitav ja oluline aeg. Käivad üsna äärmustesse kalduvad arutelud küll Ukraina sõja lõpetamise osas, küll arutletakse Euroopa ühtsuse üle ja Ameerika Ühendriikide rolli üle maailma korravalvurina. Oleme endalegi ootamatult jõudnud olukorda, kus ühe rahva ja riigi saatust mõõdetakse maavarades. Meile omased demokraatia ning ühiskonna korralduse reeglid on muutumises ja kokkulepitust kinnipidamine ei pruugi enam olla reegel.
Ma soovin omalt poolt meile kõigile mõõdukust ja tasakaalu nende geopoliitiliste väljaütlemiste ja avalduste mõtestamises. Ei tohi lasta ennast nendest aruteludest heidutada ega hirmutada. Ka see on osa Vene föderatsiooni infosõjast ja mõjutustegevusest. Tahan sõjaväelasena teile kinnitada, et Eesti ohupilt ei ole muutunud ja täna Eestile otsest sõjalist ohtu ei ole. Lisaks ärgem unustagem, et kuulume maailma kõige võimsamasse sõjalisse liitu NATO-sse. Oluline on mainida, et mitte kunagi ega mitte kellegi poolt ei ole käimasolevates aruteludes seatud kahtluse alla NATO või NATO artikkel 5 toimimist.
Kindral Ühtegi on kirjutanud: "Vabadus ei ole iseenesest. Vaba saab olla see, kes seda ise tahab ja on selle eest ka valmis seisma." Ma tean, et siin saalis ja Viljandimaal laiemalt on palju just selliseid inimesi, kes on meie vabaduse eest valmis kõhklemata seisma ja vajadusel ka tegutsema. Olgu nad siis kaitseliitlased, reservväelased või hoopis kooliõpetajad, meedikud, poliitikud või ettevõtjad. Olen viimase pooleteise aasta jooksul tundnud suurt toetust Kaitseliidule just väljastpoolt organisatsiooni ja ma soovin teid südamest selle toetuse eest tänada. Koos moodustame terviku, mis loob aluse ja võimaluse riigi sõjaliseks kaitseks kui see vajadus peaks tekkima.
Lehvigu uhkelt sinimustvalged lipud homsel Eesti sünnipäeval. Olgem täna tänulikud vaba Eesti eest, võimaluse eest ise enda, oma laste ja riigi tulevikku kujundada. Ma soovin teile kõigile ilusat ja meeleolukat Eesti Vabariigi 107. sünnipäeva.
Elagu Eesti!
Eesti eest surmani!

Kaitseliidu ergutused

Sõjaväeline auaste leitnant reservis olevale isikule
MARTIN LAAN

Kaitseliidu teenetemedali III klass
TAUNO TILK

Sakala maleva eriteenetemärk
HELIR-VALDOR SEEDER

Sakala maleva vapikilp
VESTMAN GRUPP

Sakala maleva teenetemedali III klass
JAAN ROHT
MEELIS EELMAA


18.2.25

Karksi malevkond pidas aastakoosolekut


Laupäeval, 15. veebruaril kogunesid Karksi-Nuia kultuurikeskusesse Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna kaitseliitlased pidamaks organisatsiooni kodukorras ettenähtud aastakoosolekut. 

Üheskoos tehti kokkuvõtteid möödunud aasta tegemistest, hinnati allüksuse hetkeseisu ja viidi läbi vajalike ametimeeste valimine. Samuti kuulati Sakala maleva pealiku, kolonelleitnant Andres Lapi sõnavõttu maleva ülesannetest ja ees ootavatest tähtsamatest tegemistest alanud aastal ning tunnustati suurimaid panustajaid. 

Oma tegemistest meie piirkonnas andsid ülevaate Naiskodukaitse Sakala ringkonna esindaja pr Mari Mesipuu ja noorteorganisatsioonide esindaja, Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor pr Ebe Õnne.



Möödunud aasta tegemiste eest tunnustas malevkonna juhatus rändauhinna ja rinnamärgiga energilist Jaanis Rootsi ning malevkonna tänukiri omistati Harri Mäesalule, Leeve Leplale ja Jaak Põldmale.



Enn Pinsel,
Karksi malevkonna teavituspealik

17.2.25

Laskurid kohtusid Sürgaveres


Juba teist aastat järjest võõrustas Sürgavere spordihoone ühel nädalavahetusel Kaitseliidu ja Eesti Laskurliidu õhkrelvadest laskureid, et saaks maha pidada suure võistluse. 2. veebruaril seadis end seal joonele koguni 220 Kaitseliidu teravsilma.

Nii nagu möödunud aastal, oli ka tänavu korraldamine Sakala maleva ning major Silver Mäe õlul.

Laskurliit ja Kaitseliit korraldasid ühise laskenädalavahetuse just seetõttu, et üle 300 võistleja tulejoonele seadmine nõuab suurt tööd ja ettevalmistust. Piltlikult ulatasid võistluse kordaminekusse abikäe ka lätlased, nimelt laenati naabritelt nädalavahetuseks elektroonilisi märklaudu. 



Sürgavere spordihoone on suurepärane võistluskoht, seal saab korraga rajal olla 40 võistlejat: 20 lasevad ühes ning 20 teises suunas.

Kaitseliidu spordipealik Margus Purlau kommenteeris, et laskmine on Kaitseliidus väga populaarne spordiala. Suur huvi on nii õhkrelvadest ja ka tulirelvadest laskmise vastu. Ka malevad ise korraldavad laskevõistlusi, näiteks Sakala malevas J. Kärneri nimeline laskevõistlus. Üle-eestilistel võistlustel on alati suur hulk osalejaid, teinekord võib võistlejaid olla 600, aga kusagil lihtsalt tuleb piir ette.

Sakala maleva poolt andsid lisaks Silver Mäele oma panuse korraldamisse Kairi Heinsoo, Andu Heinsoo, Anton Heinsoo, Evelin Lappalainen, Andrus Keerd, Ivar Siidirätsep, Mario Mardim, Anne Anton ja Ilmar Roosmaa.

Võistluste tulemused:
KLMV25_OHK_tulemuste_protokoll.xlsx

28.1.25

Lõuna maakaitseringkonna meistrivõistlustel selgusid täpseimad





25. jaanuaril toimusid Sakala maleva siselasketiirus Lõuna maakaitseringkonna meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises. 






Põlva LõMKR võistkond



Võistkondlik arvestus

1. Põlva malev

2. Sakala malev 






40 lasku, püstol, üldarvestus

1. Kristo Käo (Põlva) - 374

2. Marja Kirss - 368

3. Marit Pleiats - 366


40 lasku, püss, üldarvestus

1. Kristjan Kahre (Põlva) - 400,6

2. Reti-Karlota Rebane (Põlva) - 385,7

3. Ivar Siidirätsep - 382,4


Naised, 40 lasku, õhupüstol 

1. Marja Kirss - 368

2. Marit Pleiats - 366

3. Kairi Heinsoo - 363


Mehed, 40 lasku, õhupüstol

1. Andu Heinsoo - 362

2. Urmas Feldmann - 340

3. Reiko Sülla - 330


Evelin Lappalainen


Naised, 40 lasku, püss

1. Marja Kirss - 367,8

2. Evelin Lappalainen - 367,7

3. Marit Pleiats - 352,6




Mehed, 40 lasku, püss

1. Ivar Siidirätsep - 382,4

2. Martin Sandermat - 303,8

3. Andrus Keerd - 300,9






27.1.25

Järjekordne mälestusmäng jõudis tagasi Kärstna radadele

Laupäeval, 25. jaanuaril seiklesid noorimad kodutütred ja noorkotkad Kärstna kandis, kus leidis aset Kärstna lahingu mälestusmäng.

Vihmasabinat ja tugevat tuult trotsis ligi viiekilomeetrisel rajal 11 võistkonda. Etteantud kaardil näpuga järge ajades tuli leida 10 kontrollpunkti, kus ootasid lahendamist mitmesugused ülesanded, mille lahendamisel said noored tugineda 6. ja 5. järgu teadmistele. 

Lisaks nuputamisele ja õpitu rakendamisele said noored proovile panna ka jõudu ja osavust. Kõige tähtsam oli siiski hea meeskonnatöö ja üksteise kuulamine. Ühes punktis pidid võistlejad kokku viima kuupäeva ja olulise tähtpäeva (nt võidupüha, jõululaupäev, Eesti Vabariigi aastapäev). Siis tuli üles näidata kellatundmise oskust, näiteks joonistama seieritega kellale 17.35, ning määrata ilmakaari. Lisaks pidid noored mõistatama, mis toiduained on purgikestes ning leidma pargist lõvi ja otsima infotahvlilt tema kohta esitatud küsimustele vastuseid. Samuti said võistkonnad näidata üles head koostööd koormakattel palli hüpitamisega ning vajalike asjade pakkimisega evakuatsioonikotti. 

Rajalt naasid pisut väsinud, ent punapõsised noored, kellele kohtunikel jagus kiidusõnu. Pärast kosutavat sooja suppi ning auhindamist asusid noored koduteele. Esikoha noppinud võistkonnad valmistuvad nüüd üle-eestiliseks jõuprooviks - hoiame neile pöialt!

ESIKOLMIKUD
Kodutütred

1.  Rukkililled
2. Pöial-Liisi
3. Paistu

Noored Kotkad
1. Nutikad Rebased
2. Kalmetu
3. Kesklinna

MÄNG

• Kärstna lahingu matkamängu korraldatakse Eesti vabadussõja ajal 2.–6. jaanuaril 1919 Kärstna ümbruses toimunud murranguliste lahingute mälestuseks. Need olid ühed strateegiliselt olulisemad lahingud lõunarindel. Siin murti Punaarmee pealetungi ind ja lõppesid selle katsed liikuda edasi Viljandi poole. Viljandimaal olid Kärstna lahingud vabadussõja kõige ohvriterohkemad võitlused.
• Kärstna lahingute mälestuseks korraldati esimene matkamäng 1993. aastal Kärstnas. Selle kutsus ellu toonane Kärstna kooli ajalooõpetaja Priit Silla, kes mängu aastaid eest vedas.
• Võistlevad 7-11-aastased kodutütred, noorkotkad ja ka mitteliikmed. Kuni 2021. aastani korraldati Kärstna lahingumängu Kärstna ümbruses, et aga sealsed rajad olid osalejatel juba peas, hakati seda nimetama Kärstna lahingu mälestusmänguks ja võistlusrada on erinevates Viljandimaa kohtades.

Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas

Galerii

3.1.25

Täna 105 aastat tagasi algas relvarahu

Reedel, 3. jaanuaril möödus 105 aastat päevast, mil lõppes võitlus Vabadussõjas ja Eesti saavutas kätte võideldud rahu. 

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval kogunesid mälestushetkele Viljandis Kaitseliidu Sakala maleva, noorteorganisatsioonide, Naiskodukaitse ning linnavalitsuse ja linnavolikogu esindajad.  Kell 10.30 helisesid kirikukellad ning neil vaikuseminuteil sai tänumeeles mõelda vapratele võitlejatele. 


Mälestuspärjad asetati ja küünlad süüdati Vabadussõjas langenute mälestussamba, kapten Anton Irve mälestusmärgi ja Johan Laidoneri ratsamonumendi juures ning Vabadussõjas langenute kalmistul. 

Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lapp tõdes, et malevapealikuna on tal kohus ja eelkõige suur au avaldada au ja tänu Vabadussõjas võidelnutele. "Me ei saa ega tohi vabadust võtta iseenesestmõistetavana ning peale kaitseväelaste peaksid vabaduse eest hea seisma kõik Eesti eest hea seisjad," ütles Lapp.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas


Galerii

31.12.24

Aasta 2024 pildis

 


Taas sammub ajalukku üks aasta... Täis mälestusi ja õnnehetki, mõtteid ja tegusid, kordaminekuid ja katsumusi. Sellesse mahtus hulganisti tööd, kogemusi ja õpihetki, kaaslaste tuge ja ühiseid rõõme.

Nüüd on paras hetk seada sihte uueks aastaks ja loota, et soovid täituksid! 

Mismoodi möödus aasta 2014 Sakala maleva tegusale perele, vaata siit: Galerii

Fotod: Gunnar Teas

21.12.24

Sakala maleva lapsed pidasid jõulupidu

 

Reedel, 20. detsembril kogunesid Sakala maleva liikmed koos lastega jõuluüritusele Viljandi kinno Apollo.
Esmalt sai ühiselt vaadata seikluslikku jõulufilmi "Supervana".
Pärast multikat saabus kinosaali jõulutaat koos uhke saatjaskonnaga: abipolitseinik, turvafirma esindaja, kaitseliitlane, kodutütar, noorkotkas ja naiskodukaitsja. 
Lahke jõulutaat jagas lastele laiali kommipakid. Tublimad lugesid luuletuse, mõni esitas lustaka anekdoodi, osa näitas füüsilist osavust kätekõverdusi või kükke tehes. 
Mõnusat jõuluaega kõigile!

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii



1.12.24

Lustakas talvelaager tutvustas noortele 80ndaid

 

30. novembril ja 1. detsembril lustis sadakond Noorte Kotkaste Sakala maleva ja Kodutütarde Sakala ringkonna noort Karksi-Nuias August Kitzbergi nimelises gümnaasiumis talvelaagris.

Laupäeval, kui meeskonnad olid moodustatud, algasid õpitoad ja tegevused.
Kodutütarde Sakala ringkonnavanem Eda Kivisild tutvustas Erasmus programmi võimalusi. See teema pakkus noortele suurt huvi ja nii mõnigi avaldas soovi järgmine kord kaasa lüüa.

Ühes õpitoas oli käsitlusel oluline teema: kuidas korrektselt kodutütre ja noorkotka vormi kanda. Mõned olid sihilikult oma vormis teinud muudatusi, et kaaslased saaksid kriitilise pilguga üle vaadata ja eksimustest teada anda.
Salli Järve ja Enn Pinsel viisid noored retkele minevikku ja tutvustasid elu-olu 80ndatel aastatel ning jagasid oma mälestusi.

Seejärel said noored harjutada oma playback'i kava, et õhtuseks ülesastumiseks oleks vaim valmis ja sammud selged. Üllatusena esitasid oma toreda kava ka juhendajad! Et jõuluaeg juba koputas uksele, said noored juhendajatelt kingiks maiustamiseks kommmipakid. Õhtu lõppes lõbusa diskoga.

Pühapäeval ootasid noori sportmängud. Et vaim oleks virge, avanes noortel võimalus sulpsata Kitzbergi gümnaasiumi spordikompleksis basseini. Lõpuks korrastasid noored ühiselt kooliruumid ja kojusõit võis alata. 

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

28.11.24

Naiskodukaitse Sakala ringkond tähistas 97. aastapäeva ja tunnustas pühendunud naiskodukaitsjaid


Kolmapäeval, 27. novembril tähistas Naiskodukaitse Sakala ringkond organisatsiooni 97. aastapäeva Kildu külalistemajas. Pidulikul sündmusel võeti tegus aasta kokku ning jagati tunnustusi silmapaistvatele liikmetele.



Aasta naiskodukaitsja 2024

MARILIIS TAMMEVÄLI 

Mariliis Tammeväli on Naiskodukaitse liige alates 2019. aasta lõpust. Ta on väga pühendunud, kiire ja põhjalik. 2023. aasta alguses oli ta nõus üsna värske liikmena võtma vastutuse ning asuma Sakala ringkonna suurima jaoskonna, Viljandi jaoskonna, esinaise rolli. Tammeväli tegi väga kiiresti endale selgeks, millised on jaoskonna juhatuse ja esinaise kohustused ja ülesanded. Ta on efektiivselt toimima pannud jaoskonna juhatuse arvestades liikmete oskusi, vastavalt neile ülesandeid jagades. Tema juhtimisel toimib jaoskonna juhatuse töö suurepäraselt. Meeskond hindab oma esinaist kõrgelt, ta on sõbralik, abivalmis ja konkreetne. 

Tammevälja suurepärasel juhtimisel on organiseeritud baasväljaõppeid ja teisi väljaõppeüritusi. Ta usaldab oma kaaslasi, kuid alati on tal kontroll ja teadmine ürituste ja projektide korralduse hetkeseisu kohta - isegi kontaktõppe protsessil on ta 24/7 kättesaadav! Ta teeb kõike põhjalikult, olles eelnevalt endale kõik vajaliku selgeks teinud. 

2024. aasta suvel võttis Tammeväli suure vastutuse olla evakuatsioonirühma abi, teades, et vaid mõne kuu pärast ootab ees Lõuna-Eestis suurõppus. Ta võttis - nagu talle tavaks - antud ülesannet suure tõsidusega, tegi vaid paari kuuga selgeks kogu süsteemi. Kõige suurema väärtuse andis ta õppusel kohapeal, reguleerides kogu meeskonda. Ta teadis igal hetkel kes, kus ja miks on, lahendades olukordi nagu pikaajaline üksuse liige. Nii õppuse võtmeisikutel kui ka evakuatsioonirühma liikmetel jätkus tema kohta vaid kiitvaid sõnu.

Tammevälja soov on kindlasti läbida ka SOKL ning panustada riigikaitsesse just seal, kus tema oskused päriselt vajalikud on ning kasuks tulevad. Kõike seda teeb ta oma pere ja väikese lapse kõrvalt. Ta on juba selle lühikese perioodiga andnud oma pühendumuse, oskuste ja teadmistega erakordse panuse ringkonda. 

Aasta plaasterdaja
EBE ÕNNE

Aasta üllataja
RITA KIPP

Aasta tulevikulootus
MARJA KIRSS

Käbe kulbikeerutaja
MARGIT KIRSS

Aasta meediaguru
TEA RAIDSALU

Aasta roheline
JANIKA KOITLA

Terav kotkasilm
MARIT PLEIATS

Aasta tõusev täht
MARGIT REI

Liiliaristi V klass 
EBE ÕNNE
MARINA LÄÄTS

Naiskodukaitse keskjuhatuse tänukiri
MARI MESIPUU - aktiivse tegevuse eest Naiskodukaitses
GERTU VIIASK - kohusetundliku tegevuse eest Naiskodukaitses
MARILIIS TAMMEVÄLI - suurepärase panuse eest juhina
ERLE NÕGENE - pühendunud tegevuse eest Naiskodukaitses

Naiskodukaitse Sakala ringkonna juhatuse tänukiri 
ANNE ANTON - mitmekülgse tegevuse eest Naiskodukaitses
TEA RAIDSALU - pühendunud tegevuse eest Naiskodukaitses
KERSTI PURGE - aktiivse tegevuse eest Naiskodukaitses
KAIRE KANNISTU - Naiskodukaitse pildis hoidmise eest
RAILI PEDAK - kohusetundliku tegevuse eest Naiskodukaitses
MARGIT KIRSS - suurepärase panuse eest toitlustamisel
INGA VUTT - aktiivse tegevuse eest Naiskodukaitses
ANU MAIDLA - kohusetundliku tegevuse eest Naiskodukaitses
MERIT ANTONOV - aktiivse tegevuse eest Naiskodukaitses

Tänukiri ja meene 20. aasta aktiivse tegevuse täitumise puhul organisatsioonis
ENE SÜGAV
HELINA EELMAA

Tänukiri ja meene 15. aasta aktiivse tegevuse täitumise puhul organisatsioonis
TAIRI LAPPALAINEN
KERSTI LAOS
TIINA TAIM

Sõjaväeline auaste reservis olevale isikule
Seersant  JANE SÄRG
Kapral LEMBE LAHTMAA, MAIRE LILLEMETS

Kaitseliidu ülema tänukiri vabatahtliku panuse eest riigikaitsesse
MARJA KIRSS

Sakala maleva pealiku tänukiri aktiivse osalemise eest Kaitseliidu tegevuses       
KÄTLIN ULK
MAI-LY KURSON 

Naiskodukaitse Sakala ringkonna tunnustus headele koostööpartneritele (meene ja ringkonna tänukiri) 
Ajaleht Sakala
Ajaleht Leole
Mulgi Sõna
Viljandi Valla Teataja

Tänu Anname Au kampaania toetuse eest (meene ja ringkonna tänukiri)
Silvia ja Aarne Soro
Jaak Pihlak
Heiki Raudla


Fotod: Gunnar Teas










25.11.24

Esmaabiandja erikatselaager Paistus. Sakala maleva noored omandasid elupäästvaid oskusi


23.–24. novembril toimus hubases Paistu Koolis Noorte Kotkaste erikatselaager, kus keskenduti esmaabiandja oskuste õppimisele ja praktiseerimisele. 

Kahe päeva jooksul läbiti intensiivne programm Tartu tervishoiubkõrgkooli erakorralise meditsiini tudengite juhendamisel. Õpitubade läbiviijad tegutsesid professionaalselt, toetasid osalejaid heatujuliselt ning arvestasid sellega, et õppes osalevad noored. Väljaõpe andis olulise praktilise kogemuse, mille väärtus ulatub kaugele väljapoole laagri piire. 

Erikatselaagri eesmärk oli pakkuda noorkotkastele põhjalikku ettevalmistust, et nad saaksid kriitilises olukorras hakkama esmaabi andmise ja päästeahela põhimõtete rakendamisega. Programmi käigus käsitleti väga olulisi teemasid, näiteks häirekeskusele kutse edastamist, elutähtsate funktsioonide kontrolli, elupäästva esmaabi andmist, verejooksu peatamise võtteid ja žguti kasutamist, šoki tunnuste tuvastamist ja esmaabi andmist ning palju muud.  Laagris osalenud noored omandasid teadmised ja oskused, mis on kriitilise tähtsusega elude päästmisel.  


Laagri teisel päeval täideti praktilisi ülesandeid, õpetati teineteisele esmaabi. Selline tegevus andis osalejatele võimaluse kinnistada õpitut ning jagada teadmisi teiste noorliikmetega. 

Lisaks esmaabiõppele toimus laagri tegevuste ajal noortevaheline meeskonnatöö õpe. Kahe päeva jooksul said erinevatest rühmadest osalejad omavahel tuttavaks, nad organiseerisid mänge ja osalesid tegevustes nooremaid  toetades. Laagri korraldajana oli mul uhke näha, kui võimekad ja hoolivad on meie tulevased esmaabiandjad. 

Tänu professionaalsetele juhendajatele ja asjalikule korraldusmeeskonnale said osalejad hindamatu kogemuse, mis aitab neil olla enesekindlamad juhul, kui kriitiline olukord peaks saabuma. Olen veendunud, et tõstes noorte teadlikkust ja valmisolekut abivajajate aitamisel, loome turvalisema ja hoolivama ühiskonna. 

Suur tänu laagri toetajatele ja läbiviijatele: 

Paistu Kool, ruumide kasutamise võimaluse eest;

Naiskodukaitse Sakala ringkond, kelle varustust saime väljaõppel kasutada;

Tartu tervishoiu kõrgkooli erakorralise meditsiini tudengid ja Noorte Kotkaste instruktor Ebe Õnne;

Paistu Kodutütarde rühmavanem Anne Sepik, kes abistas ja tagas toitlustuse;

Jüri Eek, kes toetas transpordi ja varustuse veoga. 

Tekst ja fotod: Antonina Eek