Lõuna maakaitseringkonna meistrivõistlustel selgusid täpseimad

25. jaanuaril toimusid Sakala maleva siselasketiirus Lõuna maakaitseringkonna meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises. 

Põlva LõMKR võistkond

Võistkondlik arvestus

1. Põlva malev

2. Sakala malev 

40 lasku, püstol, üldarvestus

1. Kristo Käo (Põlva) - 374

2. Marja Kirss - 368

3. Marit Pleiats - 366

40 lasku, püss, üldarvestus

1. Kristjan Kahre (Põlva) - 400,6

2. Reti-Karlota Rebane (Põlva) - 385,7

3. Ivar Siidirätsep - 382,4

Naised, 40 lasku, õhupüstol 

1. Marja Kirss - 368

2. Marit Pleiats - 366

3. Kairi Heinsoo - 363

Mehed, 40 lasku, õhupüstol

1. Andu Heinsoo - 362

2. Urmas Feldmann - 340

3. Reiko Sülla - 330

Evelin Lappalainen

Naised, 40 lasku, püss

1. Marja Kirss - 367,8

2. Evelin Lappalainen - 367,7

3. Marit Pleiats - 352,6

Mehed, 40 lasku, püss

1. Ivar Siidirätsep - 382,4

2. Martin Sandermat - 303,8

3. Andrus Keerd - 300,9

Järjekordne mälestusmäng jõudis tagasi Kärstna radadele

Laupäeval, 25. jaanuaril seiklesid noorimad kodutütred ja noorkotkad Kärstna kandis, kus leidis aset Kärstna lahingu mälestusmäng.

Vihmasabinat ja tugevat tuult trotsis ligi viiekilomeetrisel rajal 11 võistkonda. Etteantud kaardil näpuga järge ajades tuli leida 10 kontrollpunkti, kus ootasid lahendamist mitmesugused ülesanded, mille lahendamisel said noored tugineda 6. ja 5. järgu teadmistele. 

Lisaks nuputamisele ja õpitu rakendamisele said noored proovile panna ka jõudu ja osavust. Kõige tähtsam oli siiski hea meeskonnatöö ja üksteise kuulamine. Ühes punktis pidid võistlejad kokku viima kuupäeva ja olulise tähtpäeva (nt võidupüha, jõululaupäev, Eesti Vabariigi aastapäev). Siis tuli üles näidata kellatundmise oskust, näiteks joonistama seieritega kellale 17.35, ning määrata ilmakaari. Lisaks pidid noored mõistatama, mis toiduained on purgikestes ning leidma pargist lõvi ja otsima infotahvlilt tema kohta esitatud küsimustele vastuseid. Samuti said võistkonnad näidata üles head koostööd koormakattel palli hüpitamisega ning vajalike asjade pakkimisega evakuatsioonikotti. 

Rajalt naasid pisut väsinud, ent punapõsised noored, kellele kohtunikel jagus kiidusõnu. Pärast kosutavat sooja suppi ning auhindamist asusid noored koduteele. Esikoha noppinud võistkonnad valmistuvad nüüd üle-eestiliseks jõuprooviks - hoiame neile pöialt!

ESIKOLMIKUD
Kodutütred
1.  Rukkililled
2. Pöial-Liisi
3. Paistu

Noored Kotkad
1. Nutikad Rebased

2. Kalmetu

3. Kesklinna

MÄNG

• Kärstna lahingu matkamängu korraldatakse Eesti vabadussõja ajal 2.–6. jaanuaril 1919 Kärstna ümbruses toimunud murranguliste lahingute mälestuseks. Need olid ühed strateegiliselt olulisemad lahingud lõunarindel. Siin murti Punaarmee pealetungi ind ja lõppesid selle katsed liikuda edasi Viljandi poole. Viljandimaal olid Kärstna lahingud vabadussõja kõige ohvriterohkemad võitlused.
• Kärstna lahingute mälestuseks korraldati esimene matkamäng 1993. aastal Kärstnas. Selle kutsus ellu toonane Kärstna kooli ajalooõpetaja Priit Silla, kes mängu aastaid eest vedas.
• Võistlevad 7-11-aastased kodutütred, noorkotkad ja ka mitteliikmed. Kuni 2021. aastani korraldati Kärstna lahingumängu Kärstna ümbruses, et aga sealsed rajad olid osalejatel juba peas, hakati seda nimetama Kärstna lahingu mälestusmänguks ja võistlusrada on erinevates Viljandimaa kohtades.

Tekst: Tea Raidsalu
Fotod: Gunnar Teas

Galerii

Täna 105 aastat tagasi algas relvarahu

Reedel, 3. jaanuaril möödus 105 aastat päevast, mil lõppes võitlus Vabadussõjas ja Eesti saavutas kätte võideldud rahu. 

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval kogunesid mälestushetkele Viljandis Kaitseliidu Sakala maleva, noorteorganisatsioonide, Naiskodukaitse ning linnavalitsuse ja linnavolikogu esindajad.  Kell 10.30 helisesid kirikukellad ning neil vaikuseminuteil sai tänumeeles mõelda vapratele võitlejatele. 

Mälestuspärjad asetati ja küünlad süüdati Vabadussõjas langenute mälestussamba, kapten Anton Irve mälestusmärgi ja Johan Laidoneri ratsamonumendi juures ning Vabadussõjas langenute kalmistul. 

Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lapp tõdes, et malevapealikuna on tal kohus ja eelkõige suur au avaldada au ja tänu Vabadussõjas võidelnutele. "Me ei saa ega tohi vabadust võtta iseenesestmõistetavana ning peale kaitseväelaste peaksid vabaduse eest hea seisma kõik Eesti eest hea seisjad," ütles Lapp.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii