30.6.25

Abja gümnaasiumi kolimine – kaitseliitlaste ja kogukonna ühine pingutus



Juuni lõpus kogunes Abja gümnaasiumi juurde ligi 70 inimest, et aidata
koolimaja tühjaks kolida. Talgupäeva eesmärk oli viia ajutisse õppehoonesse
– Mõisaküla endisesse koolimajja – kõik suuremad esemed, et vana koolimaja
saaks minna kauaoodatud renoveerimisse. Kõik planeeritud tööd said tehtud.

Tegemist ei olnud lihtsalt kolimisega – see oli kogukonna ühisaktsioon, kus
lõid kaasa lapsevanemad, õpetajad, vilistlased, õpilased ning väga olulist
osa täitis ka Kaitseliit. Tööle tuldi eri rollides: kes kooli töötajana,
kes lapsevanemana, kes vilistlase ja kes kaitseliitlansena. Üks osaleja
muigas, et ei teagi, millisesse nimekirja end kirja panna, sest kõik
sobivad.

Kaitseliidu panus oli talgupäeval märkimisväärne. Kohal olid liikmed nii
Karksi malevkonnast kui Ümera üksikkompaniist, samuti osalesid
Naiskodukaitse ja Kodutütarde esindajad. Kaitseliit tõi kohale neli suurt
sõidukit, millega sai transporditud kogu suurem ja raskem kooliinventar,
mida tavalise bussiga poleks olnud võimalik liigutada.

Kaitseliidu Sakala maleva Ümera üksikkompanii pealiku ning üksiti Abja
gümnaasiumi haldusjuhi ja riigikaitse õpetaja Toomas Rebo sõnul oli
talgupäev ühtaegu rahaliselt otstarbekas ja kogukondlikult liitev –
võimalus mitte ainult kooli abistada, vaid tugevdada sidet, mis ühendab
piirkonna inimesi selle kooliga. “Paljude jaoks oli see rohkem kui lihtsalt
koolimaja – seal on käinud nende vanemad, nad ise või nüüdseks juba nende
lapsed. See on paikkonna tuiksoon, mille ümber elu koondub,” lausus Rebo.


Kaitseliidu osalus sellistes ettevõtmistes ei ole juhuslik. See on loomulik osa organisatsiooni laiapindsest riigikaitsest, kus kaitseliitlased seisavad mitte ainult valmis relvaga kriisiolukorras, vaid panustavad aktiivselt oma kogukonna toetamisse ka rahuajal – seal, kus on abi vaja. Kolimistalgud olid ehe näide sellest, kuidas Kaitseliit on kohal ja tegutseb ühiskonna liikmena, mitte üksnes selle kaitsjana. Abja gümnaasiumil ja Sakala maleval on ka varasemast ajast tihe koostöösuhe. Kool on olnud osaline mitmes Kaitseliidu ettevõtmises: Lõuna Silla õppusel, ussisõdalaste majutuses Sibulal, samuti on korraldatud erinevaid noorkotkaste ja kodutütarde laagreid ning võistlusi. Need seosed ei ole formaalsed, vaid elavad – paljud õpetajad ja koolitöötajad on ise seotud Kaitseliiduga ning vastupidi. Talgupäev kinnitas taas, et üheskoos on võimalik palju korda saata. Kui kooli tulevikku panustavad need, kellel on sellega side, olgu see hariduslik, perekondlik või isamaaline, siis ei jää ükski suur töö tegemata. Kaitseliidu panus Abja kooli kolimisse on ehe näide sellest, kuidas riigikaitse ja kogukond põimuvad – praktiliselt, loomulikult ja tulemuslikult. Tekst Üllar Priks Fotod: Keijo Koort





27.6.25

Välisõppusel kogemusi ammutamas

Andrus Põldma, Andres Lapp, Toomas Rebo ja Martin Link

Sakala maleva kaitseliitlased osalesid Lõuna maakaitseringkonna (LõMKR) ja Eesti Diviisi koosseisus 29. maist 13. juunini NATO Kirdekorpuse juhitud staabiõppusel Griffin Lightning 2025, kus harjutati muu hulgas virtuaalkeskkonnas sõjaplaanide läbi mängimist. 

Õppus Griffin Lightning 2025 koosnes mitmest etapist, millest esimene toimus Eestis õppusel Siil 2025.

Kaitseväe diviisi ülem kindralmajor Indrek Sireli sõnul said osalejad staabiõppuse käigus võimaluse harjutada virtuaalkeskkonnas ka neid plaanide elemente, mida reaalelus õppustel oleks keeruline teostada. Sirel hindas, et Griffin Lightning oli väga intensiivne ja realistlik, tegevused kestsid kogu perioodil ööpäevaringselt, mille vältel omandas diviisi staabi meeskond, kelle hulka kuulusid nii tegevväelased, reservväelased, ajateenijad kui liitlased, väga hea kogemuse. Diviis sai Kirdekorpuse raamistikus oma peamise ülesandega - kaitsta Eestit - hakkama.

Sakala maleva kaitseliitlased osalesid õppusel LõMKR staabi koosseisus ning seal kaasa teinud Sakala maleva pealiku kolonelleitnant Andres Lapi sõnul oli LõMKR staabi roll õppusel eelkõige kujundav. Diviisi koosseisu kuuluvate erinevate üksuste staapide, sealhulgas LõMKR staabi, roll oli luua diviisile vajalik stsenaarium ja keskkond, mis tagaks treeningeesmärkide saavutamise. Lisaks andis õppusel osalemine võimaluse LõMKR-ile harjutada koostööd diviisi allüksustega ning õppida teineteise tugevustest.

25.6.25

Pärnusse! Aga mitte mütsiga lööma, vaid tuld tooma

 


Tiiu Sommer,
naiskodukaitsja

Vaid mõned asjad Kaitseliidus juhtuvad sinu selja taga. Ja ma ei pea siin silmas vaenlase varitsust. Ootamatult võib heade inimeste ühise otsuse tulemusel saada sinust tuletooja, sest keegi ju peab.

Tänavused tuletoojad olid Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! vabatahtlikud kaasautorid. Minu kaaslaseks ja tõrvikuhoidjaks oli nendel juunipäevadel Sakala maleva teavituspealik Gunnar Teas, kellega koos oleme viimastel aastatel ära söönud mitu puuda soola ja veidi ikka mett ka. Viimaste õnnestumistena julgen ära nimetada seni suurima evakuatsiooniõppuse Lõuna Sild 2024 ja Naiskodukaitse selleaastase koormusmatka kajastamise. Täiendame teineteist kenasti: üks rohkem pildi-, teine tekstiusku, ideid ja plaane on õnneks mõlemal. 

Iga lugu algab algusest ja pärast ametlikku kinnitust oli aeg tuletoojate pildistamiseks. Aga kes klõpsu teeb, kui fotograaf ise kaamera ees seisma peab? Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem! Vajalikul ajal oli isa tehnikapargiga Viljandi järve ääres toimetamas noorkotkas Kaspar Teas. 

Ilmselt on nüüd õige aeg ära rääkida ka kõige kurioossem lugu, mis tuletoomise eel juhtus. Valisime pildistamise jaoks välja Sakala maleva eelmise pealiku, major Andres Saritsa mälestuspingi. Teadupärast asub see paigas, kuhu autoga treppi ei saa ning selle eest mööduv kergliiklustee on armastatud jalutus- ning sportimispaik. Mina saabusin üpris täpselt ja silmasin juba eemalt, et lisaks kokkulepitutele on kohal ka politseipatrull. Kui nii, siis nii. Nimelt oli murelik tervisejooksja andnud häirekeskusele teada kahtlasest vormis mehest, kes on ilmselt ei vähem või rohkem kui snaiper ja võtab kohvrist välja relvi. Harjumatule silmale võis see nii näidagi, kuid tegelikult oli see maaväe tavavormis Gunnar, kes sättis üles lisavalgustust. Ära kedagi õnneks ei viidud ja fotod said tehtud. 

Vahepeal sai lugeda nii blogist Oma Maa kui ajakirjast Kaitse Kodu!, milliste teenete eest meid ikkagi välja valiti, ammutada infot sellest, mis ees ootab, staabiveebli kirjadest ja muudkui uusi kingi sisse käia. 

Tegevusi, kuhu tuletoojaid kaasatakse, on rohkem, kui alguses arvata võib ja nii kohtusimegi kaaslastega juba 22. juuni keskpäeva paiku selleaastases võidupüha pealinnas Pärnus. Ütlen kohe ära, et ilmataat hoidis meid väga. Ei tilkagi vihma, nibin-nabin alla 20 kraadi sooja ja vahelduv pilvisus on ideaalsed tingimused pikemaks harjutamiseks, milles on oma osa nii marrsimises, kui ka seismises ja ootamises. Seda viimast oli õnneks vähe, sest pigem oli tuletoojatel tuli takus. 

Pärast kogunemist oli veidi aega enda sisseseadmiseks  Sisekaitseakadeemia Paikuse õppekeskuses. Järgnes esimene harjutus, mille jooksul käidi samm-sammult läbi kogu tseremoonia. Kuidas tõrvikuga ringi käia, kust kuhu marssida ning kellele mida öelda, pidi ruttu selgeks saama. Omavahel harjutades ja teineteisele presidenti mängides tekkis igasuguseid huvitavaid lauseid, nagu näiteks: “Viige see vili…eeee…. tuli Viljandimaale!” Siis aga vorm selga ja sõit linna poole tagasi. 

Edasi juba küünalde süütamine Alevi kalmistul ning järgmise - pärgade asetamise tseremoonia - proov sealsamas. 

Kuna vastupidi levinud arvamusele ei tee harjutamine harjutajaks, vaid meistriks, tegime tuletoojatega veel pärast paraadiproovi ühe oma soorituse Endla teatri ees lisaks. 

Võidupüha hommik algas lipu heiskamisega Iseseisvuse väljakul, järgnes pärgade asetamise tseremoonia ning tuletoojate medalite kätteandmine Pärnu Vabadussõja mälestussamba juures. Ikka väga uhke tunne oli, kui Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo oma käega medali vormile kinnitas ja kaitseminister Hanno Pevkur nimepidi õnnitles. Minu jaoks on see päris esimene tunnustus, mis niigi ilusale Naiskodukaitse vormile värvilise mälestuse jätab.

Paraad sobis suvisesse Pärnusse suurepäraselt. Kaitseliidu ülema kindralmajor Ilmar Tamme kõne ajal võtsime sisse oma algpositsioonid ja hüüdsime talle “Eesti eest!” vastuseks koos teiste platsil seisjatega “Surmani!” ja siis juba kõlaski orkestrilt “Tuletooja fanfaarid” ning oli aeg liikuda. Väikese värelusega hinges sai kõik vajalik öeldud ja tehtud ning tulekohinal ka möödamarsil pealtvaatajaid rõõmustatud. Neid oli palju! Uhke!



Vahepeal olid kodused ja sõbrad saatnud klippe ja fotosid ning häid sõnu. Ega ise jõudnudki suurt midagi jäädvustada, oli vaja kogemusi ahmida ja neid läbi elada. Tuletoojate siseringi naljadest (nende seas on oma koht nii kilesussidel kui kaotsi läinud kanal) tuttavate kaitseliitlaste ja ammu unustatud sõpradeni, kes teretama tulid. 


Tuletan meelde, et seni olime tule ainult saanud. Nüüd oli tarvis see turvaliselt kodumalevasse toimetada ehk siis toomise osa oli alles ees. Kõikide päris päästjate ja ka hingelt päästjate närvirakkude hoidmiseks ei hakka ma igaks juhuks kirjeldama, kuidas see päriselt käib. Midagi peab ikka saladuseks ja järgmistele tuletoojatele avastamiseks ka jääma. Kinnitan, et tõrvikust sai tuli turvalisse tormilaternasse ja sedakaudu Viljandisse. 

Suur oli heameel, et Viljandi maakaitsepäev ja Eesti vanatehnika klubide suursõit oli Vabaduse platsile ja ümbrusesse toonud palju linnarahvast ja külalisi. Sakala maleva torupilliüksus selja taga, tuli teha selle päeva viimased tähtsad marsisammud, et taas tõrvikus loitev võidutuli Sakala maleva pealiku, kolonelleitnant Andres Lapi kätte toimetada. Tehtud! 


24.6.25

Kaitseliidu Sakala malev tähistas võidupüha

Võidupüha väärikas ja traditsiooniline tähistamine algas 23. juuni keskpäeval Viljandi lauluväljakul,  kus teiste seas tutvustasid oma organisatsiooni ja tegevusi Sakala malev, Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Sai uudistada relvi ja masinaid, panna proovile osavust ning kingiks kommi ja õhupalli. Külaliste kõhtu täitis naiskodukaitsjate kohapeal keedetud supp. 

Kell 14.30 algas Vabadussõja ausamba juures Kaitseliidu rivistus. Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lapp tervitas ja tänas oma pidupäevakõnes kaitseliitlasi ja nende perekondi, kohalikke omavalitsusi ja ettevõtteid nende panuse eest riigikaitsesse. Ühtlasi andis malevapealik üle ergutused.

Kell 15 saabus Pärnust paraadilt presidendi üle antud võidutuli, mille tänavu tõid Viljandimaale Tiiu Sommer ja Gunnar Teas. Võidutule viisid maakonna eri nurkadesse edasi kohalike omavalitsuste esindajad.

ERGUTUSED

Kaitseliidu teenetemedali I klass 

ERVIN TAMBERG

Kaitseliidu teenetemärgi II klass

ERICH PALM

AILI MÄGI

Kaitseliidu teenetemärgi III klass

RAILI PEDAK

MIRJAM TRALLMANN

Kaitseliidu ülema tänukiri 

TEA RAIDSALU

MARGIT KIRSS

Sakala maleva teenetemärgi III klass

TIINA OTT

ELERIN ÖÖVEL

Sakala maleva rinnamärk

ROMMI JÄRVESOO

KAUPO KASE

ALDER MALÕŠEV

ÜLAR SAAR

JANIKA KOITLA

MAI-LY KURSON

GERTU VIIASK

PIRET SULTS

Sakala maleva pealiku tänukiri

ANNE ANTON

RITA KIPP

KRISTO ZUJEV

KRISTO HENDRIK

KERDO MENDIK

KARL-ERIK TAIM

KAAREL-VAHUR VINGISAAR

VEIKO JÜRISOO

KEIJO KOORT

CHRISTI LÕHMUS-ERG

ERIK ALLAS

ANDRES RÕIGAS

PRIIT TÜRNER


Galeriid:

Maakaitsepäev

Ergutused

Fotod: Kaire Kannistu, Kaspar Teas, Kaire Teas

20.6.25

Ümera rühma noored kogusid laagris väärtuslikke oskusi



15.–17. juunini kogunesid Viljandi aerutamisbaasi Ümera rühma noorkotkad ja kodutütred, et osaleda sisukal kolmepäevasel kevadlaagril, mille eesmärk oli edendada noorte teadmisi ja oskusi laagri- ja matkatingimustes. 

Õppetegevus keskendus järgu- ja erialakatsete sooritamisele, pakkudes samas suvist seiklust ning süvendatud teadmisi ohutusest, esmaabist ja kodanikuõpetusest.

Laager algas 15. juunil laagripaika kogunemise, laagri püstitamise ja veeohutuse baasteadmistega. Järgmisel päeval suunduti intensiivsesse õppetegevusse, mis hõlmas nii praktilisi kui ka teoreetilisi ülesandeid. Osalejad sooritasid erialakatseid nagu “Ujuja” ning said põhjaliku väljaõppe päästjana tegutsemiseks. 


Erilise rõhuasetuse all olid tuleohutusnõuded, tulekahjude ennetamine ja käitumine kriisiolukorras. Noored harjutasid ka käepäraste kustutusvahendite kasutamist. 

Lisaks said laagrilised teadmisi kulu- ja metsapõlengute puhul tegutsemisest ning harjutasid päästerõnga viskamist, viskeliini käsitsemist ja aerupaadi kasutamist. Kõike seda toetati teadmistega, kuidas vältida tule- ja veeõnnetusi.

Laager lõpetati kokkuvõtete tegemise ja tagasisidega, noored koristasid enda järelt laagriplatsi ning lahkusid teadmiste ja kogemustepagasiga, mis saadab neid nii matkal kui igapäevaelus.

Tegemist oli kaasahaarava ja arendava laagrielamusega, kus õppimine ja sõprussuhted põimusid kokku meeldejäävaks suvehetkeks.

17.6.25

Minu tegevused Võrumaa riigikaitselaagris noorkotkana




Mul oli suurepärane võimalus osaleda koos oma emaga Võrumaa riigikaitselaagris. Minu ema on parameedik ja LaKo meditsiini jaoülem ning mul oli au temaga koos õpetada laagrilistele esmaabi.





Meie peamised teemad olid žguti ehk tourniquet’i kasutamine, Iisraeli sidemete paigaldamine ja kanderaami käsitsemine. Laagris õpetasime, millal ja kuidas kasutada žgutti: millistes olukordades see on elupäästev, kuidas seda õigesti peale panna ning milliseid vigu vältida. 





Samuti selgitasime, kuidas ja millal kasutada Iisraeli sidet – näiteks verejooksude peatamiseks ja sügavate haavade sidumiseks. Lisaks harjutasime kannatanute transportimist kanderaamil – kuidas liigutada kannatanut ohutult ja meeskonnatöös.



Ühel hetkel jalutasime koos emaga meditsiinitelgi juures, kui märkasime noort laagris osalejat, kes hingeldas tugevalt ja ei suutnud iseseisvalt püsti tõusta. Ta oli meditsiinipunkti ukse ette kokku vajunud. Koos kutsusime kiiresti appi paar noormeest, kes aitasid teda kanderaamil meditsiinipunkti tuua. Tegime talle esmased tervisenäitajate mõõtmised, kuid peagi kaotas ta teadvuse ega reageerinud valule. Helistasime kohe kiirabisse. Kui kiirabi oli teel, jooksin neile vastu umbes 100 meetri kaugusele linnakust ja juhatasin nad kiiresti kohale, samal ajal teed puhastades ja hõigates, et teised eest ära läheksid. Selleks ajaks, kui kiirabi saabus, oli neiu juba teadvusele tulnud. Kiirabi kontrollis ta üle ning kuigi nad olid valmis ta haiglasse viima, otsustas ta siiski laagris edasi osaleda. 


Ema tegi minust laagri jooksul palju pilte, et jäädvustada minu tegevusi ja toetada noorkotkaste meditsiini erialamärgi saamist. Olen väga tänulik, et sain anda oma panuse, aidata hädasolijat ja arendada oma oskusi ning enesekindlust reaalses olukorras!


Tekst: Madis Õmblus, Tarvastu Tõhvide rühma noorkotkas

8.6.25

Viljandimaa noored tutvusid laagris riigikaitseõpetusega


2.-4. juunini toimus Viljandimaal Kaitseliidu Sakala maleva Väluste lasketiirus järjekordne riigikaitselaager Viljandimaa koolide õppuritele. 

Laagris osalesid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli, Viljandi Gümnaasiumi, Tarvastu Gümnaasiumi, Suure-Jaani Kooli, Abja Gümnaasiumi ning August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi õpilased. 



Laagrilised said kanda laigulist vormiriietust ning ööbida köetavates jaotelkides. Paljudele oli see esmane kogemus. Ilmataat noortele armu ei heitnud ning lasi vihmal sadada ja ööjahedust kogeda. 

Laagripäevi sisustasid erinevad õpitoad: varustuse-, meditsiini- ja drooniõpe ning topograafia. 







Noored sai põhjaliku ja asjatundliku ülevaate relvade ohutustehnikast ja ka hooldusest. Teooriale mõistagi järgnes praktika ning laagrilised said proovida ka laskmist. Kellele hirmutav, kellele innustav kogemus.











Elanikkonnakaitseteemalise õpitoa sisustasid Päästeamet, Naiskodukaitse ja Kolga-Jaani Tuletõrje Selts.

2.6.25

Noored seiklesid Kõpu kandi metsades Laidoneri rajal


30. ja 31. mail toimus järjekordne kodutütarde ja noorkotkaste patrullvõistlus Laidoneri rada. Avapaugu sai retk Uue-Kariste rahvamaja juurest ning lõpuks jõudsid võistlejad Kõpu spordihoonesse. Peakorraldaja Birgit Sanga sõnul oli tänavune võistlus tavapärasest pisut teistmoodi: oli öine ja päevane osa. Viimases said kaasa lüüa nooremad osalised, et võistlusega tutvuda ja kätt harjutada. 

Võistlusele pääsesid noored ühisstardist pärast esimese jõuproovi läbimist. Esimene ülesanne: põleta läbi põlvekõrgusel asuv nöörijupp. Kel tehtud, võis rajale rutata. 

Nagu ikka, olid ülesanded mitmekülgsed ja põnevad. Noored said teha maastikuluuret, edastada etteantud sõnum rootsi telefoni, otsida infot Ole valmis! äpist. Proovile pandi võistlejate meditsiiniteadmised ja -oskused, tiimitöö tugevuse test oli takistusrajal. Samuti tuli ära tunda erinevad auastmed ja lasta vibuga märki. 

Teise võistluspäeva stardijärjekord selgus nii, et osalejatel tuli tükkidest kokku panna Eesti kaart. Kellel kaart koos, võis teele asuda.

Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor Ebe Õnne ütles, et Laidoneri raja medalikohad sai tänavu välja anda oma maleva võistkondade vahel. "Kahjuks Kodutütarde Sakala ringkonnast ei tulnud mitte ühtegi võistkonda," nentis Õnne.

Sakala noorkotkaste ridadesse tuli teisel päeval katkestajaid, seega läks välja ainult esikoht, mille pälvis Ümera võistkond, kes võistluse ajal hakkas end Naksitrallideks kutsuma. NK Ümera võistkonda kuulusid Aksel Alas, Ako Alas, Fred Karakozov ja Raul Kuus. NK Ümera tiim läheb 27.-29. juunini Sakala malevat esindama Raplamaale üle-eestilisele patrullvõistlusele Mini-Erna 2025.

Segavõistkondadest oli parim Ümera võistkond, noormeeste tiimidest Jaunsardzed ning Kodutütarde parim tiim oli Jaagupi Karud.

"Müts maha külalisvõistkondade ees! Väga soovisid osaleda, olid tublid ning tulid kaugelt," kiitis Õnne. 

Uuel aastal uue hooga!

Galerii
Fotod: Kaspar Teas

29.5.25

Võidutule toovad Viljandimaale kaitseliitlane Gunnar Teas ja naiskodukaitsja Tiiu Sommer

Tiiu Sommer, Gunnar Teas

Võidupüha paraad leiab tänavu aset Pärnus. Presidendilt toovad võidutule Viljandi maakonda kaitseliitlane Gunnar Teas ja naiskodukaitsja Tiiu Sommer. Tänavused tuletoojad on Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! vabatahtlikud kaasautorid, sest ajakirjal täitub sel aastal 100 aastat, mis teeb Kaitse Kodust! ühe vanima seni ilmuva Eesti ajakirja.

Gunnar Teas on Ümera üksikkompanii tegevliige ja Sakala maleva teavituspealik. Teas on üks ajakirja Kaitse Kodu! aktiivsemaid kaastöötajaid, ta on kirjutanud artikleid ja teinud videoreportaaže paljudest Sakala maleva ja Kaitseliidu üritustest. Tema töid võib leida YouTube'ist, Facebookist, Sakala maleva ja Kaitse Kodu! kodulehelt ning paberajakirjast. 2023. aastal valiti veebihääletusel aasta parimaks Kaitseliidu tegemisi kajastavaks looks Gunnar Tease artikkel „Mitmenäoline üksikrühm Ümera rikastab Sakala malevat“. Teas on viimastel aastatel teinud Sakala maleva tuletoojate fotod, mis avaldatakse Kaitse Kodus!. Ka on ta Sakala maleva veebilehe Oma Maa toimetaja. 

Gunnar Teas on väärikas, pühendunud ja kohusetundlik kaitseliitlane, tema panus Sakala maleva töösse sai tunnustatud 2020. aastal Sakala maleva aasta kaitseliitlase tiitliga.

Varasemad ergutused: Lõuna MKR pealiku meene (2024), KL Teenetemedali III klass (2024), Kodutütarde hõbetatud teeneterist (2024), Noorte Kotkaste peavanema tänukiri (2023), Sakala maleva III klassi teenetemärk (2022), Kodutütarde peavanema tänukiri (2022), NK pealiku tänuavaldus (2022), Sakala maleva rinnamärk (2020), Naiskodukaitse Liiliaristi Hõberist (2019), Tartu maleva pealiku tänukiri (2019), Kodutütarde ringkonnavanema tänukiri (2019), Sakala maleva pealiku tänukiri (2018).

Tiiu Sommer, Gunnar Teas

Tiiu Sommer kuulub Naiskodukaitse Sakala ringkonda alates 2021. aastast. Sommer on aktiivne naiskodukaitsja, ta on olnud ringkonna aseesinaine ja panustanud aktiivselt ringkonna töösse ning juhtinud avalike suhete erialagruppi. 2024. aastal panustas Sommer Naiskodukaitse ja Kaitseliidu tegevustesse 200,5 tundi, 2023. aastal kogunes osalustunde 242,5. Tiiu Sommer teeb palju maleva ja Naiskoduakaitse teavitustööd, kajastab Sakala maleva tegevusi erinevates väljaannetes. Osales suurkajakastuse tegemisel õppusel Lõuna Sild. 2023. aastal toimus Viljandis võidupüha paraad ning ka selle kajastamise juhtimine lasus tema õlul. Ta on olnud mitu aastat Anname Au! kampaania eestvedaja. 

Lisaks on Sommer käinud Sakala ringkonda esindamas ka võistlustel, näiteks side ja staabi erialavõistlus.

Tiiu Sommer on ennast arendanud paljudel Kaitseliidu Kooli kursustel: juhtimine praktikas, koolitaja algõpe, avalike suhete kursus, koolitaja treeneri kursus. 

Varasemad ergutused: Viljandi jaoskonna tänukiri (2022), Sakala ringkonna tänukiri (2023), maleva pealiku tänukiri (2024),  aasta üllataja (2021), aasta ideedegeneraator (2022).

Fotod: Kaspar Teas

28.5.25

Noored Kotkad tähistasid väärikat sünnipäeva


Noored Kotkad



Noorte Kotkaste Sakala maleva pere pidas organisatsiooni 95. aastapäevapidu teisipäeval, 27. mail Viljandi Kesklinna Koolis.




Antonina Eek


Noorte Kotkaste Sakala maleva pealiku Antonina Eeki pidupäevakõne:

Head noorkotkad, noortejuhid, lapsevanemad ja külalised!

Täna tähistame Noorte Kotkaste 95. aastapäeva – organisatsiooni, mis loodi 27. mail 1930. aastal eesmärgiga kasvatada Eesti noortest teadlikud, vastutustundlikud ja tegusad kodanikud.

Noored Kotkad pole lihtsalt organisatsioon, see on võimalus. Võimalus leida uusi sõpru, käia laagrites, avastada Eestit ja välismaad ning õppida vajalikke oskusi. Siin omandatud teadmised tulevad kasuks kodus, koolis ja jäävad teile kogu eluks.

Meie organisatsiooni missioon on pakkuda noortele vabatahtlikkuse abil parimaid arengu- ja tegutsemisvõimalusi isamaalise kasvatuse kaudu. Ja meie visioon  on olla Eestimaa noortele esimene võimalus panustada riigikaitsesse, mis on tänapäeval sama oluline kui 95 aastat tagasi. Ja arvan, et hetkel meile kõigile veel olulisem.

Kõige selle taga on inimesed, keda tahan täna eriliselt tänada – meie noortejuhid. Teie olete need, kes planeerivad tegevusi, kirjutavad projekte, õpetavad, märkavad ja innustavad. Teie pühendumus ja hoolimine annavad Noortele Kotkastele elu ja sisu. Ilma teie panuseta meie organisatsioon ei toimiks.
Soovin tänada ka lapsevanemaid, kes usaldavad oma lapsed meie hoolde ja toetavad nende kasvamist vastutustundlikeks ja tegusateks noorteks.

Südamlik tänu kuulub meie koostööpartneritele – kaitseliitlastele, Naiskodukaitsele, Kodutütardele ja toetajatele, kes aitavad noorte tegevusi ellu viia, tugevdavad kogukonda ja seisavad meie ühiste väärtuste eest.

Maailm on muutumas ja meie koos sellega. Me ei esinda ainult iseennast – noorkotkas esindab alati kogu organisatsiooni, eriti siis, kui kannab vormi või osaleb tegevustes. Seetõttu peame meeles pidama, et iga tegu ja sõna loeb.

Head noorkotkad – teie olete tulevik. Teie kannate edasi meie organisatsiooni väärtusi ja Eesti vaimu. Olge uhked selle üle, et kuulute Noorte Kotkaste perre. Hoidke au sees meie põhimõtteid ja olge heaks eeskujuks!

Noorte Kotkaste tegevuses on tähtsal kohal austus ja distsipliin. Me ei tohi unustada, et noortejuhti tuleb austada ning käituda viisakalt ja väärikalt nii kaaslaste kui täiskasvanutega.

Meie põhimõtted on selged:
    • noorkotkas armastab oma kodu ja on ustav isamaale
    • on abivalmis ja usaldusväärne
    • sõbralik ja nõrgema kaitsja                  
    • viisakas, looduse sõber, julge, töökas ja ei tee midagi poolikult
    • noorkotkas kuulab oma vanemaid ja juhte ning püüab leida igale olukorrale parima lahenduse.
Need on meie organisatsiooni väärtused. Need väärtused teevadki teist Noored Kotkad ja teevad meist tugevama Eesti. Hoiame neid üheskoos!

Palju õnne meile kõigile 95. aastapäeva puhul!
Elagu Noored Kotkad ja elagu Eesti Vabariik!

Galerii

26.4.25

Noortejuhid panid end proovile võistlusel Väle Jänes

Juba mitmendat korda osalevad Sakala noored Valga maleva korraldatud Väledal Jänesel. Eelnevatel aastatel on esindajad aega parajaks teinud samas linnas, kus võistlus toimub, vaadates vaatamisväärsusi või poodides kolades, kuid see aasta oli võimalus end proovile panna ka noortejuhtidel.

Kui üleskutse kirjakasti laekus, saatsime info rühmadesse laiali. Ei olnud vaja kaua oodata, kui noored juba reageerisid. Registreerisime Tarvastu rühmad võistlusele ja alustasime koondustel ettevamistustega. Lugedes hoolikalt võistlusjuhendit, jäi silma kutse noortejuhtidele, aga see jäi sinnapaika. Vahetult enne võistlustele registreerimise lõppu hakkas noortejuhtide üleskutse mind painama ja kirjutasin Tarvastu juhtidele ja toetajatele, kes oleks valmis minuga rajale tulema.


Kuna mulle ei meeldi niisama passida, siis see oli hea võimalus end võistlusele kirja panna ja hakata uuesti treenima ning loomulikult vahva seltskonnaga mõnusalt aega veeta. Kirjutasin esimesena endisele Tarvastu kodutütrele ja Tarvastu Tõhvide pealiku abile Gerlile, mida ta sellest mõttest arvab. Kui teine meeskonnaliige oli leitud, võtsin sihikule Tarvastu Tõhvide rühmapealiku Risto. Teda pidin väheke moosima, aga vastus tuli küllaltki kiiresti, sest ka tema poisid olid rajal ja eeskuju peaks ju näitama. Neljandaks meeskonnaliikmeks kutsusime Tarvastu jaoskonna naiskodukaitsja ja endise Tarvastu Taevavõtme liikme Loretta. Kodutütrena käis Loretta oma meeskonnaga Smurfiinad palju võistlustel ning tema teadmised ja kogemused on märkimisväärsed.

Kuna äsja said tehtud noortele vormide taotlused, siis võistlusele said nad panna oma rohelise metsavormi. Noortele väga meeldivad metsavormid, sest need näitavad ühtekuuluvust. Tähtis on see, et noored oskaksid vormi õigesti kanda ja teaksid vormikandmise eeskirja.

Kuna pühapäeval oli ka munadepüha, siis soovisime üksteisele vahvat munadepüha ning teel Otepääle vahetati infot, kuidas keegi pühi pidas ja mida veel õhtul plaanitakse.Otepää Noortekeskuse juurde jõudes tervitasid meid päike ja palju noori, kes samuti olid tulnud matkamängule. Registreerisime võistkondade kohaloleku, peeti avakõne ja võistlus sai avatud.

Kaardile oli märgitud erinevad punktid, esimene number tähendas, mitu punkti see kontrollkoht väärt on. Kaugemad punktid andsid rohkem punkte ja finišile lähemal vähem. Tegime oma liikumise strateegia, kuidas punkte hakkame võtma. Kaardilugejaks sai meil Risto, kes on ka endine koormusmatkaja ja saab suurepäraselt hakkama erinevate kaartidega. See tähendas, et ka käske jagas meil ainuke mees meeskonnas. Kuhu suuna võtsime, sinnapoole punuma panime.

Punkte oli 50 ja aega selleks anti 2 tundi ja 30 minutit. Peale seda hakkasid jooksma juba karistuspunktid, kui hiljaks jäid. Kuna meie eesmärgiks oli rada läbida ja võtta nii palju punkte kui jõuame, ei olnud siht võita. Kuna inimesele on ikka võitlushimu omane ja meeskonnas olid kõik endised matkajad ja võistlejad, siis see kõik muutus.

Hakkasime arvestama ajaga, liikumiskiirus läks kiiremaks, punktide võtmine muutus olulisemaks, et vastused oleksid kindlalt õiged jne. Seega asi läks ikkagi võistluseks. Kuna punkte oli päris palju, siis otsustasime, et osa punktid võtab meist kõige kiirem joostes. Meie meeskonna kiireim oli Loretta, keda vahepeal Risto toetas.

Kaart oli orienteerumiseks, aga kõik muu käis läbi äpi. Jõudes punktist umbes 50 meetri kaugusele, sai valida vastuse ning selle ära kinnitada. Küsimused olid tehtud selliselt, et vastuse sai leida kohapealt, kas lugedes infotahvlit, majalt mingit daatumit või mis kujuga on maja akna kohal olev väike aken. Kõik küsimused olid vahvad ja see andis päris toreda ülevaate Otepääst. Meile jääb meelde punkt, kus küsiti, mitu astet on redelil. Esimese kuuri küljes oli 11-astmeline redel, aga tegelikult oli vaja tänava lõpus oleva kuuri küljes oleva redeli astmete arvu, 13. Kes küll teeb 13-astmelise redeli, see ju ebaõnne number! Kuna meie vastuseks läkski 11, siis see oli ainus punkt, kus me panime täiega puusse. Kirumine: “Kuradi redel!” käis läbi ülejäänud teekonna. Nüüd on meil oma meeskonna nali, et ei oska kaarti vaadata ja vale kuuri seinal oleva redeli astmeid lugesime.

Lõpetasime oma võistluse paarkümmend minutit enne lõpuaega. Lipuplatsil olid pingid, kus mõnusalt maha istusime ja maitsvaid saiakesi sõime ja kosutavat morssi jõime. Hea oli istuda, oli tunda, kuidas jalad tuld lõid, aga parim tunne on see, kui oled midagi ära teinud. Meie saime oma võistluse lukku panna ja olime rahul, et matkamängust osa võtsime. Parim aeg oma noortega, rühmajuhi abiga, rühmapealikust mehega ja naiskodukaitsjast tütrega!


Finišeerides ootasid meid ees juba meie Sakala KT tüdrukute võistkond koosseisus Kirtel Salundi (meeskonna juht), Ronja Zieds, Rosali Lepp ja Gerty-Ly Soobel. Uurisime, kuidas võistlus meeldis, kuidas nad hakkama said. Noored olid rahul ja rõõmsad. Kuna selline võistlus oli meeskonnale esmakordne, siis said nad väga hea kogemuse võrra rikkamaks.

Nähes, kuidas teised tunnustatud saavad, oli pisike mõru maik ikka suus, aga kuulsin, kuidas omavahel vesteldi, et järgmine kord teeme paremini!


Poiste võistkond finišeeris vahetult enne aja lõppu. Nähes meie Sakala NK meeskonda, hõiskasime ja tervitasime neid, et nad on tublid, et aega jõudsid. Ka poiste meeskonnale rada ja võistlus meeldis. Hakati kohe arutama punktides olevaid ülesandeid, et kui vahvalt need tehtud olid ja tundub, et meenutamist jätkub neil pikemaks ajaks. Sakala NK meeskonda kuulusid Madis Õmblus (meeskonna juht), Sten Kaspar Soobel, Johan Eerik Lepp ja Kaspar Kõva.


Noortejuhid, kui antakse võimalus osaleda koos noortega, siis osalege! Igakord see pole muidugi võimalik, aga võimalusel ikka, sest sellest, mida teised malevad/ringkonnad on loonud, on hea šnitti võtta ka omas malevas. Meie juhtidel haudub plaan, et sama formaat tuua ka meie valda ja malevasse ning pakkuda selle teostust noorteprojektiks neile, kes hakkavad taotlema esimest järku või on selle poole teel. Vahva seiklus! Aitäh, Valga, et ikka ja jälle kutsute oma vahvatele matkamängudele!

Tekst ja fotod: Vika Zieds

23.4.25

Tarvastu kandi rahvas korraldas heategevusliku veteranilaada


Laupäeval, 12. aprillil toimus kolmandat korda Mustlas Sakala noorte korraldatud heategevuslik laat, kust saadud tulu läks veteranide toetuseks. Sel aastal kogutakse Anname au! kampaaniaga raha, et toetada veteranide vaimset tervist.

Alustasime planeerimist juba jaanuaris, kui esimesel koosolekul tuli mõte küsida rahva arvamust, millist kogupereüritust rahvas ootab, seega viisime läbi rahvaküsitluse. Kuna laat sai kõige rohkem hääli, siis hakkasimegi seda korraldama. Kuna laata ei olnud me varem korraldanud, siis soovisime, et see tuleks omanäoline. Kõigepeale kirjutasime projekti Viljandi valla noortevolikogu projektikonkursile. Järgmiseks panime paika, mis on need asjad, mida laadal teha tahame, keda sinna ootame. Seejärel hakkasime otsima sponsoreid ja jagasime ära ülesanded, kes millise valdkonnaga tegelema hakkab. Suhtlus oli tihe ja mitmetunniseid e-koosolekuid pidasime päris mitmeid.

Noored lootsid küll head ilma, et laat saaks toimuda Mustla käsitööaida hoovis, kuid pidime siiski päev enne võtma vastu otsuse korraldada see Mustla rahvamajas. Ka osalejatel oli hea meel, et laat oli toas, kuna õues sadas lund ja oli päris külm.

Kohale tulid kohalikud Viljandimaa kauplejad ja õpilasfirmad, osta sai suitsuliha, mett, laste valmistatud kaarte, maiuseid, mahenäkse ja ehteid.


Annetusi Eesti veteranide toetuseks kogusime heategevuslikus kohvikus, näomaalinguid tehes ja sinililletooteid pakkudes. Kohvikus olid müügil Tarvastu Taevavõtme rühma kodutütarde ja Tarvastu Tõhvide noorkotkaste rühma tehtud küpsetised. Pannkoogid valmisid kohapeal, neid sai nautida soojalt koos kodutütarde tehtud maitsva õunamoosiga. Kohvikus toimetasid sündmuse korraldajad ja kodutütred Rahel ja Heleriin. Sõdurisuppi keetsid Tarvastu jaoskonna naiskodukaitsjad välikatlas. 

Päevajuhiks oli Seila Peek, ta rääkis laadalistele veteranikuust ja veteranilaada tähtsusest ning tutvustas kauplejaid ning kutsus osa saama õpitubadest ja laadabingost. Just, te lugesite õigesti, meil oli laadal bingo ning iga bingotaja sai ka auhinna - meie toetaja TERE piimatööstuse kohuke. Laada heli ja muusika eest vastutas Aare Anton. Kohalik bänd  Village Voice ja Marti andis rahvale heategevuslikus korras kontserdi. 


Laste lemmikud peale bingo olid näomaalingud, mille eest vastutas Tarvastu jaoskonna naiskodukaitsja Loretta Silm, kes on kohaliku kunstikooli vilistlane. Laata külastanud kunstikooli endine õpetaja Kälina Savka oli endise õpilase tööga väga rahul ja soovitas tihedamini pintslit kätte võtta.

Varustust ja relvi oli näitama tulnud Kaitseliidu Sakala maleva vabatahtlikud. Uudistajaid oli palju! Naiskodukaitsja Evelin Laanemäe tutvustas kriisivarusid ja OleValmis äppi. Kas Sina oled kriisiks valmis? Mis leidub sinu kodus ja kas saaksid hakkama nädala, kui poodi minna ei saaks? Evelin jagas näpunäiteid ja soovitusi oma pere näitel.

Kodutütred olid väljas ka oma infolauaga, kus Anastasija Aria tutvustas noorte tegevusi ja kutsus liituma vahva, toreda ja praktilise organisatsiooniga. 


Õpitoas sai Pille Kõpi juhendamisel kätt proovida kaevikuküünalde tegemises. Õpitoas saime korraliku koguse papiga täidetuid kaevikuküünlaid, mille me täidame ise küünlavahaga. Teises õpitoas sai varjevõrku punuda. Varjevõrke õpetas tegema naiskodukaitsja Vika Zieds, kes käis Tallinnas Aitan Kaitsta vahvate naiste juures varjevõrkude kohta infot hankimas. Kuna heategevus on meie piirkonnas väga tugevalt sisse juurdunud, siis need varjevõrgud ja kaevikuküünlad saadame Ukrainasse.

Tarvastu lasteaia Suure Tõrupesa rühma lapsed korraldasid projekti “Kes senti ei korja, see eurot ei saa”, kus lapsed meisterdasid koos juhendajatega kaarte. Laste kaarte müüsid kodutütred ning müügist saadud tulu läks heategevuseks.

Noored jäid laadaga väga rahule, sest kõik oli tunduvalt parem, kui loota oskasime. Veteranidele annetati 400 eurot ja see on väikese kohta väga hea tulemus.


Korraldajad tänavad: Kodutütreid, Noored Kotkad, Naiskodukaitse, Kaitseliit, Mustla rahvamaja, Tarvastu käsitöökoda, Viljandi vald, Viljandi valla noortevolikogu, Eha Viru, Argipäeva Pagarikoda, JOIK, Tere, Ahhaa, Roosta puhkeküla, Beautiful Me kehasalong, Eesti Vabaõhumuuseum, MTÜ Must Kast, 24/7 fitness, InGame põgenemistuba, MTÜ Kohaliku Elu Edendamine.

Tekst: Vika Zieds ja Gerli Tafenau

Fotod: Mari-Liis Leetla


22.4.25

Sakala maleva noorte laskevõistlus Järvekülje auhinnale 2025


16.-17. aprillil leidis Sakala maleva lasketiirus aset järjekordne Sakala maleva noorte laskevõistlus Järvekülje auhinnale 2025.

Üldarvestus
1. Aleksander Kalitventsev
2. Karl Loik
3. Kaisa-Liisa Lepa

Tüdrukud, püstol+püss, vanem vanuserühm
1. Kaisa-Liisa Lepa (373,4)
2. Karolin Mäe (367,8)
3. Britta Maaten (366,3)

Tüdrukud, püstol+püss, noorem vanuserühm
1. Romily Sülla (357,3)
2. Emily Mariel Milvik (324,2)
3. Karmen Tukk (313,5)

Poisid, püstol+püss, vanem vanuserühm
1. Aleksander Kalitventsev (381,7)
2. Karl Loik (374,9)
3. Aksel Alas (361,6)

Poisid, püstol+püss, noorem vanuserühm
1. Andreas Heinsoo (358,9)
2. Jürgen Maling (340,3)
3. Marten Hunt (325,6)

Võistkondlik arvestus
1. Ümera  I (Kaisa-Liisa Lepa, Romily Sülla, Gerly Sülla)
2. Paistu (Karmen Tukk, Elise-Laureen Sosi, Elinor Vengerfeldt)
3. Abja I (Marten Hunt, Martin Hunt, Eerik Lepla)