18.2.25

Karksi malevkond pidas aastakoosolekut


Laupäeval, 15. veebruaril kogunesid Karksi-Nuia kultuurikeskusesse Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna kaitseliitlased pidamaks organisatsiooni kodukorras ettenähtud aastakoosolekut. 

Üheskoos tehti kokkuvõtteid möödunud aasta tegemistest, hinnati allüksuse hetkeseisu ja viidi läbi vajalike ametimeeste valimine. Samuti kuulati Sakala maleva pealiku, kolonelleitnant Andres Lapi sõnavõttu maleva ülesannetest ja ees ootavatest tähtsamatest tegemistest alanud aastal ning tunnustati suurimaid panustajaid. 

Oma tegemistest meie piirkonnas andsid ülevaate Naiskodukaitse Sakala ringkonna esindaja pr Mari Mesipuu ja noorteorganisatsioonide esindaja, Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor pr Ebe Õnne.



Möödunud aasta tegemiste eest tunnustas malevkonna juhatus rändauhinna ja rinnamärgiga energilist Jaanis Rootsi ning malevkonna tänukiri omistati Harri Mäesalule, Leeve Leplale ja Jaak Põldmale.



Enn Pinsel,
Karksi malevkonna teavituspealik

17.2.25

Laskurid kohtusid Sürgaveres


Juba teist aastat järjest võõrustas Sürgavere spordihoone ühel nädalavahetusel Kaitseliidu ja Eesti Laskurliidu õhkrelvadest laskureid, et saaks maha pidada suure võistluse. 2. veebruaril seadis end seal joonele koguni 220 Kaitseliidu teravsilma.

Nii nagu möödunud aastal, oli ka tänavu korraldamine Sakala maleva ning major Silver Mäe õlul.

Laskurliit ja Kaitseliit korraldasid ühise laskenädalavahetuse just seetõttu, et üle 300 võistleja tulejoonele seadmine nõuab suurt tööd ja ettevalmistust. Piltlikult ulatasid võistluse kordaminekusse abikäe ka lätlased, nimelt laenati naabritelt nädalavahetuseks elektroonilisi märklaudu. 



Sürgavere spordihoone on suurepärane võistluskoht, seal saab korraga rajal olla 40 võistlejat: 20 lasevad ühes ning 20 teises suunas.

Kaitseliidu spordipealik Margus Purlau kommenteeris, et laskmine on Kaitseliidus väga populaarne spordiala. Suur huvi on nii õhkrelvadest ja ka tulirelvadest laskmise vastu. Ka malevad ise korraldavad laskevõistlusi, näiteks Sakala malevas J. Kärneri nimeline laskevõistlus. Üle-eestilistel võistlustel on alati suur hulk osalejaid, teinekord võib võistlejaid olla 600, aga kusagil lihtsalt tuleb piir ette.

Sakala maleva poolt andsid lisaks Silver Mäele oma panuse korraldamisse Kairi Heinsoo, Andu Heinsoo, Anton Heinsoo, Evelin Lappalainen, Andrus Keerd, Ivar Siidirätsep, Mario Mardim, Anne Anton ja Ilmar Roosmaa.

Võistluste tulemused:
KLMV25_OHK_tulemuste_protokoll.xlsx

28.1.25

Lõuna maakaitseringkonna meistrivõistlustel selgusid täpseimad





25. jaanuaril toimusid Sakala maleva siselasketiirus Lõuna maakaitseringkonna meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises. 






Põlva LõMKR võistkond



Võistkondlik arvestus

1. Põlva malev

2. Sakala malev 






40 lasku, püstol, üldarvestus

1. Kristo Käo (Põlva) - 374

2. Marja Kirss - 368

3. Marit Pleiats - 366


40 lasku, püss, üldarvestus

1. Kristjan Kahre (Põlva) - 400,6

2. Reti-Karlota Rebane (Põlva) - 385,7

3. Ivar Siidirätsep - 382,4


Naised, 40 lasku, õhupüstol 

1. Marja Kirss - 368

2. Marit Pleiats - 366

3. Kairi Heinsoo - 363


Mehed, 40 lasku, õhupüstol

1. Andu Heinsoo - 362

2. Urmas Feldmann - 340

3. Reiko Sülla - 330


Evelin Lappalainen


Naised, 40 lasku, püss

1. Marja Kirss - 367,8

2. Evelin Lappalainen - 367,7

3. Marit Pleiats - 352,6




Mehed, 40 lasku, püss

1. Ivar Siidirätsep - 382,4

2. Martin Sandermat - 303,8

3. Andrus Keerd - 300,9






27.1.25

Järjekordne mälestusmäng jõudis tagasi Kärstna radadele

Laupäeval, 25. jaanuaril seiklesid noorimad kodutütred ja noorkotkad Kärstna kandis, kus leidis aset Kärstna lahingu mälestusmäng.

Vihmasabinat ja tugevat tuult trotsis ligi viiekilomeetrisel rajal 11 võistkonda. Etteantud kaardil näpuga järge ajades tuli leida 10 kontrollpunkti, kus ootasid lahendamist mitmesugused ülesanded, mille lahendamisel said noored tugineda 6. ja 5. järgu teadmistele. 

Lisaks nuputamisele ja õpitu rakendamisele said noored proovile panna ka jõudu ja osavust. Kõige tähtsam oli siiski hea meeskonnatöö ja üksteise kuulamine. Ühes punktis pidid võistlejad kokku viima kuupäeva ja olulise tähtpäeva (nt võidupüha, jõululaupäev, Eesti Vabariigi aastapäev). Siis tuli üles näidata kellatundmise oskust, näiteks joonistama seieritega kellale 17.35, ning määrata ilmakaari. Lisaks pidid noored mõistatama, mis toiduained on purgikestes ning leidma pargist lõvi ja otsima infotahvlilt tema kohta esitatud küsimustele vastuseid. Samuti said võistkonnad näidata üles head koostööd koormakattel palli hüpitamisega ning vajalike asjade pakkimisega evakuatsioonikotti. 

Rajalt naasid pisut väsinud, ent punapõsised noored, kellele kohtunikel jagus kiidusõnu. Pärast kosutavat sooja suppi ning auhindamist asusid noored koduteele. Esikoha noppinud võistkonnad valmistuvad nüüd üle-eestiliseks jõuprooviks - hoiame neile pöialt!

ESIKOLMIKUD
Kodutütred

1.  Rukkililled
2. Pöial-Liisi
3. Paistu

Noored Kotkad
1. Nutikad Rebased
2. Kalmetu
3. Kesklinna

MÄNG

• Kärstna lahingu matkamängu korraldatakse Eesti vabadussõja ajal 2.–6. jaanuaril 1919 Kärstna ümbruses toimunud murranguliste lahingute mälestuseks. Need olid ühed strateegiliselt olulisemad lahingud lõunarindel. Siin murti Punaarmee pealetungi ind ja lõppesid selle katsed liikuda edasi Viljandi poole. Viljandimaal olid Kärstna lahingud vabadussõja kõige ohvriterohkemad võitlused.
• Kärstna lahingute mälestuseks korraldati esimene matkamäng 1993. aastal Kärstnas. Selle kutsus ellu toonane Kärstna kooli ajalooõpetaja Priit Silla, kes mängu aastaid eest vedas.
• Võistlevad 7-11-aastased kodutütred, noorkotkad ja ka mitteliikmed. Kuni 2021. aastani korraldati Kärstna lahingumängu Kärstna ümbruses, et aga sealsed rajad olid osalejatel juba peas, hakati seda nimetama Kärstna lahingu mälestusmänguks ja võistlusrada on erinevates Viljandimaa kohtades.

Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas

Galerii

3.1.25

Täna 105 aastat tagasi algas relvarahu

Reedel, 3. jaanuaril möödus 105 aastat päevast, mil lõppes võitlus Vabadussõjas ja Eesti saavutas kätte võideldud rahu. 

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval kogunesid mälestushetkele Viljandis Kaitseliidu Sakala maleva, noorteorganisatsioonide, Naiskodukaitse ning linnavalitsuse ja linnavolikogu esindajad.  Kell 10.30 helisesid kirikukellad ning neil vaikuseminuteil sai tänumeeles mõelda vapratele võitlejatele. 


Mälestuspärjad asetati ja küünlad süüdati Vabadussõjas langenute mälestussamba, kapten Anton Irve mälestusmärgi ja Johan Laidoneri ratsamonumendi juures ning Vabadussõjas langenute kalmistul. 

Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lapp tõdes, et malevapealikuna on tal kohus ja eelkõige suur au avaldada au ja tänu Vabadussõjas võidelnutele. "Me ei saa ega tohi vabadust võtta iseenesestmõistetavana ning peale kaitseväelaste peaksid vabaduse eest hea seisma kõik Eesti eest hea seisjad," ütles Lapp.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas


Galerii

31.12.24

Aasta 2024 pildis

 


Taas sammub ajalukku üks aasta... Täis mälestusi ja õnnehetki, mõtteid ja tegusid, kordaminekuid ja katsumusi. Sellesse mahtus hulganisti tööd, kogemusi ja õpihetki, kaaslaste tuge ja ühiseid rõõme.

Nüüd on paras hetk seada sihte uueks aastaks ja loota, et soovid täituksid! 

Mismoodi möödus aasta 2014 Sakala maleva tegusale perele, vaata siit: Galerii

Fotod: Gunnar Teas

21.12.24

Sakala maleva lapsed pidasid jõulupidu

 

Reedel, 20. detsembril kogunesid Sakala maleva liikmed koos lastega jõuluüritusele Viljandi kinno Apollo.
Esmalt sai ühiselt vaadata seikluslikku jõulufilmi "Supervana".
Pärast multikat saabus kinosaali jõulutaat koos uhke saatjaskonnaga: abipolitseinik, turvafirma esindaja, kaitseliitlane, kodutütar, noorkotkas ja naiskodukaitsja. 
Lahke jõulutaat jagas lastele laiali kommipakid. Tublimad lugesid luuletuse, mõni esitas lustaka anekdoodi, osa näitas füüsilist osavust kätekõverdusi või kükke tehes. 
Mõnusat jõuluaega kõigile!

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii



1.12.24

Lustakas talvelaager tutvustas noortele 80ndaid

 

30. novembril ja 1. detsembril lustis sadakond Noorte Kotkaste Sakala maleva ja Kodutütarde Sakala ringkonna noort Karksi-Nuias August Kitzbergi nimelises gümnaasiumis talvelaagris.

Laupäeval, kui meeskonnad olid moodustatud, algasid õpitoad ja tegevused.
Kodutütarde Sakala ringkonnavanem Eda Kivisild tutvustas Erasmus programmi võimalusi. See teema pakkus noortele suurt huvi ja nii mõnigi avaldas soovi järgmine kord kaasa lüüa.

Ühes õpitoas oli käsitlusel oluline teema: kuidas korrektselt kodutütre ja noorkotka vormi kanda. Mõned olid sihilikult oma vormis teinud muudatusi, et kaaslased saaksid kriitilise pilguga üle vaadata ja eksimustest teada anda.
Salli Järve ja Enn Pinsel viisid noored retkele minevikku ja tutvustasid elu-olu 80ndatel aastatel ning jagasid oma mälestusi.

Seejärel said noored harjutada oma playback'i kava, et õhtuseks ülesastumiseks oleks vaim valmis ja sammud selged. Üllatusena esitasid oma toreda kava ka juhendajad! Et jõuluaeg juba koputas uksele, said noored juhendajatelt kingiks maiustamiseks kommmipakid. Õhtu lõppes lõbusa diskoga.

Pühapäeval ootasid noori sportmängud. Et vaim oleks virge, avanes noortel võimalus sulpsata Kitzbergi gümnaasiumi spordikompleksis basseini. Lõpuks korrastasid noored ühiselt kooliruumid ja kojusõit võis alata. 

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

28.11.24

Naiskodukaitse Sakala ringkond tähistas 97. aastapäeva ja tunnustas pühendunud naiskodukaitsjaid


Kolmapäeval, 27. novembril tähistas Naiskodukaitse Sakala ringkond organisatsiooni 97. aastapäeva Kildu külalistemajas. Pidulikul sündmusel võeti tegus aasta kokku ning jagati tunnustusi silmapaistvatele liikmetele.



Aasta naiskodukaitsja 2024

MARILIIS TAMMEVÄLI 

Mariliis Tammeväli on Naiskodukaitse liige alates 2019. aasta lõpust. Ta on väga pühendunud, kiire ja põhjalik. 2023. aasta alguses oli ta nõus üsna värske liikmena võtma vastutuse ning asuma Sakala ringkonna suurima jaoskonna, Viljandi jaoskonna, esinaise rolli. Tammeväli tegi väga kiiresti endale selgeks, millised on jaoskonna juhatuse ja esinaise kohustused ja ülesanded. Ta on efektiivselt toimima pannud jaoskonna juhatuse arvestades liikmete oskusi, vastavalt neile ülesandeid jagades. Tema juhtimisel toimib jaoskonna juhatuse töö suurepäraselt. Meeskond hindab oma esinaist kõrgelt, ta on sõbralik, abivalmis ja konkreetne. 

Tammevälja suurepärasel juhtimisel on organiseeritud baasväljaõppeid ja teisi väljaõppeüritusi. Ta usaldab oma kaaslasi, kuid alati on tal kontroll ja teadmine ürituste ja projektide korralduse hetkeseisu kohta - isegi kontaktõppe protsessil on ta 24/7 kättesaadav! Ta teeb kõike põhjalikult, olles eelnevalt endale kõik vajaliku selgeks teinud. 

2024. aasta suvel võttis Tammeväli suure vastutuse olla evakuatsioonirühma abi, teades, et vaid mõne kuu pärast ootab ees Lõuna-Eestis suurõppus. Ta võttis - nagu talle tavaks - antud ülesannet suure tõsidusega, tegi vaid paari kuuga selgeks kogu süsteemi. Kõige suurema väärtuse andis ta õppusel kohapeal, reguleerides kogu meeskonda. Ta teadis igal hetkel kes, kus ja miks on, lahendades olukordi nagu pikaajaline üksuse liige. Nii õppuse võtmeisikutel kui ka evakuatsioonirühma liikmetel jätkus tema kohta vaid kiitvaid sõnu.

Tammevälja soov on kindlasti läbida ka SOKL ning panustada riigikaitsesse just seal, kus tema oskused päriselt vajalikud on ning kasuks tulevad. Kõike seda teeb ta oma pere ja väikese lapse kõrvalt. Ta on juba selle lühikese perioodiga andnud oma pühendumuse, oskuste ja teadmistega erakordse panuse ringkonda. 

Aasta plaasterdaja
EBE ÕNNE

Aasta üllataja
RITA KIPP

Aasta tulevikulootus
MARJA KIRSS

Käbe kulbikeerutaja
MARGIT KIRSS

Aasta meediaguru
TEA RAIDSALU

Aasta roheline
JANIKA KOITLA

Terav kotkasilm
MARIT PLEIATS

Aasta tõusev täht
MARGIT REI

Liiliaristi V klass 
EBE ÕNNE
MARINA LÄÄTS

Naiskodukaitse keskjuhatuse tänukiri
MARI MESIPUU - aktiivse tegevuse eest Naiskodukaitses
GERTU VIIASK - kohusetundliku tegevuse eest Naiskodukaitses
MARILIIS TAMMEVÄLI - suurepärase panuse eest juhina
ERLE NÕGENE - pühendunud tegevuse eest Naiskodukaitses

Naiskodukaitse Sakala ringkonna juhatuse tänukiri 
ANNE ANTON - mitmekülgse tegevuse eest Naiskodukaitses
TEA RAIDSALU - pühendunud tegevuse eest Naiskodukaitses
KERSTI PURGE - aktiivse tegevuse eest Naiskodukaitses
KAIRE KANNISTU - Naiskodukaitse pildis hoidmise eest
RAILI PEDAK - kohusetundliku tegevuse eest Naiskodukaitses
MARGIT KIRSS - suurepärase panuse eest toitlustamisel
INGA VUTT - aktiivse tegevuse eest Naiskodukaitses
ANU MAIDLA - kohusetundliku tegevuse eest Naiskodukaitses
MERIT ANTONOV - aktiivse tegevuse eest Naiskodukaitses

Tänukiri ja meene 20. aasta aktiivse tegevuse täitumise puhul organisatsioonis
ENE SÜGAV
HELINA EELMAA

Tänukiri ja meene 15. aasta aktiivse tegevuse täitumise puhul organisatsioonis
TAIRI LAPPALAINEN
KERSTI LAOS
TIINA TAIM

Sõjaväeline auaste reservis olevale isikule
Seersant  JANE SÄRG
Kapral LEMBE LAHTMAA, MAIRE LILLEMETS

Kaitseliidu ülema tänukiri vabatahtliku panuse eest riigikaitsesse
MARJA KIRSS

Sakala maleva pealiku tänukiri aktiivse osalemise eest Kaitseliidu tegevuses       
KÄTLIN ULK
MAI-LY KURSON 

Naiskodukaitse Sakala ringkonna tunnustus headele koostööpartneritele (meene ja ringkonna tänukiri) 
Ajaleht Sakala
Ajaleht Leole
Mulgi Sõna
Viljandi Valla Teataja

Tänu Anname Au kampaania toetuse eest (meene ja ringkonna tänukiri)
Silvia ja Aarne Soro
Jaak Pihlak
Heiki Raudla


Fotod: Gunnar Teas










25.11.24

Esmaabiandja erikatselaager Paistus. Sakala maleva noored omandasid elupäästvaid oskusi


23.–24. novembril toimus hubases Paistu Koolis Noorte Kotkaste erikatselaager, kus keskenduti esmaabiandja oskuste õppimisele ja praktiseerimisele. 

Kahe päeva jooksul läbiti intensiivne programm Tartu tervishoiubkõrgkooli erakorralise meditsiini tudengite juhendamisel. Õpitubade läbiviijad tegutsesid professionaalselt, toetasid osalejaid heatujuliselt ning arvestasid sellega, et õppes osalevad noored. Väljaõpe andis olulise praktilise kogemuse, mille väärtus ulatub kaugele väljapoole laagri piire. 

Erikatselaagri eesmärk oli pakkuda noorkotkastele põhjalikku ettevalmistust, et nad saaksid kriitilises olukorras hakkama esmaabi andmise ja päästeahela põhimõtete rakendamisega. Programmi käigus käsitleti väga olulisi teemasid, näiteks häirekeskusele kutse edastamist, elutähtsate funktsioonide kontrolli, elupäästva esmaabi andmist, verejooksu peatamise võtteid ja žguti kasutamist, šoki tunnuste tuvastamist ja esmaabi andmist ning palju muud.  Laagris osalenud noored omandasid teadmised ja oskused, mis on kriitilise tähtsusega elude päästmisel.  


Laagri teisel päeval täideti praktilisi ülesandeid, õpetati teineteisele esmaabi. Selline tegevus andis osalejatele võimaluse kinnistada õpitut ning jagada teadmisi teiste noorliikmetega. 

Lisaks esmaabiõppele toimus laagri tegevuste ajal noortevaheline meeskonnatöö õpe. Kahe päeva jooksul said erinevatest rühmadest osalejad omavahel tuttavaks, nad organiseerisid mänge ja osalesid tegevustes nooremaid  toetades. Laagri korraldajana oli mul uhke näha, kui võimekad ja hoolivad on meie tulevased esmaabiandjad. 

Tänu professionaalsetele juhendajatele ja asjalikule korraldusmeeskonnale said osalejad hindamatu kogemuse, mis aitab neil olla enesekindlamad juhul, kui kriitiline olukord peaks saabuma. Olen veendunud, et tõstes noorte teadlikkust ja valmisolekut abivajajate aitamisel, loome turvalisema ja hoolivama ühiskonna. 

Suur tänu laagri toetajatele ja läbiviijatele: 

Paistu Kool, ruumide kasutamise võimaluse eest;

Naiskodukaitse Sakala ringkond, kelle varustust saime väljaõppel kasutada;

Tartu tervishoiu kõrgkooli erakorralise meditsiini tudengid ja Noorte Kotkaste instruktor Ebe Õnne;

Paistu Kodutütarde rühmavanem Anne Sepik, kes abistas ja tagas toitlustuse;

Jüri Eek, kes toetas transpordi ja varustuse veoga. 

Tekst ja fotod: Antonina Eek

23.11.24

Sakala malev pidas 107. aastapäeva

Reedel, 22. novembril tähistas Sakala malev oma 107. ja Kaitseliidu 106. aastapäeva Pilistvere rahvamajas. Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lapp tänas kõiki panustatud aja ja pühendumuse eest. 

“Mulle on alati meeldinud teha numbrimaagiat. Meil on malevas 622 liiget. Kui jagame selle teie vabatahtlikuna panustatud tundide arvuga 86 000, siis selgub, et igaüks on panustanud organisatsiooni hüvanguks keskmiselt 150 tundi. Teades, et umbes pooled on ka sisuliselt aktiivsed, siis keskmine aktiivse liikme panus on suurusjärgus 300 tundi. Kui mina üksi prooviksin sama panust anda, siis kuluks mul selleks ligikaudu 43 aastat. Teie koos teete ühe aastaga rohkem kui üks ohvitser terve elu jooksul. See on päris muljetavaldav!" rääkis Lapp.

Pealiku sõnul oli sellel aastal päris mitu suurt ja olulist üritust ja õppust ning eraldi rõhutas ta Naiskodukaitse õppust Lõuna Sild ja Kaitseliidu õppust Sibul24. "Meie ühine pingutus ja panus nendesse oli suur ja ma soovin teid kõiki selle eest tänada. Meie professionaalne suhtumine ja tasemel sooritus ei jäänud märkamata ka väljapoole. LõMRK ülem kolonel Raul Kütt, kes on kiitustega pigem napisõnaline, ütles, et see oli muljetavaldav. Head kaitseliitlased, see on tunnustus teie tehtud tööle!" 

Oma sõnavõtus puudutas Andres Lapp ka seda tahku, mis pole nii hästi ja nõuab tähelepanu. "Meie organisatsioonis on umbes 120 liiget, kes pole viimasel kolmel aastal meie tegemistes osalenud ega tasunud ka liikmemaksu. Minu jaoks on see paraku selge, et sõltumata meie püüdlustest neid kaasata ei ole meie pingutused neid kõnetanud. Need inimesed peavad tegema otsuse, kas jätkavad ja panustavad või lahkuvad. Nii lähevad küll read natuke õhemaks, aga sisulisemaks. Huvi on siin ühine: kui Viljandimaa elanikel ja Eesti Vabariigil on päriselt vaja, et me neid kaitseme, siis pean olema kindel, et me ka suudame seda teha ja meeskond koosneb inimestest, kes ka päriselt panustavad," rääkis pealik.

Aastapäevapeol andis malevapealik kätte aasta kaitseliitlase, aasta kodutütre ja noorkotka ning kodutütarde ja noorkotkaste aasta noortejuhi tiitlid. (Loe siit: Oma Maa: Sakala maleva aasta tegijad 2024) ning jagas ergutusi. 

Maleva rinnamärk:

MARKO KERNA

MARK NETŠAJEV (+ Kaitseliidu ülema tänukiri 2024)

SANDER ILVES

ALAR PAJUSALU

MEELIS RINK (+ Kaitseliidu ülema tänukiri 2024)

Malevapealiku meenemünt:

MARI-LIIS SILD

VOOTELE SAATMANN

Malevapealiku tänukiri:

TIMO HERRANEN

TIMO PAJO

REIKO SÜLLA

KARL TAMM

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Ergutused

Fotosein

Pidu

22.11.24

Sakala maleva aasta tegijad 2024


AASTA KAITSELIITLANE 2024 TOOMAS REBO

Toomas Rebo on Ümera üksikkompanii pealik. Ta on aus, kohusetundlik, teotahteline ja isamaaline Kaitseliidu liige. 2023. aastal panustas ta Kaitseliidu tegevusse ligi 1000 tundi ja sel aastal on panustanud vähemalt 500 tundi. Tema eestvedamisel arendatakse pioneerialast kompetentsi mitte ainult Sakala malevas, vaid kogu Lõuna maakaitseringkonnas.
Toomas Rebo kuulub ka Sakala maleva juhatusse.
Rebo eestvedamisel on Ümera üksikrühmast saanud üksikkompanii ja 2024. aastal oli üksikkompanii juurdekasv 20 protsenti.
Lisaks Kaitseliidu tegemistele õpetab ta riigikaitseõpetust Abja gümnaasiumis. Abja gümnaasiumis asutas ta Noorte Kotkaste Sakala maleva Ilvese rühma ja on aktiivne rühmapealik. Augustis 2024 valiti Rebo Noorte Kotkaste Sakala malevapealiku abiks.
2023. ja 2024. aastal viis ta Lõuna maakaitseringkonnas läbi kortermaja keldrisse varjendi ehitamise projekti.
Toomas Rebo on süstemaatiline ja kaasav. Kaitseliidu töö ja oma igapäevase töö ühendamisega on ta saavutanud palju uusi väljundeid, mis on viinud uute silmapaistvate arenguteni. Toomas Rebo on eeskujuks kogu Ümera üksikkompaniile ja kogu Sakala maleva liikmeskonnale. 


AASTA NOORTEJUHT 2024 EDA KIVISILD

Eda Kivisild tuli kodutütarde Sakala ringkonda 2021. aastal ringkonnavanemaks. Samal aastal hakkas ta enda ümber koguma Kalmetu rühma kodutütreid, kes olid juba aastaid ilma juhita. Paraku tuli sellel ja ka järgmisel aastal vahele koroonapandeemia, mistõttu oli igasugune õppetegevus ja sealhulgas ka huvitegevus, häiritud. Õige hoo said Kalmetu kodutütred sisse alles 2023. aastast, kui seni väikesesse rühma hakkas lisanduma noori ja praeguseks on rühm kasvanud 14 liikmeni. Nagu ikka, jäävad mõned passiivsemaks, kui kooli vahetavad, kuid rühmajuhil on nendega kontakt olemas ja ta kutsub neid pidevalt rühma sündmustele.
Kivisild on võtnud eesmärgiks oma rühma liikmete pideva arendamise lähtudes nende isikuomadustest. Vajadusel annab ta aega ühe või teise väljaõppe osa omandamiseks, vajadusel aga motiveerib õpet kiiremini läbima. Ta lähtub põhimõttest, et kodutütre väljaõpe peab olema eakohane, põnev ja tekitama eduelamust. Teisalt lubab ta tüdrukutel ka eksida ja analüüsida, mida eksimusest on võimalik õppida ja kuidas järgmisel korral paremini teha.  Kivisild on tasakaalukas ja rühma liikmete individuaalseid omadusi hindav juht. Ta on juhendaja, mitte noore eest ära tegija.
Kodutütarde Kalmetu rühmajuhina teeb Kivisild koostööd Kalmetu ja Kesklinna rühmade noorkotkastega ning koos korraldatakse laagreid. Laagrite planeerimisel kaasab ta vanemaid kodutütreid ja võimaldab neil erialakatsete raames läbi viia erinevaid õpitube.
Kivisild on lisaks Kalmetu rühma juhtimisele neljandat aastat ka Sakala ringkonnavanem. Nii ringkonnavanemana kui rühmajuhina on tema põhiline eesmärk arendada ringkonda ja kohelda kõiki võrdselt. Ta on hea kuulaja ja on aidanud lahendada nii mõnegi probleemi.
Ringkonnavanemana on Kivisild võtnud eesmärgiks kodutütardele võimaldada uusi ja huvitavaid kogemusi. Nii 2023. kui 2024. aastal on ta 18-aastaseid noori viinud projekti Erasmus+ DiscoverEU raames Euroopasse, pakkudes vähemate võimalustega noortele planeerida reisi, valida sihtkohti ja otsustada vaatamisväärsuste üle. Ta räägib viit võõrkeelt: itaalia, prantsuse, saksa, inglise ja vene keelt. Ta on kutsetunnistusega käsitöömeister ja koorijuht. Tema koorid on osalenud 2023. aasta noorte laulupeol ning sel suvel käis ta Kalmetu kooli lastekooriga Prahas kultuurifestivalil.


AASTA KODUTÜTAR 2024 JOHANNA MARIA TOPOLEV 

Johanna Maria Topolev on Kodutütarde organisatsiooni noorliige alates 2020. aastast. Kalmetu kodutütarde hulgas on ka kõige staažikam ja vanem ning on autoriteet noorematele rühmaliikmetele. Ta on ühelt poolt tasakaalukas ja teisalt suudab ka end maksma panna nii kodutütarde kui noorkotkaste seas. Tal on organisatsioonis kindlad eesmärgid ning ta on end häälestanud võetud sihtideni jõudmiseni. 
Topolev soovib läbida ajateenistuse ning on mõlgutanud mõtteid Kaitseväeakadeemiasse astumisest. Oma kodutütre teekonnal on ta tundnud ka tagasilööke, kuid ei ole lasknud nendest end heidutada.
Topolevi lemmikvaldkonnad on meditsiin ja side. Kalmetu kooli maastikumängudel on ta olnud nii side- kui esmaabipunktis, ta on koos rühmavanemaga valmistanud ette laagreid ja koondusi, viinud Kalmetu rühmade koondustel ning Kalmetu ja Kesklinna rühmade ühistes laagrites läbi esmaabi- ja sideõpet ja osalenud Kolga-Jaani kooli NOT projektis, kus õpetas samuti esmaabi. Sidehuvilisena õppis ta ära morse kasutamise ja ta omab sidespetsialisti erialamärki.
Ta on andekas ka muudes valdkondades: Kalmetu koolis oli ta igal aktusel ja peol teadustaja/õhtujuhi rollis, osales kooli näiteringis ja laulab Kalmetu kooli lastekooris. Johanna Maria Topolev on saavutanud koos Anni Ojaga teise koha üle-eestilisel võistlusel CREATLON ja üleriigilisel tasandil ära märgitud Sten Roosi muinasjutuvõistlusel.
Topolev on läbinud Naiskodukaitse baasväljaõppe kursusest toitlustuse, sõdurioskuste, ohutushoiu ja esmaabi kursuse ning kui Sakala ringkonnas poleks organisatsiooniõppe kursus ära jäänud, oleks ta läbinud ka selle.
Tõendus selle kohta, et Topolevil on oskus kiiresti olukorrale reageerida ja keerulises situatsioonis mitte pead kaotada, on käesoleva aasta Kalmetu ja Kesklinna rühmade telklaagrist 13. ja 14. septembril Loodi RMK alal. 13. septembril õhtul tabas laagrit äikesetorm ja kogu selle aja jooksul võis Topolevi näha just seal, kus abi oli kõige rohkem vaja: päästis telke kokkukukkumisest ning kui oli selge, et  laagrisse me jääda ei saa, viis asju autosse, lohutas nooremaid, kes nutsid hirmust, rääkis nende vanematega ning lõpuks jäi nendega Sakala maleva lasketiiru ööbima ja hoolitses hommikusöögi eest. Käitumine kriisiolukorras näitab tema küpsust. 


AASTA NOORTEJUHT 2024 ANTONINA EEK 

Antonina Eek on särasilmne ja staažikas Noorte Kotkaste Nutikate Rebaste rühmapealik, kelle tegevus ja saavutused väärivad esiletõstmist. Tema pühendumus, visadus ja soe inimlikkus on olnud suunanäitajaks ja toeks arvukatele noortele ning eeskujuks kaastöötajatele. 
Tänu oma oskustele ja kirele on Eek tõusnud rühmavanema ametikohalt Noorte Kotkaste Sakala maleva malevapealikuks, kelle juhtimisstiili iseloomustab inspireeriv soojus ja kindlameelsus.
Eeki töö Noorte Kotkaste juures on olnud sümbioos Eesti Vabariigi väärtuste hoidmisest
ja noortele rikastavate ning põnevate kogemuste pakkumisest. Tema koondused on alati midagi enamat kui tavalised kogunemised – need on täis õpetlikke seiklusi ja mängulist õppimist. Ta suudab luua keskkonna, kus iga noor tunneb end väärtustatuna ja saab omandada teadmisi ja oskusi, mis aitavad kasvada vastutustundlikeks ja isamaalisteks kodanikeks.
Lisaks rühmapealiku ülesannetele on Eek olnud aktiivne projektijuht ja organiseerija.
2024. aasta jooksul kirjutanud ja ellu viinud neli IHP projekti, mis on pakkunud tegevusi mitte ainult noorkotkastele ja kodutütardele, vaid ka organisatsiooni mittekuuluvatele noortele. Need projektid on aidanud rikastada noorte arenguvõimalusi ja tõsta maleva tegevuste kvaliteeti.
Eeki töö nõuab suurepärast ajaplaneerimise oskust ja sügavat pühendumist noorsootöö
väärtuste edendamisele.
Eeki roll on olnud oluline ka mitmesuguste ürituste korraldamisel: Kärstna lahingu
maastikumängul punktikohtunik koos rühma noortega, Pruudeni mälestusmängul punktikohtunik, lastevanemate laagri tegevuste läbiviimine koos rühma toetaja ja noorliikmetega, ta on kuulunud Noorte Kotkase aastapäeva korraldamise meeskonda ning saatnud noori suurlaagrisse Spekter, tagades neile turvalise ja meeldejääva kogemuse.
Eeki juhitud Nutikate Rebaste rühm on saavutanud märkimisväärseid tulemusi:
2023. aastal Kärstna lahingu maastikumängul 1. ja 2. koht ning 2024. aastal 1. koht; Abja gümnaasiumi maastikumängul 7.–9. klasside arvestuses 2. koht. Rühma noored on osalenud lipuvalvetes ja pidulikel üritustel Lillis, Paistus, Viljandi vallas ja Paistu koolis, esindades väärikalt oma rühma ja organisatsiooni. 
Eek on aktiivne osaleja ja korraldaja Sakala maleva suurüritustel, sealhulgas erikatsete ja jõululaagri korraldusmeeskondades. Tema juhendamisel on regulaarselt toimunud rühmakoondused ja järkude tõstmised. Nutikate Rebaste tegevus on stabiilselt püsinud aastast 2008 ning novembriks 2024 on rühma noorte osalus tegevustes 3481 tundi, rühmas on 35 noorliiget.
Eeki positiivsus ja soojus on loonud inspireeriva keskkonna, kus noored saavad avastada oma tugevusi ning kasvada läbi harivate ja mänguliste kogemuste. Koostööd tehakse kodutütarde ja Läti skautidega, pakkudes rahvusvahelisi ja kogukondlikke seiklusi.
Selline juht nagu Antonina Eek on organisatsiooni süda ja hing. Tema panus
Eesti isamaalise kasvatuse ja noorte arendamise valdkonda on hindamatu. Tema töö ei mõjuta mitte ainult tema rühma liikmeid, vaid inspireerib ka kolleege ja kogukonda laiemalt. Tema pühendumus, entusiasm ja särasilmsus on eeskujuks kõigile, kes temaga koos töötavad.

AASTA NOORKOTKAS 2024 REIMO JÜRJO 

Reimo Jürjo on Noorte Kotkaste Sakala maleva noorkotkas, kelle tegevus ja panus väärib esiletõstmist. Alates 2015. aastast, mil ta liitus Noorte Kotkaste organisatsiooniga, on ta näidanud üles pühendumust ja sihikindlust, mis on teinud temast olulise eeskuju nii Sakala malevas kui ka Kaitseliidus laiemalt.
Jürjo pühendumus ja algatusvõime on aidanud tugevdada noorkotkaste tegevust ning innustanud noori nii malevas kui ka väljaspool seda. Jürjo juhtimisoskused tulid eriti hästi esile Sakala maleva noortekogu loomisel ja juhtimisel. Tema eestvedamisel sai noortekogu tugevaks ja aktiivseks noorteplatvormiks, kus noorliikmed said oma ideid ellu viia ja vastutust võtta.
Jürjo panust organisatsiooni arengusse ilmestavad järgmised algatused: Sakala maleva suvelaagri korraldamine koostöös kodutütardega, Kärstna lahingu mälestusmängu korraldamine, Kolga-Jaani NK/KT tutvustuslaagri juhtimine ning Noorte Kotkaste organisatsiooni tutvustamine Viljandimaa koolides.
Jürjo on esindanud noorkotkaid vabariiklikel üritustel, kus tema professionaalsus ja esinduslikkus on kiitust pälvinud. Ta on esindanud noorkotkaid noortevaldkonnas Kaitseliidu keskkogul ning suurlaagri Spekter staabimeeskonnas, tuues noorte hääl otsustamise protsessidesse. Tema algatused ei piirdunud pelgalt oma malevaga – ta on julgustanud ja toetanud noori ka ühisprojektides osalema, pakkudes neile võimalusi arendada koostööoskusi ja luua sidemeid väljaspool oma malevat.
Olulise osa Jürjo panusest moodustab uute noortejuhtide juhendamine ja toetamine. Näiteks on ta aidanud Kesklinna kooli rühma noortejuhil kiiremini kohaneda ja oma rollis kindlustunnet leida.
Kogemuste jagamine ja oskus noori innustada on muutnud ta hinnatud mentoriks, kelle poole pöördutakse nii nõu kui ka motivatsiooni saamiseks. Tema juhtimisstiil, mida iseloomustavad vastutustunne, empaatia ja siiras huvi noorte arengu vastu, on muutnud Sakala maleva noorte tegevuse edukamaks.



17.11.24

Sakala maleva noortekogu fotokonkursi parimad on selgunud

Mirell Lisett Ott

Sakala maleva noortekogu korraldas 7–18-aastastele noortele fotokonkursi "Kodumaa lugu", millest võisid osa võtta kõik huvilised, mitte üksnes noorkotkad ja kodutütred. 

Fotokonkurss kestis 18. septembrist 18. oktoobrini. 

Pilte oodati kolmes kategoorias. "Eesti aardejaht: avasta kodumaa varjatud ilu", "Riigikaitse: tavalised inimesed, erakordne pühendumus", "Minu vabadus, minu pilk". Valida võis kas ühe teema või kõik kolm. 

Kokku osales konkursil 21 pilti. 





Žürii hääletuse tulemusel selgus esikolmik. 

1. koht Lysandra Laanemäe pildiga "Müstiline sini-must-valge"

2. koht Aleksandra Kalmus pildiga "Virmaliste võlu"

3. koht Mailiis Jüris pildiga " Vahel võib taevas olla nii kirju ja ilus, et võibki vaatama jääda ja ära ei tüdine ja täpselt ongi selle pildiga"

Sotsiaalmeedia lemmiku tiitli pälvis Eleanor Post pildiga " Märkasin".

Lysandra Laanemäe

Aleksandra Kalmus 

Eleanor Post


Korraldaja Mirell Lisett Ott tõdes, et kogu sündmus kulges tõeliselt sujuvalt. "Korraldajana tunnen uhkust noorte üle, kes püüavad pingutada ja saavutada midagi erilist. Forokonkurssi eesmärk oli ka tutvustada teistele meie kodumaad, ja nad tegid seda suurepäraselt. Oli rõõm näha, et noored suutsid leida ja jäädvustada just need kõige väärtuslikumad kohad!" rääkis Ott. 

Tegemist oli NOT-projektiga ning ettevõtmist toetas Castle Escape lõbustus- ja teemapark. 

Fotod: Kaspar Teas