26.4.25

Noortejuhid panid end proovile võistlusel Väle Jänes

Juba mitmendat korda osalevad Sakala noored Valga maleva korraldatud Väledal Jänesel. Eelnevatel aastatel on esindajad aega parajaks teinud samas linnas, kus võistlus toimub, vaadates vaatamisväärsusi või poodides kolades, kuid see aasta oli võimalus end proovile panna ka noortejuhtidel.

Kui üleskutse kirjakasti laekus, saatsime info rühmadesse laiali. Ei olnud vaja kaua oodata, kui noored juba reageerisid. Registreerisime Tarvastu rühmad võistlusele ja alustasime koondustel ettevamistustega. Lugedes hoolikalt võistlusjuhendit, jäi silma kutse noortejuhtidele, aga see jäi sinnapaika. Vahetult enne võistlustele registreerimise lõppu hakkas noortejuhtide üleskutse mind painama ja kirjutasin Tarvastu juhtidele ja toetajatele, kes oleks valmis minuga rajale tulema.


Kuna mulle ei meeldi niisama passida, siis see oli hea võimalus end võistlusele kirja panna ja hakata uuesti treenima ning loomulikult vahva seltskonnaga mõnusalt aega veeta. Kirjutasin esimesena endisele Tarvastu kodutütrele ja Tarvastu Tõhvide pealiku abile Gerlile, mida ta sellest mõttest arvab. Kui teine meeskonnaliige oli leitud, võtsin sihikule Tarvastu Tõhvide rühmapealiku Risto. Teda pidin väheke moosima, aga vastus tuli küllaltki kiiresti, sest ka tema poisid olid rajal ja eeskuju peaks ju näitama. Neljandaks meeskonnaliikmeks kutsusime Tarvastu jaoskonna naiskodukaitsja ja endise Tarvastu Taevavõtme liikme Loretta. Kodutütrena käis Loretta oma meeskonnaga Smurfiinad palju võistlustel ning tema teadmised ja kogemused on märkimisväärsed.

Kuna äsja said tehtud noortele vormide taotlused, siis võistlusele said nad panna oma rohelise metsavormi. Noortele väga meeldivad metsavormid, sest need näitavad ühtekuuluvust. Tähtis on see, et noored oskaksid vormi õigesti kanda ja teaksid vormikandmise eeskirja.

Kuna pühapäeval oli ka munadepüha, siis soovisime üksteisele vahvat munadepüha ning teel Otepääle vahetati infot, kuidas keegi pühi pidas ja mida veel õhtul plaanitakse.Otepää Noortekeskuse juurde jõudes tervitasid meid päike ja palju noori, kes samuti olid tulnud matkamängule. Registreerisime võistkondade kohaloleku, peeti avakõne ja võistlus sai avatud.

Kaardile oli märgitud erinevad punktid, esimene number tähendas, mitu punkti see kontrollkoht väärt on. Kaugemad punktid andsid rohkem punkte ja finišile lähemal vähem. Tegime oma liikumise strateegia, kuidas punkte hakkame võtma. Kaardilugejaks sai meil Risto, kes on ka endine koormusmatkaja ja saab suurepäraselt hakkama erinevate kaartidega. See tähendas, et ka käske jagas meil ainuke mees meeskonnas. Kuhu suuna võtsime, sinnapoole punuma panime.

Punkte oli 50 ja aega selleks anti 2 tundi ja 30 minutit. Peale seda hakkasid jooksma juba karistuspunktid, kui hiljaks jäid. Kuna meie eesmärgiks oli rada läbida ja võtta nii palju punkte kui jõuame, ei olnud siht võita. Kuna inimesele on ikka võitlushimu omane ja meeskonnas olid kõik endised matkajad ja võistlejad, siis see kõik muutus.

Hakkasime arvestama ajaga, liikumiskiirus läks kiiremaks, punktide võtmine muutus olulisemaks, et vastused oleksid kindlalt õiged jne. Seega asi läks ikkagi võistluseks. Kuna punkte oli päris palju, siis otsustasime, et osa punktid võtab meist kõige kiirem joostes. Meie meeskonna kiireim oli Loretta, keda vahepeal Risto toetas.

Kaart oli orienteerumiseks, aga kõik muu käis läbi äpi. Jõudes punktist umbes 50 meetri kaugusele, sai valida vastuse ning selle ära kinnitada. Küsimused olid tehtud selliselt, et vastuse sai leida kohapealt, kas lugedes infotahvlit, majalt mingit daatumit või mis kujuga on maja akna kohal olev väike aken. Kõik küsimused olid vahvad ja see andis päris toreda ülevaate Otepääst. Meile jääb meelde punkt, kus küsiti, mitu astet on redelil. Esimese kuuri küljes oli 11-astmeline redel, aga tegelikult oli vaja tänava lõpus oleva kuuri küljes oleva redeli astmete arvu, 13. Kes küll teeb 13-astmelise redeli, see ju ebaõnne number! Kuna meie vastuseks läkski 11, siis see oli ainus punkt, kus me panime täiega puusse. Kirumine: “Kuradi redel!” käis läbi ülejäänud teekonna. Nüüd on meil oma meeskonna nali, et ei oska kaarti vaadata ja vale kuuri seinal oleva redeli astmeid lugesime.

Lõpetasime oma võistluse paarkümmend minutit enne lõpuaega. Lipuplatsil olid pingid, kus mõnusalt maha istusime ja maitsvaid saiakesi sõime ja kosutavat morssi jõime. Hea oli istuda, oli tunda, kuidas jalad tuld lõid, aga parim tunne on see, kui oled midagi ära teinud. Meie saime oma võistluse lukku panna ja olime rahul, et matkamängust osa võtsime. Parim aeg oma noortega, rühmajuhi abiga, rühmapealikust mehega ja naiskodukaitsjast tütrega!


Finišeerides ootasid meid ees juba meie Sakala KT tüdrukute võistkond koosseisus Kirtel Salundi (meeskonna juht), Ronja Zieds, Rosali Lepp ja Gerty-Ly Soobel. Uurisime, kuidas võistlus meeldis, kuidas nad hakkama said. Noored olid rahul ja rõõmsad. Kuna selline võistlus oli meeskonnale esmakordne, siis said nad väga hea kogemuse võrra rikkamaks.

Nähes, kuidas teised tunnustatud saavad, oli pisike mõru maik ikka suus, aga kuulsin, kuidas omavahel vesteldi, et järgmine kord teeme paremini!


Poiste võistkond finišeeris vahetult enne aja lõppu. Nähes meie Sakala NK meeskonda, hõiskasime ja tervitasime neid, et nad on tublid, et aega jõudsid. Ka poiste meeskonnale rada ja võistlus meeldis. Hakati kohe arutama punktides olevaid ülesandeid, et kui vahvalt need tehtud olid ja tundub, et meenutamist jätkub neil pikemaks ajaks. Sakala NK meeskonda kuulusid Madis Õmblus (meeskonna juht), Sten Kaspar Soobel, Johan Eerik Lepp ja Kaspar Kõva.


Noortejuhid, kui antakse võimalus osaleda koos noortega, siis osalege! Igakord see pole muidugi võimalik, aga võimalusel ikka, sest sellest, mida teised malevad/ringkonnad on loonud, on hea šnitti võtta ka omas malevas. Meie juhtidel haudub plaan, et sama formaat tuua ka meie valda ja malevasse ning pakkuda selle teostust noorteprojektiks neile, kes hakkavad taotlema esimest järku või on selle poole teel. Vahva seiklus! Aitäh, Valga, et ikka ja jälle kutsute oma vahvatele matkamängudele!

Tekst ja fotod: Vika Zieds

23.4.25

Tarvastu kandi rahvas korraldas heategevusliku veteranilaada


Laupäeval, 12. aprillil toimus kolmandat korda Mustlas Sakala noorte korraldatud heategevuslik laat, kust saadud tulu läks veteranide toetuseks. Sel aastal kogutakse Anname au! kampaaniaga raha, et toetada veteranide vaimset tervist.

Alustasime planeerimist juba jaanuaris, kui esimesel koosolekul tuli mõte küsida rahva arvamust, millist kogupereüritust rahvas ootab, seega viisime läbi rahvaküsitluse. Kuna laat sai kõige rohkem hääli, siis hakkasimegi seda korraldama. Kuna laata ei olnud me varem korraldanud, siis soovisime, et see tuleks omanäoline. Kõigepeale kirjutasime projekti Viljandi valla noortevolikogu projektikonkursile. Järgmiseks panime paika, mis on need asjad, mida laadal teha tahame, keda sinna ootame. Seejärel hakkasime otsima sponsoreid ja jagasime ära ülesanded, kes millise valdkonnaga tegelema hakkab. Suhtlus oli tihe ja mitmetunniseid e-koosolekuid pidasime päris mitmeid.

Noored lootsid küll head ilma, et laat saaks toimuda Mustla käsitööaida hoovis, kuid pidime siiski päev enne võtma vastu otsuse korraldada see Mustla rahvamajas. Ka osalejatel oli hea meel, et laat oli toas, kuna õues sadas lund ja oli päris külm.

Kohale tulid kohalikud Viljandimaa kauplejad ja õpilasfirmad, osta sai suitsuliha, mett, laste valmistatud kaarte, maiuseid, mahenäkse ja ehteid.


Annetusi Eesti veteranide toetuseks kogusime heategevuslikus kohvikus, näomaalinguid tehes ja sinililletooteid pakkudes. Kohvikus olid müügil Tarvastu Taevavõtme rühma kodutütarde ja Tarvastu Tõhvide noorkotkaste rühma tehtud küpsetised. Pannkoogid valmisid kohapeal, neid sai nautida soojalt koos kodutütarde tehtud maitsva õunamoosiga. Kohvikus toimetasid sündmuse korraldajad ja kodutütred Rahel ja Heleriin. Sõdurisuppi keetsid Tarvastu jaoskonna naiskodukaitsjad välikatlas. 

Päevajuhiks oli Seila Peek, ta rääkis laadalistele veteranikuust ja veteranilaada tähtsusest ning tutvustas kauplejaid ning kutsus osa saama õpitubadest ja laadabingost. Just, te lugesite õigesti, meil oli laadal bingo ning iga bingotaja sai ka auhinna - meie toetaja TERE piimatööstuse kohuke. Laada heli ja muusika eest vastutas Aare Anton. Kohalik bänd  Village Voice ja Marti andis rahvale heategevuslikus korras kontserdi. 


Laste lemmikud peale bingo olid näomaalingud, mille eest vastutas Tarvastu jaoskonna naiskodukaitsja Loretta Silm, kes on kohaliku kunstikooli vilistlane. Laata külastanud kunstikooli endine õpetaja Kälina Savka oli endise õpilase tööga väga rahul ja soovitas tihedamini pintslit kätte võtta.

Varustust ja relvi oli näitama tulnud Kaitseliidu Sakala maleva vabatahtlikud. Uudistajaid oli palju! Naiskodukaitsja Evelin Laanemäe tutvustas kriisivarusid ja OleValmis äppi. Kas Sina oled kriisiks valmis? Mis leidub sinu kodus ja kas saaksid hakkama nädala, kui poodi minna ei saaks? Evelin jagas näpunäiteid ja soovitusi oma pere näitel.

Kodutütred olid väljas ka oma infolauaga, kus Anastasija Aria tutvustas noorte tegevusi ja kutsus liituma vahva, toreda ja praktilise organisatsiooniga. 


Õpitoas sai Pille Kõpi juhendamisel kätt proovida kaevikuküünalde tegemises. Õpitoas saime korraliku koguse papiga täidetuid kaevikuküünlaid, mille me täidame ise küünlavahaga. Teises õpitoas sai varjevõrku punuda. Varjevõrke õpetas tegema naiskodukaitsja Vika Zieds, kes käis Tallinnas Aitan Kaitsta vahvate naiste juures varjevõrkude kohta infot hankimas. Kuna heategevus on meie piirkonnas väga tugevalt sisse juurdunud, siis need varjevõrgud ja kaevikuküünlad saadame Ukrainasse.

Tarvastu lasteaia Suure Tõrupesa rühma lapsed korraldasid projekti “Kes senti ei korja, see eurot ei saa”, kus lapsed meisterdasid koos juhendajatega kaarte. Laste kaarte müüsid kodutütred ning müügist saadud tulu läks heategevuseks.

Noored jäid laadaga väga rahule, sest kõik oli tunduvalt parem, kui loota oskasime. Veteranidele annetati 400 eurot ja see on väikese kohta väga hea tulemus.


Korraldajad tänavad: Kodutütreid, Noored Kotkad, Naiskodukaitse, Kaitseliit, Mustla rahvamaja, Tarvastu käsitöökoda, Viljandi vald, Viljandi valla noortevolikogu, Eha Viru, Argipäeva Pagarikoda, JOIK, Tere, Ahhaa, Roosta puhkeküla, Beautiful Me kehasalong, Eesti Vabaõhumuuseum, MTÜ Must Kast, 24/7 fitness, InGame põgenemistuba, MTÜ Kohaliku Elu Edendamine.

Tekst: Vika Zieds ja Gerli Tafenau

Fotod: Mari-Liis Leetla


22.4.25

Sakala maleva noorte laskevõistlus Järvekülje auhinnale 2025


16.-17. aprillil leidis Sakala maleva lasketiirus aset järjekordne Sakala maleva noorte laskevõistlus Järvekülje auhinnale 2025.

Üldarvestus
1. Aleksander Kalitventsev
2. Karl Loik
3. Kaisa-Liisa Lepa

Tüdrukud, püstol+püss, vanem vanuserühm
1. Kaisa-Liisa Lepa (373,4)
2. Karolin Mäe (367,8)
3. Britta Maaten (366,3)

Tüdrukud, püstol+püss, noorem vanuserühm
1. Romily Sülla (357,3)
2. Emily Mariel Milvik (324,2)
3. Karmen Tukk (313,5)

Poisid, püstol+püss, vanem vanuserühm
1. Aleksander Kalitventsev (381,7)
2. Karl Loik (374,9)
3. Aksel Alas (361,6)

Poisid, püstol+püss, noorem vanuserühm
1. Andreas Heinsoo (358,9)
2. Jürgen Maling (340,3)
3. Marten Hunt (325,6)

Võistkondlik arvestus
1. Ümera  I (Kaisa-Liisa Lepa, Romily Sülla, Gerly Sülla)
2. Paistu (Karmen Tukk, Elise-Laureen Sosi, Elinor Vengerfeldt)
3. Abja I (Marten Hunt, Martin Hunt, Eerik Lepla)

19.4.25

Külas Ämari lennubaasis

17. aprillil avanes Noorte Kotkaste Sakala maleva liikmetel külastada Ämari lennubaasi. 

Noorte Kotkaste Sakala maleva pealik Antonina Eek tõdes, et talle väljasõit väga meeldis, kohapeal oli soe vastuvõtt. "Loodan, et nii mõneski noores tärkas huvi nagu fööniks. Noored kotkad said väga sōbraliku ja professionaalse vastuvõtu osaliseks. Soovitan külastada ja kindlasti külastame veel.  Täname noorteinstruktorit ōppereisi korraldamise eest!" rääkis Eek.

Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor Ebe Õnne jäi samuti õppereisiga väga rahule ning avaldas võõrustamise eest tänu mjr Pärnale ja kpt Välile.

Romet Liir ja Avo Suvi Nutikate Rebaste rühmast vahendavad oma muljeid: "Mulle meeldis see, kuidas ma sain teada uusi asju TSI-de kohta. Kui palju need maksavad, neil on vaja radarit, kuidas vahetada kahureid, kui palju maksab üks rakett, saab valida, milline rakett väljub kahurist. Et TSI töötaks, on vaja viit masinat: radar, mille lennuki tuvastamine on 250 kilomeetri kauguselt;  laadur, see seade, kust saab rakette kahurist välja lasta; TSI ise ja viimaks töökoda. TSI kõige uuema raketi kõrgus on 50 kilomeetrit. 
Sain teada, et Ämari lennubaas on väga suur ja seal on väga palju erinevaid ameteid. Mulle meeldis seltskond, mis seal oli. Söök oli super hea ja õunamahl oli fantastiline. Päästeauto kaalub 36 000 kilogrammi koos vee ja vahuga, vett on selle sees 12 000 kilogrammi ja vahtu 1500 kilogrammi. Seal oli päästetõstuk. Sain teada, et tavalennuk lendab 10 000 meetri kõrgusel. Lennukid: F16, F35, M32 ja moosiriiul."

Foto: Gunnar Teas

6.4.25

Jaak Kärneri nimeline laskmisvõistlus 2025

       


Pühapäeval, 6. aprillil leidis Väluste lasketiirus aset järjekordne Jaak Kärneri nimeline laskmisvõistlus.

Käesoleval aastal viisid võistkondliku esikoha koju Alutaguse maleva laskurid:  Ivar Tallerman, Henry Tammann, Tambet Leinbock, Juss Leinbock (1107 silma).

Teine koht kuulus Viru maleva võistkonnale: Aleksei Osokin, Taivo Eylandt, Tõnu Rummo, Andres Tomingas (1101 silma).

Kolmanda koha pälvis Tartu maleva I võistkond: Daimar Elp, Ülar Laaneoja, Reijo Virolainen, Liis Kruuse (1066 silma).

Individuaalne paremusjärjestus:

1. koht (283 silma) - Aleksei Osokin

2. koht (282 silma) - Ivar Tallerman

3. koht (281 silma) - Toomas Juksaar

Võistkondlik paremusjärjestus:

4. Pärnumaa malev II (1037)

5. Jõgeva malev (1018)

6. Lääne malev (985)

7. Pärnumaa malev I (984)

8. Zemessardze 27. bataljon - Läti (974)

9. Tartu malev II (970)

10. Rapla malev (961)

11. Sakala malev (960)

12. Keski-Suomen reserviläispiiri - Soome (956)

13. Sakala Linnuse 7.rühm (862)

14. Võrumaa malev (565)

 

Galerii

31.3.25

Noorkotkad omandasid laagris vajalikke oskusi

 

28.-30. märtsini korraldas Kaitseliidu Ümera üksikkompanii Viljandimaal Abja-Paluojas noorkotkatele välioskuste laagri. 

Kaasatud olid ka alles mõnda aega tagasi noorkotkad olnud Kaitseliidu noorliikmed.

Ümera üksikkompanii pealik Toomas Rebo sõnul ongi Kaitseliidu huvi tegeleda ka järelkasvuga, et noored juba tunneks ja teaks Kaitseliidu tegemisi. "Osale poistele kasvades pakubki huvi tõsisemalt kaasuda Kaitseliidu tegemistesse," ütles Rebo.

Ümerast osales korraldajatena 5 tegevliiget ja 4 noorliiget.

Tegusasse nädalavahetusse mahtus palju põnevaid ja vajalikke uusi oskusi pakkuvaid tegevusi. Noored said proovile panna nii oma senised teadmised kui ka oskused. 

"Tänud Abja Gümnaasiumile, kes võimaldas oma territooriumil asjaliku ja õpetliku laagri korraldada!" sõnas Rebo.

Oma kogemusi ja muljeid laagrist vahendab Kesklinna rühma noorkotkas Ken Raidon Paabos:

"Oskuste laager oli väga lõbus! Seltskond oli lõbus, kõik ajasid juttu, mitte ei istunud üksi!
Selles laagris sain drooniga lennata ja saada infot, kus ja kuidas võib seda kasutada. Siis õppisin ka sidet ehk kuidas raadiosaatjatega suhelda ja kuidas varjunimesid kasutada NATO tähestikus. 
Viimaseks asjaks sain ka lasta õhkrelva, mis oli ka väga lõbus. Üldse sain palju uusi kogemusi. 
Laagri poolt oli fantastiline söök ja kõhu sai alati täis. Probleeme ei olnud, kõik läks sujuvalt. Selliseid laagreid võiks veel olla, sest saab palju tarkust ning ka uusi sõpru!"

Fotod: Kaspar Teas

Galerii

26.2.25

Oh, ela ja õitse, kaunis kodumaa! Eesti Vabariik 107



Eesti Vabariigi aastapäeva pidustused kestsid terve nädalavahetuse ning leidsid aset maakonna eri nurkades.

Esmaspäev, 24. veebruar oli uhke ja pidulik päev. Ilmgi oli sedakorda kaunis ja päikseline ning sel moel oli Eesti sünnipäeva tähistada väga tore. 

Pidupäev sai Viljandis traditsiooniliselt alguse kohtumaja eest. Linnapea Johan-Kristjan Konovalov luges ette iseseisvusmanifesti. Seejärel liikus kolonn Vabaduse platsile, kus asetati mälestuspärjad Vabadussõjas langenute auks püstitatud samba jalamile. Pidulised said osa jumalateenistusest Jaani kirikus ja perepäevast lauluväljakul. 

Sakala maleva staabihoones andis malevapealik kolonelleitnant Andres Lapp üle ergutused.

Ergutused

Sõjaväeline auaste seersant reservis olevale isikule
MARI-LIIS SILD
FRANK TIISLER
TAUNO RÄÄSTAS
MAARJO RÖSLER
KEVIN PAAVO
ALAR RÄNNIK
NILS NIINEST

Sõjaväeline auaste kapral reservis olevale isikule
JAANIS MÄEVÄLJA
PEEDU PÕLD
KAIMAR MEREMAA
RAIMO METTUS
MARILIIS TAAL
KARMEN TOOMSALU
AARON KAIS
KAIDO KALA
SÖREN SILM
JAAK TIHANE
ANDRIS SILD
KALVIN KASE
TAIVO ŠIŠKIN
URMET NAHKSEPP
GERMO ARRO

Kaitseliidu ülema tänukiri
ÜLO TOOM

Sakala maleva rinnamärk
KRISTJAN KALDA
AARE  LUIK
MEEME LUIK
REEVO MAIDLA

Sakala maleva pealiku tänukiri
ALEKSANDER KUKKA
REIMO METTUS
JANEK LEHTPUU
JOONAS MÄGI
GERT ROOSNA
JAANIS ROOTS

Sakala maleva pealiku tänu aktiivse osaluse eest
MADIS AGUR
REET JOOSING
JAANIS MIKK
KAIMAR MEREMAA
PILLE MUSKA
AHTO MÄESALU
AVO ROOTS
ELEIN SARV
ENN SIHVER
MADIS SUKK
VELLO TAMMISTO
ROBERT VOSSMANN-TREIAL

Fotod: Rainer-Robert Suun, Gunnar Teas, Vika Zieds

EV107 Galerii

Ergutuste üleandmine

25.2.25

Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Sakala malev korraldasid Eesti Vabariigi aastapäeva puhul vastuvõtu



23. veebruaril korraldasid Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Kaitseliidu Sakala malev Eesti Vabariigi 107. aastapäeva tähistamiseks Suure-Jaani koolis piduliku vastuvõtu. 

Maakonna vapimärgi pälvis pikalt Olustvere kutsekooli tüürinud Arnold Pastak. Lisaks anti üle Kaitseliidu ergutused ja uued auastmed.





Sakala maleva pealiku kolonelleitnant Andres Lapi pidupäevakõne

Austatud Viljandimaa vapimärgi kavaler, lugupeetud riigikogu liikmed, külalised, head Viljandimaa inimesed!
107 aastat tagasi sündis tormilises julgeolekukeskkonnas Eesti Vabariik. Täna 107 aastat hiljem oleme siin Euroopa serval taas üsna väljakutsuvas julgeolekukeskkonnas. Just käesolevatel nädalatel on maailmas välis- ja geopoliitiliselt äärmiselt huvitav ja oluline aeg. Käivad üsna äärmustesse kalduvad arutelud küll Ukraina sõja lõpetamise osas, küll arutletakse Euroopa ühtsuse üle ja Ameerika Ühendriikide rolli üle maailma korravalvurina. Oleme endalegi ootamatult jõudnud olukorda, kus ühe rahva ja riigi saatust mõõdetakse maavarades. Meile omased demokraatia ning ühiskonna korralduse reeglid on muutumises ja kokkulepitust kinnipidamine ei pruugi enam olla reegel.
Ma soovin omalt poolt meile kõigile mõõdukust ja tasakaalu nende geopoliitiliste väljaütlemiste ja avalduste mõtestamises. Ei tohi lasta ennast nendest aruteludest heidutada ega hirmutada. Ka see on osa Vene föderatsiooni infosõjast ja mõjutustegevusest. Tahan sõjaväelasena teile kinnitada, et Eesti ohupilt ei ole muutunud ja täna Eestile otsest sõjalist ohtu ei ole. Lisaks ärgem unustagem, et kuulume maailma kõige võimsamasse sõjalisse liitu NATO-sse. Oluline on mainida, et mitte kunagi ega mitte kellegi poolt ei ole käimasolevates aruteludes seatud kahtluse alla NATO või NATO artikkel 5 toimimist.
Kindral Ühtegi on kirjutanud: "Vabadus ei ole iseenesest. Vaba saab olla see, kes seda ise tahab ja on selle eest ka valmis seisma." Ma tean, et siin saalis ja Viljandimaal laiemalt on palju just selliseid inimesi, kes on meie vabaduse eest valmis kõhklemata seisma ja vajadusel ka tegutsema. Olgu nad siis kaitseliitlased, reservväelased või hoopis kooliõpetajad, meedikud, poliitikud või ettevõtjad. Olen viimase pooleteise aasta jooksul tundnud suurt toetust Kaitseliidule just väljastpoolt organisatsiooni ja ma soovin teid südamest selle toetuse eest tänada. Koos moodustame terviku, mis loob aluse ja võimaluse riigi sõjaliseks kaitseks kui see vajadus peaks tekkima.
Lehvigu uhkelt sinimustvalged lipud homsel Eesti sünnipäeval. Olgem täna tänulikud vaba Eesti eest, võimaluse eest ise enda, oma laste ja riigi tulevikku kujundada. Ma soovin teile kõigile ilusat ja meeleolukat Eesti Vabariigi 107. sünnipäeva.
Elagu Eesti!
Eesti eest surmani!

Kaitseliidu ergutused

Sõjaväeline auaste leitnant reservis olevale isikule
MARTIN LAAN

Kaitseliidu teenetemedali III klass
TAUNO TILK

Sakala maleva eriteenetemärk
HELIR-VALDOR SEEDER

Sakala maleva vapikilp
VESTMAN GRUPP

Sakala maleva teenetemedali III klass
JAAN ROHT
MEELIS EELMAA


18.2.25

Karksi malevkond pidas aastakoosolekut


Laupäeval, 15. veebruaril kogunesid Karksi-Nuia kultuurikeskusesse Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna kaitseliitlased pidamaks organisatsiooni kodukorras ettenähtud aastakoosolekut. 

Üheskoos tehti kokkuvõtteid möödunud aasta tegemistest, hinnati allüksuse hetkeseisu ja viidi läbi vajalike ametimeeste valimine. Samuti kuulati Sakala maleva pealiku, kolonelleitnant Andres Lapi sõnavõttu maleva ülesannetest ja ees ootavatest tähtsamatest tegemistest alanud aastal ning tunnustati suurimaid panustajaid. 

Oma tegemistest meie piirkonnas andsid ülevaate Naiskodukaitse Sakala ringkonna esindaja pr Mari Mesipuu ja noorteorganisatsioonide esindaja, Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor pr Ebe Õnne.



Möödunud aasta tegemiste eest tunnustas malevkonna juhatus rändauhinna ja rinnamärgiga energilist Jaanis Rootsi ning malevkonna tänukiri omistati Harri Mäesalule, Leeve Leplale ja Jaak Põldmale.



Enn Pinsel,
Karksi malevkonna teavituspealik

17.2.25

Laskurid kohtusid Sürgaveres


Juba teist aastat järjest võõrustas Sürgavere spordihoone ühel nädalavahetusel Kaitseliidu ja Eesti Laskurliidu õhkrelvadest laskureid, et saaks maha pidada suure võistluse. 2. veebruaril seadis end seal joonele koguni 220 Kaitseliidu teravsilma.

Nii nagu möödunud aastal, oli ka tänavu korraldamine Sakala maleva ning major Silver Mäe õlul.

Laskurliit ja Kaitseliit korraldasid ühise laskenädalavahetuse just seetõttu, et üle 300 võistleja tulejoonele seadmine nõuab suurt tööd ja ettevalmistust. Piltlikult ulatasid võistluse kordaminekusse abikäe ka lätlased, nimelt laenati naabritelt nädalavahetuseks elektroonilisi märklaudu. 



Sürgavere spordihoone on suurepärane võistluskoht, seal saab korraga rajal olla 40 võistlejat: 20 lasevad ühes ning 20 teises suunas.

Kaitseliidu spordipealik Margus Purlau kommenteeris, et laskmine on Kaitseliidus väga populaarne spordiala. Suur huvi on nii õhkrelvadest ja ka tulirelvadest laskmise vastu. Ka malevad ise korraldavad laskevõistlusi, näiteks Sakala malevas J. Kärneri nimeline laskevõistlus. Üle-eestilistel võistlustel on alati suur hulk osalejaid, teinekord võib võistlejaid olla 600, aga kusagil lihtsalt tuleb piir ette.

Sakala maleva poolt andsid lisaks Silver Mäele oma panuse korraldamisse Kairi Heinsoo, Andu Heinsoo, Anton Heinsoo, Evelin Lappalainen, Andrus Keerd, Ivar Siidirätsep, Mario Mardim, Anne Anton ja Ilmar Roosmaa.

Võistluste tulemused:
KLMV25_OHK_tulemuste_protokoll.xlsx

28.1.25

Lõuna maakaitseringkonna meistrivõistlustel selgusid täpseimad





25. jaanuaril toimusid Sakala maleva siselasketiirus Lõuna maakaitseringkonna meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises. 






Põlva LõMKR võistkond



Võistkondlik arvestus

1. Põlva malev

2. Sakala malev 






40 lasku, püstol, üldarvestus

1. Kristo Käo (Põlva) - 374

2. Marja Kirss - 368

3. Marit Pleiats - 366


40 lasku, püss, üldarvestus

1. Kristjan Kahre (Põlva) - 400,6

2. Reti-Karlota Rebane (Põlva) - 385,7

3. Ivar Siidirätsep - 382,4


Naised, 40 lasku, õhupüstol 

1. Marja Kirss - 368

2. Marit Pleiats - 366

3. Kairi Heinsoo - 363


Mehed, 40 lasku, õhupüstol

1. Andu Heinsoo - 362

2. Urmas Feldmann - 340

3. Reiko Sülla - 330


Evelin Lappalainen


Naised, 40 lasku, püss

1. Marja Kirss - 367,8

2. Evelin Lappalainen - 367,7

3. Marit Pleiats - 352,6




Mehed, 40 lasku, püss

1. Ivar Siidirätsep - 382,4

2. Martin Sandermat - 303,8

3. Andrus Keerd - 300,9






27.1.25

Järjekordne mälestusmäng jõudis tagasi Kärstna radadele

Laupäeval, 25. jaanuaril seiklesid noorimad kodutütred ja noorkotkad Kärstna kandis, kus leidis aset Kärstna lahingu mälestusmäng.

Vihmasabinat ja tugevat tuult trotsis ligi viiekilomeetrisel rajal 11 võistkonda. Etteantud kaardil näpuga järge ajades tuli leida 10 kontrollpunkti, kus ootasid lahendamist mitmesugused ülesanded, mille lahendamisel said noored tugineda 6. ja 5. järgu teadmistele. 

Lisaks nuputamisele ja õpitu rakendamisele said noored proovile panna ka jõudu ja osavust. Kõige tähtsam oli siiski hea meeskonnatöö ja üksteise kuulamine. Ühes punktis pidid võistlejad kokku viima kuupäeva ja olulise tähtpäeva (nt võidupüha, jõululaupäev, Eesti Vabariigi aastapäev). Siis tuli üles näidata kellatundmise oskust, näiteks joonistama seieritega kellale 17.35, ning määrata ilmakaari. Lisaks pidid noored mõistatama, mis toiduained on purgikestes ning leidma pargist lõvi ja otsima infotahvlilt tema kohta esitatud küsimustele vastuseid. Samuti said võistkonnad näidata üles head koostööd koormakattel palli hüpitamisega ning vajalike asjade pakkimisega evakuatsioonikotti. 

Rajalt naasid pisut väsinud, ent punapõsised noored, kellele kohtunikel jagus kiidusõnu. Pärast kosutavat sooja suppi ning auhindamist asusid noored koduteele. Esikoha noppinud võistkonnad valmistuvad nüüd üle-eestiliseks jõuprooviks - hoiame neile pöialt!

ESIKOLMIKUD
Kodutütred

1.  Rukkililled
2. Pöial-Liisi
3. Paistu

Noored Kotkad
1. Nutikad Rebased
2. Kalmetu
3. Kesklinna

MÄNG

• Kärstna lahingu matkamängu korraldatakse Eesti vabadussõja ajal 2.–6. jaanuaril 1919 Kärstna ümbruses toimunud murranguliste lahingute mälestuseks. Need olid ühed strateegiliselt olulisemad lahingud lõunarindel. Siin murti Punaarmee pealetungi ind ja lõppesid selle katsed liikuda edasi Viljandi poole. Viljandimaal olid Kärstna lahingud vabadussõja kõige ohvriterohkemad võitlused.
• Kärstna lahingute mälestuseks korraldati esimene matkamäng 1993. aastal Kärstnas. Selle kutsus ellu toonane Kärstna kooli ajalooõpetaja Priit Silla, kes mängu aastaid eest vedas.
• Võistlevad 7-11-aastased kodutütred, noorkotkad ja ka mitteliikmed. Kuni 2021. aastani korraldati Kärstna lahingumängu Kärstna ümbruses, et aga sealsed rajad olid osalejatel juba peas, hakati seda nimetama Kärstna lahingu mälestusmänguks ja võistlusrada on erinevates Viljandimaa kohtades.

Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas

Galerii

3.1.25

Täna 105 aastat tagasi algas relvarahu

Reedel, 3. jaanuaril möödus 105 aastat päevast, mil lõppes võitlus Vabadussõjas ja Eesti saavutas kätte võideldud rahu. 

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval kogunesid mälestushetkele Viljandis Kaitseliidu Sakala maleva, noorteorganisatsioonide, Naiskodukaitse ning linnavalitsuse ja linnavolikogu esindajad.  Kell 10.30 helisesid kirikukellad ning neil vaikuseminuteil sai tänumeeles mõelda vapratele võitlejatele. 


Mälestuspärjad asetati ja küünlad süüdati Vabadussõjas langenute mälestussamba, kapten Anton Irve mälestusmärgi ja Johan Laidoneri ratsamonumendi juures ning Vabadussõjas langenute kalmistul. 

Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lapp tõdes, et malevapealikuna on tal kohus ja eelkõige suur au avaldada au ja tänu Vabadussõjas võidelnutele. "Me ei saa ega tohi vabadust võtta iseenesestmõistetavana ning peale kaitseväelaste peaksid vabaduse eest hea seisma kõik Eesti eest hea seisjad," ütles Lapp.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas


Galerii