Oma Maa

31.1.22

Sakala maleva üksikrühm LEHOLA sai omale sümboolika

 




    Märkide keel on teatavasti väga tähenduslik ning annab selle kandjaile kordumatu identiteedi. On igati enesestmõistetav, et sedavõrd väärikas üksusnagu on seda üksikrühm LEHOLA, saab edaspidi koonduda ühise märgi taha.











    Üksikrühma sümboolikat saab kroonima Lehola draakon. Kuigi eetlastemütoloogias sellistel salapärastel tegelastel kohta pole, sobib draakon meie võitlejate vormirõivastele kui valatult. Nimelt on see
inspireeritud Lõhavere linnamäe peiteleiust, mis on dateeritud just kuulsa Sakala väepealiku Lembitu ja tema sõjasalga tegutsemisaegadesse.  


    Arvatavasti tolleaegse üliku naise poolt peidetud aarde hulgas oli kaks draakoni kujutist, millest üks on arvatavasti ripats ja teine rihmapannal. Sarnaseid ehteid teadaolevalt meie aladelt rohkem leitud ei ole. Võib järeldada, et tegemist on kohaliku käsitööga ning see teadmine muudab valiku veelgi unikaalsemaks. Pole täpselt teada, kellele need ehted kuulusid, kuid on selge, et ta oli kohalik inimene. Kellegi naine, kellegi tütar, keda Sakala muinassõdalased vaenlase eest kaitsesid.

    Seepärast on just see S-tähe kujuline kahe peaga muinasdraakon sobilik
edasi kandma ja sümboliseerima sajandite tagust vaprust ja võitlustahet
kaitsmaks meie kodusid ja lähedasi võõrvallutajate eest.

    Kroonikatele tuginedes oli just väepealik Lembitu üks esimesi eduka
sissitaktika  ehk HLT kasutajaid Eestimaa aladel ja sellepärast peavad tänased üksikrühma LEHOLA võitlejad mõistma, kui suured jalajäljed on Sakala kuulus väejuht oma vaprate meestega meile ette käinud. Üksiti sümboliseerib draakon vaprust, tugevust ja kavalust, mida ülekaaluka vaenlasega rinda pistes võitlejail kindlasti tarvis läheb. Võitluslipule lisatud nooled tähistavad aga omakorda toetajaid võitlejate kõrval.
on 31.1.22
Jaga

27.1.22

Kärstna lahingu mälestusmängus võistlesid noorkotkad, kodutütred ja Halliste kooli meeskonnad



22. jaanuaril aset leidnud Kärstna lahingu mälestusmänguks kogunesid Halliste põhikooli juurde  noorkotkad ja kodutütred. Lisaks neile olid valmis rajale minema ka Halliste põhikooli õpilaste võistkonnad ja peredest moodustunud tiimid. 

Enne rajale minekut asetas Noorte Kotkaste Sakala maleva pealik Riho Rei Vabadussõja mälestussamba jalamile pärja. Ta soovis võistlejatele edu ja head meeskonnatööd ning seejärel oli aeg starti minna.

Võistkonnad startisid kahekaupa. Kontrollpunktide ülesanded lähtusid noorkotkaste ja kodutütarde 6. ja 5. järgu teadmistest. Nii tuli ühes kohas viia kokku foto, nimi ja ametinimetus, teises kontrollpunktis maad mõõta, kolmandas tunda ära metsloomade nahad, koljuluud ja jäljed, neljandas lasta ragulkaga märki ja nii edasi. Osavust ja head omavahelist koostööd tuli teha takistusraja läbimisel. Et Kärstna lahingumäng toimub talvel, said võistlejad ka kelgutada ning jäisel rajal plastiksuuskadel punktist A punkti B uisutada. Kogu võistlusrada oli umbes neli ja pool kilomeetrit pikk. 

Kodutütarde arvestuses viis võidu koju võistkond Rukkililled (Anete Kiin, Heidy Voronin, Merily Luik ja Laura Schneider) teise koha saavutasid Hostre Nublud (Maia Sophia Trallmann, Eleriin Ivask, Kerli Kessa ja Victoria Viidik) ning kolmanda koha Paistu kodutütred (Isabella Aria, Karmen Tukk, Daisi Metsaroos ja Laura Viiask). Noorkotkastest võitis meeskond Mesikäpad, teise koha sai Päkapiku Käng ja kolmanda Põlva noorkotkad. Kooli arvestuses oli parim võistkond Katk, teise koha saavutas võistkond Madis ja kolmanda koha võistkond Ma ei tea.

Kärstna lahingu mälestusmängus võistlevad  7-11-aastased kodutütred ja noorkotkad 1919. aastal 2.- 6. jaanuaril toimunud  Vabadussõja Kärstna lahingu mälestuseks.  Kärstna lahing peatas enamlaste pealetungi Viljandile.

Lahingumängu idee pärineb Priit Sillalt ja esimene oli 1993. aastal. Kuni üle-eelmise aastani toimus Kärstna lahingumäng Kärstna ümbruses, et aga sealsed rajad olid osalejatel juba peas, hakati eemisest aastast nimetama seda Kärstna lahingu mälestusmänguks ja võistlusrada on erinevates kohtades.

Kärstna lahingu mälestusmängu pilte näeb siit: Galerii

Fotod: Gunnar Teas

on 27.1.22
Jaga

9.1.22

Raassilla liiklusohutuspäev



8. jaanuaril toimus Raasssilla ringrajal noortekotkaste Abja, noortekotkaste - kodutütarde Halliste, Noortekotkase Heimtali ja noortekotkaste - kodutütarde Kalmetu rühmade osavõtul Liiklusohutuspäev.

Tekst ja fotod: Enn Pinsel



 Osalenud noortel oli võimalus proovida sõidukijuhi rolli talvisel teel, tutvuda päästjate tegevusega liiklusõnnetuste ohvrite abistamisel ning heita pilk liikluskorraldusvahenditele.




Korraldajad tänavad projekti Noorelt autokoolis meeskonda, Mustla päästekomandot, Hiie Transporti osutatud abi eest. Ürituse toimumist rahastas Isamaalise Hariduse Programm ja Halliste Põhikool.

on 9.1.22
Jaga

3.1.22

Vabadussõja relvarahu 102

3. jaanuaril 1920 kuulutati välja vabadussõja relvarahu.
102 aastat hiljem asetati mälestuskivide ja -tahvlite juurde pärgi.

Vaata galeriist.

on 3.1.22
Jaga
‹
›
Avaleht
Kuva veebiversioon
Toetab Blogger.