Naiskodukaitse Sakala ringkond tähistas 97. aastapäeva ja tunnustas pühendunud naiskodukaitsjaid

Kolmapäeval, 27. novembril tähistas Naiskodukaitse Sakala ringkond organisatsiooni 97. aastapäeva Kildu külalistemajas. Pidulikul sündmusel võeti tegus aasta kokku ning jagati tunnustusi silmapaistvatele liikmetele.

Aasta naiskodukaitsja 2024

MARILIIS TAMMEVÄLI 

Mariliis Tammeväli on Naiskodukaitse liige alates 2019. aasta lõpust. Ta on väga pühendunud, kiire ja põhjalik. 2023. aasta alguses oli ta nõus üsna värske liikmena võtma vastutuse ning asuma Sakala ringkonna suurima jaoskonna, Viljandi jaoskonna, esinaise rolli. Tammeväli tegi väga kiiresti endale selgeks, millised on jaoskonna juhatuse ja esinaise kohustused ja ülesanded. Ta on efektiivselt toimima pannud jaoskonna juhatuse arvestades liikmete oskusi, vastavalt neile ülesandeid jagades. Tema juhtimisel toimib jaoskonna juhatuse töö suurepäraselt. Meeskond hindab oma esinaist kõrgelt, ta on sõbralik, abivalmis ja konkreetne. 

Tammevälja suurepärasel juhtimisel on organiseeritud baasväljaõppeid ja teisi väljaõppeüritusi. Ta usaldab oma kaaslasi, kuid alati on tal kontroll ja teadmine ürituste ja projektide korralduse hetkeseisu kohta - isegi kontaktõppe protsessil on ta 24/7 kättesaadav! Ta teeb kõike põhjalikult, olles eelnevalt endale kõik vajaliku selgeks teinud. 

2024. aasta suvel võttis Tammeväli suure vastutuse olla evakuatsioonirühma abi, teades, et vaid mõne kuu pärast ootab ees Lõuna-Eestis suurõppus. Ta võttis - nagu talle tavaks - antud ülesannet suure tõsidusega, tegi vaid paari kuuga selgeks kogu süsteemi. Kõige suurema väärtuse andis ta õppusel kohapeal, reguleerides kogu meeskonda. Ta teadis igal hetkel kes, kus ja miks on, lahendades olukordi nagu pikaajaline üksuse liige. Nii õppuse võtmeisikutel kui ka evakuatsioonirühma liikmetel jätkus tema kohta vaid kiitvaid sõnu.

Tammevälja soov on kindlasti läbida ka SOKL ning panustada riigikaitsesse just seal, kus tema oskused päriselt vajalikud on ning kasuks tulevad. Kõike seda teeb ta oma pere ja väikese lapse kõrvalt. Ta on juba selle lühikese perioodiga andnud oma pühendumuse, oskuste ja teadmistega erakordse panuse ringkonda. 

Aasta plaasterdaja

EBE ÕNNE

Aasta üllataja

RITA KIPP

Aasta tulevikulootus

MARJA KIRSS

Käbe kulbikeerutaja

MARGIT KIRSS

Aasta meediaguru

TEA RAIDSALU

Aasta roheline

JANIKA KOITLA

Terav kotkasilm

MARIT PLEIATS

Aasta tõusev täht

MARGIT REI

Liiliaristi V klass 

EBE ÕNNE

MARINA LÄÄTS

Naiskodukaitse keskjuhatuse tänukiri

MARI MESIPUU - aktiivse tegevuse eest Naiskodukaitses

GERTU VIIASK - kohusetundliku tegevuse eest Naiskodukaitses

MARILIIS TAMMEVÄLI - suurepärase panuse eest juhina

ERLE NÕGENE - pühendunud tegevuse eest Naiskodukaitses

Naiskodukaitse Sakala ringkonna juhatuse tänukiri 

ANNE ANTON - mitmekülgse tegevuse eest Naiskodukaitses

TEA RAIDSALU - pühendunud tegevuse eest Naiskodukaitses

KERSTI PURGE - aktiivse tegevuse eest Naiskodukaitses

KAIRE KANNISTU - Naiskodukaitse pildis hoidmise eest

RAILI PEDAK - kohusetundliku tegevuse eest Naiskodukaitses

MARGIT KIRSS - suurepärase panuse eest toitlustamisel

INGA VUTT - aktiivse tegevuse eest Naiskodukaitses

ANU MAIDLA - kohusetundliku tegevuse eest Naiskodukaitses

MERIT ANTONOV - aktiivse tegevuse eest Naiskodukaitses

Tänukiri ja meene 20. aasta aktiivse tegevuse täitumise puhul organisatsioonis

ENE SÜGAV

HELINA EELMAA

Tänukiri ja meene 15. aasta aktiivse tegevuse täitumise puhul organisatsioonis

TAIRI LAPPALAINEN

KERSTI LAOS

TIINA TAIM

Sõjaväeline auaste reservis olevale isikule
Seersant  JANE SÄRG
Kapral LEMBE LAHTMAA, MAIRE LILLEMETS

Kaitseliidu ülema tänukiri vabatahtliku panuse eest riigikaitsesse

MARJA KIRSS

Sakala maleva pealiku tänukiri aktiivse osalemise eest Kaitseliidu tegevuses       

KÄTLIN ULK

MAI-LY KURSON 

Naiskodukaitse Sakala ringkonna tunnustus headele koostööpartneritele (meene ja ringkonna tänukiri) 

Ajaleht Sakala

Ajaleht Leole

Mulgi Sõna

Viljandi Valla Teataja

Tänu Anname Au kampaania toetuse eest (meene ja ringkonna tänukiri)

Silvia ja Aarne Soro

Jaak Pihlak

Heiki Raudla

Fotod: Gunnar Teas

Ergutused

Fotod

Esmaabiandja erikatselaager Paistus. Sakala maleva noored omandasid elupäästvaid oskusi

23.–24. novembril toimus hubases Paistu Koolis Noorte Kotkaste erikatselaager, kus keskenduti esmaabiandja oskuste õppimisele ja praktiseerimisele. 

Kahe päeva jooksul läbiti intensiivne programm Tartu tervishoiubkõrgkooli erakorralise meditsiini tudengite juhendamisel. Õpitubade läbiviijad tegutsesid professionaalselt, toetasid osalejaid heatujuliselt ning arvestasid sellega, et õppes osalevad noored. Väljaõpe andis olulise praktilise kogemuse, mille väärtus ulatub kaugele väljapoole laagri piire. 

Erikatselaagri eesmärk oli pakkuda noorkotkastele põhjalikku ettevalmistust, et nad saaksid kriitilises olukorras hakkama esmaabi andmise ja päästeahela põhimõtete rakendamisega. Programmi käigus käsitleti väga olulisi teemasid, näiteks häirekeskusele kutse edastamist, elutähtsate funktsioonide kontrolli, elupäästva esmaabi andmist, verejooksu peatamise võtteid ja žguti kasutamist, šoki tunnuste tuvastamist ja esmaabi andmist ning palju muud.  Laagris osalenud noored omandasid teadmised ja oskused, mis on kriitilise tähtsusega elude päästmisel.  

Laagri teisel päeval täideti praktilisi ülesandeid, õpetati teineteisele esmaabi. Selline tegevus andis osalejatele võimaluse kinnistada õpitut ning jagada teadmisi teiste noorliikmetega. 

Lisaks esmaabiõppele toimus laagri tegevuste ajal noortevaheline meeskonnatöö õpe. Kahe päeva jooksul said erinevatest rühmadest osalejad omavahel tuttavaks, nad organiseerisid mänge ja osalesid tegevustes nooremaid  toetades. Laagri korraldajana oli mul uhke näha, kui võimekad ja hoolivad on meie tulevased esmaabiandjad. 

Tänu professionaalsetele juhendajatele ja asjalikule korraldusmeeskonnale said osalejad hindamatu kogemuse, mis aitab neil olla enesekindlamad juhul, kui kriitiline olukord peaks saabuma. Olen veendunud, et tõstes noorte teadlikkust ja valmisolekut abivajajate aitamisel, loome turvalisema ja hoolivama ühiskonna. 

Suur tänu laagri toetajatele ja läbiviijatele: 

Paistu Kool, ruumide kasutamise võimaluse eest;

Naiskodukaitse Sakala ringkond, kelle varustust saime väljaõppel kasutada;

Tartu tervishoiu kõrgkooli erakorralise meditsiini tudengid ja Noorte Kotkaste instruktor Ebe Õnne;

Paistu Kodutütarde rühmavanem Anne Sepik, kes abistas ja tagas toitlustuse;

Jüri Eek, kes toetas transpordi ja varustuse veoga. 

Tekst ja fotod: Antonina Eek

Sakala malev pidas 107. aastapäeva

Reedel, 22. novembril tähistas Sakala malev oma 107. ja Kaitseliidu 106. aastapäeva Pilistvere rahvamajas. Sakala maleva pealik kolonelleitnant Andres Lapp tänas kõiki panustatud aja ja pühendumuse eest. 

“Mulle on alati meeldinud teha numbrimaagiat. Meil on malevas 622 liiget. Kui jagame selle teie vabatahtlikuna panustatud tundide arvuga 86 000, siis selgub, et igaüks on panustanud organisatsiooni hüvanguks keskmiselt 150 tundi. Teades, et umbes pooled on ka sisuliselt aktiivsed, siis keskmine aktiivse liikme panus on suurusjärgus 300 tundi. Kui mina üksi prooviksin sama panust anda, siis kuluks mul selleks ligikaudu 43 aastat. Teie koos teete ühe aastaga rohkem kui üks ohvitser terve elu jooksul. See on päris muljetavaldav!" rääkis Lapp.

Pealiku sõnul oli sellel aastal päris mitu suurt ja olulist üritust ja õppust ning eraldi rõhutas ta Naiskodukaitse õppust Lõuna Sild ja Kaitseliidu õppust Sibul24. "Meie ühine pingutus ja panus nendesse oli suur ja ma soovin teid kõiki selle eest tänada. Meie professionaalne suhtumine ja tasemel sooritus ei jäänud märkamata ka väljapoole. LõMRK ülem kolonel Raul Kütt, kes on kiitustega pigem napisõnaline, ütles, et see oli muljetavaldav. Head kaitseliitlased, see on tunnustus teie tehtud tööle!" 

Oma sõnavõtus puudutas Andres Lapp ka seda tahku, mis pole nii hästi ja nõuab tähelepanu. "Meie organisatsioonis on umbes 120 liiget, kes pole viimasel kolmel aastal meie tegemistes osalenud ega tasunud ka liikmemaksu. Minu jaoks on see paraku selge, et sõltumata meie püüdlustest neid kaasata ei ole meie pingutused neid kõnetanud. Need inimesed peavad tegema otsuse, kas jätkavad ja panustavad või lahkuvad. Nii lähevad küll read natuke õhemaks, aga sisulisemaks. Huvi on siin ühine: kui Viljandimaa elanikel ja Eesti Vabariigil on päriselt vaja, et me neid kaitseme, siis pean olema kindel, et me ka suudame seda teha ja meeskond koosneb inimestest, kes ka päriselt panustavad," rääkis pealik.

Aastapäevapeol andis malevapealik kätte aasta kaitseliitlase, aasta kodutütre ja noorkotka ning kodutütarde ja noorkotkaste aasta noortejuhi tiitlid. (Loe siit: Oma Maa: Sakala maleva aasta tegijad 2024) ning jagas ergutusi. 

Maleva rinnamärk:

MARKO KERNA

MARK NETŠAJEV (+ Kaitseliidu ülema tänukiri 2024)

SANDER ILVES

ALAR PAJUSALU

MEELIS RINK (+ Kaitseliidu ülema tänukiri 2024)

Malevapealiku meenemünt:

MARI-LIIS SILD

VOOTELE SAATMANN

Malevapealiku tänukiri:

TIMO HERRANEN

TIMO PAJO

REIKO SÜLLA

KARL TAMM

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Ergutused

Fotosein

Pidu

Sakala maleva aasta tegijad 2024

AASTA KAITSELIITLANE 2024 TOOMAS REBO

Toomas Rebo on Ümera üksikkompanii pealik. Ta on aus, kohusetundlik, teotahteline ja isamaaline Kaitseliidu liige. 2023. aastal panustas ta Kaitseliidu tegevusse ligi 1000 tundi ja sel aastal on panustanud vähemalt 500 tundi. Tema eestvedamisel arendatakse pioneerialast kompetentsi mitte ainult Sakala malevas, vaid kogu Lõuna maakaitseringkonnas.
Toomas Rebo kuulub ka Sakala maleva juhatusse.
Rebo eestvedamisel on Ümera üksikrühmast saanud üksikkompanii ja 2024. aastal oli üksikkompanii juurdekasv 20 protsenti.
Lisaks Kaitseliidu tegemistele õpetab ta riigikaitseõpetust Abja gümnaasiumis. Abja gümnaasiumis asutas ta Noorte Kotkaste Sakala maleva Ilvese rühma ja on aktiivne rühmapealik. Augustis 2024 valiti Rebo Noorte Kotkaste Sakala malevapealiku abiks.
2023. ja 2024. aastal viis ta Lõuna maakaitseringkonnas läbi kortermaja keldrisse varjendi ehitamise projekti.
Toomas Rebo on süstemaatiline ja kaasav. Kaitseliidu töö ja oma igapäevase töö ühendamisega on ta saavutanud palju uusi väljundeid, mis on viinud uute silmapaistvate arenguteni. Toomas Rebo on eeskujuks kogu Ümera üksikkompaniile ja kogu Sakala maleva liikmeskonnale. 

AASTA NOORTEJUHT 2024 EDA KIVISILD

Eda Kivisild tuli kodutütarde Sakala ringkonda 2021. aastal ringkonnavanemaks. Samal aastal hakkas ta enda ümber koguma Kalmetu rühma kodutütreid, kes olid juba aastaid ilma juhita. Paraku tuli sellel ja ka järgmisel aastal vahele koroonapandeemia, mistõttu oli igasugune õppetegevus ja sealhulgas ka huvitegevus, häiritud. Õige hoo said Kalmetu kodutütred sisse alles 2023. aastast, kui seni väikesesse rühma hakkas lisanduma noori ja praeguseks on rühm kasvanud 14 liikmeni. Nagu ikka, jäävad mõned passiivsemaks, kui kooli vahetavad, kuid rühmajuhil on nendega kontakt olemas ja ta kutsub neid pidevalt rühma sündmustele.

Kivisild on võtnud eesmärgiks oma rühma liikmete pideva arendamise lähtudes nende isikuomadustest. Vajadusel annab ta aega ühe või teise väljaõppe osa omandamiseks, vajadusel aga motiveerib õpet kiiremini läbima. Ta lähtub põhimõttest, et kodutütre väljaõpe peab olema eakohane, põnev ja tekitama eduelamust. Teisalt lubab ta tüdrukutel ka eksida ja analüüsida, mida eksimusest on võimalik õppida ja kuidas järgmisel korral paremini teha.  Kivisild on tasakaalukas ja rühma liikmete individuaalseid omadusi hindav juht. Ta on juhendaja, mitte noore eest ära tegija.

Kodutütarde Kalmetu rühmajuhina teeb Kivisild koostööd Kalmetu ja Kesklinna rühmade noorkotkastega ning koos korraldatakse laagreid. Laagrite planeerimisel kaasab ta vanemaid kodutütreid ja võimaldab neil erialakatsete raames läbi viia erinevaid õpitube.

Kivisild on lisaks Kalmetu rühma juhtimisele neljandat aastat ka Sakala ringkonnavanem. Nii ringkonnavanemana kui rühmajuhina on tema põhiline eesmärk arendada ringkonda ja kohelda kõiki võrdselt. Ta on hea kuulaja ja on aidanud lahendada nii mõnegi probleemi.

Ringkonnavanemana on Kivisild võtnud eesmärgiks kodutütardele võimaldada uusi ja huvitavaid kogemusi. Nii 2023. kui 2024. aastal on ta 18-aastaseid noori viinud projekti Erasmus+ DiscoverEU raames Euroopasse, pakkudes vähemate võimalustega noortele planeerida reisi, valida sihtkohti ja otsustada vaatamisväärsuste üle. Ta räägib viit võõrkeelt: itaalia, prantsuse, saksa, inglise ja vene keelt. Ta on kutsetunnistusega käsitöömeister ja koorijuht. Tema koorid on osalenud 2023. aasta noorte laulupeol ning sel suvel käis ta Kalmetu kooli lastekooriga Prahas kultuurifestivalil.

AASTA KODUTÜTAR 2024 JOHANNA MARIA TOPOLEV 

Johanna Maria Topolev on Kodutütarde organisatsiooni noorliige alates 2020. aastast. Kalmetu kodutütarde hulgas on ka kõige staažikam ja vanem ning on autoriteet noorematele rühmaliikmetele. Ta on ühelt poolt tasakaalukas ja teisalt suudab ka end maksma panna nii kodutütarde kui noorkotkaste seas. Tal on organisatsioonis kindlad eesmärgid ning ta on end häälestanud võetud sihtideni jõudmiseni. 

Topolev soovib läbida ajateenistuse ning on mõlgutanud mõtteid Kaitseväeakadeemiasse astumisest. Oma kodutütre teekonnal on ta tundnud ka tagasilööke, kuid ei ole lasknud nendest end heidutada.

Topolevi lemmikvaldkonnad on meditsiin ja side. Kalmetu kooli maastikumängudel on ta olnud nii side- kui esmaabipunktis, ta on koos rühmavanemaga valmistanud ette laagreid ja koondusi, viinud Kalmetu rühmade koondustel ning Kalmetu ja Kesklinna rühmade ühistes laagrites läbi esmaabi- ja sideõpet ja osalenud Kolga-Jaani kooli NOT projektis, kus õpetas samuti esmaabi. Sidehuvilisena õppis ta ära morse kasutamise ja ta omab sidespetsialisti erialamärki.

Ta on andekas ka muudes valdkondades: Kalmetu koolis oli ta igal aktusel ja peol teadustaja/õhtujuhi rollis, osales kooli näiteringis ja laulab Kalmetu kooli lastekooris. Johanna Maria Topolev on saavutanud koos Anni Ojaga teise koha üle-eestilisel võistlusel CREATLON ja üleriigilisel tasandil ära märgitud Sten Roosi muinasjutuvõistlusel.

Topolev on läbinud Naiskodukaitse baasväljaõppe kursusest toitlustuse, sõdurioskuste, ohutushoiu ja esmaabi kursuse ning kui Sakala ringkonnas poleks organisatsiooniõppe kursus ära jäänud, oleks ta läbinud ka selle.

Tõendus selle kohta, et Topolevil on oskus kiiresti olukorrale reageerida ja keerulises situatsioonis mitte pead kaotada, on käesoleva aasta Kalmetu ja Kesklinna rühmade telklaagrist 13. ja 14. septembril Loodi RMK alal. 13. septembril õhtul tabas laagrit äikesetorm ja kogu selle aja jooksul võis Topolevi näha just seal, kus abi oli kõige rohkem vaja: päästis telke kokkukukkumisest ning kui oli selge, et  laagrisse me jääda ei saa, viis asju autosse, lohutas nooremaid, kes nutsid hirmust, rääkis nende vanematega ning lõpuks jäi nendega Sakala maleva lasketiiru ööbima ja hoolitses hommikusöögi eest. Käitumine kriisiolukorras näitab tema küpsust. 

AASTA NOORTEJUHT 2024 ANTONINA EEK 

Antonina Eek on särasilmne ja staažikas Noorte Kotkaste Nutikate Rebaste rühmapealik, kelle tegevus ja saavutused väärivad esiletõstmist. Tema pühendumus, visadus ja soe inimlikkus on olnud suunanäitajaks ja toeks arvukatele noortele ning eeskujuks kaastöötajatele. 

Tänu oma oskustele ja kirele on Eek tõusnud rühmavanema ametikohalt Noorte Kotkaste Sakala maleva malevapealikuks, kelle juhtimisstiili iseloomustab inspireeriv soojus ja kindlameelsus.

Eeki töö Noorte Kotkaste juures on olnud sümbioos Eesti Vabariigi väärtuste hoidmisest

ja noortele rikastavate ning põnevate kogemuste pakkumisest. Tema koondused on alati midagi enamat kui tavalised kogunemised – need on täis õpetlikke seiklusi ja mängulist õppimist. Ta suudab luua keskkonna, kus iga noor tunneb end väärtustatuna ja saab omandada teadmisi ja oskusi, mis aitavad kasvada vastutustundlikeks ja isamaalisteks kodanikeks.

Lisaks rühmapealiku ülesannetele on Eek olnud aktiivne projektijuht ja organiseerija.

2024. aasta jooksul kirjutanud ja ellu viinud neli IHP projekti, mis on pakkunud tegevusi mitte ainult noorkotkastele ja kodutütardele, vaid ka organisatsiooni mittekuuluvatele noortele. Need projektid on aidanud rikastada noorte arenguvõimalusi ja tõsta maleva tegevuste kvaliteeti.

Eeki töö nõuab suurepärast ajaplaneerimise oskust ja sügavat pühendumist noorsootöö

väärtuste edendamisele.

Eeki roll on olnud oluline ka mitmesuguste ürituste korraldamisel: Kärstna lahingu

maastikumängul punktikohtunik koos rühma noortega, Pruudeni mälestusmängul punktikohtunik, lastevanemate laagri tegevuste läbiviimine koos rühma toetaja ja noorliikmetega, ta on kuulunud Noorte Kotkase aastapäeva korraldamise meeskonda ning saatnud noori suurlaagrisse Spekter, tagades neile turvalise ja meeldejääva kogemuse.

Eeki juhitud Nutikate Rebaste rühm on saavutanud märkimisväärseid tulemusi:

2023. aastal Kärstna lahingu maastikumängul 1. ja 2. koht ning 2024. aastal 1. koht; Abja gümnaasiumi maastikumängul 7.–9. klasside arvestuses 2. koht. Rühma noored on osalenud lipuvalvetes ja pidulikel üritustel Lillis, Paistus, Viljandi vallas ja Paistu koolis, esindades väärikalt oma rühma ja organisatsiooni. 

Eek on aktiivne osaleja ja korraldaja Sakala maleva suurüritustel, sealhulgas erikatsete ja jõululaagri korraldusmeeskondades. Tema juhendamisel on regulaarselt toimunud rühmakoondused ja järkude tõstmised. Nutikate Rebaste tegevus on stabiilselt püsinud aastast 2008 ning novembriks 2024 on rühma noorte osalus tegevustes 3481 tundi, rühmas on 35 noorliiget.

Eeki positiivsus ja soojus on loonud inspireeriva keskkonna, kus noored saavad avastada oma tugevusi ning kasvada läbi harivate ja mänguliste kogemuste. Koostööd tehakse kodutütarde ja Läti skautidega, pakkudes rahvusvahelisi ja kogukondlikke seiklusi.

Selline juht nagu Antonina Eek on organisatsiooni süda ja hing. Tema panus

Eesti isamaalise kasvatuse ja noorte arendamise valdkonda on hindamatu. Tema töö ei mõjuta mitte ainult tema rühma liikmeid, vaid inspireerib ka kolleege ja kogukonda laiemalt. Tema pühendumus, entusiasm ja särasilmsus on eeskujuks kõigile, kes temaga koos töötavad.

AASTA NOORKOTKAS 2024 REIMO JÜRJO 

Reimo Jürjo on Noorte Kotkaste Sakala maleva noorkotkas, kelle tegevus ja panus väärib esiletõstmist. Alates 2015. aastast, mil ta liitus Noorte Kotkaste organisatsiooniga, on ta näidanud üles pühendumust ja sihikindlust, mis on teinud temast olulise eeskuju nii Sakala malevas kui ka Kaitseliidus laiemalt.
Jürjo pühendumus ja algatusvõime on aidanud tugevdada noorkotkaste tegevust ning innustanud noori nii malevas kui ka väljaspool seda. Jürjo juhtimisoskused tulid eriti hästi esile Sakala maleva noortekogu loomisel ja juhtimisel. Tema eestvedamisel sai noortekogu tugevaks ja aktiivseks noorteplatvormiks, kus noorliikmed said oma ideid ellu viia ja vastutust võtta.
Jürjo panust organisatsiooni arengusse ilmestavad järgmised algatused: Sakala maleva suvelaagri korraldamine koostöös kodutütardega, Kärstna lahingu mälestusmängu korraldamine, Kolga-Jaani NK/KT tutvustuslaagri juhtimine ning Noorte Kotkaste organisatsiooni tutvustamine Viljandimaa koolides.
Jürjo on esindanud noorkotkaid vabariiklikel üritustel, kus tema professionaalsus ja esinduslikkus on kiitust pälvinud. Ta on esindanud noorkotkaid noortevaldkonnas Kaitseliidu keskkogul ning suurlaagri Spekter staabimeeskonnas, tuues noorte hääl otsustamise protsessidesse. Tema algatused ei piirdunud pelgalt oma malevaga – ta on julgustanud ja toetanud noori ka ühisprojektides osalema, pakkudes neile võimalusi arendada koostööoskusi ja luua sidemeid väljaspool oma malevat.
Olulise osa Jürjo panusest moodustab uute noortejuhtide juhendamine ja toetamine. Näiteks on ta aidanud Kesklinna kooli rühma noortejuhil kiiremini kohaneda ja oma rollis kindlustunnet leida.
Kogemuste jagamine ja oskus noori innustada on muutnud ta hinnatud mentoriks, kelle poole pöördutakse nii nõu kui ka motivatsiooni saamiseks. Tema juhtimisstiil, mida iseloomustavad vastutustunne, empaatia ja siiras huvi noorte arengu vastu, on muutnud Sakala maleva noorte tegevuse edukamaks.

Sakala maleva noortekogu fotokonkursi parimad on selgunud

Mirell Lisett Ott

Sakala maleva noortekogu korraldas 7–18-aastastele noortele fotokonkursi "Kodumaa lugu", millest võisid osa võtta kõik huvilised, mitte üksnes noorkotkad ja kodutütred. 

Fotokonkurss kestis 18. septembrist 18. oktoobrini. 

Pilte oodati kolmes kategoorias. "Eesti aardejaht: avasta kodumaa varjatud ilu", "Riigikaitse: tavalised inimesed, erakordne pühendumus", "Minu vabadus, minu pilk". Valida võis kas ühe teema või kõik kolm. 

Kokku osales konkursil 21 pilti. 

Žürii hääletuse tulemusel selgus esikolmik. 

1. koht Lysandra Laanemäe pildiga "Müstiline sini-must-valge"

2. koht Aleksandra Kalmus pildiga "Virmaliste võlu"

3. koht Mailiis Jüris pildiga " Vahel võib taevas olla nii kirju ja ilus, et võibki vaatama jääda ja ära ei tüdine ja täpselt ongi selle pildiga"

Sotsiaalmeedia lemmiku tiitli pälvis Eleanor Post pildiga " Märkasin".

Lysandra Laanemäe

Aleksandra Kalmus 

Eleanor Post

Korraldaja Mirell Lisett Ott tõdes, et kogu sündmus kulges tõeliselt sujuvalt. "Korraldajana tunnen uhkust noorte üle, kes püüavad pingutada ja saavutada midagi erilist. Forokonkurssi eesmärk oli ka tutvustada teistele meie kodumaad, ja nad tegid seda suurepäraselt. Oli rõõm näha, et noored suutsid leida ja jäädvustada just need kõige väärtuslikumad kohad!" rääkis Ott. 

Tegemist oli NOT-projektiga ning ettevõtmist toetas Castle Escape lõbustus- ja teemapark. 

Fotod: Kaspar Teas

Sakala noorkotkad kogusid järgutäppe

Koolivaheaja kolmel päeval toimus Kaarli rahvamajas Sakala noorkotkaste järgutestide laager, kus osales 32 noorkotkast. Enne pingelisi teste said noored kuulda inspireeriva ettekande Eesti Vabariigi sünnist ja Vabadussõjast Viljandi muuseumi direktori Jaak Pihlaku käest. 

Laagri teisel päeval pandi proovile noorkotkaste praktilised oskused. Harjutati telgi püstitamist, tehti kehalisi katseid ja täiendati oma teadmisi riviõppes – koos marssimine ja rivikäskluste järgimine vajavad osavust ja täpsust! Lisaks tegid noored Aksel Alas, Remi Zieds ja Sten Sarv ettekandeid noorkotkaste struktuurist ja kaardiõppest, pakkudes kuulajatele põnevaid teadmisi, ning Kahooti viktoriin tegi selle eriti kaasahaaravaks.

Kolmandal päeval pandi teadmised lõplikult proovile testide abil. Testid olid keerulised, kuid enamik noorkotkaid saab nüüd vormipluusile uue järgutäpi juurde õmmelda! 

Suur tänu rühmapealikele Esta, Ahto, Krista ja Aleksander ning kodutütarde ringkonnavanemale Eda – teie pühendumus tegi laagri võimalikuks! Samuti suur aitäh Kaarli rahvamaja perele maja kasutamise eest ning Sakala maleva tagalale ja Naiskodukaitsele vajaliku varustuse tagamise eest. 

Tekst: Eda Kivisild

Fotod ja video: Gunnar Teas

Galerii

Noorkotkad ja kodutütred käisid Lilli metsades sügislaagris

Oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel kogunesid Sakala maleva Abja rühma ja Kaheksajala rühma noorkotkad ning Ilveste rühma esindaja Lilli metsadesse, et võtta osa meeldejäävast sügislaagrist. Kuna seltsis on segasem ja lõbusam, liitusid ka Rukkilille ja Abja rühma kodutütred!

Kolm päeva täis seiklusi, uusi oskusi ja meeskonnatööd looduse keskel. Laagriliste päevad möödusid laagri püstitamist harjutades ja ahjuvalve graafikut koostades. Teisel päeval pandi proovile oma täpsus ragulka, airsoft'i, paintball'i, õhupüssi ja õhupüstoli laskmises Maarjo ja Kristo valvsa pilgu all. Enne lõunasööki värskendati teadmisi esmaabi andmisest – alates pisihaava sidumisest kuni elustamiseni Birgiti ja Elerini juhendamisel.

Kui Kaisa valmistatud maitsev lõunasöök oli söödud, suunduti Mulgi Elamuskeskusesse, kus meid ootas Ly Laanemets ja sügisene rabamatk. Matkal otsiti toiduks kõlbulikke taimi ja marju, millest noored koos Lyga valmistasid maitsva õhtuoote. See oli suurepärane praktiline õpe ja kogemus! 

Päev, mis oli juba täies hoos, jätkus metsavendade radadel. Noored viis hoogsal sammul Taevamäe rajale Jaak Põldmaa, kelle nad hiljem ka laagrisse kutsusid, et rohkem Lilli kandi metsavendade elust kuulda. 

Teise päeva õhtusse mahtus veel natuke riviõpet, et paraadidel ja pidulikel üritustel samm kindlam oleks.  Kolmandal päeval pakiti rahulikult laager kokku, hooldati telkimisvarustus ja enne kojuminekut õpetasid noorkotkad Eerik, Marten ja Martin laagrilistele, mida nad Jaunsardzede juures köietehnika õpitoas õppisid. Selleks pandi üles takistuste ületamise rada ja harjutati Klemheisti sõlme, mida oli lihtsam meelde jätta kui “alpinistide sõlm”. 

Laager sai teoks tänu Isamaalise hariduse programmile. Täname kõiki osalejaid ja läbiviijaid!

Tekst ja fotod: korraldajad

Kaitseliidu õppus SIBUL Mulgi vallas

Mulgi vallas toimus 7.-13. oktoobrini õppus SIBUL, mis tõi kokku nii kaitseliitlased kui ka reservväelased. Õppuse eesmärk oli anda võimalus harjutada peamiste kriisi- ja sõjaaja ülesannete täitmist võimalikult kodu lähedal ja realistlikes oludes. 

Kaasatud olid kohalik omavalitsus, ettevõtted ja kodanikud, et praktiseerida ühist koostööd kriisiolukordades. Õppus kujunes edukaks ning sujus plaanipäraselt, pakkudes kõigile osalejatele võimaluse täiendada oma oskusi ning valmistuda paremini võimalikeks ohtudeks ja väljakutseteks.

Seekordse õppuse jaoks oli kohaliku kogukonna kaasamine väga oluline. Mulgi vald ja mitmed kohalikud ettevõtted ning inimesed andsid olulise panuse õppuse edukaks õnnestumiseks, võimaldades kasutada nende ressursse ja infrastruktuuri. Samuti võtsid osa vabatahtlikud ja kohalikud elanikud, kes said näha ja kogeda, milline on Kaitseliidu roll kriisiolukordades.

Kaitseliidu õppused on Eesti riigi kaitsmisel üliolulised. Nad mitte ainult ei tugevda riigikaitselist valmisolekut, vaid aitavad ka suurendada koostööd erinevate organisatsioonide ning inimeste vahel. Õppus SIBUL oli selle suurepärane näide – koos suudame olla tugevamad ja valmis reageerima mistahes olukordadele. 

Seesuguste õppuste korraldamine näitab, et Eesti kaitsevalmidus põhineb mitte ainult sõjalistel struktuuridel, vaid ka laiemal koostööl kohaliku tasandi, ettevõtete ja tavakodanike vahel. SIBUL tõestas, et kohalik kogukond ja kaitseliit suudavad ühiselt tegutseda,  tagada rahu ja turvalisuse ning valmistuda tulevikuks. See ühtsus on meie julgeoleku ja vabaduse kaitsmise aluseks.

Tekst: Ervin Tamberg/Reet Joosing

Foto: Reet Joosing

Kolonelleitnant Andres Lapp: teadlikkus ja arusaam riigikaitse vajalikkusest on oluliselt kasvanud

Selleks korraks on Lõuna maakaitseringkonna (LõMKR) õppus SIBUL24 läbi ja on aeg teha esmane tagasivaade õppusele. 

Õppusel oli kaks peamist eesmärki. Esiteks luua üksustele võimalus ja keskkond, kus nad saavad harjutada oma sõjaaja ülesannete täitmist. Teine eesmärk oli anda hinnang maleva valmisolekule ja võimekusele kästud ülesandeid planeerida, juhtida ja teostada. Esmase tagasisidena võin kindlalt väita, et õppus täitis oma eesmärki, üksused said harjutada ja tegevusele oli võimalik anda ka hinnang.

Sakala malevast panustas õppuse õnnestumisse umbes 450 osalejat ja LõMKR-üleselt oli õppusega seotud peaaegu 1300 isikut. Malevasiseselt oli kaasatud kogu siin tegutsev ja toimetav spekter. Osalesid Lehola ÜR instruktorid, lahingkompanii, maakaitserühmad, ussisõdurid viie kergjalaväerühmaga, formeerijad, meie sõjaaja staap ning loodav juhtimis- ja toerühm, maleva noored, naiskodukaitsjad, meie toetajad ja sõbrad Soomest, KV üksused ja ka maleva palgalised. Lisaks harjutasime esmakordselt ka niinimetatud kohalikul tasemel allüksuste juhtimist regionaalsete juhtgruppide näol. 

Allutasin meie kergjalaväe- ja maakaitserühmad juhtimise ja tagamise kohalikule tasandile ja see õigustas ennast igakülgselt. Õppuse korraldajana olen väga rahul maleva võimekusega ise

oma üksusi koolitada. Meil on pädev instruktorkoosseis, kes suudab tagada maleva väljaõppevajadused. Samuti oli väga positiivne KV üksuste kaasamine, see lõi tegevusele reaalse mõõtme ja sisu. Lisaks oli

märkimisväärne osalejate kõrge motivatsioon ja valmisolek õppida, aga see on Sakala malevas juba tavapärane ja pigem osa meie standardist. Kahjuks juhtus õppuse jooksul kaks raskemat õnnetust. Tänaseks on kannatanud kodusel ravil, soovin neile rahulikku ja sujuvat paranemist.

Soovin tänada kõiki, kes õppuse õnnestumisele kaasa aitasid - nii osalejaid kui ka taustajõude. Soovin tänada osalejate perekondi ja lähedasi, et nad võimaldasid neil Sakala maleva aasta põhipingutusel osaleda ja sellesse panustada. Tean vägagi hästi, et kõigil õppusel osalenutel on oma igapäevased

kohustused ning 7-10 päevaks õppusele tulemine lõhub seda rutiini. Samuti soovin tänada õppusega seotud kaitseliitlaste ja reservväelaste tööandjaid mõistva suhtumise ja toetuse eest õppuse õnnestumiseks. 

Lõpetuseks soovin eraldi rõhutada Viljandimaa omavalitsuste, nende allasutuste ja ettevõtjate avatust ja toetust meie tegemistele. Saan ainult positiivse tundega tõdeda, et viimastel aastatel

on ühiskonnas oluliselt kasvanud teadlikkus ja arusaam riigikaitse vajalikkusest.

Andres Lapp,

kolonelleitnant, 

Sakala maleva pealik

Galerii

Video

Fotod ja video: Gunnar Teas 

Naiskodukaitsjad aitasid ehitada silda turvalisusesse

4.-6. oktoobrini leidis aset ajaloo suurim evakuatsiooniõppus Lõuna Sild 2024, mis hõlmas Lõuna-Eestit. Õppuse põhistsenaarium nägi ette Lõuna-Eesti ida ja kagu piirkonna (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa, Tartumaa) evakuatsiooni Viljandimaale.

Päästeamet harjutas ulatusliku evakuatsiooni juhtimist ja läbiviimist, Kaitseliidu malevate evakuatsioonirühmad harjutasid tegevusi evakuatsioonikohtades ja teisi evakuatsiooniga seotud logistilisi ülesandeid. Eesmärk oli harjutada suure hulga tsiviilelanike evakuatsiooni korraldamist kriiside puhul koostöös erinevate asutustega. Õppusele oli kaasatud ka Lõuna-Eesti kohalikud omavalitsused, häirekeskus, sotsiaalkindlustusamet ning politsei- ja piirivalveamet.

Õppus, õppus, õppus!

Evelin Laanemäe, meditsiinirühma liige, parameedik

Reede lõuna. Lapsed on koolis, rahulik toimetamine kodukontoris, soe kohvitass aurab lauanurgal… Tuleb teavitus-SMS ja rahu on läinud! Ma ju teadsin, et ees ootab suurõppus, kuid asjad on pakkimata ja nagu kiuste helistab üks klient teise järel ning kiire sisuga e-kirju tuleb robinal – nad nagu teaksid, et mul hakkas kiire.

Kogunemine malevas, esimesed juhtnöörid käes ja algab sõit evakuatsioonikohta. Hinges on suur segadus ja küll on hea kuulda, et ka teistel on teadmatus, kuidas või mida teha. See justkui rahustas natukene ja andis julgust juurde – me oleme meeskond ja toetame teineteist.

Meie evakuatsioonikohaks sai Tarvastu gümnaasium. Meeskond sibas ringi, et üles seada turvaline ja toimiv koht. Ikka selleks, et kui evakueeritavad kohale jõuavad, siis kõik sujub ja laabub. Väiksed kotermannid proovisid meid kummitada, kuid need said ühiselt ületatud. Näiteks kadus internet sisse registreerimise arvutitest või läksid vahetusse osalejate jalanõud, kord ei kirjutanud kolm pastakat järjest, seejärel soovis osaleja privaatset nurka. 

Meeskonnal oli kogu aeg käed-jalad tööd täis. Laupäeva õhtu poole, kui õues hakkas pimenema, kuulsin kolme proua juttu. Teemaks oli jalutamine ehk sammude kogemine. Nad olid mures, et päeva normist ehk 10 000-st jääb samme puudu. Seejärel haarasin kohe oma telefoni, et huvitav, kui palju minul samme on kogunenud: 12 800 ja toimekas päev polnud veel lõppenud. Reguleerijad, kes olid pidevalt justkui kuhugi teel ehk liikumises, ütlesid, et laupäeval kogusid nad üle 24 500 sammu.

Meie meeskond on mitmekülgne – on nooremaid ja vanemaid, on kogemustega ja neid, kes täitsid oma ülesandeid esimest korda. Mina olen varem mitmel õppusel osalenud ja see andis kindlust toimetamiseks. Ma olen rahutu hing ja hea on ringi liikuda. Kui ma ei pidanud meditsiinipunktis valves olema, käisin ringi ja abistasin, kus vaja. Nii hea on näha, kuidas teised meeskonnad tegutsevad ja sain neid toetada ning seeläbi õppida-areneda.

Iga õppuse mõte on õppida, areneda, märgata vigu, et neid järgmine kord vältida ja saada meeletul hulgal positiivseid kogemusi. Toon välja mõned enda õpikohad, millest osa saab kanda terve meeskonna õpikohtadeks.

• Õppisin EI ütlema. Kui täitsime tööülesandeid, olid meil kokkuleppe kohaselt seljas helkurvestid. Pauside ajal võtsin vesti seljast, jalutasin ringi ja kui mõni meeskonnaliige pöördus mu poole palvega aidata, ikka aitasin. Pausid on vajalikud eriti siis, kui kriisiolukord võib väldata päevi ning tuleb õppida korraks eemalduma ja taastama oma jõuvarusid. Õppisin reaalselt EI ütlema, lihtsam tundus abistada meeskonnaliiget, kui iseendale mõelda.
• Vajalike lülitite leidmine. Meie evakuatsiooni koht asus maapiirkonna suures koolimajas. Õhtu saabudes õues hämardus ja ruumid muutusid pimedaks. Ma ei kujutanud ettegi, et ühes koolimajas võib nii palju erinevaid lüliteid ja valgusallikaid olla ning kui keeruliseks osutub õige lüliti leidmine. 
• Suhtlemisoskuse arendamine. Kui nägin kõrgustesse turnivaid lapsi ja noori, kes kohati vallutasid enda alla peaaegu kõigi magamisasemed, siiski tuli jääda viisakaks ja samal ajal juhtida lapsevanemate tähelepanu, et nad oma lapsi korrale kutsuksid.
• Oskus rahulikult selgitada, miks pole igal perel omaette tuba või miks osa WC-sid asuvad kaugemal koridoris. Tuleb jääda rahulikuks, meelde tuletada, et on kriisiolukord ja vahel aitas lihtsalt ära kuulamine.
• Kuidas toimib inva-WC hädakutsung ja kuidas seda välja lülitatakse? Ma pole kordagi selle peale isegi mõelnud, kuidas see süsteem toimib. Või kuidas evakuatsioonikohta pääseb liikumisraskustega isik?

Mina olen tänulik selle õppuse eest nii korraldajatele, taustajõududele, meeskonnale kui evakueeritavatele. Ühiselt toimetades ja õppides muutume tugevamaks ja võimsamaks!

Mariliis Tammeväli

Naiskodukaitse Sakala ringkonna evakuatsioonirühma juhi abi Mariliis Tammeväli tõdes, et õpikohtasid on olnud tohutult. „Mina olen alles  värske rühmaülema abi, aga minu suureks üllatuseks on meil väga-väga hästi toimiv meeskond, meil on väga head meeskonnapealikud, kes oma väikseid rühmakesi hästi juhivad. Ma olen väga positiivselt üllatunud, kui hästi tegelikult meie meeskond kokku oskab mängida!”

Evakueeritavate tagasiside oli Tammeväli sõnul pigem positiivne, oldi rahul sellega, kuidas oli organiseeritud majutus ja toitlustus, lisaks oli ka mitmeid meelelahutuslikke üritusi, näiteks päästeameti ja Punase Risti koolitused ning evakuatsioonirühma tegevusjuhtide pakutud tegevused.

Naiskodukaitsja Kai Kannistu astus sedakorda evakuatsioonirühma liikme asemel evakueeritava rolli pakkudes tiimile proovikivi, kuidas toimetada evakuatsioonikohas ratastooliinimesega. „Kõik teadsid oma ülesandeid ja tegid seda parimal moel,” kiitis Kannistu. „Evakukeeritavad tundsid ennast turvaliselt, kõik kulges plaanide järgi,” lisas ta.

Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm tänas Kaitseliitu ja naiskodukaitsjad suurõppusesse antud panuse eest. „Ma usun, et selle õppuse mastaap aitab mõista selle juhtimise tasandit kuni selle läbiviimiseni, kõiki neid kitsaskohti ja ka väljakutseid. Ja tundub, et ka need evakueeritavad, kes siia olid tulnud, said aru, et asi on läbi mõeldud, et kõik need tegevused, mida oleme siia neile ette näinud, on sisukad ja plaanipärased.”

Ilmar Tamm toonitas, et selle õppuse suur märksõna on koostöö. „Väga paljud ametkonnad peavad siin tegema koostööd ja tegema seda ladusalt.”

Pärast evakuatsioonikohtade külastamist tõdes kindralmajor, et ta usaldaks kriisi korral oma pere vajadusel viibima sellisesse kohta ning ise saaks rahuliku südamega keskenduda oma põhitööle. Pärast õppust tuleb aga Kaitseliidu ülema sõnul hoida näppu pulsil, et kõik õpitunnid ja kogemused saaksid rakendatud.

Naiskodukaitse arendusspetsialist Reelika Rohuste tõdes, et Naiskodukaitse tublid evakuatsioonirühmad toimetasid väga kenasti. „Meil on evakuatsiooni baaskursus, kus me siis õpetamegi, kuidas  evakuatsioonipunkti nii-öelda üles seada: kuhu teha magala, kuhu staap ja nii edasi. Aga õppused õpetavad kõige rohkem, sest me võime küll kunstlikke situatsioone välja mõelda, aga päriselu annab õppetunde juurde, millele võib-olla planeerimise ajal ei suuda mõeldagi,” rääkis Rohuste. „Peamine on alguses baasteadmised paika saada ja siis juba läheb detailide lihvimiseni välja. Õpime, kuidas ja kuhu ressurssi paigutada, et paremini hakkama saada.”

Rohuste usub, et evakueeritavate hulgas oli ka tulevasi kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid, sest nähes õppusel, millega nad tegelevad, võib tekkida tunne, et ma tahan ka sellest osa saada.

Tekst: Evelin Laanemäe, Tiiu Sommer, Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

Sakala maleva rühmadevaheline laskevõistlus Välustes

Laupäeval, 29. septembril leidis Väluste lasketiirus aset Sakala maleva rühmadevaheline laskevõistlus.

Võistlusel osales viis võistkonda: Linnuse üksikkompanii 6. rühm, Linnuse üksikkompanii toetajate rühm, Naiskodukaitse, Karksi malevkonna Lilli rühm ja Karksi malevkonna Teringi rühm.

TULEMUSED

I koht Linnuse üksikkompanii 6. rühm (koosseis: Marge Laiõunpuu, Eero Takk, Guido Riitsalu, Toomas Värva, Raivo Roosi) - 1077 punkti. 

II koht Karksi malevkonna Teringi rühm (koosseis: Olev Kookla, Urmas Feldmann, Toomas Taimre, Imre Tsõmbalov, Harri Mäesalu)  - 994 punkti.

III koht Linnuse üksikkompanii toetajate rühm (koosseis: Vitalii Melnykovych, Andriy Fomychov, Jekaterina Rachno, Ivar Siidirätsep, Tarmo Joost)  - 883 punkti.

IV koht Naiskodukaitse (koosseis: Marit Pleiats,  Jane Särg, Liina Lehes, Evelin Lappalainen, Ele Lehes) - 794 punkti

V koht Karksi malevkonna Lilli rühm (koosseis: Taimo Tugi, Ahto Mäesalu, Indrek Feldmann, Urmet Auri, Jüri Saarem) - 793 punkti.

Fotod: Signe Kold 

Noored ammutasid riigikaitselaagris vajalikke oskusi

16.-22. septembrini vältas Viljandimaal noorte riigikaitselaager, kus osales 180 Viljandi kutseõppekeskuse (VIKK) ja Nõo reaalgümnaasiumi õppurit. Nädala sees noored kogusid teoreetilisi teadmisi ning reedest pühapäevani olid Väluste lasketiirus laagris, kus rakendasid õpitut tegevustena.

Kaitseliidu Sakala maleva instruktori Martin Zahkna andmetel oli noortel erinevad õpiblokid, millesse kuulusid näiteks topograafia, drooniõpe, meditsiin, orienteerumine, elanikkonnakaitse, relvaõpe. "Õppurid olid väga motiveeritud, ei olnud halbu kokkupuuteid. Positiivne on see, et nad kuulasid, tegid kaasa ning esimest korda nägin seda, et noored korrigeerisid nii üksteise käitumist kui ka teadmisi," rääkis Zahkna.

Oskar Saarepera,
lennuakadeemia õppejõud

Noorte drooniõpet juhendas Eesti lennuakadeemia õppejõud Oskar Saarepera, kes oli riigikaitselaagris õpetamas esimest korda. 

"Töötoas võtsime vajalikud komponendid ja ehitasime valmis FPV drooni (FPV - first person view). Traditsiooniliselt kasutatakse seda drooni võidusõitudes, aga nüüdseks on kasutusel ka sõjalises kontekstis, et teha nii-öelda ühe otsa lende," rääkis Saarepera. "Õppe eesmärk ongi see, et noored saaksid aimu, millest droon koosneb ja kuidas see lendab," lisas ta. 

Kolme noore peale oli üks komplekt ning ehitamiseks aega poolteist tundi. Valmis lennuvahendiga tehti ka demolend ning pärast tuli droon ka lahti võtta. 

Riigikaitselaagri drooniprojekti tehakse inseneriakadeemia raames.

Inseneriakadeemia tegevusi kõrghariduses viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses" raames. 

Merle Uba,
päästeameti ennetuspartner

Päästeameti korraldas mitu töötuba: evakuatsioon, Naiskodukaitse tutvustas Ole valmis! äppi, teenuste katkemise rada ja ohuteavitus.

Päästeameti ennetuspartneri Merle Liba sõnul õppisid noored evakuatsioonikoti komplekteerimist, evakuatsioonikohta liikumist ja maastikul turvakodusse minekut. "Grupid pidid oma koti komplekteerima nii, et saaksid oma varudega hakkama 48 tundi," täpsustas ta. 

Liba sõnul sai õppida seda, kuidas toimida siis, kui talvel on elekter ära, kuidas iseennast aidata ja ellu jääda. "Õppisime matkapliiti ja priimust kasutama. Samuti tuli osata internetist õiget infot leida, näiteks kus asuvad autonoomsed tanklad ning kust saab vett võtta."

Ennetuspartneri hinnangul oli kõige keerulisem teema ohutusteavitus. "Millal tuleb teavitus SMS-i tõsiselt võtta, mida teha, kui ohusireenid on tööle läinud ning kuidas varjuda," tõi ta näiteid.

"Laagris olnud noortega läheks luurele küll, nende eelteadmised on päris head!" tõdes Merle Liba.

Tekst: Tea Raidsalu

Fotod: Gunnar Teas

Galerii

Sakala malev valmistub eesseisvaks õppuseks SIBUL

Möödunud nädalavahetusel kogunesid Sakala malevas kaitseliitlased, et teha viimased ettevalmistused ning saavutada valmisolek õppuseks SIBUL 24.

Nädalavahetuse eesmärk oli harjutada maleva juhtimisstruktuuri toimimist. 

Sakala maleva pealik
Andres Lapp

Sakala maleva pealiku kolonelleitnant Andres Lapi selgitusel eristatakse Sakala malevas peamiselt kolme tasandit: maleva staap, piirkondlikud allüksuste juhtgrupid ning allüksuste (rühm, kompanii) juhtkonnad. "Igal tasemel on oma vastutus ja ülesanded ning ka erinevad töövõtted ja protseduurid. Just neid oskusi nädalavahetuse jooksul lihviti ja harjutati," rääkis Lapp ja lisas, et malevapoolne eesmärk oli viia juhtimisstruktuur sellisele tasemele, et sinna saaks liita üksused ja õppus võiks alata.

Eraldi pöörati ka tähelepanu Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutatava infosüsteemi õppele. "Selles osas said treeningut ja praktikat just allüksuste sidespetsialistid. Just nemad peavad suutma tagada informatsiooni liikumise mitmes suunas ja sellega tagama maleva juhtimisstruktuuri sisulise toimimise," täpsustas Lapp.

Õppus SIBUL24 toimub ajavahemikul 7.-13. oktoober.

Õppuse eesmärk on anda kaitseliitlastele ja üksustele võimalus harjutada peamiste kriisi- ja sõjaaja ülesannete täitmist. Õppust korraldab Lõuna maakaitseringkond ja sellel korral on peamised treenitavad üksused Sakala ja Valgamaa malevad. Ülejäänud ringkonna malevad ja ka liitlaste üksused toetavad õppuse läbiviimist asjakohase keskkonna ja tingimuste loomisega.

Viljandimaal toimub õppus peamiselt kolmes piirkonnas: Kõpu ja selle ümbrus, Abja ja selle ümbrus ning Suislepa ja Pikasilla vahelisel alal. Laskeharjutused korraldatakse juba väljakujunenult Väluste lasketiirus.

Õppuse esimene päev keskendub allüksuste formeerimisele ning lahingvalmiduse saavutamisele, järgneval kolmel päeval viiakse läbi vajalik täiendväljaõpe ning alates reedest harjutatakse õpitut juba taktikaharjutuse formaadis.

Sakala maleva pealiku andmetel teeb sellel aastal õppuse eriliseks peamiselt kaks põhjust.
Esiteks. Kohaliku tasandi juhtimisvõimekuse kaasamine õppuse ettevalmistamisse ja korraldamisse. See omakorda seob ja kaasab õppuse toetuseks kohalikud ettevõtted, omavalitsused ja nende allasutused. Andres Lapi sõnul on senine toetus omavalitsustelt ja nende allasutustelt olnud äärmiselt sujuv ja eesmärgipärane. "On suur rõõm tunda ja tajuda kohaliku kogukonna toetust riigikaitsele!" lausus ta.

Teiseks loob õppus SIBUL võimaluse ühendada ühe harjutuse sisse nii maleva orgaanilised allüksused kui meile tugevduseks määratud reservväelased ehk ussisõdurid. "Maleva tervikstruktuuriga harjutuse korraldamine on küll paras väljakutse, aga samas ka suurepärane võimalus testida meie valmisolekut maakonna julgeoleku tagamiseks," rääkis Lapp.