Fotod: Kaspar Teas
Fotod: Kaspar Teas
Eesti Vabariigi aastapäeva pidustused kestsid terve nädalavahetuse ning leidsid aset maakonna eri nurkades.
Pidupäev sai Viljandis traditsiooniliselt alguse kohtumaja eest. Linnapea Johan-Kristjan Konovalov luges ette iseseisvusmanifesti. Seejärel liikus kolonn Vabaduse platsile, kus asetati mälestuspärjad Vabadussõjas langenute auks püstitatud samba jalamile. Pidulised said osa jumalateenistusest Jaani kirikus ja perepäevast lauluväljakul.
Sakala maleva staabihoones andis malevapealik kolonelleitnant Andres Lapp üle ergutused.
Ergutused
Sõjaväeline auaste seersant reservis olevale isikule
MARI-LIIS SILD
FRANK TIISLER
TAUNO RÄÄSTAS
MAARJO RÖSLER
KEVIN PAAVO
ALAR RÄNNIK
NILS NIINEST
Sõjaväeline auaste kapral reservis olevale isikule
JAANIS MÄEVÄLJA
PEEDU PÕLD
KAIMAR MEREMAA
RAIMO METTUS
MARILIIS TAAL
KARMEN TOOMSALU
AARON KAIS
KAIDO KALA
SÖREN SILM
JAAK TIHANE
ANDRIS SILD
KALVIN KASE
TAIVO ŠIŠKIN
URMET NAHKSEPP
GERMO ARRO
Kaitseliidu ülema tänukiri
ÜLO TOOM
Sakala maleva rinnamärk
KRISTJAN KALDA
AARE LUIK
MEEME LUIK
REEVO MAIDLA
Sakala maleva pealiku tänukiri
ALEKSANDER KUKKA
REIMO METTUS
JANEK LEHTPUU
JOONAS MÄGI
GERT ROOSNA
JAANIS ROOTS
Sakala maleva pealiku tänu aktiivse osaluse eest
MADIS AGUR
REET JOOSING
JAANIS MIKK
KAIMAR MEREMAA
PILLE MUSKA
AHTO MÄESALU
AVO ROOTS
ELEIN SARV
ENN SIHVER
MADIS SUKK
VELLO TAMMISTO
ROBERT VOSSMANN-TREIAL
Fotod: Rainer-Robert Suun, Gunnar Teas, Vika Zieds
Üheskoos tehti kokkuvõtteid möödunud aasta tegemistest, hinnati allüksuse hetkeseisu ja viidi läbi vajalike ametimeeste valimine. Samuti kuulati Sakala maleva pealiku, kolonelleitnant Andres Lapi sõnavõttu maleva ülesannetest ja ees ootavatest tähtsamatest tegemistest alanud aastal ning tunnustati suurimaid panustajaid.
Oma tegemistest meie piirkonnas andsid ülevaate Naiskodukaitse Sakala ringkonna esindaja pr Mari Mesipuu ja noorteorganisatsioonide esindaja, Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor pr Ebe Õnne.
Möödunud aasta tegemiste eest tunnustas malevkonna juhatus rändauhinna ja rinnamärgiga energilist Jaanis Rootsi ning malevkonna tänukiri omistati Harri Mäesalule, Leeve Leplale ja Jaak Põldmale.
Enn Pinsel,
Karksi malevkonna teavituspealik
Juba teist aastat järjest võõrustas Sürgavere spordihoone ühel nädalavahetusel Kaitseliidu ja Eesti Laskurliidu õhkrelvadest laskureid, et saaks maha pidada suure võistluse. 2. veebruaril seadis end seal joonele koguni 220 Kaitseliidu teravsilma.
Nii nagu möödunud aastal, oli ka tänavu korraldamine Sakala maleva ning major Silver Mäe õlul.
Laskurliit ja Kaitseliit korraldasid ühise laskenädalavahetuse just seetõttu, et üle 300 võistleja tulejoonele seadmine nõuab suurt tööd ja ettevalmistust. Piltlikult ulatasid võistluse kordaminekusse abikäe ka lätlased, nimelt laenati naabritelt nädalavahetuseks elektroonilisi märklaudu.
Kaitseliidu spordipealik Margus Purlau kommenteeris, et laskmine on Kaitseliidus väga populaarne spordiala. Suur huvi on nii õhkrelvadest ja ka tulirelvadest laskmise vastu. Ka malevad ise korraldavad laskevõistlusi, näiteks Sakala malevas J. Kärneri nimeline laskevõistlus. Üle-eestilistel võistlustel on alati suur hulk osalejaid, teinekord võib võistlejaid olla 600, aga kusagil lihtsalt tuleb piir ette.
Sakala maleva poolt andsid lisaks Silver Mäele oma panuse korraldamisse Kairi Heinsoo, Andu Heinsoo, Anton Heinsoo, Evelin Lappalainen, Andrus Keerd, Ivar Siidirätsep, Mario Mardim, Anne Anton ja Ilmar Roosmaa.
Võistluste tulemused:
KLMV25_OHK_tulemuste_protokoll.xlsx
25. jaanuaril toimusid Sakala maleva siselasketiirus Lõuna maakaitseringkonna meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises.
![]() |
Põlva LõMKR võistkond |
Võistkondlik arvestus
1. Põlva malev
2. Sakala malev
40 lasku, püstol, üldarvestus
1. Kristo Käo (Põlva) - 374
2. Marja Kirss - 368
3. Marit Pleiats - 366
40 lasku, püss, üldarvestus
1. Kristjan Kahre (Põlva) - 400,6
2. Reti-Karlota Rebane (Põlva) - 385,7
3. Ivar Siidirätsep - 382,4
Naised, 40 lasku, õhupüstol
1. Marja Kirss - 368
2. Marit Pleiats - 366
3. Kairi Heinsoo - 363
Mehed, 40 lasku, õhupüstol
1. Andu Heinsoo - 362
2. Urmas Feldmann - 340
3. Reiko Sülla - 330
![]() |
Evelin Lappalainen |
Naised, 40 lasku, püss
1. Marja Kirss - 367,8
2. Evelin Lappalainen - 367,7
3. Marit Pleiats - 352,6
Mehed, 40 lasku, püss
1. Ivar Siidirätsep - 382,4
2. Martin Sandermat - 303,8
3. Andrus Keerd - 300,9
MÄNG
• Kärstna lahingu matkamängu korraldatakse Eesti vabadussõja ajal 2.–6. jaanuaril 1919 Kärstna ümbruses toimunud murranguliste lahingute mälestuseks. Need olid ühed strateegiliselt olulisemad lahingud lõunarindel. Siin murti Punaarmee pealetungi ind ja lõppesid selle katsed liikuda edasi Viljandi poole. Viljandimaal olid Kärstna lahingud vabadussõja kõige ohvriterohkemad võitlused.
• Kärstna lahingute mälestuseks korraldati esimene matkamäng 1993. aastal Kärstnas. Selle kutsus ellu toonane Kärstna kooli ajalooõpetaja Priit Silla, kes mängu aastaid eest vedas.
• Võistlevad 7-11-aastased kodutütred, noorkotkad ja ka mitteliikmed. Kuni 2021. aastani korraldati Kärstna lahingumängu Kärstna ümbruses, et aga sealsed rajad olid osalejatel juba peas, hakati seda nimetama Kärstna lahingu mälestusmänguks ja võistlusrada on erinevates Viljandimaa kohtades.
Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas
Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lapp tõdes, et malevapealikuna on tal kohus ja eelkõige suur au avaldada au ja tänu Vabadussõjas võidelnutele. "Me ei saa ega tohi vabadust võtta iseenesestmõistetavana ning peale kaitseväelaste peaksid vabaduse eest hea seisma kõik Eesti eest hea seisjad," ütles Lapp.
Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas
Reedel, 20. detsembril kogunesid Sakala maleva liikmed koos lastega jõuluüritusele Viljandi kinno Apollo.
30. novembril ja 1. detsembril lustis sadakond Noorte Kotkaste Sakala maleva ja Kodutütarde Sakala ringkonna noort Karksi-Nuias August Kitzbergi nimelises gümnaasiumis talvelaagris.
MARILIIS TAMMEVÄLI
Mariliis Tammeväli on Naiskodukaitse liige alates 2019. aasta lõpust. Ta on väga pühendunud, kiire ja põhjalik. 2023. aasta alguses oli ta nõus üsna värske liikmena võtma vastutuse ning asuma Sakala ringkonna suurima jaoskonna, Viljandi jaoskonna, esinaise rolli. Tammeväli tegi väga kiiresti endale selgeks, millised on jaoskonna juhatuse ja esinaise kohustused ja ülesanded. Ta on efektiivselt toimima pannud jaoskonna juhatuse arvestades liikmete oskusi, vastavalt neile ülesandeid jagades. Tema juhtimisel toimib jaoskonna juhatuse töö suurepäraselt. Meeskond hindab oma esinaist kõrgelt, ta on sõbralik, abivalmis ja konkreetne.
Tammevälja suurepärasel juhtimisel on organiseeritud baasväljaõppeid ja teisi väljaõppeüritusi. Ta usaldab oma kaaslasi, kuid alati on tal kontroll ja teadmine ürituste ja projektide korralduse hetkeseisu kohta - isegi kontaktõppe protsessil on ta 24/7 kättesaadav! Ta teeb kõike põhjalikult, olles eelnevalt endale kõik vajaliku selgeks teinud.
2024. aasta suvel võttis Tammeväli suure vastutuse olla evakuatsioonirühma abi, teades, et vaid mõne kuu pärast ootab ees Lõuna-Eestis suurõppus. Ta võttis - nagu talle tavaks - antud ülesannet suure tõsidusega, tegi vaid paari kuuga selgeks kogu süsteemi. Kõige suurema väärtuse andis ta õppusel kohapeal, reguleerides kogu meeskonda. Ta teadis igal hetkel kes, kus ja miks on, lahendades olukordi nagu pikaajaline üksuse liige. Nii õppuse võtmeisikutel kui ka evakuatsioonirühma liikmetel jätkus tema kohta vaid kiitvaid sõnu.
Tammevälja soov on kindlasti läbida ka SOKL ning panustada riigikaitsesse just seal, kus tema oskused päriselt vajalikud on ning kasuks tulevad. Kõike seda teeb ta oma pere ja väikese lapse kõrvalt. Ta on juba selle lühikese perioodiga andnud oma pühendumuse, oskuste ja teadmistega erakordse panuse ringkonda.
Kahe päeva jooksul läbiti intensiivne programm Tartu tervishoiubkõrgkooli erakorralise meditsiini tudengite juhendamisel. Õpitubade läbiviijad tegutsesid professionaalselt, toetasid osalejaid heatujuliselt ning arvestasid sellega, et õppes osalevad noored. Väljaõpe andis olulise praktilise kogemuse, mille väärtus ulatub kaugele väljapoole laagri piire.
Erikatselaagri eesmärk oli pakkuda noorkotkastele põhjalikku ettevalmistust, et nad saaksid kriitilises olukorras hakkama esmaabi andmise ja päästeahela põhimõtete rakendamisega. Programmi käigus käsitleti väga olulisi teemasid, näiteks häirekeskusele kutse edastamist, elutähtsate funktsioonide kontrolli, elupäästva esmaabi andmist, verejooksu peatamise võtteid ja žguti kasutamist, šoki tunnuste tuvastamist ja esmaabi andmist ning palju muud. Laagris osalenud noored omandasid teadmised ja oskused, mis on kriitilise tähtsusega elude päästmisel.
Lisaks esmaabiõppele toimus laagri tegevuste ajal noortevaheline meeskonnatöö õpe. Kahe päeva jooksul said erinevatest rühmadest osalejad omavahel tuttavaks, nad organiseerisid mänge ja osalesid tegevustes nooremaid toetades. Laagri korraldajana oli mul uhke näha, kui võimekad ja hoolivad on meie tulevased esmaabiandjad.
Tänu professionaalsetele juhendajatele ja asjalikule korraldusmeeskonnale said osalejad hindamatu kogemuse, mis aitab neil olla enesekindlamad juhul, kui kriitiline olukord peaks saabuma. Olen veendunud, et tõstes noorte teadlikkust ja valmisolekut abivajajate aitamisel, loome turvalisema ja hoolivama ühiskonna.
Suur tänu laagri toetajatele ja läbiviijatele:
Paistu Kool, ruumide kasutamise võimaluse eest;
Naiskodukaitse Sakala ringkond, kelle varustust saime väljaõppel kasutada;
Tartu tervishoiu kõrgkooli erakorralise meditsiini tudengid ja Noorte Kotkaste instruktor Ebe Õnne;
Paistu Kodutütarde rühmavanem Anne Sepik, kes abistas ja tagas toitlustuse;
Jüri Eek, kes toetas transpordi ja varustuse veoga.
Tekst ja fotod: Antonina Eek